Austraalia referaat (0)

Austraalia
Riigi ülevaade
Austraalia on maailma suurim saar, kuid väikseim kontingent ning pindala suuruselt (7,686,850 km²) kuues riik maailmas. Riik asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas, olles ühtlasi ka Vaikse ookeani ja India ookeni omavaheliseks piiriks. Kui vaadata saart tema mõõtmetelt on idapoolseimast punktist läänepoolsemasse 4000 km ja põhjapoolseimast punktist lõunapoolsemasse 3200 km ning riigi rannajoon on 36 720 km pikk. Austraaliale kuuluvad veel lisaks India ookeanis asuvad Jõulusaar, Kookossaared, Ashmore ja Cartier, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heart ja McDonald Antarktikas . Neist ainult Korallimere saared, Norfolk ja Jõulusaar on asustatud.
Austraalia rahvaarv on 2013. aasta mai seisuga 23 miljonit inimest. Kõige suurem on populatsioon Victoria ja Uus-Lõuna- Wales ´I osariikides, kus asuvad ka Austraalia suurimad linnad Melbourne ja Sydney. Austraalia pealinn on aga Canberra , kus elab ligikaudu 320 000 inimest. Kokku on riigis kuus osariiki ja kaks territooriumit.
Austraalia osariigid , territooriumid ja pealinnad
Osariigi nimi
Lühend
Elanike arv
Pealinn
Uus-Lõuna-Wales
NSW
7,3 milj
Sydney
Victoria
VIC
5,6 milj
Melbourne
Queensland
QLD
4,6 milj
Brisbane
Lääne-Austraalia
WA
2,5 milj
Perth
Lõuna-Austraalia
Tasmaania
Austraalia Pealinnaterritoorium
Põhjaterritoorium
SA
TAS
ACT
NT
1,7 milj
0,5 milj
0,4 milj
0,2 milj
Adelaide
Hobart
Canberra
Darwin
Rahvastik ja demograafia
Austraalia on läbi aegade silma paistnud oma populatsiooni kasvu ja eriti riigis elavate välismaalaste osatähtsuse poolest. Riigi populatsioon olnud peaaegu pideval tõusujoonel juba aastakümneid. Alates 1998. aastast, kui riigi populatsiooni kasv protsentuaalselt oli 1.045%, kuni tänase päevani on kasv aina suurenenud, küündides praeguseks 2,1%-ni. Vahepealsel ajal on küll kasv natukene kahanenud 1,57% peale 2010. aastal ja 1,4% peale 2011. aastal, kuid 2012 aasta septembri seisuga on populatsiooni kasv taas tõusnud 1,7%-ni. Märkimisväärselt väike on rahvastiku tihedus ühe ruutkilomeetri kohta. Maailma riikide võrdluses on Austraalia rahvastiku tiheduselt kindlalt maailma viimases kümnes, olles oma 2,8 inimesega ruutkilomeetri kohta 196. kohal. Sarnaselt Austraaliale on antud näitajad väikesed veel näiteks Islandil (3,0 in/km²), Namiibial (2,5 in/km²) ja Prantsuse Guajaanas (2,1 in/km²). Seda nähtust saab seletada sellega, et saare territoorium on meeletult suur, kuid elanike arv on võrreldes sellega küllaltki väike. Tänu sellele ei ole ka rahvastiku tihedus suur. Järgmine oluline osa Austraalia rahvastikust on selle etniline koostis. See peegeldab tugevalt sisserännet, kuna umbes 90% rahvastikust on pärit Euroopast, suurem osa neist, ~85% on pärit Inglismaalt ja Iirimaalt, 6% on Aasiast ja kõigest 2,2% on pärismaalaseid. ~25% austraallastest on südinud välismaal ja 43% elanikest on vähemalt üks vanematest sündinud välismaal. See annab tugeva tõestuse sellele, et Austraalia rahvastikust suure osa moodustavad sisserännanud inimesed. Rahvastik on riigis ka vananev, mis on päris suur probleem. Seda põhjustab ka pikk oodatav eluiga, mis on lausa 77-82 aastat (vastavalt mehed ja naised). 0-14 aastaseid inimesi on Austraalias 18,9%, 15-64 aastaseid on aga 67,5% ja sellest vanemaid on 13,6%. Vanuse mediaan on aga 36,9 aastat. Uuringud on näidanud, et 2015. aastaks on kahanenud esimesed kaks gruppi, aga kolmas selle võrra suurenenud, küündides juba 17%-ni.
Rahvastiku sooline- ja vanuseline koosseis 1990-2010.
Sündimus Austraalias on 12,9 promilli , laste suremus 5 promilli ja igal naisel on keskmiselt 1,8 last. Üldine suremus on riigis 7,2 promilli ja loomulik iive on 0,7%. Nende andmete järgi võib öelda, et tegu on kaasaegse rahvastikuga, kus sündimus on madal, suremus on madal, iive on väga madal ja suur osakaal on eakatel inimestel.
Asustus
Juba ajalooliselt on välja kujunenud, et põhiline asustus tekkis alati veekogude või kaubateede ristumiskohta. Kuna Austraalia on saareriik , on vett ümberringi küllaga. Inimesed on asunud veekogude äärde elama põhiliselt selle pärast, et merelt on võimalik hankida toitu ja on võimalik transportida kaupu. Väikestest kaluriküladest on kokku kasvanud suuremad linnad, mis läbi aja on arenenud ja kasvanud. Austraalia osas aitas asulate tekkimisele kaasa ka inglaste jõudmine saarele , kes oma kaasa toodud vangid asulaid ehitama panid. Austraalia kõik suuremad linnad ja asulad piirnevad merega ja saare keskosa on valdavalt tühi ja ilma suurema inimasustuseta. Seda soosib ka kindlasti kliima, mis saare keskosas on kuiv ja valdavalt kõrbetega kaetud. Riigis on mitmeid suuri linnu, kuid üldiselt pole inimesed meeletult linnadesse koondunud. Suurimad linnad on Melbourne (3,8 milj) ja Sydney (4,5 milj). Ülejäänud suuremates linnades jääb elanike arv miljoni piiresse ja see annab tõestust sellele, et inimesed elavad endiselt väiksemates külades ja linnades, mitte ei ole koondunud suurtesse asulatesse.
Kaardilt on ära näha, et saar on asustatud väga ebaproportsionaalselt ning tihedamalt on asustatud ida- ja kagupiirkonnad, põhiliselt sobivamate klimaatiliste tingimuste tõttu. Seal asuvad vastavalt ka suuremad linnad ning pealinn. Ülejäänud saar on aga küllaltki lage ja sisemaa peaaegu, et tühi.
Tööstus ja transport
Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks. Rahvusliku koguprodukti poolest, sealhulgas tööstustoodangult ühe elaniku kohta, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse. Tööjõulisi inimesi on riigis 12 miljonit ja töötusmäär on 5,1%. Tööstus jaotub kolmeks: teenindus (70%), töötlev tööstus (26%) ja põllumajandus 4,1%. Suur tähtsus on mäetööstusel, kus toodetakse suures osas kivisütt, rauamaaki ja maagaasi. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad ja põhiosa keemiakaupadest. Selles piirkonnas paiknevad ka suurimad, peamiselt sütt tarbivad elektrijaamad . Põllumajandusega tegeletakse põhiliselt seal, kus kliima võimaldab ningi teenindus on koondunud linnadesse ja turismile olulistesse kohtadesse . Austraalia majandus allub tugevale väliskapitali kontrollile ning tema koha maailmaturul määrab peamiselt põllumajandussaaduste ja mineraalse tooraine väljavedu . Ekspordist sõltub ka riigi põhiline tulu.
Austraalia eksport
Transport, nii inimeste kui ka tööstuskaupade, on riigist keeruline. Põhiline rahvusvaheline transpordiviis on lendamine, kuid lennureisid Euroopasse ja Ameerikasse võivad kesta üle 20 tunni ja tööstuslikust seisukohast ei ole võimalik lennukiga kõike transportida. Sellest tuleneb ka suur eksport näiteks Jaapanisse, mis asub Austraaliale küllaltki lähedal, ja sinna on kõige kiirem ja mugavam transportida kaupa mööda veeteed. Seega transpordigeograafiline asend riigil on kehvavõitu ja mis tahes transport võtab kaua aega ning nõuab suuri kulutusi.
Turism
Austraalia on looduskaunis maa ning koos paljude vaatamisväärsustega kindlasti üks turistide jaoks meeldivaid paiku. Samuti on Austraalias kõrget elukvaliteeti pakkuvad suurlinnad, mis meelitavad inimesi ligi. Turism on riigi jaoks väga olulisel kohal, sest see on riigi jaoks üks suurimaid sissetulekuallikaid. Igaaastaselt riiki külastavad turistid toovad riigile korraliku tulu, ningi teenindava sektori osakaal riigis on tänu sellele väga suur. Alates 1970. aastast on turistide osakaal riigis aina suurenenud, olles preagusel ajal umbes 5 miljoni inimese juures aastas. See on väga suur arv, moodustades peaaegu viiendiku populatsioonist. Küll aga on turistina Austraaliasse tulemine küllaltki keeruline. Esiteks on Austraalial viisanõue, mis nõuab reisile eelnevat asjaajamist. Teine suur probleem on saarele jõudmine – lennupiletid on olenevalt lähtekohast väga kallid ja lennureis kestab küllaltki kaua.
Palju turiste saabub riiki Jaapanist, teistest Aasia riikidest, näiteks Hiina ja Vietnam , Euroopast, Uus-Meremaalt, ja USA-st. See näitab, et turiste tuleb riiki sisse nii lähedalt kui kaugemalt ning arvestades pidevat turistide arvu kasvu, on oluline hoida riigi teenindav sektor elavana ja kindlustada järjepidev turistide sissevool , arvestades majanduslikke seisukohti. Turism on Austraalia jaoks väga tähtsal kohal.
Riigi areng
Austraaliat võib pidada kõrgelt arenenud riigiks. Kõrge arenguga riikide edetabelis on Austraalia olnud juba aastaid kindlalt esikümnes. Austraallaste heaolutase on võrdlemisi ühtlane. Suurel osal perekondadel on kaks autot peres ja võrdlemisi palju vaba raha. Kliimaolud võimaldavad kõigil mugavat äraelamist. Kodutuse, äärmise vaesuse ja laste hooletusse jätmise juhtumite arv on vaesuse tõttu veidi suurenenud. Küll aga on riigis suur eluiga, laste suremus on väike ja aina kahanev. Austraallased reisivad palju ja telefonide arvu kohta inimese kohta ollakse samuti maailmas esirinnas. Küll aga ei paista riik silma interneti- ja tehnoloogiliste saavutustega. Inimarengu indeksi järgi on Austraalia maailmas teisel kohal, ning haridus - ja kirjaoskusega on Austraalia samuti maailmas püsivalt esirinnas olnud. Austraalia SKT on 41 000$.
Kasutatud kirjandus
http://www.austraalia.info/austraalia/maast-ja-ilmast
http://www.austraalia.info/images/maps/austraalialooduskaart.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia
http://australia.gov.au/about-australia/our-country
http://statistics.apec.org/index.php/key_indicator/index
http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/[email protected]/allprimarymainfeatures/85774508661E6720CA2579190013CB5C?opendocument
http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/[email protected]/ProductsbyCatalogue/B52C3903D894336DCA2568A9001393C1?OpenDocument
http://et.wikipedia.org/wiki/Riikide_loend_rahvastiku_tiheduse_j%C3%A4rg i
http://www.austraalia.info/images/maps/rahvastikutihedus.jpg
http://www.hot.ee/rohelinemanner/majandus.html
http://et.wikipedia.org/wiki/SKT_elaniku_kohta
http://et.wikipedia.org/wiki/Inimarengu_indeks
http://statistics.apec.org/index.php/key_indicator/export_excel_flash/1