Lõuna-Aafrika Vabariik/LAV referaat (3)

Lõuna-Aafrika Vabariik
Ajaloo referaat
Juhendaja :
Koostaja :
Haamaste 2009
Sisukord
1.1 Lipp 4
1.2 Vapp 5
6
II Majandus ja energia tootmine 7
2.1 Mäetööstus 7
2.2 Energeetika tööstus 7
2.3 Põllumajandus 8
III Rahvastik 10
3.1 Rassiline ja etniline koosseis 10
3.2 Usuline koosseis 10
3.3 Haridus 11
4.1 Maastik 12
4.2 Kliima 12
4.3 Loomastik ja taimestik 13
4.4 Jõed 13
4.5 Maavarad 13
V Riigikord ja haldusjaotus 14
5.1 Riigikord 14
5.2 Haldusjaotus 14
Kokkuvõte 15
Kasutatud kirjandus: 16
Sissejuhatus
Käesolev referaat annab lühikese ülevaate Lõuna-Aafrika vabariigist (LAV). Lähemalt olen rääkinud LAVi üldandmetest, kliimast, majandusest, energiatootmisest jne. Mulle endale huvipakkuvad valdkonnad on LAVi majandus ja kliimatingimused.
Järgnevas referaadis olen siiski püüdnud välja tuua olulisima ja lisanud ka oma arvamuse huvipakkuvate teemade kohta.
Antud referaadi eesmärgiks seadsin uue info omandamise Lõuna-Aafrika Vabariigi kohta enda jaoks ja selle info edasiandmise ka lugejale.
Kui on mõningates kohtades ruumi, olen ka lisanud mõned pildid teksti illustreerimiseks.
I Üldandmed
Asukoht: LAV (Lõuna-Aafrika Vabariik) on riik Aafrika mandri lõunatipus. Ta piirneb Namiibia, Botswana , Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimane on täielikult ümbritsetud LAVi territooriumist).
Geograafilised koordinaadid: 29;00 S, 24;00 E
Pindala: 1 219 912 km², sellest:
maad: 1,219,912 km2
vett: 0 km2
saared: sisaldab Prints Edwardi Saari (Marioni Saar ja Prints Edwardi Saar)
Merepiir: 2,798 km
Rahvaarv: 43,997,828
Iive: -0.46% (2007)
Etniline koosseis: 70% riigi elanikkonnast on mustanahalised.
Pealinn: Pretoria
Riigikeeled: inglise, afrokaani, svaasi, pedi, sotho , tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele
President: Thabo Mbeki
Valitsev riigikord: parlamentaarne
Rahaühik: rand (ZAR)
Kuulumine liitudesse: African Union (AU)

1.1 Lipp

Lõuna-Aafrika Vabariigi lipp on ametlik Lõuna-Aafrika Vabariigi  riigilipp . Lõuna-Aafrika riigilipp oli kujundatud Lõuna-Aafrika riikliku ennustaja , Fred Brownelli poolt ja võeti kasutusele 27. prillil 1994. a. Uue lipu saamiseks korraldatud konkursile esitatud
variantidest ei rahuldanud ükski žüriid, kuid 27. aprilli Frederick G. Brownelli valimisteks kujundatud ajutine lipp leidis rahva hulgas nii suurt poolehoidu, et see jäigi uueks riigilipuks. Lipul on kolm horisontaalset laidu: üleval punane, all sinine ja keskel roheline, mis hargneb horiontaalselt Y- kujuliseks , kusjuures Y harud lõppevad lipukanga nurkades. Harude vahele moodustub must võrdkülgne kolmnurk, mida Y harudest eraldab kitsas kollane riba. Punane ja sinine laid on rohelisest laiust ja Y harudest eraldatud kitsa valge laiuga. Lipu laiud on vardapoolses osas suhtega 5:1:3:1:5. Kujundus ja värvid on kokkuvõte põhilistest detailidest riigilipu ajaloos. Vastuolude vältimiseks ei ole lipuvärvidele antud ametlikku tõlgendust, kuid must, kollane ja roheline on Aafrika Rahvuskongressi lipuvärvid ning punane, valge ja sinine buuride ajaloolise kodumaa Hollandi lipuvärvid.
Lõuna-Aafrika Vabariigi lipp on ainuke riigilipp, millel on 6 värvi, kuid ei ole vappi ega ornamenti.
Varasemad lipud. Vapp.
1928.–1994. 1910 .-1928.

1.2 Vapp

Lõuna-Aafrika Rahvuslik vapikilp on kõrgeim visuaalne riigi sümbol.
Riigi vapikilp võeti kasutusele Iseseisvuspäeval, 27. aprillil 2000.a. Muudatus kajastas valitsuse püüdlust esile tõsta demokraatliku muudatust Lõuna-Aafrikas ja uue rahvustunde olemust.
Vapikilp on organiseeritud elementide  komplektist isesugusel sümmeetrilisel munakujul või ovaalsed kujud, mis on paigutatud üksteise peale.
Esimene element on juhtlause, rohelises poolringis. Poolringi lõpetavad  ülespoole ulatuvad sümmeetrilised elevandi kihvad . Ovaalse kuju sees on kaks nisupead, mis raamistavad keskel olevat kuldset kilpi. Kilbi kuju sarnaneb vaadiga ja mahutab endas kahte inimese kuju Khosani kivi kunstist. Kujudega on kujutatud vastamisi tervitamist ja
ühtekuuluvust.Kilbi kohal olevad elemendid on harmooniliselt kokkulepitud, et anda tähelepanu kilbile ja lõpetada alumise ovaali.

II Majandus ja energia tootmine

Tootmistaseme ja majandusharude poolest kuulub LAV arenenud tööstusmaade hulka, aga rahvuslik rikkus on jaotunud ebaühtlaselt: valdav osa on valge vähemuse, maailma ühe jõukama kodanluse käsutuses, muude rahvastikurühmade elatustase on arenenud maade keskmisest madalam. Minevikus võimutses Inglise kapital, pärast II maailmasõda on tugevnenud kohaliku suurkodanluse ja seda toetava monopolistliku riikliku sektori seisund. Sõltuvus välis-, eelkõige Inglise ja USA kapitalist , püsib. USA omab osa auto-, naftatöötlemis- ja elektroonikatööstusest. Tänu USA kapitali toetusele on ka LAVi majanduskasv viimase kümne aasta jooksul olnud märgatav.
LAV on saavutanud makromajandusliku stabiilsuse taseme, mida pole riigis palju aastaid enam nähtud. Sellised eelised loovad võimalused reaalseks sotsiaalteenuste kasvuks ja kulude ja riskide vähendamiseks investorite jaoks.
SKP-st annavad suurima osa mäetööstus ja energeetika, sellel järgnevad töötlev tööstus ja põllumajandus.

2.1 Mäetööstus

LAV osa maailmamajanduses määrab tööstus, eeskätt paljuharuline mäetööstus, eriti kulla, plaatina , uraani, teemantide kaevandamine. LAV on ka üks suuremaid mangaanimaagi, kromiidi, antimoni, vanaadiumi ja asbesti eksportijaid. Sise- ja välisturu tarbeks kaevandatakse raua-, vase-, nikli - ja tinamaaki. Vanem mäetööstuspiirkond on Transvaal, kus on kõigi tähtsaimate mäetööstusharude ettevõtteid. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, sealt saadakse ¾ kullatoodangust.

2.2 Energeetika tööstus

Energeetikatööstus põhineb põhiliselt kivisöetööstusel, mis peale 1970. aastate energiakriisi on jõudsasti kasvanud. Imporditud naftat töödeldakse Durbanis (Shelli tehased) ja Kaplinnas (Mobile, Cultex). 4/5 elektrienergiast annavad riikliku kompanii ESCOM soojuselektrijaamad, poole elektrienergiast tarbib mäetööstus. Töötleva tööstuse põhiharud on metallurgia , masina- ja keemiatööstus. Masinatööstuses on ülekaalus
mäetööstusseadmete, transpordivahendite ja põllumajandusmasinate tootmine. Enamik tehaseid paikneb Witwatersandis, sadamalinnades monteeritakse autosid ja remonditakse laevu. Keemiatööstus on arenenud tihedas seoses mäetööstusega. Algselt toodeti Transvaalis ja Põhja-Oranjes lõhkeaineid ja väävelhapet kullatööstuse tarbeks, nüüdisajal on keemiatööstus mitmekülgne.

2.3 Põllumajandus

Põllumajanduses on tegev 24% tööhõivelistest. Enamik põlde ja istandikke paikneb lõunas ja idas rannikuvööndis ning Transvaali lavamaadel. Põllumajandus jaguneb kaheks sektoriks – valgete ja aafriklaste omaks. Valgetele kuulub 90% põllumaast, sh niisutatav maa, nende taludes (keskmine suurus 900 ha) kasutatakse rohkesti aafriklaste odavat tööjõudu, masinaid ja väetisi. Neist taludest pärineb kogu kaubatoodang .
Tähtsaim põllumajandusharu on loomakasvatus. Viljatoodangult on LAV maailmas neljandal kohal. Taimekasvatuses on põhiliselt teraviljad : mais, nisu ja sorgo . Maisi eksporditakse, kolmandik tarbitavat nisu imporditakse. Edeneb köögi- ja puuviljandus , lõunarannikul viljeldakse viinamarja ja tsitrulisi, igarannikul ka ananasse ja banaane, Transvaalis tsitrulisi. Tehnilistest kultuuridest on tähtsaimad suhkruroog (Natalis), maapähkel (Transvaalis) ja tubakas .
Lõuna-Aafrika Vabariik impordib põhiliselt:

Masinaid

Elektriseadmeid

Transpordiseadmeid

Keemiatooteid

Metallurgiatooteid

Toorainet
Lõuna-Aafrika Vabariik ekspordib põhiliselt:

Kulda

Teemante

Metallurgiatooteid

Metalle

Toiduaineid

Sütt

Keemiatooteid

III Rahvastik

3.1 Rassiline ja etniline koosseis

Rahvastiku rassiline ja etniline koosseis on kirev . Ametlik statistika eristab rassi järgi nelja rühma:

Euroopast pärinevad ehk valged (13.6%),

aafriklased ehk mustad (75%),

nn värvilised ( segaverelised , 8.6%) ja

Aasiast pärinevad (2.6%).
Suurim on bantu keeli kõnelev ja üheksaks rahvaks jagunev aafriklaste rühm. Keelelt ja kultuurilt ebaühtlases värviliste rühmas on ülekaalus põlisrahvaste ja eurooplastest kolonistide segaverelised järglased , kuid sellesse arvatakse ka khoisani keeli kõnelevad bušmanid, hotenotid jm rahvas. Mustanahalised jagunevad üheksaks rahvaks, kelle seast arvukaimad on suulud ja kosad. Valgetest on suur hulk buurid ning ülejäänud enamasti inglaste järeletulijad. Segaverelised ehk värvilised pärinevad enamjaolt buuridest ja bantudest; aasialased on põhiliselt Indiast sisse toodud tööliste järeltulijad.

3.2 Usuline koosseis

Usuline koosseis ei ole väga kirju. Usklikest 64% on kristlased , 35% tunnistab Aafrika usundeid, 1.5% islamit. Apartheidi ehk rassilise eraldatuse tagajärjel on rahvusrühmade suhted pingelised, suhtumine ja eelised erinevate rasside vahel on erinevad. Rahvaarvu ja rassirühmade suurusvahekord on mõjutanud varasem vilgas immigratsioon Euroopast. Seetõttu on enamik LAVi rahvastukust segaverelised ehk värvilised. Nüüdisajal kasvab rahvaarv loomuliku iibe teel. Kuid maailma suurima AIDSi suremise protsendi tõttu on iive Lõuna-Aafrika Vabariigis siiski negatiivne. Aafriklaste iive on ligikaudu kaks korda kõrgem kui valgete oma.

3.3 Haridus

18. sajandist on teada misjonikoolid. 1985. aastal oli umbes 60% aafriklasi kirjaoskamatud, valgeid kirjaoskamatuid ei olnud. Eraldi rassidel olid eraldi koolid ja ka õppeprogrammid.
Kirjaoskus üle 15 aastaste hulgas (k.a.) 2000.a seisuga:
Üldine: 86.4%
Meeste hulgas: 87%
Naiste hulgas: 85.7% (2003)
Suurim kõrgkool, LAV ülikool asub Pretorias. See on asutatud aastal 1873, aastaks 1989 õppis koolis 60 000 õpilast. Kool on mõeldud nii mustadele, valgetele kui värvilistele.
Suurim raamatukogu on Transvaali provintsi raamatuteenindus, mis asutati 1943. aastal ja aastaks 1989 säilitas 4 mln säiliku.
IV Kliima, loodusolud ja maavarad

4.1 Maastik

Kahte kolmandikku riigi territooriumist hõlmab ulatuslik kiltmaa keskmise kõrgusega 1220 -1830 meetrit. Kiltmaa omakorda jaotub kolmeks suureks piirkonnaks : kõrgveldiks ehk kõrglavaks, põõsasveldiks ehk põõsaslavaks ja keskveldiks ehk kesklavaks. Kiltmaa piirneb idas Draakonimägedega, mida kroonib 3483 meetri kõrgune Thabana Ntlenyana (asub Lesotho piiril ). Kiltmaa lõunaosa eraldavad rannavööndist Kapi mäed ja järsud astangud, samas kui põhja pool laskub platoo rannikule sujuvalt . Läänes hõlmab territoorium Namibi ja Kalahari kõrbet.
LAV asub põhiliselt kiltmaadel ja platoodel (Kapi platoo, Ülem-Karroo, kirdeosas nn veldid), mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu . See on kõrgeim idas Draakonimägedes (Thabana Ntlenyana 3482m) ja lõunas Sneeubergi mägedes (Kompasberg 2505m). Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu.

4.2 Kliima

Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused ning Suur astang . Idarannikul on niiske mereline, sisemaal mandriline poolkõrbekliima, läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima.
Lõuna-Aafrika võib rõõmu tunda mõõduka kliima üle, mis Kaplinna ümbruses Vahemere ilmastikku meenutab. Kuna LAV asub ekvaatorist lõuna pool, siis sealsed aasta-ajad on vastupidised Eesti aasta-aegadele, seda on hea silmas pidada reisimisel . Kaplinnas on keskmine temperatuur jaanuaris 21 kraadi ja juulis 12 kraadi. Vihmaperiood kestab oktoobrist aprillikuuni.

4.3 Loomastik ja taimestik

Loomastik on rikkalik. See on koondunud põhiliselt reservaatidesse ja rahvusparkidesse ning on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid. Olulisemad liigid on antiloobid, sebrad , pühvlid, elevandid , lõvid, leopardid ning lindudest mustkotkad ja jaanalinnud. Peale selle elutseb seal arvukalt ka roomajaid ja kalu.
Idarannikul on aaloe- ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad , neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimetsik on mitmekesine , kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik. Idas leidub rohkete palmidega troopikametsi ning lääne kuivi kõrbealasid; lõunapoolsetes mägedeshaljendavad aga seedrimetsad.

4.4 Jõed

Idas algab mägedest palju lühikesi, kuid vee- ja energiarikkaid jõgesid. Sisemaal, lääne- ja põhjaosas on alalise vooluga jõgesid vähe: maa suurim jõgi Oranje, selle lisajõgi Vaal ja piirijõgi Limpopo . LAVi suurimad jõed panevad aluse sealsele viljakale põllumajandusele. Botswana ja Zimbabwe piiri tähistav Limpopo suubub aga Mosambiigi aladele , kus ta viib oma veed India ookeani. Kuigi paljud väiksemad jõed pole püsivad ning kuivavad suvel ära, on neil siiski oluline roll maa niisutamisel.

4.5 Maavarad

LAV-il on tohutuid rikkusi loodusvarade, eeskätt mineraalide näol. Ta ekspordib rohkem teemante kui ükski teine riik ja on maailma suurim kulla, plaatina, kroomi ning mangaani tootja. Samuti on tal suured gaasi-, nikli-, kivisöe-, vase-, raua-, asbesti-, hõbeda - ning uraanivarud. Lõuna-Aafrika Vabariik on kõige industrialiseerunum riik Aafrikas ja võiks olla üks maailma rikkamaid riike. Ta suudab toota piisavalt teravilja ja liha, et oma elanikkonda ära toita, ja veerand tema rikkustest tuleb tööstusest, sealhulgas keemia- ja tekstiilitööstusest ning masinaehitusest.

V Riigikord ja haldusjaotus

5.1 Riigikord

LAVis valitseb parlamentaarne riigikord. Parlament valitakse viieks aastaks ja see koosneb kolmest erineva pädevusmahuga kojast: valgete, värviliste ja indialaste kojast. Kui parlament ei jõua seaduseelnõu suhtes üksmeelele, otsustavad asja president ja Presidendinõukogu; see nõukogu koosneb 25 presidendi määratud liikmest ja 35 liikmest, kelle on parlamendikojad endi hulgast valinud. Täidesaatvat võimu teostavad president ja tema määratav ja juhitav valitsus – Kabinet .

5.2 Haldusjaotus

Lõuna-Aafrika Vabariik on jaotatud üheksaks provintsiks. Veel hilise ajani jagunes Lõuna-Aafrika Vabariik neljaks provintsiks, mis vastasid endistele buuri riikidele ja Briti kolooniatele. Tänapäeval on Lõuna-Aafrika Vabariigis üheksa provintsi, kus elavad erinevad Aafrika rahvad .

Kokkuvõte

Võib öelda, et võrreldes 1980ndate aastatega on Lõuna-Aafrika Vabariik teinud läbi märkimisväärse majanduskasvu, seda eriti energiatootmise tõttu. Samuti on LAVil märkimisväärne osa maailmamajanduses metallide ja keemiatööstuse vallas. Tänu suurele majanduskasvule on valitsusel võimalik toetada enam sotsiaalsfääri, mida riik kahtlemata vajab. Nagu eelpool mainitud , on LAV maailma kõrgeima suremusega ja nakatumisega AIDSi ja efektiivseid tegevusi peab kindlasti tegema antud valdkonnas.
Kindlasti ühe põhjusena on eelnevalt tulenevalt ka iive negatiivne. Riigi seisukohast on see halb, kuid üleüldist maailma massilist ülerahvastumist arvestades, et ole see protsent nii märkimisväärne.
Võrreldes teiste maailmajagudega on LAV keskmises arengujärgus, st. et enamik tööealisest rahvastikust on hõivatud põllumajanduse ja tööstuse valdkonnas. On märke ka info-arengust, kuid seda vähesel määral.
Mida aastad edasi, seda rohkem on märgata rassiliste pingete vähenemist LAVi piirkonnas ja Aafrikas üldse. Seda eelkõige migratsiooni tõttu nn valge ja musta maailma vahel.
Eelnevast referaadist sain palju uusi teadmisi loositud riigi kohta. Samuti sain üldteadmisi Aafrikast, millesse antud referaadi sisus süvenesin. Kui tulevikus võimalik, soovin seda riiki ka ise külastada ja süvendada olemasolevaid teadmisi.

Kasutatud kirjandus:

Eesti Entsüklopeedia lk 687-691
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Aafrika_Vabariik
http://tonis999.wordpress.com/2007/05/24/uldinfo/
http://www.thecore.nus.edu.sg/post/sa/safricaov.html
http://www.annaabi.com/
http://images.google.com/
16