Austraalia referaat (1)

Tallinna Prantsuse Lütseum
Austraalia
Joosep Tiismus
11A
Tallinn 2012
SISUKORD
Sissejuhatus……………………………………………………………….……2
Rahvastik ………………………………………………………………….……3
Rahvastiku soolis -vanuseline koosseis………………………….……………...4
Linnastumine …………………………………………………………….……..5
Energiamajandus ……………………………………………………….………6
Tööstuse areng………………………………………………….………………7
Austraalia põllumajandus………………………………………………………8
Transport……………………………………………………………………….9
Turism ………………………………………….……………………………...10
Kokkuvõte………….....………………………….……………………………11
Sissejuhatus
Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähissaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas.
Pindalalt hõlmab Austraalia 7 704 366 . Pealinn on Canberra. Austraalias elab 22 893 487 elanikku 2012. aasta andmete kohaselt. Riigi keeleks on Inglise keel ja rahaühik on dollar . Riigihümn on Advance Australia Fair .
Austraalia rannajoone pikkus on 25 761 kilomeetrit. Madalaim punkt on Eyre’i järv mis asub 15m merepinnast madalamal. Kõrgeim punkt on mägi Kosciuszko, mille kõrgus on 2228 meetrit. Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi , vase ja rauamaagi väljaveo poolest.
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia
Austraalia lipp
Austraalia jaotus
Austraalia asukoht maailma kaardil
Rahvastik
Eeldatav Austraalia populatsioon on 22,893,487 inimest, kasutades informatsiooni, mis on saadud 2. maist 2012. See on suurriik , populatsioonilt 50. maailmas.
Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6%  Aasia  päritolu ning 2,2% on pärismaalased. Pildi pealt on võimalik näha, et iga 10 aastaga rahvaarv suureneb vähemalt miljoni inimese võrra. Graafikut vaadeldes on võimalik näha, et 1901. aastal elas Austraalias 3.98 miljonit inimest. 2010 elab Austraalias üle 22.89 miljoni inimese, mis tähendab et viimase saja aastaga on populatsioon suurenenud umbes 18 miljoni inimese poolest.
Keskmiselt paikneb 2,8 inimest ruutkilomeetri peale. 89% elanikest paikneb linnastatud alades. Austraalia on viies kõige urbaniseeritum riik maailmas. Populatsioon asub enamasti ranniku ääres, Adelaide juures Cairnsi. Keskaustraalia on hõredalt asustatud elamiskõlbmatuse tõttu. Kõige asustatumad linnad on Sydney ja Melbourne, suurimad linnad Austraalias.
Allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Australia
http://exploredia.com/population-of-australia-2011/
http://blog.id.com.au/2011/demographics/australias-population-growth-slows/
http://australia.gov.au/about-australia/our-country
Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis
Vanuseliselt moodustavad 0-14 aastased populatsioonist 19.3%. 15-64 aastased 67.5% ja 65 aastased ning üle 13.2%. Keskmine eluiga on meestel 79.25 aastat ja naistel 84.15 aastat. Võrreldes teiste riikidega on Austraalia keskmine eluiga kõrge.
Austraalia loomulik iive on 0.7% ja riigi rahvastik on vananev. 1000 inimese kohta on 12 sündi ja 7 surma. 1000. väikelastest sureb 4.75.
Sündimus on suur, kuid langeb iga aastaga. 1901 aastal oli naturaalne kasv 12.7 inimest 1000 inimese kohta. Dekaad hiljem langes see 7.1 peale. Peale Teist Maailmasõda populatsiooni kasv tõusis jälle 13 inimese peale 1000 kohta. 2006 aastal oli kasv 1.81 1000 inimese kohta. Eeldatavalt langeb see nulli aastaks 2030, kuid 2006 aastalrakendati beebi boonus mille tõttu hakkas riigi populatsioon uuesti kasvama. Praegu on riigi keskmine kasv 4.6 1000 inimese kohta.
Viimase viie aasta jooksul sündinud tüdrukute-poiste suhe on 1:1. Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku etappide järgi võttes vananemisetapis.
Allikad: http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/demoyle1.html
http://australia.gov.au/about-australia/our-country
http://www.migrationinformation.org/datahub/countrydata/country.cf m
Linnastumine
Kaardi peal on mustade täppidega märgitud kõige suuremad linnad. Viis kõige suuremat linna on Sydney (4,627,345 elanikku), Melbourne ( 4,173,432 elanikku), Brisbane ( 2,074,222 elanikku), Perth (1,738,807 elanikku) ja Adelaide (1,212,982 elanikku). Linnades elab 89% elanikest.
Kõige suurema elanikkonnaga linn Sydney asub kagu-Austraalias, Tasmani mere ääres. Sydney suur elanikkond tuleneb mõõdukast kliimas. Suved on soojad ja talved on kerged. Vihma sajab aastaringselt . Temperatuurid ei lange alla 5 kraadi, kõige külmem kuu on juuli keskmise temperatuuriga 8-16 kraadi.Kõige soojem kuu on jaanuar. Syndey asub siledal pinnasel , mis soodustab linna arengut.
Teisel kohal elaniku arvu poolest on Melbourne. Linn asub kagu-Austraalias, Yarra jõe ääres. Sellele on viidatud, kui Austraalia kultuuripealinn. 1851 . aastal leiti sealt suures koguses kulda ja linn muutus rikkamaiks maailmas. Selle tulemusena tulid paljud inimesed linna elama lootes paremat elujärge saavutada.
Allikad: http://www.cityofsydney.nsw.gov.au/
http://www.emelbourne.net.au/
Energiamajandus
Austraalias toodetakse tuuleenergiat, hüdroenergiat, päikeseenergiat, kivisütt, tuumaenergiat ja laineenergiat ning energiat maagaasist. Erilist rõhku üritatakse panna taaskasutatavatele energiaallikatele, millest kõige suuremast esitub hüdroenergia.
Austraalia on üks maailma tähtsamatest kivisöe eksportiatest. Peale selle ekspordib ta veel vedelat maagaasi ja metalle . Energiavarasi riik ei impordi.
Austraalia on viiendal kohal maailmariikidest energiatarbimises. 2001 aasta kohaselt kulutati energiat 5.71 TOEd inimese kohta, mis tähendab, et vastavalt energiale kulutati 5.71 tonni naftat inimese kohta.
Praegu on Austraalia energiamajandus vägagi arenenud. Aina rohkem hakatakse kasutusele võtma alternatiivseid energiaallikaid ja taastuvaid loodusvarasid. Arendatakse tehnoloogiat, et rohkem energiat saada lainetest ja tuulest , mis aitab kaasa riigi arengule. Päikeseenergiat üritatakse laiendada kõrbetesse kaugemale, kuid kapitali jääb väheks.
Allikad: http://www.energyaustralia.com.au/
http://www.nationmaster.com/graph/ene_usa_per_per-energy-usage-per-person
http://www.ret.gov.au/energy/Documents/facts-stats-pubs/Energy-in-Australia-2011.pdf Nafta ja maagaasi tootmisalad
Alternatiivsed energiaallikad
Tööstuse areng
Austraalias leidub toorainetest kivisüsi, alumiiniumit, uraaniumit, maagaasi, mineraale, kulda, teemante, rauda, niklit, naftat, tsinki, vaske.
Põhi tööstusharud Austraalias on kaevandamine, haridus , toidutöötlus, kemikaalitööstus, põllumajandus, turism, kalandus.
Suuremad tööstusettevõtted paiknevad rannikuäärsetele aladel, eriti Ida-Austraalias, kus leidub tooraineid kõige rohkem.
Ekspordi pealt teenib Austraalia 212.9 billionit dollarit 2010 aasta kohaselt. Põhilised tooted mida eksporditakse on kivisüsi, raud, haridus, vein, teemantid, kuld , maagaas, liha, vill, alumiinium , masinad ja nisu. Austraalia impordib põhiliselt masinaid ja transpordi vahendeid, arvuteid, naftatooteid ja toornaftat ning telekommunikatsiooniseadmeid.
Kõrgethnoloogia arengueeldused riigis võiksid olla hea infrastruktuuri olemasolu. Haridusasutuste lähedus ja olemasolu ning nende kõrge kvaliteet. Tehnoloogia lihtne ja kiire kättesaadavus ning läbikäimine.
Alliikad: http://wiki.answers.com/Q/What_are_the_natural_resources_of_Australia
http://www.business.gov.au/Pages/default.aspx
Austraalia põllumajandus
Austraalias on kolm põhilist kohta, kus on võimalik põllumajandusega tegeleda. Tasmaania tsoon, kus tegeletakse põhiliselt looma kasvatusega ja liha tootmisega. Lamba tsoon, kus kasvatatakse lambaid, et saada nendelt villa ja liha ning karjase tsoon, kus vihma sajab vähe ja maa ei ole väga viljakas.
Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks riigis on sademete mõõdukas olemasolu, lame maa, soe kliimavööde ja viljakad mullad , kuid austraalias on mulla viljakus väike ja sademeid vähe. Enamus Austraaliast on suur kõrb, kus sademed langevad korrapäratult, mis tähendab, et niisutus on tähtis põllumajanduse valdkonnas. Vilja saab kasvatada ainult teatud kohas. 61% Austraalia pinnast kasutatakse põllumajanduse tegevusega .
Majanduslikult on Austraalia heas olukorras, sest tal jätkub kapitali ning soosib inimesi, kes tegelevad põllumajandusega, mis kutsub omakorda uusi töötajaid. Põllumajanduses toodetakse põhiliselt liha, piimatooteid , kala, villa ja puuvilla.
Peamised põllukultuurid on teravili, õliseeme ja kaunviljad . Tähtsamad nendest on nisu ja oder . Loomakasvatuses kasvatatakse enamasti lehmi ja lambaid ning neilt saadakse villa ja piima ning liha.
Põllumajandusega seotud probleemid on mulla mitte piisav viljakus ja ebaregulaarsed sademed. Austraalia varustab ennast ise vajalike põllumajandustoodetega nagu kartul , oder, nisu, kuid impordib neid sisse samuti kasvava populatsiooni ülalhoidmiseks.
Allikad: http://www.nff.org.au/farm-facts.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Australian_Bureau_of_Statistics
Transport
Austraalia on teisel kohal maailmas kõige rohkem auto omanike poolest. Seal on kolm kuni neli korda rohkem teid linna kohta, kui Euroopas. Infrastruktuuri arengut soosivad metallide ja vajalike ainete olemasolu ning hea masinatööstuse olemasolu.
Austraalias on väga oluline roll laevatranspordil, sest ta on ümbritsetud veega ja ainus võimalus transportida kaupa edasi ja tagasi on läbi lennukite või laevade, kuid lennutransport on palju kallim kui laevadega. Riigi sisevedudes on oluline osa raudteel, mis on odav ja kiire viis liikuda ühest otsast teise. Linnades hakatakse aina rohkem kasutusele võtma ühistransporti tõusvate bensiini hindade pärast. Kasutatakse veel metrood linnasiseseks transpordiks.
Kõige tihedam teedevõrgustik on Lõuna- ja Ida-Austraalias, sest seal asuvad kõige suuremad linnad ja tööstused. Austraalia autoteede kogupikkus on 913.000 km. Kõige hõredam on Kesk-Austraalias, sest seal on kõrb ja autoteedel ei oleks mingit kasutusala. Raudteed asuvad samuti enamasti Ida- ja Kagu-Austraalias, kus on suuremad linnastud.
Austraalias on 448 erinevat lennujaama ja Austraaliale kuulub 53 laeva, mis registreerivad kokku üle miljoni tonni kandmisvõimes.
Allikad: http://www.infrastructureaustralia.gov.au/about/
http://www.infrastructure.gov.au/ Sidney lennujaam
Austraalia raudtee
Turism
Austraalias on turism tähtis ökonoomiale, millest tekib päevas 94.8 millionit dollarit riigile kasumit. Sisemajanduse kogutoodangust moodustab turism 2.5%.
Kõige populaarsemad külastuskohad on mereäärsed linnad nagu Sidney või Melbourn ning kõige suurem turismi meelitaja Suur Vallrahu , mis on kõige suurem rahu maailams . Seda külastab rohkem kui 2 millionit inimest iga aasta.
Eestist on võimalik Austraaliasse lennata . Pakutakse reise Sydneysse ja Melbourni. Sealt edasi on võimalik minna Austraalia loodust nautima või mere ääres puhkama . Pakutakse erinevaid reise parkidesse ja puudust ei jää matkadest.
Allikad: http://www.australia.com/
http://www.tourism.australia.com/en-au/
Suures Vallrahus on võimalik snorgeldamas käia
Mägedes on võimalik suusatamine ja muud talispordid
Paljudele on tähtsaks osaks muutunud reisimine läbi Austraalia, et näha loodust
Kokkuvõte
Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas, millest enamus hõlmab kõrb. Majanduslikult ja tehnoloogiliselt on ta väga arenenud. Seal kasutakse dollareid ja riigi keeleks on inglise keel. Rahvastik on vananemas ja tulevikus kardetakse , et juurdekasv võib hoopis seisma jääda. Sellele vaatamata majandus õitseb ja see on üks turistide lemmik külastuskoht, kus soojas aega veeta.