USA (0)

Üldine info

• USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia .
  
• Riigikeel : puudub
  
• Ametlik keel : Inglise keel
  
• Pealinn : Washington
  
• President : Barack H. Obama
  
• Asepresident : Joe Biden
  
• Pindala : 9 826 630 km²
  
• Rahva arv : 305 529 000 (1.01.2009)
  
• Iseseisvus : 4. Juuli 1776
  
• Rahaühik : dollar (USD)
  
• Ajavöönd : maailmaaeg -5 kuni -10 tundi
  
• Riigihümn : The Star -Spangled Banner
  
• Religioon : USAs domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud (1)
  

Usa lipp Usa vapp
Paiknemine ja ühenduvus muu maailmaga
Ameerika Ühendriigid on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis.
Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemeremaade ja Musta Aafrikaga. Euroopa-sidemed olid varem ülitähtsad – tuli ju sealt suurem osa Ameerika Ühendriikide rahvastikust, seal asusid peamised kaubanduspartnerid. Need sidemed on praegugi olulised, kuid jäävad üha enam muude sidemete varju.
Varem suheldi Euroopaga peamiselt põhjapoolsete sadamate kaudu, mis on lõunapoolsega võrreldes Euroopale märksa lähemal ja ka loodusoludelt soodsamad. Kahjuks jäävad need sadamad riigi siseosadest mõnevõrra eemale. Pärast rekonstrueerimistöid Saint Lawrence ’i jõel ja mitme kanali ümberehitust pääsesid ookeanilaevad Suurele järvistule ja sealsed sadamad muutusid meresadamateks. Talvekse see meretee , aga kahjuks külmub.
Lõunas saavad Ameerika Ühendriigid üle Mehhiko lahe soodsalt kaupu vahetada. Kariibi mere istandusriikide ja mitme Ladina-Ameerika maaga. Pärast panama kanali valmimist 1914. aastal viib siit otsetee ka Lõuna-Ameerika lääneranniku riikidesse.
Järjest tähtsamaks muutuvad lääneranniku sadamad, mille kaudu peetakse ühendust paljude Vaikse ja India ookeani maadega. Küll on aga läänerannikul vähe häid looduslikke sadamaid . Rannik ise asub enamikust USA osariikidest võrdlemisi kaugel ja partneriteni teisel pool Vaikset ookeani, nagu näiteks Jaapan ja Hiina, on palju maad.
Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu „välja veninud“. Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari , näiteks Hawaii saarestik.(1)
Majandus
Viimase 20 aasta jooksul on USA-s olnud kaks majanduslanguse episoodi: 1990 – 1991, mil majandus kahanes 1.3% võrra ja 2001. aasta II poolel, mil sisemajanduse kogutoodang kahanes 0.4 %.
Statistiliste andmete kohaselt oli 1999. aastal, kui euro sisse viidi, umbkaudu 71 % valuutareservidest paigutatud dollaritesse. 2007 moodustab dollarite osakaal mitmete riikide valuutareservides ligikaudu 65%, aga eurode osakaal 25%. Dollarite osakaalu mõningane langus peegeldab reservide loomulikku juurdekasvu eurodes laienevas eurotsoonis ja Euroopa Liidu uutes liikmesriikides.
Ameerika impeerium sõltub USA dollarist. Välja pakutud Iraani naftabörs kiirendab USA dollari langust ja seeläbi ka Ameerika impeeriumi kokkuvarisemist.(2)
New York – Ameerika raha- ja infovärav
19. sajandi algusees tõusis New York USA rahavärava positsioonile ja on siiani vedanud riigi majandust, sotsiaalset ja kultuurilist arengut. New Yorgi eelised olid tol ajal hea gepgraafiline asend ja sadam ning sotsiaalsed uuendused. Linn hakkas domineerima rahvusvahelises kaubanduses ja finantsteenuste osutamises.
New Yorgist on saanud kiiresti areneva ja rikka infoühiskonna ning ülemaailmsete trendide lähtekoht. New Yorgi rahvusvahelsied kontsernid kontrollivad kolmandikku maailma kaubatoodangust ja teenuste osutamisest. Linnas asuvad olulised rahvusvahelised rahandusasutused.
Uued infotehnoloogiad on New Yorgist välja tõrjunud rahndus- ja mitmed muud kontoriteenused ning sisse toonud multimeedida, tarkvara , interneti ja arvuti ning meelelahutuse ja sellega seotud teenuste tootmise.
Broadway – 29 kilomeetri pikkune tänav on üka New Yorgi sümboleid, kus Ameerikale kohaselt tegeldakse nii raha kui ka kultuuriga , Just siisa, Manhattani saare ühe kuulsaime tänava lähedusse on koondunud enamus New Yorgi mitmesajast teatrist . (3)
Rahavstik

• SKT elaniku kohta – 34320
  
• Naiste keskmine eluiga – 80
  
• Meeste keskmine eluiga - 75
  
• Sündimus (%) – 14
  
• Suremus (%) - 8
  
• Imiku suremus (%) – 7
  
• Lapsi naise kohta – 2.1
  
• Rahvastiku juurdekasv (%) – 1
  
• Linna rahvastik (%) – 79
  
• Alla 15 a. osatähtsus (%) – 20
  
• Üle 65 a. osatähtsus (%) – 12
  
• Kirjaoskus (%) -99 (4)
  

USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased , 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased ( indiaanlased ja eskimod ), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest.(1)
Keel
Ameerika Ühendriikidel ei ole riigikeelt kuid ametlik keel on inglise keel. 27 osariigis on inglise keelel ametlik staatus. Lisaks on ametlik staatus hispaania keelel New Mexico osariigis, prantsuse keelel Louisianas ja havai keelel Hawaii osariigis. Ainult inglise keelt rääkis 2003. aastal kodus 214,8 miljonit inimest (81,6%), hispaania keelt 29,7 miljonit, hiina keelt 2,2 miljonit, prantsuse keelt 1,4 miljonit, tagalogi keelt 1,3 miljonit, vietnami keelt 1,1 miljonit ja saksa keelt 1,1 miljonit ameeriklast.(1)
Religioon
Ameerika Ühendriikides domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud. 17. ja 18. sajandil oli suurem osa uusasunikest Suurbritannia kolooniates religiooni suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon . Nii valitses noores USA-s ühtaegu suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse.(1)
Loodus
Pinnamood ja maastikuline liigendus
USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatšid, mis kulgevad põhja-lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada , mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik.
Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatši mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna- suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). (1)
Loodusvarad ja nende majandamine
Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Loodusvarade majandamine on seni jätnud aga mõneti soovida.

Metsavarad

Ameerika Ühendriigid on metsarikas maa. Metsad on tootlikud ja liigirikkad. 2/3 puidust annavad okaspuud, 1/3 kõvad lehtpuud . Väheväärtuslikke puid tuleb harva ette. USA's kasvab mitmesuguseid metsi. Alaska sisealadel on tüüpilised vähetootlikud okasmetsad. Neid ürgseid metsi peaaegu ei kasutata. Lääneosa kuivemas kliimas kasvavad peamiselt männimetsad. Kliimast olenevalt on need kidurad, keskmise või üle keskmise tootlikkusega metsad. Kirdeosariikide segametsad olid varem samuti üsna tootlikud. Kahjuks laastati need metsad juba 19. sajandil. Sooja parasvöötme lehtmetsi on säilinud vaid mägedes lootuskaitse-, vee- või mullakaitsemetsadena. Varasematel aegadel oli palju niiskeid lähistroopilisi metsi riigi edelaosas. Eriti väärtuslikud olid männi- ja küpressimetsad. Lähistroopilisi metsi laastati tugevasti 20. sajandi algupoolel. Seetõttu on lääneosariikide metsad praegu paremas seisukorras ja seal on valdavalt okaspuud. Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest.(1)
Kalavarud
Vanasti olid Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures järvistus. Tuntud heeringa- ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvetes . Heeringat, turska, sardiine, eriti lõhelisi oli väga rikkalikult ka Vaikse ookeani rannikuvetes, kõige rohkem Alaska lõuna- ja läänerannikul. Kalarikas oli Mehhiko laht, kuhu Mississippi ja teised jõed tõid tohutul hulgal toitained. Kalavarade majandamine oli kaua aega väga halb. Kaugemates vetes levis röövpüük, millega tegelesid enamasti välismaalased. Oluliselt kahjustas kalavarasid rannikumere ja suure järvistu saastamine . Niisugustes tingimustes vähenesid kalarikkused tohutult. Viimase paarikümne aasta jooksul on tehtud tõsiseid pingutusi kalavarude kaitseks ja taastamiseks. Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine peatatud ning Suurde järvistusse kalajuurde tulnud.(1)
Veevarad
Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu Mississippi, Yukon ja Columbia kuuluvad maailma 25 veerikkama jõe hulka. USA jõgede aastane äravool kokku on 2345 km3 (5.koht maailmas). Sellele tuleb lisada 125 000 km3 taastumatut põhjavett. Ometi on Ameerika Ühendriikides olnud viimasel aastakümnetel veega palju probleeme, peamiselt kahel põhjusel: vee tarbimine on liiga suur ja veevarad osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud.(1)
Mineraalsed varad
Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ühendriikides mineraalseid varasid palju. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud ja alles on jäänud vaid halvema kvaliteediga osa. Rauamaagi ülisuured varud paiknevad Ülemjärve ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid . Mujal USA’s leidub rauamaaki suhteliselt vähe. Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA's ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas . Nende alade asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit.(1)
Energiavarad
Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Ühendriikides on mitmeid nafta - ja gaasipiirkondi sadade leiukohtadega. Vanimad neist (kirdeosas, Californias) on ammandunud või ammendumas. Väga palju leidub naftat ka Alaska põhjarannikul, kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tõttu raske kätte saade. Suurem osa maailma söevarudest kuulub USA’le. Vanimad, kuulsaimad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Appalatši mäetikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata – süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks.(1)
Laamtektoonika
USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral (settekivimite ala).
Maavärinad ja vulkaanipursked
Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platoolis tegutseb ka geisreid .(1)
Vesi
Veestik
Valdav osa USA territooriumist kuulub Atlandi vesikonda, ainult läänepoolsete mäestike jõed voolavad vaiksesse ookeani. USA keskosas hõlmab Mississippi jõestik. Apalatšidelt algavad lühikesed veerohked jõed, mis Piedmonti platoolt lasuvad kõrgete jugadena. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjonites ja on energiarikkad. Suures nõos on perioodilised või lühiaegsed jõed. USA põhjapiiril asub Suur järvistu. Kordiljeerides ja Apalatšide keskosas on palju väikesi liustikujärvi, lääneosa platoodel ja nõgudes leidub jäänukjärvi.(1)
Suurimad jõed

• Mississippi – pikkus 3779km
  
• Missouri – pikkus 3726
  
• Ohio-Allegheny – pikkus 2102km
  
• Colorado – pikkus – 2333km
  

Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid .(1)
Suurimad järved
Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved:

• Ülemjärv – pindala 82 414 km2 ja suurimaks sügavuseks 406 meetrit
  
• Huroni järv – pindala 59 596 km2 ja maksimaalseks sügavuseks 229 meetrit
  
• Erie järv - pindala 25 821 km² ja suurim sügavus 64 m
  
• Ontario järv – pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit
  
• Suur Soolajärv – pindala 4 662 km2 ja maksimaalne sügavus 7 meetrit
  

Laevatavad veekogud
Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal , eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel. (1)
Kliima
USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas. Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000-4000mm, Kaskaadides kohati kuni 6000mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (1000-1200mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: kesktasandiku idaosas on see kuni 1000mm, Kaljumäestiku idajalamil 300mm aastas.

• Keskime temperatuur suvel : Põhjaosa 8…16 °C Lõunaosa 16…24 °C
  
• Keskmine temperatuur talvel : Põhjaosa 0…-32 °C Lõunaosa 0…-8 °C
  
• Sademete langemise hulk : Riigi keskosas 250…500 mm Lääne- ja idarannikutel 1000…3000 mm
  

Ilmastikukatastroofid
Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid.
Kasutatud materjal

• Geograafia õpik ja TV „ Maailma ühiskonna geograafia gümnaasiumile“
  
• Vikipeedia, vabaentsüklopeedia
  
• wiki.zzz.ee
  

Viited

• http://et.wikipedia.org/wiki/USA
  
• http://wiki.zzz.ee/index.php/USA_majandus
  
• „ Maailma ühiskonna geograafia gümnaasiumile“ õp lk 144
  
• „ Maailma ühiskonna geograafia gümnaasiumile“TV lk 82
  

15