Austraalia ülevaade (0)

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL
Pagar- Kondiiter 1
Lisette Tohus
GEOGRAAFIA
Austraalia
Endla Pesti
OLUSTVERE 2013
Sisukord

Sissejuhatus 3

Üldinformatsioon 4
Ajalugu 4
Majandus 5
Loodus 6
Mida sain teada uut 8
Kokkuvõte…………………………………………………………………………………………………………………………………………..9
Kasutatud kirjandus………………………………………………………………………………………………………………………….10
Lisad………………………………………………………………………………………………………………………………………………...11
Sissejuhatus
Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakaid vihmametsi ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Aset leiavad nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus ` Australian Open `.
Valisin teemaks Austraalia, kuna mind on väga paelunud austraalia loomad ja loodussaated, ning otsustasin, et teen lähemalt tutvust selle riigiga.
Üldinformatsioon
Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril , Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas . Austraalia on Kaug-Lõuna riik.
Austraalial ei ole naaberriikidega maismaapiire. Lähimad naabrid on Indoneesia , Ida-Timor ja Paapua Uus- Guinea põhjas. Kaugemale kirdesse jäävad Solomoni saared, Vanuatu ja Uus- Kaledoonia . Uus- Meremaa asub Austraaliast kagus.
Austraalia suurimad linnad (ja osariikide-territooriumide pealinnad) on Sydney , Melbourne, Brisbane, Adelaide, Perth & Darwin . Canberra on Austraalia pealinn alates 1908 aastast, seal asub Austraalia suurejooneline parlamendihoone ja enamus saatkondi.
Austraalia riigikord on konstitutsiooniline monarhia , Briti kuningannaks Elizabeth II, kindralkuberner Quentin Bryce ja peaminister Julia Gillard. Rahaühikuna on kasutusel AUD (Austraalia dollar).
Austraalias on ligikaudu 22 miljonit elanikku, kes on ebaühtlaselt paigutunud elama rannikule (eriti ida- ja kagurannikule) ja suurem osa maast Austraalia keskosas on valdavalt kuiv, üsna tasane ja tühi kõrb.
Rahvastiku koosseis peegeldab suurt sisserännet, ainult umbes 2% rahvastikust koosneb Austraalia põliselanikest - aborigeenidest. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. 85% valgetest on Briti või iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest , näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Enim räägitud keel on austraalias inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse aborigeeni keeli, hiina dialekte, itaalia keelt jt.
Ajalugu
Esimesed asukad – aborigeeni, tulid Austraaliasse 40-50 000 aastat tagasi Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutab saarterohke väin.
Sellest, et Austraalia on kaua olnud suhtelises isolatsioonis, annavad tunnistust väga omapärased kukkurimetajad, kes mujal maailmas on enamasti ammu välja surnud.
Eluviisilt olid kõik Austraalia hõimud rändrahvad, neil polnud püsivaid elamuid.
Kasutusel olid lihtsad puuokstest tuulevarjud või onnid, kuhu varjuti moskiitode eest. Austraalia pärismaalased ei harinud maad ega kodustanud loomi, ainsaks koduloomaks oli koer. Mehed pidasid üldiselt jahti suurematele loomadele (känguru, vallabi , emu jt), naised korjasid taimi ja püüdsid väiksemaid loomi (sisalik, rott, tõugud jt).
Tuld tehti tulepuuri või tulesae abil ja hoiti tavaliselt elavana ning rännakule võeti kaasa hõõguvaid tuletukke.
Rõivaid peaaegu ei kantud , käidi enamasti alasti. Kagu-Austraalias valmistati nahast keepe, Lääne-Arnhemi naised kandsid pandanilehtedest seelikuid.
Väga rikkalik oli Austraalia vaimne kultuur, nagu rahvausund , müüdid ja mitmesugused jumalused .
1611 . aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjaranniku. 17. sajandi keskel purjetas hollandi meresõitja Abel Tasman ümber Austraalia nii põhjast kui lõunast. Oma reisil avastas ta saare, mis hiljem nimetati tema järgi Tasmaaniaks. Tasman tõestas, et Austraalia on eraldi manner , mitte aga tundmatu Antarktise mandri osa, nagu varem arvati.
1770. aastal astus James Cook esimese eurooplasena koos oma meeskonnaga Austraalia pinnale. Cook leidis seal eest mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Oma maabumiskoha nimetas ta selle järgi Botany Bayks.
18. sajandi lõpul algas Austraalia asustamine . Algul saatis Inglise valitsus Austraaliasse välja kurjategijaid.
Mandri kaguosas kujunes sunnitööliste kolooniast välja Sydney linn. Eurooplasi meelitasid Austraaliasse head karjamaad , mis võimaldasid siin karjakasvatust arendada.
Hiljem, 19. sajandi keskel, seoses rikkalike kullaleiukohtade avastamisega, rändas Austraaliasse palju õnneotsijaid ning inglased kuulutasid kogu mandri oma asumaaks. Paljud kullaotsijad rajasid omale Austraaliasse kodu ning see tõi kaasa kiire lamba- ja karjakasvatuse kasvu ning kaevandustööstuse ja transpordi arengu.
Ajavahemikul 1829– 1859 sai 4 kolooniat Austraalia osariikideks. Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli Earl Grey juba 1847. aastal. Briti parlament tunnustas Austraalia Ühendust ja Austraalia iseseisvus 1. jaanuaril 1901. Kuna Sydney ega Melbourne polnud ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati 1911. aastal Austraaliasse Canberra, mis on tänapäevani Austraalia pealinn.
Majandus
Austraalia majandust valdab jätkuv mõõduka kasvu periood. 1994. aastal kasvas sisemajanduse kogutoodang eelkõige tänu äriinvesteeringute taastõusule 5,1%. Äriinvesteeringud kasvasid 1994.-1995. finantsaastal 18%, kusjuures investeeringud tehastesse ning sisseseadesse kasvasid eelmise aastaga võrreldes 23%.
Austraalial on eeldused jätkuvaks tugevaks majanduskasvuks ning segavaid faktoreid on väga vähe. Tänu kasvavatele kontaktidele Aasia regiooni maade dünaamilise majandusega ning majandusreformi jätkumisele on Austraalia investeerimiskliima lähemas tulevikus soodus.
Austraalia alustas oma majanduse ümberorienteerimist rohkem kui 15 aastat tagasi ning on muutnud end sissepoole suunatud importi asendavast maast rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ekspordile orienteeritud maaks . Valitsuse majandusliku arengu strateegia on suunatud majandusreformi jätkamisele, et edendada lisaväärtusega tootmist maakaevandus- ning põllumajandussektorites; kõrgtehnoloogiliste toodete valmistamist ning teenindava sektori laienemist. Tootev tööstus on jätkuvalt edestanud teisi majandussektoreid, kasvades 1994. aastal peaaegu 11%.
Kaubandus on Austraaliale tähtis. Kaubaeksport oli 1994. aastal kokku 47,7 miljardit dollarit, umbes viiendik riigi sisemajanduse kogutoodangust. Austraalia importis 1994. aastal 50,1 miljardi dollari eest kaupa. Ameerika Ühendriigid on Austraalia suuruselt teine kaubanduspartner, jäädes maha ainult Jaapanist. USA on Austraalia suurim kaubaimpordi allikas (10,9 miljardit 1994. aastal).
Rikkalikest maavaradest kaevandatakse Austraalias kulda ja niklit , polümetallilisi ja uraanimaake, boksiiti, rauamaaki, kivisütt. 97 % kaevandustoodangust tulebki Lääne-Austraaliast. Peaaegu kõikjal leidub õli ja maagaasi ning seda ka kaevandatakse tegelikult üle kogu kontinendi. Austraalias kaevandatakse 12% kogu maailmaturu kullast . Rauamaak omab olulist rolli nii kaevandustööstuses kui ka ekspordis.. Peaaegu kogu kaevandatav rauamaak eksporditakse Jaapanisse , Hiinasse ja Indiasse .
Põllumajandus Koos kaevandusharudega moodustab 80 % riigi sissetulekutest. Austraalia majanduslik heaolu sõltub paljuski eluskarja ja teravilja kasvatusest . Haritav maa hõlmab 5,8; karjamaa 59,2 ja mets 14% Austraalia pindalast. Ülekaalus on vähese inim- ja rohke masinatööstusega suurmajandid, mis sisemaal on spetsialiseerunud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele, tihedama asustusega rannikualadel intensiivsele tehniliste kultuuride ( suhkruroo , tubaka, puuvilla , õlipuu), köögi- ja puuvilja (tsitruste, ananassi, banaaani ja viinapuu ) ning piimakarja kasvatamisele. Karja kasvatatakse praktiliselt kõikjal, kuid Victoria ja Queensland on selles valdkonnas teistest piirkondadest kaugel ees. Austraalia on maailma suurim villa tootja. Suurimad villa tootmispiirkonnad on Uus Lõuna- Wales ja Lääne-Austraalia. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana. Erinevat sorti viinamarju kasvatatakse Uus-Lõuna-Walesis ja Victorias. Tuntuimad viinamarjaistandused asuvad Barossa Valleys, Hunter Valleys ja Murray Valleys.
Loodus
Austraalia kliimavööde on enamjaolt troopiline , kuid põhjaosas lähisekvatoriaalne ning lõunaosas lähistroopiline. Keskmine temperatuur on talvel (juuni, juuli, august) +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C.
Austraalia looduse iseärasused tulenevad eelkõige selle saarmandri kujunemiskäigust. Alguses oli ta parasvöötmelise Lõunamandri osa, kuid triivides üha troopika poole põrkus vastu Kagu-Aasia saarestikke. Selle triivi vältel muutus mandri kliima järjest kuivemaks ja palavamaks. Kaasa tulnud metsataimed hävisid või pidid peituma mäestikesse ning kõrbeline keskosa jäi täiesti tühjaks. Umbes 30 miljoni aasta eest, sattusid sinna (võibolla lindude tooduna Malaisiast) esimesed eukalüptid. Mingil seletamatul põhjusel suutis vaid see taimeperekond mitte ainult ellu jääda veepuuduses, vaid ka levida üle kogu mandri.
Maailmas ei ole teist mandrit, mille taimkattest 90% moodustab üksainus puude perekond.
Austraalia loomastik on väga omapärane, see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi. Palju leidub endeemseid liike, mistõttu Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Umbes 70% Austraalia lindude, 90% roomajate ning 95% kahepaiksete liikidest elab ainult sellel mandril. Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega kiskjaid välja arvatud inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi näiteks nokkloom ja sipelgasiil , kes on ainsad munevad imetajad maailmas. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo veel närilisi ja käsitiivalisi. Kirdeosa palavad ja niisked igihaljad troopilised vihmametsad ning sood on koduks krokodillidele ja veelindudele.
Ka linnustik sisaldab rohkesti endeemseid liike nagu emu, mustluik, kakaduu jt. Kõik Austraalias kasvatatavad koduloomad on eurooplaste poolt sisse toodud.
Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Austraalia jõgedevõrk on hõre, siin paiknevatele kõrbetele ja poolkõrbetele on iseloomulik kuivade, ajutise vooluveega jõesängide - kriikide võrk. Vett leidub neis lühikest aega, ainult pärast harvu vihmasademeid. Suurima jõestiku moodustab Murray (2 500 km) koos oma suure lisajõe Darlingiga. Austraalias on rohkesti järvi, kuid enamik neist on äravooluta ja soolaseveelised. Suurim järv Eyre asub 15 meetrit allpool merepinda.
Mida sain uut teada
Sain teada, et Austraalias on suvi jõulude ajal, siis kui meil on talv.
Austraaliasse saadeti alguses ainult kurjategijaid, kuid kullaleidmisega hakkasid eurooplased sinna välja rändama.
Aborigeenid olid erinevate tavadega, kui meie oleme harjunud . Tööd kirjutades lugesin ühest artiklist , et tekkisid suured tülid sisserännanute ja aborigeenide vahel ka näiteks sellisest asjast , et aborigeenide arvates oli lihtsam naabri lammast odaga visata , kui ärajooksvat kängurut.
Austraalias on paljud loomad sellised, keda teistel mandritel pole, näiteks nokkloom ja sipelgasiil. Samuti sain teada, et Austraalias pole sõralisi.
Sealne rahvastik on segunenud paljudest maailma rahvastest ning kõige rohkem elab seal inglaste ja iirlaste järeltulijaid.
Kokkuvõte
Austraallased on enamasti kõik Euroopa juurtega ning seetõttu esmapilgul ei erinegi eriti eurooplastest.
Austraalia on küll maailma mandritest kõige väiksem, kuid pindala on sellegipoolest tohutu. Kui valged inimesed siia esmakordselt tulid, siis tunnistasid nad maa elamiskõlbmatuks. Ometi on siinsed põlisasukad ehk aborigeenid elanud siin aegade algusest peale.
Aborigeenid elavad tänapäeval peamiselt oma kogukondades, peamiselt Põhjaterritooriumil, kuid ka mujal (nt Tasmaanias). Nende populatsioon on kahanenud ligi 400000 -ni.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia
http://www.austraalia.info/austraalia/maast-ja-ilmast
http://www.triennial.ee/vana/tgtkonverents_laurits.ht m
http://www.folklore.ee/Tagused/nr15/niglas.ht m
http://www.miksike.ee/
http://www.hot.ee/aussie/loodus.html
Lisad
Austraalia kaart
Austraalia lipp
Austraalia vapp
Earl Grey
Austraalia territoriaalne jaotus
Abel Tasman
James Cook