TANSAANIA ÜHENDVABARIIK (0)

Miina Härma Gümnaasium
TANSAANIA ÜHENDVABARIIK
Piia Maria Tomberg
Juhendaja : Maiu Kaljuorg
Referaat
Tartu 2013
Sisukord
1. Geograafiline asend 3
2. Kuulumine suurregiooni 4
3. Arengutaseme näitajad 5
4. Kuulumine majandusorganisatsioonidesse 6
5. Rahvastik 7
5.1. Rahvaarvu muutused 7
5.2. Rahvastiku paiknemine 8
5.3. Rahvastiku soolis -vanuseline koosseis 9
6. Linnastumine 10
7. Energiamajandus 11
8. Põllumajandus 12
9. Metsamajandus 14
10. Tööstus 16
11. Transport 17
12. Turism 18
Kasutatud materjalid 19

1. Geograafiline asend

Tansaania on riik, mis asub Aafrika mandri idarannikul. Tansaania pindala on 945 203 ruutkilomeetrit. Tansaania pealinn on Dodoma.
Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: põhjas Uganda  ja Kenyaga, lõunas Mosambiigiga, edelas Malawi ja Sambiaga ning  loodes Burundi ja Rwandaga. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Ida poolt külgneb ta India ookeaniga.
Tansaania on üks maailma vaesemaid riike, kuid on saavutanud üldiselt kõrge majanduskasvu. Suures jaos on saavutatud vabaturumajandus . Tansaania majandus kasvab pidevalt tänu kulla tootmisele ja turismile. Suure osa Tansaania majandusest moodustab ka põllumajandus, mis moodustab neljandiku riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Tansaania geograafiline asend

2. Kuulumine suurregiooni

Tansaania kuulub Musta Aafrika suurregiooni, mis on poliitiliselt killustunud – rahvusvaheline koostöö on minimaalne, mistõttu leiavad Mustas Aafrikas tihti aset katastroofid.
Loomulik iive on Mustas Aafrikas kõrge ning tõuseb endiselt. Sellest tulenevalt on väga levinud kirjaoskamatus, kuna haridus ei arene nii kiirelt, kui rahvaarv tõuseb. Loodusvarad hävivad Mustas Aafrikas kiirelt – muldadele on ohuks erosioon , karjamaad muutuvad kõrbeteks, metsasid laastatakse ja jõgede vooluhulk väheneb samal ajal kui põhjavesi ammendub.
Mustas Aafrikas levivad kiirelt haigused, millest mõned, nagu näiteks AIDS ja Ebola viirus , on jõudnud ka mujale maailma. Ida-Aafrikat, kus asub ka Tansaania, läbib AIDSi vöönd, kus kolmandik või suurem osa rahvastikust on nakatunud.

3. Arengutaseme näitajad

Tansaania kuulub arengutaseme poolest maailma riikide seas kohale 152. Sisemajanduse kogutoodangu poolest kuulub Tansaania maailma riikide seas kohale 85. Tansaaniat peetakse teiste maailma riikidega võrreldes arengumaaks lähtuvalt riigi aina kasvavast rahvaarvust ja põllumajanduse suurest osakaalust riigi sisemajanduse kogutoodangust.

4. Kuulumine majandusorganisatsioonidesse

Tansaania kuulub järgmistesse majandusorganisatsioonidesse:

• SADC – Lõuna-Aafrika Arenguühendus
  
• EAC – Ida-Aafrika Ühendus
  
• UNDP – Ühendatud Rahvaste Organsatsiooni Arenguprogramm
  

Tansaania, arengumaale omaselt, omab koostööleppeid mitmete riikidega, milleks on: Belgia, Kanada , Hiina, Taani, Soome, Saksamaa, Iirimaa , Jaapan, Holland , Norra, Rootsi, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Šveits.

5. Rahvastik

Tansaania rahvaarv on 2012. aasta augustis alanud rahvaloenduse põhjal 44,929,002 inimest, kellest 99% moodustavad aafriklased. Neist omakorda 95% moodustavad hõimurahvad.

5.1. Rahvaarvu muutused

Tansaania rahvaarv on aastast 1980 pidevalt tõusnud, kuid aastal 1998 oli rahvaarvu tõus väiksem. Iibeks on määratud 2,85% aastas.
Tansaania rahvaarvu muutused 1980-2010

5.2. Rahvastiku paiknemine

Tansaanias paikneb rahvastik väljaspool linnu ühtlaselt, kuid ka rahvastiku tiheduses on erinevusi – tihedamalt on asustatud Victoria järve ümbrus ja rannikualad riigi kirde- ja kaguosas. Mainitud aladel asetseb rahvastik tihedamalt sademerohkema kliima tõttu, mistõttu saab seal paremini tegeleda põllumajandusega.. Victoria järve ääres leidub ühtlasi kullamaardlaid, mis annavad elanikkonnale tööd. Elanikke paikneb Tansaanias väga tihedalt Tansaania kahes suurimas linnas – Dar Es Salaamis ja Sansibaris, mis asuvad mõlemad rannikualadel .

Tansaania rahvastiku tihedus

5.3. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Tansaania soolis-vanuseline koosseis

44,8% Tansaania elanikest moodustavad alla 15-aastased noored. See tähendab, et Tansaania on alles demograafilise ülemineku esimeses etapis ning ei vanane . 15-64 aastased tööealised inimesed moodustavad rahvastikust 52,2% ning inimesed, kes on vanemad, kui 65 moodustavad rahvastikust vaid 2,9%.
Keskmine eluiga on Tansaanias meestel 51,62 eluaastat ja naistel 54,7 eluaastat. Mõlemad näitajad on maailma keskmisest väiksemad.
Iga 1000 elaniku kohta on 8,6 surma ja iga 1000 elaniku kohta on 37,7 sündi seega iive on tugevalt positiivne – 2,85%. Samas on iga 1000 sündinud imiku kohta 46,5 imiksurma, nagu on arengumaale omane. Viimaste kümnendite jooksul on sündimus tugevalt suurenemas ja suremus on aeglaselt kahanemas.

6. Linnastumine

Tansaania rahvarohkeim linn on Dar Es Salaam , kus elab ainukesena Tansaania linnadest üle miljoni inimese – 2,698,652 elanikku. Dar Es Salaam asub rannikualadel nagu ka Zanzibar. Tansaania suuruselt teine linn, Mwanza, asub samuti suure veekogu – Victoria järve – läheduses. Tansaania pealinn, Dodoma, mis asub aga sisemaal , on Tansaania suurimate linnade nimekirjas suuruselt kaheksas.
26% kogu Tansaania rahvastikust elab linnades ning 2010. aasta seisuga suureneb aasta jooksul linnastumine 4,7% võrra. Tansaania linnad

7. Energiamajandus

Põhilised energiaallikad Tansaanias on petrooleum , hüdroenergia ja kivisüsi. Energia, mida saadakse biomassist, milleks on puit ja kivisüsi, moodustab 93% kogu riigi poolt tarbitavast energiast. Tansaanias leidub mineraalidest kulda ning kütustest kivisüsi ja maagaasi.
Tansaania ei ekspordi energiavarasid ning impordib ainult petrooleumi – 2008. aasta seisuga 32,680 barrelit päevas.
39,5% Tansaania elektrist toodetakse fossiilsetest kütustest soojuselektrijaamades ning 60,5% hüdroelektrijaamades. Aastas toodetakse Tansaanias energiat 4,489 biljonit kWh ning tarbitakse 3,589 biljonit kWh. Tansaanias tarbib keskmine aastas inimene 46 kWh. Maavarade paiknemine Ida-Aafrikas

8. Põllumajandus

Põllumajanduslik maa moodustab Tansaania pindalast 2009. aasta seisuga 39,5%. Tansaanias kasutatakse maad põllumajanduseks valdavalt kõikjal peale Kagu-Tansaania, kus on aastaringselt õhutemperatuurid kõrgemad ning sademeid rohkem, mis muudavad maa põllumajanduseks sobimatuks.
Põllumajanduslikku maad on niivõrd palju tänu mägisemale maastikule, mis katab pea enamiku Tansaaniast, kui välja arvata Kagu-Tansaania. Mägine maastik tuleb põllumajandusele kasuks, kuna seal ei ole õhutemperatuur aasta jooksul nii kõrge, kui muidu savannides on. Nimelt on kogu Tansaanias keskmine õhutemperatuur juulis ühtlaselt 16-24° C, kuid jaanuaris on keskmine õhutemperatuur Kagu-Tansaanias 24-32° C ning ülejäänud Tansaanias 16-24° C. Maa kunstlikku niisutamist kasutatakse Tansaanias väge vähestel põldudel, suuremalt jaolt piisab vilja kasvatamiseks vihmaveest.
Põllumajandussektoris töötab ligi-kaudu 80% Tansaania tööealisest rahvastikust.
Tansaanias kasvatatakse maisi, sorgot, riisi, saluheina, nisu, kaunvilju, kartuleid, banaane ja paljusid teisi põllukultuure. Karjakasvatuse poolest on Tansaania Aafrika riikide seas kolmandal kohal. Tansaanias on karjakasvatuses olulisel kohal lambad , kitsed, kodulinnud ja sead.
Tansaania põllumajandus
Karjakasvatus moodustab Tansaania põllumajandusest küll 30%, kuid karjakasvatuse toodetest enamus lähevad riigisisesele turule. Põllumajandussaadustest eksporditakse kõige enam kohviube, vähesemal määral eksporditakse puuvilla, India pähkleid, tubakat ja teed.
Tansaanias leidub ülimalt viljakaid punamuldasid ja ka punaseid ja kollaseid muldasid, mis ei ole väga viljakad ning need mullad muutuvad pidevalt kõrgete õhutemperatuuride ja väheste sademete tõttu struktuuri poolest savi sarnaseks huumuskihi õhenemise tulemusena.
Peamisteks keskkonnaprobleemideks, mida Tansaanias põhjustab põllumajandus, on metsade maharaie, pinnase viljatuks muutumine ja erosioon. Metsade maharaie on muutunud vägagi suureks ohuks, kuna pidevalt tõusva rahvaarvu rahuldamiseks on vaja aina enam põllumajanduslikku maad. Pinnas on Tansaanias selline, et ühel maa-alal saab vaid mõne aasta vilja kasvatada ning seejärel peab laskma maal 2-3 aastat sööti seista. Pidevalt tõusva nõudluse tõttu põllumajanduslike saaduste järele ei lasta maal enam nii kaua sööti seista ning maa viljakus väheneb pidevalt. Erosioon on Tansaanias olnud alati aktuaalseks ohuks, kuna Tansaania vihmaperiood on küll lühike, kuid väga intensiivne.

9. Metsamajandus

Tansaania aladest on metsadega kaetud 37,7%. Liikide poolest on Tansaania metsades ülekaalus liigid Isorbelinia ja Brachystegia perekondadest. Tansaanias leidub rohkelt Aafrika roosipuid, seedreid ja mahagoni.
Tansaania puiduvarud ei rahulda ekspordi ega riigisisese kasutuse nõudlusi. Küll aga eksporditakse täispuitu ning tooteid sellest.
Aafrika metsad
Tansaanias asuvad suuremad metsad riigi lääneosas kuna ülejäänud riigi aladel on kas savannile omane rohtla või kõrgmäestikes tundra.
Metsadele on ohuks nende maharaie põllumajandusliku maa juurde saamiseks ja ka suure nõudluse tõttu puidu järele.

10. Tööstus

Tansaania tööstus on, hoolimata iga-aastasest neljaprotsendilisest kasvust, veel vähe arenenud. Põhilise osa Tansaania tööstusest moodustab ekspordiks tootmine. Kuna tööstused ei ole Tansaanias väga kõrgel tasemel, siis põhinetakse Tansaanias toidu, jookide, tubaka, tekstiilide ja puidust toodete tootmisele.
Tansaania suurim tööstuslinn on Dar Es Salaam, kuna see on Tansaania rahvarohkeim linn ning asub ühtlasi rannikualadel, kuhu saab mereteede kaudu hõlpsasti ligi pääseda.

11. Transport

Tansaanias on teedevõrk tihe rannikualadel ja Victoria järve ümbruses, kuna ülejäänud riigi aladest on võrdlemisi mägised. Tansaanias kasutatakse merd transpordiks suuremalt jaolt kahe suurima linna – Dar Es Salaami ja Zansibari vahel. Victoria järve kaudu on Tansaanial kaubanduslik ühendus naaberriikidega nagu Uganda ja Kenya. Tansaanial on oma lennufirma – Air Tanzania, mis teeb lende nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. Rahvusvahelised lennud maanduvad enamasti Dar Es Salaamis. Tansaanias on olemas raudteed, mis ehitati algselt enne Esimest Maailmasõda, ning neid kasutati sel ajal põhiliselt vase eksportimiseks. Eestist saaks Tansaaniasse kõige kiiremini lennukiga, korraldades ümberistumise Kopenhaagenis ja pärast seda Dohas.

12. Turism

Tansaania on omajagu tuntud turismimaa põhiliselt tänu arvukatele rahvusparkidele ja Kilimanjarole, Aafrika kõrgeima mäetipule, mis asub Tansaania põhjaosas. Tansaania suurim ja ka kuulsaim rahvuspark on Serengeti rahvuspark, mis on tuntud üle maailma tänu loomade iga- aastasele rändele läbi selle ala. Lisaks sisemaal avastatavatele rahvus- ja loodusparkidele on ka Tansaania rannikualad, eriti Sansibari saar turistide seas kuulsust kogunud tänu kirevale mereelustikule .
Hetkel korraldavad Tansaaniasse reise sellised Eesti reisifirmad nagu Albion Reisid ja Kon Tiki. Mõlemad reisifirmad pakuvad Tansaanias mitmete erinevate rahvusparkide avastamist ning Albion Reisid pakub ka võimalust näha Kilimanjaro tippu.
Tansaanias moodustab turism 14% riigi sisemajanduse kogutoodangust.

Kasutatud materjalid

http://en.wikipedia.org/wiki/Tanzania
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/tz.html
„Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile“ 2003, lk 174-175
http://hdrstats.undp.org/en/countries/profiles/TZA.html
http://www.indexmundi.com/facts/tanzania
http://www.tanzania.go.tz/foreignaffairs.html
http://sabahionline.com/en_GB/articles/hoa/articles/newsbriefs/2012/12/31/newsbrief-01
http://www.indexmundi.com/tanzania/population.html
http://www.nbs.go.tz/takwimu/references/Tanzania_in_Figures2010.pdf
http://www.indexmundi.com/tanzania/population_growth_rate.html
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12319909
http://www.geonames.org/tz/largest-cities-in-tanzania.html
http://www.tanzania.go.tz/energy.html
http://www.frost.com/sublib/display-market-insight.do?id=241672142
http://www.tradingeconomics.com/tanzania/agricultural-land-sq-km-wb-data.html
http://www.tanzaniainvest.com/agriculture
http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Africa/Tanzania-AGRICULTURE.html
http://www.britannica.com/EBchecked/topic/582817/Tanzania#toc37549
http://cdm.unfccc.int/filestorage/F/S/_/FS_353208734/CDM%20TIST%205%20%20A4%20Problems%20in%20TZ%20050216.pdf?t=R0x8bW04N2hwfDDU1941fud5UDB4k8BwbPXH
http://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Tanzania.ht m
http://www.tanzania.go.tz/naturalresources.html
http://www.tanzania.go.tz/industries.html
http://www.tanzaniainvest.com/industry-trade
http://www.albion.ee/tansaania.html
http://www.kontiki.ee/client/default.asp?wa_id=214&wa_object_id=1&wa_id_key=18d1f675ed475ad1d5baea7baeda28a7
„Uus maailma atlas“ 2009
Pildid
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5b/Tanzania_in_its_region.svg
http://www.indexmundi.com/graphs/population-pyramids/tanzania-population-pyramid-2012.gif
http://www.mapsofworld.com/tanzania/cities/
https://www.courses.psu.edu/test/test100_hkr/AFIM/Jpegs/NR_E.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b0/Tanzania_agriculture_map-fr.svg
http://exploringafrica.matrix.msu.edu/teachers/curriculum/m18/images/image012.png