Norra, Ungari, suurbritannia (0)

Norra, Ungari ja Suurbritannia .

Norra.

1. Naaberriigid - nende arengutase ja suhted!
Norra on riik Euroopas, mis kuulub põhjamaade hulka. Norra ametlik nimi on Norra Kuningriik. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik on piiratud läänest ja loodest Rootsiga, põhjaosas omab maapiiri Venemaaga ja Soomega . Norra arengutaseme indeks on väga kõrge see on ligikaudu 0.93. Norra kuulub kõrge arengutaseme maade hulka, kui olla täpsem, siis Norra on teisel kohal maailmas arengutaseme kõrguse poolest. Ka Norra naaberriigid on päris hea arengutasemega. Soome on näiteks 8. kohal ja tema arenguindeks on 0.902, ka Rootsi on päris kõrgel kohal (14. koht), indeksiga 0.897. Kõige madalam arendutase naabermaadest kuulub Venemaale, kes on statistiliselt 58. kohal maailmas. Pilt 1. Norra asukoht.
Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustab kaupade ekspordist umbes 60 protsenti. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel ), kalatooted , töödeldud nafta - ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed . Kalad ja kalatooted moodustavad 5,3% Norra ekspordist. Norra suuremad ekspordi- partnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland , Prantsusmaa ja USA. Naaberriikidest on tähtsaim partner Rootsi. Rootsisse eksportitakse peamiselt naftat. Venemaaga on Norral sõbralikut suhted, kuid suurt eksporti ega importi nende vahel ei toimu. Ka Soomega on Rootsil sõbralikud suhted, kuid Soome ei kuulu tähtsamate importi ja eksporti partnerite hulka. Suurt tulu toob Norrale ka turism , sest Norra on kuulus oma vaatamisväärse rannajoonega e. fjordidega. Pilt 2. Kuulsad fjordid.
2.Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides
Erinevalt naabermaadest Rootsist ja Soomest ei ole Norra astunud Euroopa Liitu, kuid EMP leping võimaldab Norral tegutseda Euroopa Liidu siseturul ja saada osa neljast vabadusest: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vabast liikumisest. See tähendab näiteks, et toode, mis on ühenduse õigusnormi alusel heaks kiidetud ühes liikmesriigis, on üldjuhul seaduspärane ka kõigis teistes liikmesriikides. Jällegi erinevalt naabermaadest on Norra NATO liige, alates selle loomisest e. 1949.aastast. Norra heaolu ja majanduskasv sõltuvad suuresti heast kaubanduskoostööst teiste maadega. Seetõttu on Norra olnud 1947. Aastast Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige (ennem oli selle nimi Rahvusvaheline Tolli- ja kaubanduskokkulepe e. GATT). Norra on ka ammune Euroopa Nõukogu liige (üks asutajaliikmest). Norra kuulub ka Ühinenud Rahvaste organisatsiooni (ÜRO), alates selle asutamisest 1945. aastast. Pilt 3. NATO märk.
3.Asend oluliste liiklusteede suhtes!
Norra on oma geograafilise asendi poolest väga heas kohas. Mööda Norra lõunarannikut kulgeb üks pealmisi naftaveoliine. Mööda kogu põhja ja lääne rannikut kulgeb aga üks peamistest kaubaveoteedest, mis saab alguse Murmanskis (Venemaal). Norra kõige suuremad lennujaamad on: Oslo , Bergen, Trondheim , Bodø, Tromsø. Suuremad sadamad:Bergen, Narvik ja Haugesund. Norras on ka päris tihe raudteevõrk, selle tihedus on 20-40 km 1000 km2 kohta. (kõik andmed on ’’Suur Maailma Atlas ’’ 2005.aasta trükkist)
4.Tähtsamad loodusvarad .
Norras ammendatakse maagaasi ja naftat (Norra meres). Norras leidub ka titaanimaaki ( Lõuna-Norras). Norra peamiseks energiaallikaks on hüdroenergia. Teisel kohal on aga nafta . Lisaks hüdroenergiale kuuluvad Norra taastuvate energiaressursside nimistusse veel laine-, päikese- ja tuuleenergia ning biomass. Norras kaevandatakse ka kivisütt, Svalbardi saarestikus Spitsbergenis, kuid see ei oma maismaa energiaga varustamisel olulist rolli. Norra toodab ka ränimetalli, tsinki , niklit ja vaske. Suur metsaressurss (mets hõlmab enda alla 30,7 % kogu maa-alast) ja odav hüdroenergia on taganud Norrale tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Kuna Norra asub mereääres, siis tegeldatakse seal põhiliselt kalandusega. Norra on üks maailma suurimatest kalapüügi- ja kalakasvatusriikidest. Enamus Euroopa lõhesid ja vikerforelle tulevad just sealt. Norras on ka küllalt järvesid ja jõgesid (moodustavad 6% kogu maa-alast) ja seega mageveega pole probleeme. Pilt 4. Nafta ammendamise platvorm.
Pilt 5. Norra mets.
5. Kliimaolud –võimalused põllumajanduseks!
Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus. Rannik jääb seetõttu enamasti kogu talveks jäävabaks. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm. Kliima on põllumajandusega tegelemiseks küllaltki paras , kuid põllumajandusega tegeldakse vähe, seda ptakistab künklik reljeef ja kivide rohkus. Kuid vähesel määral tegeldakse põllumajandusega ikka. Kogu maa-alast on põllumajanduslikus kasutuses vaid 3,2% maa-alast. Peamiseks kasvatavaks kultuuriks on teravili. Norras tegeldakse vähesel määral ka lambakasvatusega (~3 000 000 isendit). Pilt 6. Teravili.
6.Kasutatud allikad.
http://et.wikipedia.org/wiki/Norra#
http://hdr.undp.org/en/
http://www.sacmeq.org/statplanet/StatPlanet.html
http://www.norra.ee/
http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/norra.ht m
http://picasaweb.google.com/swedishforests&imgurl=http://lh3.ggpht.com/_57LB2fI6NCc/RvFkdnWIPmE/AAAAAAAADdc/6LV8jYUIyYg/NorraVentikkovaaraPajalaSvea.jpg&w=1600&h=1200&ei=w62hTb-SD4eeOoHF2DQ&zoom=1&iact=hc&oei=ga2hTcX_KoaV4AbA6MWVAw&page=15&tbnh=123&tbnw=164&start=213&ndsp=15&ved=1t:429,r:7,s:213&biw=1001&bih=552
http://www.neljas.ee/est/?news=987668&category=9
Suur Maailma atlas. Eesti entsüklopeediakirjastus, 2005

Ungari.

1.Naaberriigid- nende arengutase ja suhted!
Ungari on merepiirita riik, mis asub Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul . Ungari omab piire Ukrainaga kirdes, Slovakkiaga põhjas, Austriaga loodes, Sloveeniaga läänes, Horvaatiaga edelas, Rumeeniaga kagus ning Serbiaga lõunas. Arengutasemelt on Ungari 37. Vaatamata sellele kuulub Ungari ikkagi kõrge elatustasemega riikide hulka Ungari on oma naaberriikidest 3. kohal, temast kõrgema arengutasemega naaberriigid on Sloveenia (25.kohal) ja Austria (19.kohal). Naaberriikidega on Ungaril head suhted. Austria ja Slovakkia on Ungari tähtsaimad partnerid ekspordis ja impordis. Riigi olulisemad eksporditooted on elektri- ja elektroonilised vahendid, masinad, toiduained ning kemikaalid . Ungari veinidest peetakse lugu kogu Euroopas. Pilt 7. Ungari asukoht.
2.Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides.
Ungari on alates 1999. aastast NATO liige, samuti on Ungari ka Euroopa Liidu liige alates 2004.aastast. Alates 1990. on Ungari ka Euroopa Nõukogu liige.
3.Asend oluliste liiklusteede suhtes!
Ungari ei oma merepiiri ja seega veondus toimub peamiselt maismaad pidi, kuid ka õhuteid pidi. Kauplemine toimub peamiselt Saksamaaga, Itaaliaga, Suurbritanniaga, Prantsusmaaga , Rumeeniaga, Slovakkiaga ja Austriaga maismaad pidi. Seetõttu on Ungaris päris tihe raudteevõrk. Ungari suurim lennujaam asub Budapestis.
4.Tähtsamad loodusvarad.
Ungarist voolab läbi Doonau jõgi, mis jagab Ungari riigi kaheks osaks. Ungaris on ka väga palju järvi ja seega mageveest pole seal puudust. Ligikaudu üks neljandik kogu Ungari maa-alast on metsade all. Ungari on päris rikas ka maavarade suhtes seal leidub naftat, maagaasi ja pruunsütt. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse. Pilt 8. Doonau jõgi Ungaris.
5.Kliimaolud –võimalused põllumajanduseks!
Ungari mullad on üsna mitmekesised . Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad . Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C. Seega kliima ja muld on põllumajanduseks vägagi sobiv. Ungaris tegeldataksegi peamiselt teravilja, lammaste , veisete ja seade kasvatusega.
6.Kasutatud allikad.
Suur Maailma atlas. Eesti entsüklopeediakirjastus, 2005
http://hdr.undp.org/en/
http://www.sacmeq.org/statplanet/StatPlanet.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Ungari#Haldusjaotus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ungari-kaart.png
http://flagi.ucoz.ru/publ/flagi_mira/v/5
http://www.metrolic.com/travel-guides-hungary-158900/

Suurbritannia.

1.Naaberriigid- nende arengutase ja suhted!
Suurbritannia on saareriik ,mis asub Põhjamerest läänepool. Tema naabriteks on Iirimaa, Prantsusmaa ja Holland (üle mere). Suurbritannia on arengutaseme poolest 22. Euroopas ja kuulub väga kõrge elatustasemega maade hulka. Kõik tema naabrid on palju kõrgema arengutasemega. Suhted tema naabritega on Suurbritannial päris head. Prantsusmaa, Holland ja ka Iirimaa on ühed tähtsaimatest ekspordi ja impordi partnereid. Suurimad ekspordi kaubad on tööstuskaubad, kütused, kemikaalid, toit, joogid, tubakas . Suurbritannia suurimad impordikaubad on masinad, kütused, toidukaubad .
2.Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides.
Suurbritannia on Euroopa Liidu liige alates 1973.aastast. Suurbritannia kuulub ka NATO-sse (alates 1949). Ta on üks asutaja liikmetest. Suurbritannia on ka ÜRO liige.
3.Asend oluliste liiklusteede suhtes!
Suurbritannia asub saarel ja seega enamus kaubateid kulgeb mööda merd (mõned ka õhuteid pidi). Ümber kogu saare kulgevad tähtsaimad veekaubaveoteed. Suuremad sadamad on Edinburgh , Liverpool, Immigham ja Felixstowe. Suureim lennujaam asub aga Londonis. Pilt 9. Suurbritannia asukoht.
4.Tähtsamad loodusvarad.
Kogu metsa-ala hõlmab Suurbritannias ainult 12 % kogu maa-alast. Suurbritannias on palju jõgesid kuid vähe järvi. Magevee puudust seal ei ole. Suurbritannia on kuulus oma kivisöe rohkusega. Leidub ka maagaasi (meres).
5.Kliimaolud –võimalused põllumajanduseks!
Inglismaa kliima on väga sarnane Eesti omaga . Suved on seal vihmarohked kuid küllaltki soojad, talved on pehme ja lume rohked. Suurbritannia kliima on mereline. Sellise kliima tõttu tegedatakse seal väga aktiivselt põllumajandusega. Populaarseimad kasvukultuurid on teravili ja väikeses koguses ka juurvili. Inglismaal tegeldakse ka looma kasvatusega, peamiselt lammaste kasvatusega.
6.Kasutatud allikad.
Suur Maailma atlas. Eesti entsüklopeediakirjastus, 2005
http://hdr.undp.org/en/
http://www.sacmeq.org/statplanet/StatPlanet.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia