50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
co25
Õppematerjali autor
MAAALA Uus-Meremaa koosneb kahest põhiliselt saarest (nimetatakse Põhja- ja Lõunasaareks, "Te-Ika-a-Maui" ja "Te Wai Pounamu" Maori keels) ja arvukatest väiksematest saartest. Kogu maa-ala suurus, 268,680 ruutkilomeetrit (103,738 ruutmiili), on natukene vähem kui seda on Itaalia ja Jaapan ning on veidike rohkem kui Inglismaa. rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. Uus-Meremaa oma merealaga on maailma suuruselt seitsmes kinnine majanduslik tsoon, kattes üle nelja miljoni ruutkilomeetri, mis on 15 korda suurem kui maismaa-ala. MÄED Lõunasaar on saartest suurim ja on pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. KLIIMA Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C. Ilmastik muutub Uus- Meremaa l
Pärnumaa Kutseharidus Keskus AUSTRAALIA Referaat Koostaja: Sandra Rannak Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2015 Sisukord: Sissejuhatus Loodus: Rannajoon, pinnamood ja veestik Kliima Rahvastik Ajalugu Majandus: Välismajandus Mäetööstus Kultuur ja turism Sissejuhatus
tekkinud erosioon. 7 4.1. Põhjasaar Põhjasaarel asuvad mitmed märkimisväärsed tegevvulkaanid, nagu Ruapehu (2797 m), Ngauruhoe (2291 m), Taranaki (2518 m) ning on teisigi vulkaanilise tegevuse nähte, näiteks geisrid, maalilised mitmevärvilised kuumaveeallikad ning podisevad mudakraatrid. Need on tingitud kahe suure laama Austraalia ja Vaikse ookeani laama kokkupõrkest Uus- Meremaal. Põhjasaare joonel sukeldub Vaikse ookeani laam Austraalia laama alla, põhjustades vulkaanide teket ja seismilist aktiivsust. Aastas toimub ligikaudu 14 000 maavärinat, millest enamik on küll kerged inimene neid ei tunne , kuid umbes sada maavärinat aastas on nii tugevad, et inimene tajub neid. Laamad liiguvad Põhjasaare ja Lõunasaare kohal erinevalt, seepärast on ka saarte geoloogiline ehitus ja maastikud erisugused
hoogsamalt edasi läinud. Viimase 14 aastaga on rahvaarv suurenenud 571 236 võrra. [12] Keskmine rahvastiku tihedus on 16.1 in/km2. Uus- Meremaa asub maailma riikide edetabelis rahvastiku tiheduse poolest 200. kohal. Esimesel kohal asub Macau (18 534,247 in/km2), teisel Monaco (16 923,077 in/km2) ning kolmandal Singapur (7 022,81 in/km2). Võrreldes naaberriigi Austraaliaga (2,88 in/km2) [11], mis asub 233. kohal, on Uus- Meremaa rahvastiku tihedus ikka palju suurem. Austraalia nii väike rahvastiku tihedus on tingitud sellest, et suurt osa riigist katavad mitmed kõrbed ning inimesed on koondunud äärealadele elama, jättes riigi keskosa hõredalt asustatuks. Lõunasaar on Uus- Meremaa suurim osa ning seda katavad kõrged Lõuna- Alpid. Põhjasaar 7 on vähem mägine ning sinna on koondunud ka 8 kõige tähtsamat Uus- Meremaa linna ning
Austraalia lühitutvustus. Austraalia asukoht Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. · Riigikeel inglise keel · Pealinn Canberra · Kuninganna Elizabeth 2 · Kindralkuberner Quentin Bryce · Peaminister Kevin Rudd · Pindala 7 682 557 km² · Rahvaarv 2006 aastal 20 264 082 · Rahvastiku tihedus 2,6 in/km² · Iseseisvus 1. jaanuar 1901. aasta · Rahaühik Austraalia dollar (AUD) · Ajavöönd maailmaaeg +8 kuni +11
Eesti impordimaht oli 165,30 miljardit krooni (2006). Sisse veetakse masinaid ja seadmeid (25% aastasest impordimahust), mineraalseid tooteid (16%), transpordivahendeid (12%), metalle ja metalltooteid (9%). Peamised impordimaad olid Soome (18%), Venemaa (13%), Saksamaa (12%) ja Rootsi (9%) 2 Austraalia arenenud maa Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel ning asub lõunapoolkeral Uus- Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas.
Majandus UusMeremaal on kaasaegne arenenud majandus, mille SKT on ligikaudu 101 688 miljardit dollarit. UusMeremaa on riik, mis toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% ekporditakse riigist välja. Põhilised ekspordi tööstusharud on põllumajandus, aiandus, kalapüük ja kalatööstus ning metsandus, mis moodustavad umbes poole riigi ekspordist. Riigi põhilised ekspordipartnerid on Austraalia ,USA, Jaapan , Hiina , Saksamaa (2004a. Andmed). Kultuur Kaasaegsel UusMeremaal on mitmekülgne kultuur, mida on mõjutanud inglise, soti, iiri ja maoori kultuurid. Laialdaselt on levinud ka torupilli mängimine, ning on palju torupilliansambleid. Üldandmed Keeled: inglise, maoori, UusMeremaa viipekeel Pealinn : Wellington Riigipea : Elizabeth II Pindala : 268 680 km² Rahvaarv (2003) : 3 951 307
Austraalia Majanduse referaat Sissejuhatus Valisin riigi Austraalia, kuna see riik pakub mulle kõige rohkem huvi. Ma tahtsin uurida selle riigi kohta rohkem, kuna tahaksin kunagi seal oma puhkust veeta või isegi sinna tööle minna. Referaadi eesmärk seisneb selles, et tahan lähemalt uurida Austraalia rannajoont, pinnamoodi, veestikku, kliimat, rahvastikku, ajalugu, majandust, eksporti, importi, mäetööstust ning ka turismi. Austraalia Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. [1] Austraalia kohta infot: · Riigikeel inglise keel · Pealinn Canberra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid