Kreeka majandusarengu analüüs (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
Kreeka majandusarengu analüüs
Koostaja :
Juhendaja :
Tartu 2008
SISUKORD
1. ÜLEVAADE AJALOOLISEST KUJUNEMISEST................................................................................3
2. GEOGRAAFILINE ASEND JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE..........................................................4
3. RAHVASTIK ................................................................................................................................6
4. POLIITIKA..................................................................................................................................7
5. MAJANDUS................................................................................................................................9
6. INFOÜHISKONNA ARENG........................................................................................................11

7. KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................................12

1.Ülevaade ajaloolisest kujunemisest

Iseseisvusvõitlust alustas Kreeka 1821. aastal ning nende iseseisvussõda lõppes Ottomani impeeriumist lahkulöömisega 1829. Suurbritannia , Prantsusmaa ja Venemaa survel sai Kreeka 1830 iseseisvaks. II Maailmasõjas vallutati Kreeka kõigepealt Itaalia poolt (1940) ja pärast okupeeriti Saksamaa poolt (1941-44). Kreeka ühines NATO -ga 1952. Sõjaväeline diktatuur, mis 1967 peatas palju poliitilisi vabadusi ja sundis kuninga maalt põgenema, kestis seitse aastat. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. 1981 ühines Kreeka EL-ga.

2. Geograafiline asend ja selle mõju majandusele

Kreeka asub Lõuna-Euroopas Vahemere kaldal . Loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria . Kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega. Kreeka pindala on 129 000 km2 ja pealinnaks on Ateena . 4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, mis seab asustusele ja majandusele piirangud. Riigi teljeks on Pindose mäestik (2637 m), mujal on mitmeid üksikmassiive, millest kõrgeim on Olympos (2917 m).
Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva. Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa : Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos , Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega.
Vahemerelise kliima iseärasuseks on palav ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Kreeta saarel on mõõdetud Euroopa absoluutne kuumarekord 46 C. Mägise reljeefi tõttu on kliimas ka kontraste – talvel püsib mägedes mitu kuud, rannikul ei lange õhutemperatuur alla nulli. Suvel on põud tavaline. Rohkesti on mägijärvi ja mineraalveeallikaid.
Kreeka taimkate on kaotanud ammu oma esialgse loodusliku ilme. Metsad katavad umbes 22% riigi pindalast ja enamasti on need istutatud (tamm, pöök, mänd, nulg ). Puit on Kreekas defitsiitne loodusvara . Põllumajanduslikku maad on umbes 40%, sealhulgas palju karjamaid mägedes ja istandusi madalikel. Et puutumatut loodust on vähe säilinud, on looduskaitse alla võetud vaid 2% pindalast.
Maavarasid üldiselt napib, piisavalt on boksiiti (alumiiniumimaak), raua- ja niklimaak, pruunsütt, smirglit (kasut. liivapaberi, luiskude valmistamiseks). Vähesel määral on Egeuse meres leitud naftat ja maagaasi. Küllalt levinud on ka päikeseenergia kasutamine kohalikuks otstarbeks – riigis on üle 300 päikeseelektrijaama.

3. Rahvastik

Kreekas elab 10,7 miljonit inimest. Rahvastikust 98% on kreeklased (statistikas arvutatakse ka kõik elamisloa alusel riigis viibijad kreeklaste hulka) ja 2% muud rahvused. Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased, türklased ja albaanlased . Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 81 aastat. Oodatav eluiga on 79,52 aastat, naistel 82,21 ja meestel 76,98. Ühe naise kohta sünnib keskmiselt 1,36 last. Sündimus on 9,54 sündi 1000 elaniku kohta ja surevus 10,42 surma 1000 elaniku kohta. Seega ületab surevus pisut sündimust
Kreeka suurim linn on pealinn Ateena, kus elab 3,8 miljonit inimest. Teised suuremad linnad on Thessaloniki (1,057 miljonit elanikku), Patras (322,8 tuhat elanikku) ja Iraklio (292,5 tuhat elanikku). Elukallidus on kõrgem äärelinnas ja turismipiirkonnas. Mitteturismipiirkondades on kulud väiksemad põllumajandustoodete, madalamate rentide ja vähenenud reisimise tõttu.
Rahvastikust 98% on kreeka õigeusku, 1,3% on moslemid ja 0,7% teised usud.
Kreeka haridus on tasuta ja kohustuslik lastele vanuses 6-15. Erakolledžitel ja –ülikoolidel on küll Kreekas ülikoolilinnakud, kuid nende kraade ei tunnustata Kreeka riigi poolt. Sissepääs avalikõiguslikesse ülikoolidesse määratakse eksamite järgi. Kreeklased on teisel kohal kõige rohkem töötava rahva hulgas OECD riikidest, Lõuna-Korea järel.
Kreeklaste põlgust igasugu eeskirjade vastu pole põhjust seostada loodusega. Pigem näib põhjuseks olevat võõraste kauane võimutsemine Kreeka üle. Kreeklased hindavad osavust ja kavalust. Inimesest, kes avastab uusi viise ettekirjutustest möödahiilimiseks, peavad kreeklased väga lugu. Kreeklase identiteeti tavatsetakse määratleda kahe peamise tunnuse põhjal: kreeka keele kõnelemine ja kuuluvus (kreeka) õigeusu kirikusse. Kreeka tähestik on ladina tähestikust sootuks erinev. Kreeklased ise peavad õigeusu kirikusse kuulumist oma identiteedi üheks põhieelduseks. Ka kreeka kultuur on määrav tunnus.

4. Politiika

Kreeka on parlamentaarne vabariik. Kreeka sini-valge triibuline ristiga lipp kinnitati riigilipuks 1833, kui kuningaks sai Baieri Prints Otto. Rist vasemal ülanurgas sümboliseerib usku. Õigussüsteem põhineb Rooma õigusel, moodustatud on tsiviil-, kriminaal- ja halduskohtud . Presidendi valib parlament 5-aastaseks ametiajaks. President võib ametis olla 2 ametiaega ning presidendiks kandideerija peab olema vähemalt 40 aastat vana. Kreeka presidendiks on Karolos Papoulias. Juba pikka aega kehtib sisuliselt kaheparteisüsteem, mis tähendab, et 2-st suurest juhtivast parteist kumbki moodustab tavaliselt valitsuse ning väiksematest parteidest saavad parlamenti üksikud. Parlament (Vouli ton Ellinon) valitakse 4. aastaks. Ühekojalises parlamendis on 300 kohta. Traditsioonide kohaselt paneb valitsuse kokku enim hääli võitnud erakonna liider, kellest saab peaminister . Peaministriks on Konstantinos Karamanlis. Valitsuse nimetab parlamendivalimiste järgselt ametisse president. Põhiseadusest tulenevalt saab enim hääli võitnud partei üle poole kohtadest parlamendis ning seega ei pea ta koalitsiooni moodustades oma võimulolekut jagama, koalitsioonis on üks partei. Seetõttu pole Kreekale omane sage valitsuste vahetumine.  Valimisõigusõigus on alates 18. eluaastast, kandidaat peab olema vähemalt 25-aastane.
Surve- ja huvigrupid mängivad riigi sisepoliitikas olulist rolli. Kreeka ühiskonna omapäraks on sagedaste protestide ja oma huvide eest välja-astumiste organiseerimine ja toimumine. Ametiühingud kasutavad arvukaid streike sundimaks valitsust läbirääkimisi pidama, et seaduste koostamisel nende soovide ja tahtmistega arvestataks. Harvad pole riigis näiteks ka 24 tunnised ühistranspordi seisakud. Suurimad ja aktiivsemad survegrupid ühiskonnas on Töötajate ametiühing, Tööandjate ametiliit ja Riigiametnike ametiühing.
1998. aastal loodi Kreekas Ombutsmani institutsioon , kelle poole saavad inimesed pöörduda kaebustega avaliku sektori asutuste vastu. Esimesel aastal saabus 7300 kaebust, millest enamus on suunatud IKA ehk sotsiaalkindlustussüsteemi ja kohaliku omavalitsuse asutuste vastu. Kaebuse läbivaatamise tähtajaks on 6 kuud. Kaebused jagatakse erinevate teemade ehk 5 abi-ombutsmani vahel: inimõigused, tervishoid , elamistingimused, riigi ja kodaniku suhted ning laste õigused. Ombutsmanil on õigus riigiasutustelt küsida lisateavet, dokumente või ka ametnikke küsitleda. Avalik teenistuja on kohustatud tegema koostööd, mis aitab kaasa asjaolude uurimisele ja tõe välja selgitamisele.
Kreeka on jagatud 13 maakonnaks (Kr keeles Peripherie), mida juhib selle nõukogu  ja 51 prefektuuriks (Kr keeles Nomoi), millest 3 on laiendatud prefektuurid. Eksisteerib ka üks autonoomne piirkond (Agion Oros (Püha Mägi) ehk Mount Athos), kuhu saavad sisse vaid meessoost isikud. 51 prefektuuri jagunevad 1033 kohaliku omavalitsuse üksuseks.
5. Majandus
Kreeka on saavutanud tugeva ja kiiresti kasvava majanduse. Kreeka majandus on Euroopa Liidu majandusega tihedalt seotud, kuna nii peamised ekspordi kui ka impordipartnerid on EL liikmesriigid. Kreeka on EL-i fondidest saanud palju toetusi, 2000-2006 sai Kreeka EL-lt toetusi u 24 miljardit dollarit. EL toetab jätkuvalt ühiskondlikku tööd ja majandusarengut, parandab konkurentsivõimet ja elamistingimusi, suunab ebavõrdsust vaeste ja rohkem arenenud regioonide vahel riigis. Kreekas võeti euro kasutusele jaanuaris 2002.
Peamised ekpordi- ja impordipartnerid on Saksamaa, Itaalia, Küpros, Bulgaaria, UK, Rumeenia, Prantsusmaa, USA, Venemaa, Hiina ja Holland . Peamisteks ekspordiartikliteks on mitmesugused puu- ja juurviljad , sh oliivid ja oliiviõli, tubakas, nisu ja muud põllumajandustooted, tekstiil, kemikaalid , naftatooted. Kasvatatakse ka viinamarju ja puuvilla . Samuti on suurenenud Kreeka veinitööstuse eksport .  Levinuimad imporditavad tooted on toiduained ning keemia- ja masinatööstuse tooted, samuti kütused.
Väliskaubanduse puudujääki tasakaalustatakse teenuste ekspordiga, eelkõige saadava tuluga turismilt ja laevandusest. Need kaks valdkonda ongi riigi peamisteks tuluallikateks. Enamus saartel elavatest kreeklastest on hõivatud turismiga. Kreeka sisemajanduse kogutoodangust moodustab teenustesektor 71,9%, tööstus 24,5% ja põllumajandus 3,6% (2007 seisuga).
Teenustesektor on kõige suurem ja kiiremini kasvav sektor Kreeka majanduses – turism , pangandus, laevandus . Turismisektor annab 16% Kreeka sisemajanduse kogutoodangust ja selles on hõivatud 18% tööjõust. 2007. aastal külastas Kreekat üle 16,3 miljonit välisturisti. Turismiedendamise eesmärgil on riigil kavas 2010. aastaks ehitada ligi 20 kaasaegset golfiväljakut üle Kreeka. Püütakse leida sobivaid investoreid ning koostööpartnereid ja ära kasutada ka Ateena olümpiamängudeks  ehitatud rajatised. Ateena Rahvusvaheline Lennujaam „Eleftherios Venizelos” näitab pidevat kasvu, tõusutendents on nii reisijate kui ka lendude arvus. 2005. aastal läbis lennujaama 14,3 miljonit reisijat. Regulaarlende tegi 58 lennuettevõtet, kes lendasid 96 erinevasse sihtpunkti.
Kreeka reederid omavad suurimat osa maailma laevastikust, millest enamik (2338 laeva) on registreeritud teistes riikides. Aastaks 2008 on Kreeka omandanud kokku 4173 laeva. Kreeka Kaubalaevanduse ministeeriumi andmetel on Kreeka laevanduse osakaal merekaubavedudes 16,4 %. Hinnanguliselt 160 000 kreeklast töötab otseselt laevanduses. Kreeka on kujunemas oluliseks energiatransiidi riigiks. Venemaa ja Bulgaariaga sõlmiti aprillis 2005 kolmepoolne leping Burgas - Alexandroupolise naftajuhtme ehitamiseks, mis peaks valmima 2009. aastal. 286 km pikkuse naftajuhtme eesmärgiks on transportida Vene naftat Burgase sadamast Bulgaarias Alexandroupolisse sadamasse Kreeka põhjaosas vältimaks ülekoormatud Türgi väinade läbimist.Türgiga sõlmiti juulis 2005 gaasijuhtme ehitamise leping, mille pikkuseks saab olema 285 km. Gaasijuhet pikendatakse 220 km pikkuse merealuse gaasijuhtme kaudu Itaaliasse. Samuti on plaanis rajada Lääne-Balkani gaasijuhe Kreekast Kesk-Euroopasse.
Põllumajandus annab tööd ca 12%-le töötajatest ja sellele on siiani omased väikesed farmid ja madal kapitalimahutus (hoolimata olulisest EL-i toetusest). Peamised põllumajandustooted on nisu, mais, oder , suhkrupeedid, oliivid, tomatid, vein, tubakas, kartulid , loomaliha ja piimatooted . Oliiviõli on Kreeka peamine eksporttoidukaup. Kreekas endas on oliiviõli tarbimine inimese kohta kõrgeim maailmas. Oliivipuude koguarv on 120 miljonit ehk üle 10 puu elaniku kohta. 2006. aasta kuulutati Kreekas „oliiviõli aastaks.”
Viimastel aastatel on investeeringud Kreekasse kasvama hakanud.  2006. aasta augustis sai teoks läbi aegade suurim välisotseinvesteering Kreekasse, mille käigus Prantsuse pank Credit Agricole omandas enamusosaluse Emporiki pangas. Tehingu maksumus oli 1,74 miljardit eurot. Kasvavad ka Kreeka ettevõtete investeeringud välismaale. Paljud Kreeka suurettevõtted investeerivad praegu hüppeliselt Balkani riikidesse. Kreeka on suurim investor Albaanias ja Makedoonias, suuruselt teine investeerija Bulgaarias ning kolmas Rumeenias . Mitmed Kreeka pangad on avanud oma kontoreid põhja pool asuvates naaberriikides. Investeeringute osakaal SKP-st on 25,7%.
Nii riigieelarve defitsiit, inflatsioon kui ka tööpuudus on kõrgemad Euroopa Liidu keskmisest. Samas on Kreeka majanduskasv olnud viimastel aastatel suhteliselt kõrge küündides 2008. aastal 3,4%-ni. SKP moodustas 2007. aastal 324,6 miljardit dollarit. SKP elaniku kohta on 30600 dollarit. Valitsuse võlg ulatub 89,5%-ni SKP-st. Tööjõu suurus on 4,937 miljonit. Sellest 12 % moodustab põllumajandus, 20% tööstus ja 68% teenused. Tööpuudus ulatub 6,6%-ni, inflatsioonimäär aga 4,9 %.
6. Infoühiskond
Tavatelefoniliine on Kreekas 6,227 miljonit, mobiiltelefone 11,997 miljonit. Üldiselt ulatub vastav modernne võrgustik kõikidesse piirkondadesse. Kreekas on hea mobiili - ja rahvusvaheline teenus.
Raadiojaamasid on kokku 118 (26 AM, 88 FM, 4 lühilaineraadiojaama). Televisioonijaamasid on 36, televiisoreid 2,54 miljonit. Internetiteenuse pakkujaid on 27, internetikasutajaid 2,54 miljonit.
Kreekas on 81 lennujaama, neist 66 on asfalteeritud ja 9 helikopterite maandumisväljakut. Maanteede kogupikkus on 117 533 km, sellest asfalteeritud on 107 895 km (sisaldab ka 880 km kiirteid).

7. Kasutatud kirjandus

1. [ https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/print/gr.html ]. (02.11.2008)
2. [ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kreeka2.ht m]. (02.11.2008)
3. [ http://www.estemb.gr/est/ariinfo/aid-507 ]. (02.11.2008)
4. [ http://www.estemb.gr/est/kreeka ]. (02.11.2008)
5. [ http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3395.ht m]. (02.11.2008)
6. [ http://en.wikipedia.org/wiki/Greek_economy ]. (02.11.2008)
7. [ http://www.zorbas.ee/kreekal.html ]. (02.11.2008)
13