Venemaa (5)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Regina Klotškova
011PK
Venemaa
Referaat
Juhendaja : Ülle Toots
Tallinn 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS…………………………………….3
VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS………………..4
VENEMAAL HALDUSJAOTUS ……………….…..5
VENEMAA RAHVASTIK …………………………..6
VENEMAA RAHVAD ………………………………7
VENEMAA RELIGIOON ……………………………7
VENEMAA KLIIMA…………………………………7
VENEMAA MAJANDUS…………………………....8
VENEMAA LOODUS JA LOODUSVARAD ………..8
VENEMAA MAASTIKU PILDID……………………9
VENEMAA MÄED………………………………….10
VENEMAA JÕED JA JÄRVED…………………….10
VENEMAA SAARED……………………………….11
VENEMAA TAIMESTIK ……………………………11
VENEMAA LOOMAD………………………………11
KOKKUVÕTE……………………………….……....12
KASUTATUD KIRJANDUS……………….……..…13
SISSEJUHATUS
VENEMAA GEOGRAAFILINE ASEND
Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa ulatub 11 ajavööndisse ning on maailma suurima pindalaga riik. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga , edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga . Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil.
Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km.
Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja-Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tšuktši merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga.
Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned.
VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS
Venemaa lipp Venemaa vapp
PEALINN: Moskva
PINDALA: 17 075 200 km2
AMETLIKUD KELLED: Vene keel ja vabariikides
kohalikud keeled
RAHVAARV: 141 904 000 (2009)
RAHVASTIKU TIHEDUS: 8,5 in/km2
RIIGIKORD : Presidentaalne Vabariik
PRESIDENT : Dimitri Medvedev
PEAMINISTER : Vladimir Putin
RAHAÜHIK: Vene rubla (RUB)
TIPPDOMEEN: .ru
TELEFONIKOOD: 7
RAHVASTIKU TIHEDUS: 8,5 in/km2
VENEMAAL HALDUSJAOTUS
Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks):

• 21 vabariigiks
  
• 9 kraiks
  
• 2 keskalluvusega linnaks
  
• 1 autonoomseks oblastiks
  
• 4 autonoomseks ringkonnaks
  
• 46 oblastiks
  

VENEMAA RAHVASTIK
Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet , juuli 2007), teistel andmetel 147 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad.
Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 2008. aastal oli 37,7 aastat). Üle 65- aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4‰, suremus 15,2‰ (2006). Loomulik iive on -4,8‰. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%.
Venemaal on 11 miljonilinna.
Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2002. aastal. Järgmine on plaanis korraldada 2013. aastal.
VENEMAA RAHVAD
Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased , baškiirid, tšuvašid, tšetšeenid ja armeenlased.
VENEMAA RELIGIOON
Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tšetseenid, baškiirid) on valdavalt muslimid.
VENEMAA KLIIMA
Venemaa kliima on mandriline , suhteliselt madalate temperatuuridega kogu maa-alal, eriti põhja- ja idaosas. Kõige külmem piirkond on Kirde-Siber, kus 50- kraadine pakane on talvel tavaline. Suved võivad olla võrdlemisi jahedad ning talved päris külmad. Nii on Moskvas keskmiselt juulis 18o C ja jaanuaris –13o C.  Kliima teiseks iseärasuseks on napp sademete hulk, mis ei ületa keskmiselt 500 mm. aastas.
On eripaigus väga erinev riigi territooriumi suuremõõtmelisuse tõttu, ehkki suuremal osal aladest on kontinentaalne või mõõdukalt kontinentaalne kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega.
Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja Kesk-Aasias takistavad soojade õhumasside liikumist Venemaa territooriumile. Näiteks, talvekuudel on Põhja-Jäämeri täielikult kaetud jääga ja kujutab endast pigem suurt jäämassi, mis soodustab külma talve Venemaa põhjaregioonides. Riigi läänepoolse osa kliimat mõjutab Atlandi ookean, kuid see on üsna nõrk mõju, mis väljendub eeskätt Läänemere ranniku kõrgenenud õhuniiskuses.
Sademete aasta keskmine tase Venemaa Euroopa territooriumil on ligi 800 mm, ent lõunaregioonides on see kaks korda väiksem – 400 mm. Siberis on sademete aasta keskmine norm 500 kuni 800 mm, mägispiirkondades kuni 1000 mm. Mis puutub õhutemperatuuri, siis kõige külmemaks peetakse Siberit, kus Verhojanski linna piirkonnas asub nn. “külmapoolus”, jaanuari keskmine temperatuur on seal ligi – 61 kraadi, aga veebruaris võib vahest langeda kuni -68° С.
Arktika rannikul ei ole nii külm, kuid Põhja-Jäämere mõju tõttu langeb õhutemperatuur kuni -50° С. Kuid samad faktorid, mis soodustavad madalat temperatuuri talvel, soodustavad ka kuuma suve nendes regioonides: juuli keskmine õhutemperatuur Verhojanskis on +13° С, kuid vahest võib tõusta kuni +37° С. Euroopa osas on kliima mõõdukam, Musta mere rannikul aga pehme. Moskvas on jaanuari keskmine õhutemperatuur -16° С kuni -9° С, keskmine juuli temperatuur on aga 13° С kuni 23° С.
VENEMAA MAJANDUS
Seoses nafta hinna tõusuga on hakanud Venemaa areng kasvama. 2007. aasta lõpetas venemaa 9. aasta kasumi parandamisega. Iga aastane keskmine paranemine on 7 % kui võtta aluseks 1998. aasta. Sellel aastal oli Venemaal ka majanduskriis. ka SKT tõus on märgatav. 8.1% suurem kui eelmine aasta. Keskmine palk on u 6400 krooni(2008). 2000. aastal oli see u. 800 krooni. Samas on langenud töötute kui ka kodutute protsent. üle 80% Venemaa toorainest eksporditakse välja, sh nafta, puit ja kivisüsi. viimastel aastatel on suurelt vähenenud ka Venemaa massiivne välisvõlg. 2006-2007 aasta lõikes kasvab ka inflatsioon 9%-lt 12%-ni ja kasvab ka 2008 aasta alguses. USA järgi elab Venemaal teisena maailma kõige rohkem miljardäre (50 miljardäri). Peamiseks sissetuleku artikliks on eksport . Enamasti eksporditaks maavarasid (nafta, kivisüsi). Eksporditakse ka agrikultuurilisi tooteid ja põllumajanduslike saadusi (suhkrupeet, liha, piim, aedviljad , puuviljad jne).
Üksikisiku tulumaks : 13 %
Kuna Venemaa maapõues leidub palju maavarasid (mineraalid, nafta, kivisüsi jne), siis nende väljakaevamisega on tekkinud palju probleeme. Sellised meetodid, mida kasutavad venelased reostavad ja saastavad keskkonda. Suure tööstuse tagajärjel on suurenenud õhu saaste tase.
VENEMAA LOODUS JA LOODUSVARAD
• Loodusvööndid ( polaarne , tundra -, okasmetsa , sega- ja lehtmetsa , metsastepi, stepi- ja poolkõrbevööndid).
• Igikelts .
• Mullad ja agrokliima .
• Metsavarad.
• Veevarad .
• Suuremad jõed ning nende kasutamine.
• Maavarad ( mineraalsed ja energiavarad).
• Põllumajandus, toiduainetetööstus ja agroteenused.
• Energiamajandus .
• Venemaa — Euroopa energiabaas.
• Nafta- ja gaasipiirkonnad, naftatöötlemine, nafta ja gaasi eksport.
• Siberi ja Petšora söebasseinid.
• Veejõud ja selle kasutamine Volgal, Karjalas, Siberis. Soojuselektrijaamad, tuumaelektrijaamad.
• Metsatööstus ja selle võimalused.
• Raua, vase, alumiiniumi metallurgia .
• Kullatootmine.
• Masinaehitus.
• Veondus .
VENEMAA MAASTIKU PILDID
VENEMAA MÄED
• Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja Aasia piiri erinevate kontseptsioonide tõttu võidakse Elbrus arvata Euroopasse või Aasiasse . Kui ta kuulub Euroopasse, siis on ta ka Euroopa kõrgeim mägi.
Asub Suur- Kaukasuse Kõrvalahelikus. Kõrgus 5642 meetrit. Elbruse teine, idapoolne tipp on pisut madalam – 5621 meetrit.
Elbrus on kihtvulkaan, mis oli viimati aktiivne rohkem kui 2000 aasta eest.
• Tšeget on mägi Kaukasuses Venemaa Kabardi-Balkaari Vabariigis. Mäe kõrgus on 3650 m.
Tšeget asub Elbruse jalamilt vaid mõne kilomeetri kaugusel. Tšegeti rasked rajad on populaarsed mäesuusatajate hulgas. Suusahooaeg kestab detsembrist aprilli keskpaigani.
• Avatša on tegevvulkaan Aasias Kamtšatka poolsaarel.
Vulkaani kõrgus on 2741 meetrit.
VENEMAA JÕED JA JÄRVED
Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest . Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved – jää-ajal tekkinud mageveejärved.
Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik – Ob-Irtõš – on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur -Shilka-Onon (4416 km) – võtab alguse Põhja- Mongoolias , kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena – 4269 km, sellele järgneb Irtõš ja Ob, neljas pikkuselt on Volga – 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei . Jenissei lisajõgi – Angara – võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek.
VENEMAA SAARED
Venemaale kuulub suur hulk saari : Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigatš, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis – Kuriilid , mis venivad Kamtšatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin.
VENEMAA TAIMESTIK
Paikneb aladel, mis praktiliselt langevad kokku kliimatsoonidega. Põhjaregioonis asub tundra, kus kasvavad samblad ja samblikud , põõsad, vahest kääbuspuud. Praktiliselt paikneb terve regioon igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut. Metsad täidavad kaks viiendikku Venemaa territooriumist ning suurem osa metsadest asetseb riigi Aasia aladel. Taiga – väga suur okaspuumets, milles vaid kohati leidub lehtpuid – lauib tundrast lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi lõunapiirini. Siberi taigas kasvab umbes pool kogu maailma pehme puidu varust. Peamiselt on need kuused, seedrid, lehised. Lõunaaladel kasvavad samuti tammed, saared ja kased. Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad, põhjapoolsetes metsades prevaleeruvad okaspuud , lõunapoolsetel aladel – laialehised: tamm, kaks, vaher ja valgepöök. Kaug-Idas, Habarovski ja Primorski kraides on rohkem segametsi, mis meenutavad Venemaa keskosa metsa. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Metsastepp ( kitsas riba, umbes 150 km laiune) on omane Kesk-Volgale, Lõuna-Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale; stepp puhtal kujul on aga omane Lõuna-Volgale, Lõuna-Uurali äärealadele ja mõningatele Lääne-Siberi aladele . Stepi- ja metsastepipiirkonnad on kõige viljakamad ning neid kasutatakse aktiivselt põllumajanduslikus tegevuses.
VENEMAA LOOMAD
Venemaa fauna on väga rikkalik. Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar- rebane , põhjapõder, polaarjänes. Selle regiooni põhilinnud on põldpüü, kakk , kajakas ja kaur . Suveks nendele aladele saabuvad haned , luiged ja pardid. Taigas elab põder, hirv , izjubr, pruunkaru , ilves, soobel , suurel hulgal linde, kellest eriti paistavad silma kakk ja ööbik. Lehismetsas elab metssiga , hirv, naarits , suurel hulgal linde, madusid ja sisalikke. Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid , leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope. Piirkonna peamised kiskjad on stepituhkrud ja tatari rebased. Linnud : kotkas, jahipistrik ja kurg. Kaukaasia regioonis esineb sageli: loomadest - mägikits, metskits , Kaukaasia hirv, metssiga, leopard , hüään, shaakal, karu ja lindudest – kalkun , vutt ja põldpüü. Suurel hulgal on reptiile ja amfiibe.
KOKKUVÕTE
Venemaa on pindalat kõige suurem riik. Sellel riigil on palju varasid. Talved on seal külmad ja suved soojad . Inimesi elab seal ka palju tervelt üle 140 miljoni. Mäed ja mäestikud on imeilusad. Veekogud samuti matavad hinge. Venemaa liigub majanduse poolelt ka ülespoole. Ilmselgelt on näha Venemaa arengut nii majanduselt kui ka ükskõik mis valdkonnas ja ma olen kindel, et selline riik nagu Venemaa jääb alatiseks üheks maailma parimaks riigiks. Venemaal on potentsiaali. See oli lühike kokkuvõte minult .
KASUTATUD KIRJANDUS
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html (06.10.2009)
http://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa (06.10.2009)
http://images.google.ee/images?hl=et&lr=&um=1&ei=qmHLSvutHsWA-QbcvNjTBA&sa=X&oi=spell&resnum=0&ct=result&cd=1&q=landscape+of+russia&spell=1 (06.10.2009)
http://www.rusemb.ee/est/federation/general/ (06.10.2009)
http://www.ise.ee/oppekava/valikgym/loodus/venemaa.ht m (06.10.2009)
http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Venemaa_m%C3%A4ed (06.10.2009)
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/venemaa_kaisa.ht m (06.10.2009)
http://www.slideshare.net/guest912e65/venemaa-majandus-447231 (06.10.2009)