Tansaania (1)

SISUKORD
1.Üldandmed............................................................. 3
2.Asukoht ja pinnamood ............................................ 5
3.Kliima...................................................................... 5
4.Rahvastik................................................................ 6
5.Rahvastiku tihedus................................................. 8
6. Linnastumine .......................................................... 9
7.Põllumajandus........................................................ 10
8. Metsamajandus ja metsatööstus............................ 13
9.Kasutatud allikad.................................................... 16
ÜLDANDMED
Tansaania pindala on 945090 km2 , millest 59050 km2 moodustavad veekogud. Riigi rahvaarv - 36232074 (2001.a. juuli). Pealinnas, Dodomas, on elanikke 204000. Riigikeeled: inglise ja suahiili keel. Rahaühik: Tansaania šilling.
Tansaanias leiduvad loodusvarad : kivisüsi, looduslik gaas, teemandid, fosforiit, keedusool , grafiit, tina-, raua-, nikli - ja vasemaak.
Kolmandikku Tansaania maa-alast hõlmavad rahvuspargid (tuntuim Senergeti) ja metsloomade kaitsealad . Loodus on loomaliikide poolest väga rikas. Seal elavad näiteks lõvid, gnuud, sebrad, elevandid ,pühvlid, antiloobid, ninasarvikud, kaelkirjakud , jõehobud, gasellid, leopardid, krokodillid.
 
Tansaania kuulub maailma vaeseimate maade hulka. Ta on saanud Aafrika riikide seas kõige enam arenguabi.
Majanduse põhiharu on põllumajandus. Majanduskasv on alles väike, et suurendada sissetulekuid ühe inimese kohta. Enamik tansaanlasi elab toimetuleku piiril .
Riigi kogutoodang   (RKT) on 523.66-550 Tansaania šillingit ühe elaniku kohta. See teeb umbes 90 USD.
Tansaania lipp
Kaart
Asukoht ja pinnamood
Tansaania asub Ida-Aafrika rannikul, hõlmab Tanganjika järve ja India ookeani vahelise mandriosa ning Mafia, Pemba ja Sansibari saare.
Tansaanial on 8 naaberriiki: Burundi, Keenia , Malawi, Mosambiik , Ruanda, Uganda , Sambia.
Kuna Tansaania paikneb Ida-Aafrika alangu vööndis, on tema pinnamood väga mitmekesine. Suuremat osa riigi territooriumist hõlmab kiltmaa, ent rannikualad on suhteliselt madalad ja tasased.
Edelas ja kirdes kõrgub üksikuid mägesid, neist silmapaistvaim on Keenia piiri ääres paiknev Kilimanjaro massiiv (5895m). Maa keskosas asuvad astangulised platood, mida liigestavad mäed ja suured geoloogilised lõhed.
Riigi pikim jõgi on Rufijii, mis voolab läbi maa lõunapiirkonna ja suubub India ookeani nagu teisedki suuremad Tansaania jõed: Ruvu, Ruaha, Ruvuma ja Pagani. Üldse jääb selle riigi territooriumi piiridesse kolm suurt Aafrika järve: edelas Njassa, läänes Tanganjika ning loodes Victoria.
Kliima
Kliima on troopiline , rannikul vastavalt vihmane ja väga kuum, sisemaal kõrguse tõttu veidi jahedam. Saartel leevendavad leitsakut meretuuled.
Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 25-27, sisemaal 20-24, juulis vastavalt 22-24 ja 16-20oC.
Aastane sademetehulk: rannikumadalikel ja suurte järvede ümbruses 1000-1500 mm/a, sisemaa nõgudes 250-500mm/a.
 RAHVASTIK
 
Tansaanias on elanikke 36232074. Tegemist on üpris suure riigiga. Rahvaarv on pidevalt suurenenud. (joonis 1). Rahvaarvu suurenemist on oodata ka järgmistel aastatel, sest iive on kõrge (suureneb 3,0-3,2% aastas).
 
(joonis 1)
 
Enamik rahvastikust on koondunud veekoguäärsetele aladele ning suuremate linnade piirkonda. See piirkond on parem põlluharimiseks, kui mägine lääne-osa. Tihe asustus (üle 250in. 1km2 kohta) on Victoria järve ümbruses, saartel ja ranniku põhjaosas. Hõre (1-3in. 1km2 kohta) Ida-Aafrika kiltmaa siseosas. Rahvastiku keskmine tihedus on 29 in/km2. Võrreldes teiste riikidega selles piirkonnas, on Tansaania rahvastiku tihedus varieeruv , sest nt. Keenias on see 60 in/km2, aga Mosambiigis 13 in/km2.
Eri vanusegruppide osatähtsus:
0-14a. –44,76%
15-64a. –52,35%
65-......-2,89%
Lapsed alla 15a. moodustavad 44,9% rahvastikust, tööealised (15-65a.) 52,3% ja vanemaealised (üle 65a.) 2,9%. Vanemaealistest on naiste osatähtsus suurem kui meeste oma.
Selles riigis on tegemist demograafilise plahvatusega. Laste arv peres on küllaltki suur- 6. Sündimus 41,5; suremus 12,7; imikusuremus 109. Sündimus on väheke suurenenud. Järgmisteks aastateks on oodata sündimuse tõusu, mis toob kaasa töötajate suure maksukoormuse ja tulevikus saab raske olema tulevastel töötajatel, kes peavad üleval pidama suurt hulka pensionäre.
Aastaks 2025 on oodata suremuse langust, seoses meditsiini arenguga.
Tansaanlaste keskmine eluiga: meestel 51,04 ja naistel 52,95 aastat. Eluiga on suhteliselt lühike, aga see on tõusnud võrreldes 1995.a. (42.a mehed ja 44.a naised).
Viimase viie aasta jooksul pole tüdrukute ja poiste sündimuse suhe muutunud.
Riik
Imiku-
suremus
‰
Kirjaoskus
SKT inimese kohta
Põllumajanduses hõivatuid
Tansaania
79,4
68
710
80
 
RAHVASTIKU TIHEDUS TANSAANIAS
(in./km2)
 
Enamik Tansaania rahvastikust paikneb sellistes piirkondades, kus on soodne koht tegelemaks põlluharimisega, kus toodetakse eksport kaupu. Palju rahvast on kogunenud ka saartele, sadamalinnadesse, sest need kohad on soodsad kaubateede poolest. Neis kohtades võib rahvastiku tihedus ulatuda isegi kuni 980 in./km2.
Hõredamalt on asustatud need piirkonnad, kus laiuvad mäed. Mõnes sellises kohas on rahvastiku tihedus ainult 9-15 in./km2.
 
 
LINNASTUMINE
 
Ligi 22% elanikkonnast elab linnades. 2000a. alguses oli see ainult 10%. Kasv on olnud kiire. Enamik linnu asub Tansaania nendes kohtades, kus on avatus merele ( kaubateed ). Tansaania pealinn on küll Dodoma, aga suurema elanike arvuga on endine pealinn Dar es Salaam , kus on inimesi 1360000. Dar es Salaam on kujunenud väga tähtsaks kaubandus ja sadamalinnaks.
Linnastumine on selles riigis algeline , alles esimeses järgus. See langeb kokku ka demograafilise plahvatusega.
 
Suurimad linnad (elanike arv):
Dar es Salaam..............1360000
Mwanza.......................223000
Tanga...........................188000
Dodoma........................204000
Sansibar ........................158000
 
 
PÕLLUMAJANDUS
Põllumajandus on Tansaania majanduse selgrooks, sealhulgas loomakasvatus ning metsandus . Need annavad 60% SKT väärtusest ning 80% töökohtadest ja ekspordist.
1996a. Tansaania riigi eelarves oli kuludeks ette nähtud 768mln$, aga tulusid 733mln$.
Ligi 83% Tansaania tööjõust on hõivatud põllumajanduses.
Agrotehnika on algeline (palju on kõplapõllundust), masinaid ja väetisi vähe ning sagedasti on põuda.
Aasta keskmine temperatuur on 23,5oC, aastane sademetehulk (keskmine) 333mm/a. See on soodne kliima, tegelemaks põllumajandusega. Soodsate niiskusolude ja kõrge temperatuuri puhul on võimalik ka saada kaks saaki aastas.
Haritavat maad on 5,3 mln ha, sellest u.80% hõlmavad toidukultuurid .
 
 
Maaviljelus on piiratud Tansaanias oma nigela mullastiku, veepuuduse ja tsetsekärbse levila tõttu. 2/3 maast on liiga kuiv või liiga märg, et ülal hoida kõrget põllumajanduse toodangut.
Enamik muldadest on väheviljakad. Põllundusega on raske tegeleda saartel ja rannikualadel, sest mullad on seal korallilised ja liivased. Isegi viljakad mullad on probleemsed. Need on rasked ja vajavad drenaaže ning mehhaniseeritud tööriistu, et kultivatsioon oleks efektiivne. Ligi 30% maismaast on kaetud savanni taimestikuga, põõsaste, puudega, mis teeb omakorda veidi raskeks põlluharimise. Paljud alad on ka tsetsekärbse levilal. See kärbes on nii inimese kui ka loomade tervisele ohtlik, ta tekitab haiguseid. Tsetsekärbeste pärast on karjapidamine raske, kohati isegi võimatu. Seega põlluharimiseks sobivat maad, kogu Tansaania riigi territooriumist, on u.35%.
Loomakasvatus on ekstensiivne ja vähetootlik, sellega tegeletakse peamiselt riigi äärealadel, Ida-Aafrika kiltmaa sisemaal, mis moodustab ligi 2/3 riigi territooriumist. See asub ka tsetsekärbse levilal.
Peetakse veiseid, 13,3 mln (1999a.), kitsi 9,7 mln ja lambaid 3,9 mln, sigu 0,28 mln, eesleid 0,17 mln.
Tansaania kliima on soodne mõningate puu- ja juurviljade kasvatamiseks. Tähtsamad neist on: ananassid, tsitruselised, mangod, pirnid, banaanid , virsikud, tomatid , spinat ja hibisk. Puu- ja juurviljade väliturg on soodne Euroopale.
Vürtsid nagu must ja punane pipar , paprika, sibul , ingver, koriander , küüslauk, kaneel on tähtsad nii kodusele kui ka välisturule.
 
Tansaania toodab:

• Kohvi, puuvilla , sisalikiudu, nelki, teed, tubakat , maniokki, maisi, pipart
  
• Eluskarja: veiseid, lambaid, sigu, kitsi, kala
  
• Toiduaineid, sõidukeid (montaaž), tsementi, teemante, soola
  

 
Pärast Arusha deklaratsiooni (1967) moodustas valitsus Ujamaa Küla programmi, mis taotles põllumajanduse toodangu muutumist ühiskondlikuks kohustuseks, mida teostati läbi maalise elanikkonna, kes olid grupeerunud küladesse.
Teisel ja kolmandal kümnendil peale iseseisvumist leidsid need reformid suurt vastukaja. See segadus põllumeeste seas juhtis tootmise saamatuseni. Majanduse kõikumine tõi kaasa põllumajanduslike toodete hindade langemise. Põllumajanduse tootlikkuse langusele aitas kaasa ka elanike arvu langus. Samuti puudus ka välismaine investeerimine . Tansaania oli sunnitud 1983-85 sisse ostma teravilja, et toita oma rahvast. Nimelt sel ajal oli riigis suur sademete puudus, teravilja polnud lihtsalt võimalik kasvatada. Puudus oli ka hoidlatest (ladudest), mistõttu hävis ka u.40% saagist. Ebasoodne ilm, ujutused, kahjurid mõjutasid samuti primaarse sektori allakäiku.
 
Üht tähtsamat kasvatatavat vilja, maisi, toodavad ligi 50% Tansaania talunikest. Riisi, teist peamist toiduainet, toodetakse kodumaiseks tarbimiseks . Nisu on kolmas peamine teravili. Sellega tegeleb National Food Corporation (NAFCO).
1977a. moodustati East African Community. See on majandusliit Uganda, Keenia ja Tansaania vahel.
 
Tansaania ekspordib: kohvi, tubakat, teemante, teed, nelki, sisali kiudu jm. Kohv on kõige tähtsam välisartikkel. Selle tootmine annab tööd enam kui 2 mln inimesele. Teed ja sisalit kasvatatakse peamiselt mõisates. Tee toodang on kasvanud 18000 tonnilt (1990a.) 19794 tonnini (1991a). 1993. a. algatati 20.a. plaan, et suurendada veelgi tee toodangut.
Alates 1976a. on sisalikiu tootmine langenud, seda seetõttu, et rohkem on hakatud kasutama sünteetilist kiudu ja valitsus riigistas sisali tööstused.
Puuvilla kasvatatakse väikestes taludes , peamiselt Tanga, Muranza, Kogoma, Kagera, Singida, rannaäärsetes Arusha ja Kilimanjaro regioonides.
Tubakas on kolmas tähtsam eksportartikkel. Selle toodang on muutunud mõjukamaks 1990-ndtel.
Akazuupähkleid kasvatatakse rannaääres, Tangal ja Mtwaral, isegi ka väga väikestes taludes.
Nelki toodetakse Sansibaril, mis kunagi varustas enam kui 60% maailma nelginõudlusest. Praegugi tuleb põhiosa maailma nelgitoodangust Sansibari saarelt. Tansaania tähtsamad eksport partnerid on India, Ruanda, Jaapan, Suurbritannia , Itaalia, Saksamaa, Holland ja Araabia Ühendemiraadid.
Tansaania veab sisse: naftat, masinaid, transpordiseadmeid, rauda, terast, eluskarja ja toiduaineid.
Tähtsamad impordi partnermaad on Suurbritannia , Keenia, Jaapan, Hiina ja India.
40% ekspordi tulu kulub nafta sisseveoks. Selle suure summa vähendamiseks alustab Tansaania oma rannikumeres asuva Songo gaasimaardla hõivamist. Ka Pemba saare lähistel on avastatud naftat.
 
Suurimaks keskkonna probleemiks seoses põllumajandusega on metsade maharaiumine , et juurde saada uusi põllumaid. Ligi 15% Tansaania kogu pindalast on kaitse all.
 
 
METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS
 
Tansaanias kasvavad metsad umbes 35913306 hektaril. Metsasuse protsent on 38. Seda on võrreldes teiste riikide metsasuse protsendiga mõõdukalt, aga kuna tegemist on suhteliselt suure riigiga ja kliima, pinnamood pole just parim, on seda Tansaania jaoks vähe.
Peamised puuliigid : kamper, aafrika mahagon, kadakas , bambus, mandlipuu , mänd, akaatsia, eukalüpt.
Suuremad metsamassiivid asuvad riigi kagu- ja loodeosas . Edela- ja kirdeosas on vähem metsa, sest neis piirkondades on suured mäed.
 
Kõige tähtsam metsa toodang on küttepuud ja sellele ennustatakse ka suur tõusu. Metsa sektorist on kõige tähtsam siiski ehituspuit , mis läheb peamiselt ekspordiks. Tarbepuidu toodang oli Tansaanias 1999.a 39mln rm, mis kõik oli kasutatud küttena.
Tansaania toodab ka paberit kohalikust töötlemata materjalist, saepuru , pehmet puitu. Suurem osa tööstuslikust ümarpidust on kasutatud postide jms. põllumajanduslikuks otstarbeks.
Metsandus kindlustab aastas enam kui 700000 inimesele töökoha.
 
Metsa toodang 1990-1997
 
-ümarpalk
-küttepuud ja puusüsi
-tööstuslik palk
 
Aastatel 1990-1997 on pidevalt tõusnud nii ümarpalgi, kui ka küttepuude ja puusüsi tootmine, 10000000m3 võrra 40000000m3-le. Tööstusliku palgi toodang on jäänud samale tasemele .
Metsa toodangu ekspordist on 1990-1997.a. saadud kasumit 2282000$. Peamine ekspordiartikkel on saematerjal, ka paber. Väga vähe viiakse välja puidumassi ja puu tahvleid.
Tähtsaim impordiartikkel on paber. Võrreldes ekspordiga on saematerjali ja puidumassi import väga väike, nullilähedane. Puutahvleid tuuakse sisse rohkem kui eksporditakse.
1990-2000 aastatel on metsade hulk vähenenud, 91000 ha aastas, see teeb 23% aastas. Seda on liiga palju. Liiga palju raiutakse metsi maha.
Umbes 15% Tansaania metsadest asuvad kaitsealadel.
 Kasutatud allikad

arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03110401?txtid=5366&get=0

http://www.google.ee/search?hl=et&lr=&q=tansaania+p%C3%B5llumajandus&start=30&sa=N

http://images.google.ee/images?q=tansaania%20lipp&hl=et&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=w i

ENE

http://et.wikipedia.org/wiki/Tansaania
15