Austraalia (1)

AUSTRAALIA
Austraalia  on föderatiivne riik Austraalia mandril , Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia kuulub Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on ainuke riik maailmas, mis hõivab kogu mandri. Austraaliat ümbritsevad kaks ookeani: India ookean ja Vaikne ookean. Austraalial on rannajoont 25 760 kilomeetrit. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Kõige väiksem kontinent, kuid suuruselt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. . Austraalia on rahvaarvult 54. riik maailmas.

Loodusvarad: boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, tsink.

Austraalia kliima on kohati kuiv ja kohati poolkõrbeline. Seal on aastaringselt mõõdukalt soe temperatuur. Lõunaosas troopiline kliima.

Pinnamood põhiliselt madalad platood, kuid ka viljakad tasandikud kaguosas

Rahvast on rohkem rannikualadel , sest seal on parem kliima.
Austraalia keskosa on kõrb, seal hästi elada ei saa. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Sinna on koondnud ka suuremad linnad.

Loodus

Pinnamood

Riigi madalaim punkt on  Eyre 'i järv, mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna- Walesi  lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on Big Beni   vulkaan (2745 m) Heardi saarel.

Veestik

Austraalia pindalast 68 920 km2 moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast.

Kliima

Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna- Wales . Parasvöötmeline kliimavalitseb Victoria lõunaosas ja  Tasmaanias .

Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja  Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav , suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosasPerthi ümbruses.
Rahvastik Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6%  Aasia  päritolu ning 2,2% on pärismaalased. 85% valgetest on Briti või iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest  Jugoslaavia  maadest, näiteks Horvaatiast (800 000),  Kreekast  (600 000), Itaaliast  (600 000) ja Poolast (200 000). Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse hiina dialekteja itaalia keelt. Majandus Austraalia majandus on segamajandus, mida järjest rohkem erastatakse.[ viide ?] 1980. aastatel hakkas Austraalia Tööpartei peaministri Bob Hawke'i ja rahandusministri Paul Keatingijuhtimisel riigi majandust ajakohastama. Pärast sellele järgnenud majanduse kokkukukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ja 1990. aastatest  alates on ta üks paremal järjel oleva majandusega  OECD  riikidest. Töötus on sellest ajast peale järsult langenud ja ettevõtete konkurentsivõime suurenenud. 1996. aastast hakati Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel ellu viima liberaalset majanduspoliitikat.

Välismajandus

Väljavedu

Austraalia peamine väljaveoartikkel on kivisüsi, mida veeti 2005. aastal välja 6,5 miljardit USA dollari eest. Järgnevad toornafta (3,4 miljardit USA dollarit),  rauamaak  (2,7 miljardit USA dollarit),  kuld  (2,7 miljardit USA dollarit) ja boksiit (2,3 miljardit USA dollarit). 2005 veeti kaupu välja kokku 103 miljardi USA dollari väärtuses.
Tähtsaimad väljaveopartnerid on 2005. aasta seisuga Jaapan (20,3%), Hiina (11,5%), Lõuna-Korea (7,9%), USA (6,7%), Uus- Meremaa  (6,7%) ja India (5%).

Sissevedu

Peamine sisseveoartikkel on autod (4,5 miljardit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (4 miljardit USA dollarit). Järgnevad arvutustehnika (2,5 miljardit USA dollarit), ravimid (1,8 miljardit USA dollarit) ja elektrotehnika (1,2 miljardit USA dollarit). 2005. aastal veeti kaupu sisse kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses.
Tähtsaimad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan (11%),  Singapur  (5,6%) ja Saksamaa (5,6%).

Energeetika

Mäetööstus

Austraalia on üks maailma tähtsaimaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla,  boksiidi , vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad peaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse kogutoodangust ja üle poole koguväljaveost.
Uus-Meremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda  Tasmani meri.
Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn.
Uus-Meremaad kohta kasutatakse ka maoorikeelset nime ~"Aotearoa" ('Pika Valge Pilve Maa').
Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka  Cooki saared ja Niue mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina; Tokelau; ja Rossi Sõltuvuses (Uus-Meremaa territoriaalsed nõuded Antartikas).
Uus-Meremaa,  Hawaii  ja Lihavõttesaar moodustavad antropoloogide sõnul Polüneesia Kolmnurga.
Uus-Meremaa on märkimisväärne just tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt, üle 2000 kilomeetri ( 1250 miili). Lähimad naabrid põhjas on Uus- Kaledoonia , Fidži ja  Tonga . Pindala 268 680 km², rahvaarv 3951307, rahvastikutihedus 14,7 in/km²
KULTUUR Kaasaegsel Uus- Meremaal on mitmekülgne kultuur, mida on mõjutanud inglise, šoti, iiri ja maoori kultuurid, sealhulgas on mõjutusi ka maooridelt erinevast polüneesia kultuurist (kaasa arvatud Samoa , Tonga, Cooki saarte maoori, Tahiti ja ka Havai ); samuti Lõuna-Aasia (India), Kagu-Aasia (Filipiinide, Malaisia, Kambodža ja Vietnami) ning Ida-Aasia (Hiina, Korea ja Jaapani) kultuuridest. Kuigi põhiline sisseränne oli Inglismaalt, tuli ka palju rahvast Šotimaalt koos varasemate Briti asustajatega ja ka koos oma kultuuri elementidega. Öeldakse, et Uus-Meremaal on rohkem torupilliansambleid kui Šotimaal. Tänu püsivale sisserändele Inglismaalt ja sellele, et paljud noored uus-meremaalased veedavad aega Inglismaal saamaks “ülemerelisi kogemusi”, säilib kultuuriline ühendus Uus-Meremaa ja Inglismaa vahel, mistõttu säilib ka tavapärane inglise keel
GEOGRAAFIA Taupo järv ja Ruapehu mägi asuvad Põhjasaare keskel. Lõuna- Alpid  ja nende tekitatud vihmapilved on selgelt nähtavad Lõunasaarel.
Uus-Meremaa koosneb kahest põhiliselt saarest (nimetatakse Põhja- ja Lõunasaareks, “Te-Ika-a-Maui” ja “Te Wai Pounamu” Maori keels ) ja arvukatest väiksematest saartest. Kogu maa-ala suurus, 268,680 ruutkilomeetrit (103,738 ruutmiili), on natukene vähem kui seda on Itaalia ja Jaapan ning on veidike rohkem kui Inglismaa. Pikki põhja-loode telge on saare pikkus enam kui 1600 km (1000 miili), rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. Uus- Meremaale oma merealaga on maailma suureselt seitsmes kinnine majanduslik tsoon, kattes üle nelja miljoni ruutkilomeetri, mis on 15 korda suurem kui maismaa-ala.Lõunasaar on saartest suurim ja olles pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline . Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. Draamataline ja vahelduv maastik on populaarne koht televisiooniprogrammide ja filmide tegemiseks, näiteks "Sõrmuste isanda triloogia” ja “Viimane Samurai”. Kliima üle terve riigi on enamjaolt mõõdukas. Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C. Ilmastik muutub Uus-Meremaa lääneranniku niiskest ja jahedast kliimast kuivaks ning mandriliseks Mackenzi nõost edasi sisemaale Cantenbury ümbruses ja on peaaegu troopiline Põhja-Aucklandi poolsaarel. Linnadest on kõige kuivem Christchurh, kus langeb taevast alla kõigest 640 mm sademeid aasta kohta. Auklandis sajab vihma kaks korda rohkem.
MAJANDUS
Uus-Meremaal on kaasaegne arenenud majandus, mille SKT on ligikaudu 101 688 miljardit dollarit (seisuga 2005).
Riigil elatustase (SKT elaniku kohta) on ligikaudu $26,400 (suhtelised arvud Austraalias $31,900 ja USA-s $41,800). Elustandardeid on mõõdetud ka mitmel muul kujul, sealhulgas inimarengu indeks (2005. aastal 19. kohal) ja ökonoomia 2005. aastal ülemaailselt 15-ndal kohal.
Kolmanda astme sektor tööstuses on ka suurim sektor terves riigi majanduses, moodustades ligikaudu 67.6 % SKT-st, millele järgnevad teine tööstus sektor 27.8 % ja esimene tööstussektor 4.7 % (andmed aastast 2005) .
Uus-Meremaa on riik, mis toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% ekporditakse riigist välja (võrdluseks Inglismaal 21%, Soomes 49% ja Belgias 83%). See teeb Uus-Meremaast iseäranis haavatavaks tarbeesemete hinna langusele maailma majanduslanguse korral. Põhilised ekspordi tööstusharud on põllumajandus, aiandus , kalapüük ja kalatööstus ning metsandus, mis moodustavad umbes poole riigi ekspordist. Riigi põhilised ekspordipartnerid on Austraalia 22.4%, USA 11.3%, Jaapan 11.2%, Hiina 9.7%, Saksamaa 5.2% (2004). See on draamatiline muutus pärast 1965. aastat kui Inglismaa sai Uus-Meremaa ekspordist üle poole.
Uus-Meremaal nauditi kõrget elutaset tänu stabiilsele toodete ekspordile, mis baaseerus tugevale sõprussuhtele Inglismaaga. Aastal 1973 ühines Inglismaa Euroopa Liiduga ning hakkas kinni pidama oma kauplemis poliitikast. Samal ajal mõjutasid Uus-Meremaa majanduse elujõudu ka teised tegurid, näiteks naftakriis. See viis väga tõsise majandusliku kriisini, mille jooksul langes Uus-Meremaa elatustase madalamale kui see oli Austraalias ja Lääne-Euroopas.