Referaat Uus - Meremaa (2)

Kool................
Referaat
Uus – Meremaa
Nimi..............
Klass..................
2008
Üldandmed
Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa ( maoori keeles)
Pindala: 268 680 km2.
Maapiire: 0km
Rannajoont : 15 134 km
Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast)
Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2
Riigikord : konstitutsiooniline monarhia
Riigipea: Elizabeth II
Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright
Peaminister : Helen Clark
Riigikeeled: inglise ja maoori
Pealinn: Wellington (inglise k); Te Whanganui-a-Tara / Poneke (maoori)
Rahaühik: dollar
Riigitähised: NZ, NZL
Kliima: mõõdukas, tugevate regionaalsete kontrastidega
Geograafiline asend
Uus-Meremaa asub lõunapoolkeral, idapoolkeral, Vaikse ookeani lõunaosas, Cooki väinaga eraldatud Põhja-ja Lõunasaarel, samuti Chathanni ja Stewardi saartel. Okeaanias on Uus-Meremaa omavalitsuslike aladena Cooki ja Tokelau saared ning temaga assotsieerunud Niue Vabariik (kokku 510 km2, u. 23 000 el.). Kõige lähemal asub Austraalia , mis asteseb Uus-Meremaast loodes. Antartika asub Uus-Meremaast edelas, umbes 2500 km kaugusel. Lähim pealinn on Canberra (Austraalia pealinn). Uus-Meremaa ulatus põhjast lõunasse on 34-48 põhjalaiust. Uus-Meremaa saared asuvad Vaikses ookeanis, loodesse jääb India ookean. Uus-Meremaa ja Austraalia vahele jääb Tasmani meri. Uus – Meremaa koordinaadid on 41 00 S, 174 00 E. (Lisa 1)
Pinnamood
Uus-Meremaa pinnamood on mägine. Paljud mäed on tekkinud vulkaani pursete tegevuse tagajärjel (nad on kas vulkaaninõod või vulkaaniliste protsesside käigus tekkinud mäed). Lõunasaarel asuvad Uus-Meremaa Alpid, mis on ka riigi kõige kõrgemaks mäestikuks. Mount Cook on Alpide kõrgeim tipp, tema kõrgus on 3756m. Mäe tipp on kaetud igilume ja liustikega. Põhjasaarel leidub tegevvulkaane, kuumaveeallikaid, geisreid ja kuumavee järvi. Suuremad vulkaanid on Ruapehu , Taravera, Naguhore ja Mount Egmont . Vulkaanide, geisrite ja kuumaveeallikate sage esinemine on tingitud õhukesest maakoorest. Uus- Meremaal on ka palju maavärinaid. Seoses viimase jääajaga, mis oli umbes 12000 aastat tagasi, on Uus-Meremaal ka palju sügavaid ja pikki fjorde, mis on väga sarnased Norra fjordidega.
Kliima
Uus-Meremaal Põhjasaarel valitseb niiske lähistroopiline kliima ja Lõunasaarel on parasvöötmeline kliima. Lõunasaarel esineb ka tihedamini udu, ilm on samuti külmem kui Põhjasaarel. Kliima on mõlemal saarel mereline : niiske ja sajab keskmisest rohkem. Põhjasaarel on keskmine temperatuur 13`C ja Lõunasaarel vastavalt 5`C. Sademeid on keskmiselt 500- 1000mm aastas. Lõuna- ja Põhjasaare suuremate linnade sademete ja temperatuuri võrdlus. Valdavad tuuled on läänetuuled, ookeanil esineb pidevalt tugevaid torme. Põhjasaarel valitseb suvel troopiline, talvel parasvöötmeline kliima. Talvel võib sadada lund, kuid püsivat lumikatet ei teki. Kõige soojemaks kuuks Uus-Meremaal on jaanuar, kui keskmine temperatuur on .Sademeid on kogu aasta jooksul ühtlaselt. Peamine erinevus Lõunasaarega seisneb selles, et seal sajab rohkem. Uus-Meremaa mitmekesist loodust tõendab fakt, et ühel ja samal ajal saab võtta päkest ja suusatada läbimata selleks suuri vahemaid.
Taimestik ja mullastik
Uus-Meremaal on väga mitmekesine taimestik, seal leidub palju niisuguseid taimi, mis kasvavad ainult Uus-Meremaal (Uus-Mremaal olevast 2000 taimeliigist 1500 kasvavad ainult Um. ). Ligi 25% kogu maast on metsade all. Siinsete puude kuningas on kauri , ta on kõrguse poolest maailmas 2 kohal. Kauri on väga hea puu ehituseks, sest ta on kasvades kuivavõitu, ühtlane ja oksa sõlmedeta, ta hele puit on hästi töödeldav, ning ta ei võta toorest peast mädanikku külge. Teda on kasutatud laevaehitusest kuni nikerdamiseni. Kaurit leidub ainult Uus-Meremaal, kus ta on kahjuks ka väljasuremisohus . Enne Uus-Mermaa avastamist kasvas seal väga võimas organiseeritud mitmekihiline mets, eelmisel sajandil toimus aga metsik metsade hävitamine, palju eksporditi ja palju oli tulekahjusid. 1940 aastal võeti kauri kaitse alla, kaurit võib praegu näha Taupo järve ümbruses. Pärast metsade metsikut hävitamist hakati mujalt maailmast uusi okaspuu liike sisse tooma , mis praegu valitsevadki metsasid. Väga haruldane on ka Uus-Meremaa metsades kasvav puusõnajalg. Tema kõrguseks on kuni 25m, päiksepaistelise ilma ajal annavad puusõnajala lehed vägeva varjude mängu. Tänu sellele, et nüüd pööratakse rohkem tähelepanu loodusele , võib loota et haruldased taimeliigid kuhugile ei kao.
Uus-Meremaa kahe saare mullastik on täiesti erinev. Põhjasaarel on niiskete lähistroopiliste metsade kolla - ja pruunmullad. Seevastu Lõunasaarel on pruunid metsmullad ja vähesel määral leidub ka mägi- gleimuldasid ja gleimuldasid. Gleimuldasid leidub põhiliselt mägedes. Muldade viljakus on erinev: viljakatel muldadel kasvatatakse riigi viljavarud, vähem viljakamatel aga kasvatatakse lambaid .
Loomastik
Uus-Meremaa loomariik erineb kardinaalselt muu maailma omast. Kui Kondvana mandri küljest hakkas tükk maad eralduma, polnud imetajad veel välja arenenud. Sellepärast elabki Uus-Meremaal ainult üks imetaja -nahkhiir. Paljud sealsed linnud on kaotanud lennuvõime “tänu” vaenlaste puudumisele .
Uus-Mermaa rahvuslind on väike, pika nokaga kiwi. Lindudest leidub palju ka kohalikku jultunud papagoid Kead. Viimasel 50-nel aastel on sinna toodud palju uusi loomaliike: jäneseid, kitsesid, sigasid, veiseid ja lambaid. Eesmärgil hoida looduslikku tasakaalu. Uute liikide populatsioon on nüüdseks väga suur, mõnede liikide populatsioon on kasvanud isegi liiga suureks.
Veevarad
Siseveed katavad kõik Uus-Meremaa vajadused. Saartel on palju kärestikulisi jõgesid ja vulkaaniliste tegevuste järel tekkinud järvi. Uus-Meremaal asub kogu Okeaania suurim järv Taupo. Taupo on tekkinud vulkaani nõkku pärast vulkaani purset . Tema pindala on 612km`, järve vesi on väga puhas, tänu millele võib näha 5m sügavusel asuvaid kive järve põhjas. Et järv asub nõos, siis on järve pind sageli peegelsile . Taupo on ka Maooride (loe: põliselanike) pühapaik, järve keskele asuvale saarele maeti vanasti maoorisid. Järve ümber asub palju vulkaane . Järve põhjas võib näha ka metsa, mis sattus sinna vulkaaniliste tegevuste tagajärjel kui järve vee tase tõusis 2-3m. Uus-Meremaa üks vee rikkmaid ja ühtlaselt ka suuremaid jõgesid on Waikato jõgi, mis voolab välja Taupo järvest (jõe pikkus on 435km ). Tema külm vesi hoolitseb ka geotermilise jõujaama ülekuumenemise eest.
Siseveed on väga puhtad ja tänu sellele on seal ka palju erinevaid looma- ja taimeliike. Põhjasaarel on veel palju väiksemaid järvi nagu Rotorua, Rotopti, Rotoehu, Rotoma ja Taravera. Põhjasaart ümbritsevatesse lahtedesse ja meredesse voolab ligi 200 mäestikust alguse saavat väikest kärestikulist jõge.
Lõunasaare järved on kõik pikad ja kitsad , mäeahelike suunas välja veninud kujuga. Suurimad neist on Te Anau(mille pindala on 342km`), Manapauri, Pukake, Tekapo, Uanaka. Enamus Lõunasaare jõgesid voolavad Lõuna Alpides . Lõunasaare pikimaks jõeks on Clutha(mille pikkus on 338km), suuremad on veel Waitake ja Wairau jõed.
Tänu suurtele veekogudele on Uus-Meremaal palju erinevaid kalaliike, mida püütakse nii järvedest, jõgedest kui ka ookeanidest. Vanasti kütiti palju vaalasid ja varsti oli oht nendest ilma jääda, tänu tõhusale kaitsele on vaalade populatsioon kasvanud. Väikestes lahesoppides võib tihti näha hullavaid vaala perekondasid , nad on muutunud inimestega sõbralikemaks.
Mineraalsed -ja energiavarad
Mineraalsed varade poolest pole Uus-Meremaa rikas. Sütt kaevandatakse nii Põhja- kui ka Lõunasaarel. Rauamaaki leidud Põhjasaare läänepoolses osas, kus teda toodetakse nii ekspordiks kui ka ümber töötamiseks rauaks Aucklandisse. Maagaasi on leitud Taranaki piirkonnas, gaasi kasutatakse põhiliselt energiamajanduses, kus ta moodustab olulise osa, natukene leidub veel paekivi, hõbedat ja boksiiti neid maavarasid kasutatakse riigisiseste vajaduste rahuldamiseks. Kulda kaevandatakse perioodiliselt, kulla kaevamine on kindla riikliku kontrolli all.
Uus-Meremaal mõlemal saarel on põhiliseks energiaks hüdroenergia. Põhjasaarel saadakse seda Waikato jõest, Lõunasaarel aga Clutha ja Waitaki jõgedest ning Fiorland`s Lake`st. Ligi veerand riigi energiavarudest kaetakse maagaasi-, söe ja geotermiliste jõujaamadega. Suuremad energiatööstuse keskused on: Auckland, Whangarei, Hamliton, Taurunga, New Plymouth, Napier ja Palmestron Põhjasaarel ja Nelson ja Dunedin Lõunasaarel. Uus-Meremaal on piisavalt energiat, nad ei pea endale seda sisse ostma.
Uus – Meremaa arengutase
Kuulumine majandus organisatsioonidesse:

• APEC – ( Asia - Pacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon
  
• OECD – ( Organisation for Economic Co-operation and Development ) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad
  
• SPF – (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus
  
• SPC – (Secretariat of the Pacific Community) Vaikes Ookeani Kogukonna Sekretariaat
  

Rahvastik :
Uus-Meremaa rahvaarv on 4,1 miljonit elanikku. Uus-Meremaa rahvastik on põhiliselt kujundanud sisse rännanud. Suurema osa rahvastikust (70%) moodustavad Euroopast väljarännanud ja nende järglased. Põlisasukad maoorid moodustavad 14,7%, Polüneesia päritolu inimesed 6,5%, Ida-Aasiast sisserännanud 6,6%. Uus-Meremaa toetab sisserännet ja laseb rahvaarvul sisserände arvelt tõusta 1% võrra aastas. Ka Uus-Meremaa rahvastik vananeb nagu enamikus arenenud riikides (Lisa 2).
Kristlased on ülekaalus, kuigi 40% rahvastikust ei omista endale ühtki usku.
80% rahvastikust elab linnades, 74% rahvastikust elab Põhjasaarel, seal elab ka suurem osa maoore.
Vanuseline struktuur: 0-14 aastaseid: 21,4%; 15-64 aastaseid: 66,9%; 65 ja vanemaid: 11,7% (Lisa 3).
Keskmine vanus meestel 32,92 ja naistel 34,4 aastat.
Keskmine eluiga meestel 75,67 ja naistel 81,78 aastat.
Rahvaarv kasvab aastas 1,02%.
Sünde 13,9‰, surmasid 7,53‰, migratsiooni vahe 3,83‰.
Linnades elab 86% rahvastikust, 74% rahvastikust elab Põhjasaarel, seal on ka suurem osa maoore.
Vt ka Uus – Meremaa avastamise legendi. (Lisa 4).
Haridus :
Haridus on hästi arenenud, riigis on 2300 alg- ja keskkooli, nendes koolides õpetab 20000 õpetajat ja õpib 40000 õpilast.Lapsed lähevad kooli 5 aastaselt.Alates 1961 aastast on kiire arengu läbi teinud ka maoori haridus, nüüd on neil võimalus õppida ka ülikools. Uus-Meremaal on 7 ülikooli, 25 polütehnikumi ja 5 kolledzit, kus valmistatakse ette õpetajaid. Suuremad ülikoolid on “ University of Auckland”, mis asub Aucklandis; “Victoria University of Wellington”, mis asub Wellingtonis; “University of Otago”, mis asub Dunedinis; “Waikato University”, mis asub Hambitanis; “Massey University”, mis asub Palmstar Northis ning “ Lincoln University” ja “University of Catenburg”, mis asuvad Cristchurchis. Hea hariduse taseme tagavad head õppimisvõimalused ja paljude huvikoolide olemasolu.
Majandus:
Uus-Meremaa on Okeaania jõukaimaid riike, riigi majandus on hästi arenenud. Riigis on kõrge elustandard, 2005 aastal oli ta HDI indeksi järgi 19. Alates 1984 aastast on valitsused edukalt läbi viinud reforme, et muuta riigi rangelt reguleeritud majandus liberaalseks vabaturu majanduseks . Riik nautis mõnda aega majandustõusu, kuid 1987 aastal lõhkes majandusmull ja riigi majandus oli halvatud terveks aastaks. Aeglane kasv jätkus 90. aastate keskpaigani. 1999. aastast alates on Uus-Meremaa nautinud küllaltki kiiret majanduskasvu. Uus-Meremaa on väga sõltuv kaubandusest. Kuna põhiliseks ekspordiartikliks on põllumajandustoodang, on riigi majandus väga sõltuv maailma turu hinnast . Põhilised ekspordiartiklid on põllumajandus, aiandus -, kalandus-, metsandussaadused ja infotehnoloogia. Lootustandvad on ka veini- ja filmitööstus.

• SKP ühe elanikukohta: $23,200
  
• Majandus kasv: 4,8%
  
• SKT koosnemine majandussektoritest: põllumajandus 4,6%, tööstus 27,4% teenindus 68%
  
• Tööjõu hõivatus erinevates majanduse sektorites: põllumajandus 10%, tööstus 25% ja teenindus 65%
  
• Põllumajanduslikud tooted: nisu, oder, kartulid , puuviljad ; vill , veise-, lamba- ja talleliha, piimatooted , kala
  
• Tööstus: toiduainetööstus, paberi- ja puidutööstus, tekstiilitööstus, masinaehitus , autotööstus.
  
• Tööstuse peamise tooraine moodustab põllumajandustoodang.
  

Elektrienergia :
Elektrienergiat toodavad 29 hüdro- ja 9 geotermilist elektrijaama (üle 63% elektrienergiast). Suurim hüdroelektrijaam on Põhjasaarel Waikitol asuv kaskaad . Soojuselektrijaamades toodetakse 27% energiast. Aastas toodetakse 38.39 miljonit kWh energiat.
Hankiv majandus:
Loodusolud on põllumajandusele, eriti loomakasvatusele väga soodsad. Üle poole Uus-Meremaa pindalast hõlmab karjamaa . Kasvatatakse veiseid (8,6 mln.) ja lambaid (50,1 mln.) , sea- ja linnukasvatusel on kohalik tähtsus. 1992 oli Uus-Meremaal 8,14 miljonit veist, 52,6 miljonit lammast . Maaviljeluse osatähtsus on väiksem, oma teraviljast ei jätku ja osa veetakse sisse. Olulisel kohal on köögi- ja puuviljaaiandus (kiivid, õunad, pirnid, viinamari ). Umbes 200 meremiili laiuses püütakse nii kala kui ka molluskeid ja vähke.
Looduslikud metsad hõlmavad põhiliselt rahvusparke, suurem osa puidust saadakse istutatud metsadest (1,3 miljonit ha, eeskätt mänd, ka kuusk ja eukalüpt).
Hankivas tööstuses on olulisel kohal maagaasi ja nafta tootmine, kuid see ei rahulda kodumaist nõudmist. Kaevandatakse ka kivi- ja pruunsütt, rauamaaki ja kulda ning murtakse ehituskive.
Uus-Meremaal on 169 670 000 brl suurune naftavaru, samuti leidub riigis kivisütt, maagaasi, rauamaaki, kulda, räniliiva.
Tööstus:
Tööstuse peamise tooraine moodustab põllumajandustoodang. Töötleva tööstuse põhiharu on toiduainetööstus (eriti liha- ja piimasaadused). Olulised on ka tekstiili-, õmblus-, naha-, elektroonika -, masina-, keemia-, paberi-, puidu- ja tselluloositööstus, must metallurgia ja alumiiniumisulatus.
Transport:
Ehkki Uus-Meremaa mõlema peasaare liiklusolud on head, on Põhjasaare maantee - ja raudteevõrk Lõunasaare omast tunduvalt parem. Maismaaliiklust täiendavad Põhja- ja Lõunasaare ning paljude väikesaarte vahelised õhu- ja parvlaevaliinid. Rahvusvaheline lennujaam on Aucklandis, Wellingtonis ja Christchurchis. Järjest parandatakse ühendusepidamist Uus-Meremaaga liitunud alade Cooki saarte, Niue ja Tokelau atollidega.
Maanteid 49 550 km, raudteid 4040 km, kaubaveoks sobivaid sise veekogusid 1609 km.
Turism:
Aasta jooksul (11.2004 – 11.2005) külastas Uus-Meremaad 2 394 862 turisti, mis on 3,1% rohkem kui eelmisel aastal. Enim turiste saabus Austraaliast (875 157), Suurbritanniast (308 399) ja USA (215 880), mis moodustavad kokku 58,4% kogu turistidest. Keskmiselt kulutatakse päevas 125$ ja ühe reisi kohta 2 818$, kusjuures keskmine külastus kestab 19,4 päeva.
Turistid tulevad Uus- Meremaale , kuna sealne pinnamood on väga eriline – leidub kõrgeid mägesid, madalaid tasandike, vulkaane ja kuumaveeallikad. Samuti huvitab turiste Uus-Meremaa loodus, 70% Uus-Meremaa taime- ja loomaliikidest on endeemsed, s.t., et neid ei leidu mitte kusagil mujal kui Uus-Meremaal.
Lisa 1
Lisa 2
Lisa 3
Lisa 4
Uus-Meremaa avastamisest on pärinud üks legend. Kunagi ammu elanud Raiateal suur meresõitja nimega Kupe, kes tundis merd nagu oma viite sõrme. Kord püüdnud ta kala koduõue lähedal, kuid järsku haaras veealt tulnud hiigelsuur kaheksajalg Kupe sööda ja põgenenud ulgumerele. Kupe vihastanud ja hakanud varast jälitama. Purjetanud ja purjetanud, aga kätte ei saanud, nii taga ajades jõudis Kupe Cooki väina, seal õnnestus kaheksajalal põgeneda. Vapper meresõitja, kelle viha oli teekonna jooksul juba vähenenud vaatas ringi uuel maal ja talle hakkas seal meeldima. Kodus Kupe rääkinud uuest viljakast maast. Järgmine kord kui ta sinna läks võttis ta kaasa oma naise, venna ja veel teisi. Saare ligidal olnud valge pilv, Kupe naine oli seda näinud ja ta oli hüüdnud HE AO ! HE AO TEA! (Näe pilv! Näe, valge pilv! ). Nõnda saanudki uue maa nimeks Aotera, mis tähendab pikka valget pilve. Maooride minevik on säilinud muistendites.