Pjotr Tšaikovski (1)

Keskkool - Muusika - Muusika

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

REFERAAT

Pjotr Tšaikovski

Taebla Gümnaasium
11. klass
Kristi Vaistla
Kaja Avila
Taebla 2009

Sisukord

Sissejuhatus lk 3

Elulugu lk 4

Tšaikovski ja Haapsalu lk 5

Looming lk 6-9

Muud huvitavat lk 10

Kokkuvõte lk 11

Kasutatud materjalid lk 12

Sissejuhatus

Pjotr Iljitš Tšaikovski(joonis 1) sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja . Tšaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise žanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul . Tšaikovski kuulsus rajaneb suures osas tema ooperitele ja ballettidele. 60ndatel aastatel toimus helilooja väljamurre suurde muusikamaailma. Tšaikovskit hakati siis tõsiselt võtma ja talle pöörati suurt tähelepanu. Refereerin tema elust ja loomingust. Eriti huvitab mind tema elu Haapsalus . Hea on kirjuatada sellest kuidas talle minu sünnilinnas meeldis töötada ja puhata ning kuidas ta selle linna oma nimega kuulsaks tegi.
Joonis 1.
Elulugu
Vene helilooja, Pjotr Iljitš Tšaikovski, sündis haritlaste perekonnas. Õppis 1850.- 1859 .aastatel Peterburi õigusteaduskoolis, kus tema klaveriõpetajaks oli Carl Friedrich Karelli. 1862.aastal astus Tšaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865.aastal. Alguses püüdis ta kooli kõrvalt tegelda ka ametniku ülesannetega, kuid otsustas siiski muusika kasuks. Konservatooriumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubensteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. 1866.-1878.aastatel oli Moskva Konservatooriumi harmooniaõppejõud. Hiljem pühendus põhiliselt heliloomingule, tegutses dirigendina ja muusikakriitikuna. 1877 .aastal abiellus helilooja Antonina Miljukovaga, kuid see abielu muutus Tšaikovskile liiga katastroofiliseks. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tšaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Pjotr Tšaikovskit toetas rahaliselt helilooja väga suur austaja, metseen Nadežda von Meck , tänu kelle annetuste tõttu oli tal võimalik palju reisida , maailma näha ja pühenduda suuresti oma loomingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Londonis kui ka Pariisis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis , kus tutvaus ta ka mitmete kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint-Saënsiga. 1885.aastal naases ta tagasi kodumaale ning elas põhiliselt Klinis. Klinis asub ka helilooja majamuuseum . Tšaikovski suri 1893.aastal Sankt-Peterburgis koolerasse. Tema tegeliku surma põhjustest on mitmeid versioone. Näiteks on arvatud, et ta tegi enesetapu või teda mürgitati jne. Tema surma kõige reaalsemaks variandiks peetakse praegu arseenimurgitust, kuigi seda ei suudeta enne kindlalt tõestada, kui avatakse Tšaikovski haud ja analüüsitakse tema säilmeid. Tema auks kannab Moskva Konservatoorium praegu Tšaikovski nime ning konservatooriumi ees asub ka helilooja mälestusmärk. Veel oli ta ka Cambridge ’i Ülikooli audoktor.
Tšaikovski ja Haapsalu
Tšaikovski tuli Haapslu raha puudusel oma venna Modestiga ja peatusid Davõdovite juures. Hiljem rahaprobleemid lahenesid ning nad üürisid aiamajakeses kaks tuba. Tal oli Haapsalus hea, rahulik ja meeldiv töötada. Lõpetas siin oma esimese suurteose “Vojevood”. Ta puhkas ja töötas siin kavapäraselt, eriti viljakad olid talle hommikutunnid. Talle meeldis ka väga jalutamas käia ning kõige rohkem jalutas Tagalahe mere ääres. Tema mälestuseks pandi sinna mere äärde Tšaikovski pink(joonis 2) ja legendi järgi oli see helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Kindlasti viisid helilooja jalutuskäigud ka Suurele Promenaadile(joonis 3). Venna sõnul jättis Haapsalu talle mitmeid meeldivaid mälestusi. Suve Haapsalust jääb meenutama instrumentaalpalade tsükkel “Mälestusi Haapsalust”.
Joonis 2.
Joonis 3.
Looming
Helilooja on loonud 6 sümfooniat (I sümfoonia g- moll “Talveunelmad”, IV sümfoonia f-moll 1877.aastal, V sümfoonia e-moll 1888.aastal, VI sümfoonia h-moll “Pateetiline” 1893.aastal), programmsümfoonia “Manfred” 1895 .aastal, avamäng-fantaasia “ Romeo ja Julia” 1869.aastal, avamängu “ 1812 .aasta” 1880.aastal, sümfoonilisi fantaasiaid “ Torm ” 1873.aastal, “Francesca da Rimini” 1876.aastal ja “Itaalia kapritšo” 1880.aastal. Veel on ta loonud viiulikontserdi, 3 klaverikontserti, rokokoovariatsioonid tšellole ja orkestrile, 3 keelepillikvartetti, üle 100 klaveriteose (seal juures 2 sonaati, tsüklid “ Aastaajad ” ja “Lastealbum”), 4 kantaati (seal hulgas “Moskva” 1883.aastal), lavamuusikat, instrumentaalpalu (näiteks “Mälestusi Haapsalust”), romansse, 3 balleti (“ Luikede järv”, “Pähklipureja” ja “ Uinuv kaunitar”) ja 10 ooperit. “Vojevood”, “Opritšnikul”, “Kuldkingakesed”, “ Jevgeni Onegin”, “ Padaemand ” ja “Jolanthe” – need on tema ooperite pealkirjad.
Ooperi libretto loomisel sobisid talle väga hästi Puškini tekstid. Tihti armus ta oma ooperi tegelastesse ja nii sündiski väga emotsionaalne muusika. Muusikaliselt on Tšaikovski ooperites vokaalne külg.
Tšaikovski on tunnistanud, et südamelähedasem žanr on talle sümfoonia, sest see suudab tabada inimtunde kõige hapramaid ja peidetumaid varjundeid. Tema 3. esimeses sümfoonias valitsesid lüürilised meeleolud ja 3 viimast on suurte inimlike üldistustega draamad. 4. sümfoonia on pühendatud Nadežda von Meckile. I osa sonaat on allegro vormis. Algab sissejuhatusega, milles on saatuse teema. Peateema on liikumisega, kõrvalteema valslikus rütmis. Töötluses korduvad kirglikud õnnepüüdlused, mille nurjab alati saatus. Järgnevad repriis ja coda . 6. sümfoonia esiettekannet juhatas helilooja nädal aega enne oma surma. Pidas seda oma parimaks teoseks. Kõik osad on traagilised peale II osa. 6. sümfoonia II osa on 3 osalises liitvormis. See on puhkuseks traagiliste osade vahel ja selle keskmises osas on kasutatud eesti rahvaviisi “Kallis Mari” 5/4 taktimõõdus. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose.
Tšaikovski kolmest klaverikontserdist on kõige populaarsem 1. klaverikontsert. See on pühendatud Hans von Brülowile. I osa sonaat on allegro vormis. Algab piduliku sissejuhatusega, mille teema kordub kolm korda. Peateema on tuletatud ühest Ukraina rahvaviisist. Kõrvalteema koosneb kahest lüürilisest lõigust. Järgnevad repriis ja coda. Enne I osa lõppu kuuleb kadenssi- solisti virtuoosne soolo osa.
Instrumentaalpalade tsükkel “Mälestusi Haapsalust”
Koosneb kolmest osast: “Lossi varemed”
“Naljand”
“Sõnadeta laul”
Klaveripalade tsükkel “Aastaajad”
Kogumik koosneb kahetesistkümnest klaveripalast, iga kuu kohta üks pala. Kuu nimetusele lisandub alapealkiri. Igas palas on ees väike luuletus vene poeetidelt.
Jaanuar - kamina ees
Veebruar - Vastlad
Märts - Lõokese laul
Aprill - Lumikelluke
Mai - Valged ööd
Juuni - Barkarool
Juuli - Niitja laul
August - Viljalõikus
September - Jaht
Oktoober - Sügise laul
November - Troika
Detsember – Jõulud
“Luikede järv”
Tšaikovski "Luikede järv"(joonis 4), klassikalise balleti kullafondi tippteos, on paljude maade balletilavade kõige populaaresem ballett , hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris . Balleti seob nauditavaks tervikuks Tšaikovski geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus.
Joonis 4.
“Romeo ja Julia”
Kuulsaim armastuslugu läbi sajandite, mis loodi igavesele armastusele. Kaks meeletult armunud noort on vaenutsevate suguvõsade Capulettide ja Montecchide lapsed. Noorte tunded ei tunnista traditsioone ega piire ja armastajad, Romeo ja Julia(joonis 5), hukkuvad oma vanemate vihavaenu ohvritena. Alles nende surm toob kaasa lepituse vaenuleeride vahel ning viib vanemad tõdemuseni: armastus on tugevam vaenust ja vihkamisest.
Joonis 5.
“Pähklipureja”
Kaks orbu, Petter ja Lotta , elavad koos oma tädide Pruuni, Rohelise ja Lavendliga. See on nende esimene koosveedetud jõuluaeg, kus lapsed saavad ise minna metsast jõulukuuske tooma ja seda hiljem ehtida. Jõuluettevalmistused on täies hoos . Paljugi sellest salapärasest saginast on lastele arusaamatu, kuna nad ei ole kunagi varem jõule pidanud. Tulevad külalised, ilmub Jõulusokk kingitustega. Lotta saab endale jõulusoku pea kujulised pähklitangid ja Petter kepphobuse. Kui külalised on ära läinud, on ka lastel aeg magama minna ja siis alles tõeliselt salapärased lood juhtuma hakkavad...
Muud huvitavat

Skulptor Roman Haavamägi kavandas 1940.aastal Tšaikovski pingi, mille seljatoes on 6. sümfoonia noodid ja mis meenutab tema viibimist seal 1867.a. suvel.
Aastast 1958 korraldatakse Moskvas Tšaikovski-nimeline rahvuslik interpreetide võistlusi.
Pjotr Tšaikovski järgi nimetatakse Tšaikovski linna Venemaal. Tšaikovski sündis sealt 40 km loodes asuvas Votkinskis.

Kokkuvõte
Tšaikovski on väga kuulus justnimelt oma suurepärasele loomingule. Tänu oma suurele austajale sai ta minna välismaale ja näha kultuuri ning arendada oma loomingut. Tšaikovski pole maailma muusikakultuuri ajalukku läinud mitte üksnes suure sümfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina. Eriti meeldib mulle ta ballett “Luikede järv”, sest seal on nauditav muusika ja üldse on see hästi mitmekülgne teos. Ma arvan, et ta on üks hästi auväärt helilooja kogu maailmas ja olen kindel, et paljud arvavad niisamuti.
Kasutatud materjal

Kaevats , Ü. 1996. EE 9. Tallinn:Eesti Entsüklopeediakirjastus

Paras , Ü. Pjotr Tšaikovski ja Haapsalu. URL= http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10333/25.05.09

Rahvusooper Estonia. Luikede järv. URL= http://www.opera.ee/1437/25.05.09

Rahvusooper Estonia. Pähklipureja. URL= http://www.opera.ee/1439/25.05.09

Rahvusooper Estonia. Romeo ja Julia. URL= http://www.opera.ee/1441/25.05.09

Vikipeedia. Pjotr Tšaikovski. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aikovski/24.05.09 : http://www.opera.ee/1439http://www.opera.ee/1437//www.opera.ee/1437 http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10333http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10333http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10333http://www.muuseum.haapsalu.ee/in http://www.muuseum.haapsalu . http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10333ee/index.php?lk=10333otr Tšaikovski ja Haapsalu
12

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 69 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

69 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

crazyplix14 Õppematerjali autor

See referaat on tehtud 11ndas klassis üleminekueksamina. Õpetaja kiitis seda referaati kõige enam ehk oli klassi parim. Kõik näited ja joonised on õigesti märgitud nii tekstis kui ka piltide juures. Nagu juba sisukorrast võib lugeda on räägitud Tšaikovski eluloost, loomingust ning tema loomingurikkast puhkusest Haapsalus. "Luikede järv", "Romeo ja Julia", "Pähklipureja" - nendest on loomingus ka pikemalt räägitud.

pjotr t?aikovski ooper ballett

Sarnased õppematerjalid

docx

Pjotr Tšaikovski lavamuusika

Tallinna Laagna Gümnaasium Pjotr Tšaikovski lavamuusika Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Tšaikovski lavamuusika Pjotr Iljitš Tšaikovski sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja. Tšaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise žanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Tšaikovski kuulsus rajaneb suures osas tema ooperitele ja ballettidele. 60ndatel aastatel toimus helilooja väljamurre suurde muusikamaailma. Tšaikovskit

Muusika ajalugu

docx

Pjotr Tšaikovski

Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski

Muusika

doc

Muusikareferaat Tšaikovski

.............................................5 Balletid...................................................................6-7 Muud teosed...............................................................8 Kokkuvõte..................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................10 Lisad..........................................................................11 Sissejuhatus Valisin Pjotr Tsaikovski loomingu oma referaadi teemaks, sest ta on üks tuntumaid Vene heliloojaid. Ta oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning seetõttu ka väga hinnatud helilooja. Tema stiiliks oli romantism, mille läbi ta püüdis väljendada isiklikke hingelisi läbielamisi-õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Uurimuse käigus püüan rohkem õppida P. Tsaikovski mõttemaailma tundma ning saada juurde teadmisi tema ooperite ning balletide kohta

Muusika

odt

Giuseppe Verdi ja Pjotr Tšaikovski

TAEBLA GÜMNAASIUM Koostaja: Katrin Koppel Klass: XI Õpetaja: Kaja Avila Giuseppe Verdi ja Pjotr Tsaikovski Võrdlev Referaat 24. Mai 2010 Sissejuhatus Kirjutasin referaadi kahest kuulsast heliloojast: Giuseppe Verdist ja Pjotr Tsaikovskist. Selles referaadis püüan anda ülevaate neist ja püüan neid võrrelda. Iseloomustan nende loominguid ja toon ka näiteid. Iseloomustan nende varajast elu ja nende elu lõppsündmusi. Samuti toon ka pildid kõrvale, et nad oleksid pareimini silmade ees. Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (1813-1901) Itaalia helilooja. Verdi sündis Itaalia külas, nimega Roncole, aastal 1813.

Muusika

docx

Pjotr Tšaikovski

aprillil , uue järgi aga 7. mail 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Tema isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Helilooja iseloomu kujundajaks võis pidada põhiliselt tema perekonda. 1849. a. kolis pere Peterburgi. Kümneaastane Pjotr pandi õigusteaduste kooli , kus tema klaveriõpetajaks oli C. Carell (eestlane!) Ülikooliajal hakkas ta tegelema tõsisemalt muusikaga, õpilased kogunesid tihti muusikatuppa, et kuulata Tsaikovskit, kes mängis väga ilmekalt ja imroviseeris tihti. 1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis.

Muusikaajalugu

docx

PJOTR TàAIKOVSKI

a. Uuralites, Votkinski külas. Tema isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal omandas, oli ühekülgne. 1952.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Tsaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele

Muusika

doc

Pjotr Tšaikovski

aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Tema isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal omandas, oli ühekülgne. 1952.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Tsaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna

Muusikaajalugu

doc

Pjotr Tšaikovski

Pjotr Tsaikovski Tsaikovski sündis 7. mail 1840 aastal Votkinskis haritlaste perekonnas. Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatooriumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel.Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatooriumis, kus töötas aastani 1878.1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid s

Muusika

Rohkem sarnaseid