Kõrbed (0)

Õppematerjal 8. klassile
Maailma suurimad
kõrbed
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
Maailma suurimad kõrbed
Maakera suurim kõrb, hõlmab enamiku Põhja
Sahara Aafrikat. Piirneb põhjas Atlase mäestiku ja
Vahemerega, lõunas Saheliga, ulatub läänes Atlandi
ookeanini, idas Punase mereni (Sahara idapiiriks
loetakse ka Niiluse orgu). Suurim ulatus idast läände
5700, põhjast lõunasse 2000 km, pindala üle 8 mln.
km2. Umbes 4/5 Saharast on 200500 m kõrgune
tasandik, põhja ja idaosas on meretasemest allapoole
ulatuvaid nõgusud (Kattara,Faijum), keskosas
Ahaggari (3005 m) ja Tibesti mägismaa (3415 m ) ning platood. Umbes 70% Saharast on kivi(hammaada)
ja klibukõrb (seriir,LääneSaharas reg), 20% liivakõrb (erg; peamiselt LääneSaharas), viimases on 100320
m kõrgusi luiteid. Kohati paljandub kristalne aluskord . Sahara maapõues leidub rohkesti naftat ja maagaasi
ning metallimaake ( raud,vask,mangaan,tina, nikkel,kroom,tsink,hõbe, kuld, plaatina, toorium, uraan), palju
on keedusoola,fosforiiti ja põhjavett.
Valitseb kuiv troopiline kliima, talvel tekib tolmu ja liivatorme (samuume).
Suuremas osas Saharas sajab vähem kui 50, mägedes ja servaaladel
100200 mm/aaastas. Keskmine temperatuur jaanuaris 1020°C, juulis 28
35°C (kõrgeim temperatuur 5558°C, maapinnal 7080°C). Talvel võib
kõikjal olla öökülma (mägedes kuni 18°C). Õhutemperatuur kõigub
ööpäevas üle 30°C.
Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niiger. Allikate ja
kaevude juures on oaasid (Bchar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt;
kokku umbes 200 000 km2).
Tagasi sisukorda
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
Maailma suurimad kõrbed
Sahara Põhjaosas kasvab Vahemerelist
(oleandrid, õlipuud), lõunaosas sudaani
taimestikku (tamariskid, akaatsiad),
liivakõrbeis põõsaid ja kõrrelisi. Tähtsaim
kultuurtaim on datlipalm.
Loomastik on liigivaene (gasellid,
antiloobid, palju närilisi ja roomajaid ning
servaaladel hüääne ja saakaleid).
Sahara (väljaarvatud Niiluse org ja delta)
on maakera hõredaima asustusega alasid
(1 in./km2).Rahvastiku moodustavad
peamiselt araablased ja berberid, enamik
neist elab oaasides. Tegevusalad on
oaasipõllundus, rändkarjandus ja
mäetööstus.
Jääajal oli Sahara kliima palju niiskem,
kuiv kliima on püsinud umbes 10 000
aastat. Inimtegevuse, eeskätt karjatamise
tõttu on taimkate hõrenenud, kõrb laieneb
oaasidele ja lõuna suunas.
Tagasi sisukorda
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
Maailma suurimad kõrbed
Rub al Hali
RUB al HALI (KHALI) "tühi neljandik".
Liivakõrb Araabia poolsaare kaguosas, peamiselt Saudi
Araabias. Ulatus põhjast lõunasse umbes 500 km, läänest
itta umbes 1200 km, pindala ligikaudu 700 000 km 2
(maailma suurimaid liivakõrbeid).
Asub suures nõos, pinnamoelt idast läände kerkiv tasandik (100200 meetrist 5001000 meetrini). Umbes
80% territooriumist hõlmab tuiskliiv, hiigelbarhaanide (kaarluidete) kõrgus ulatub 150300 meetrini.
Lõuna ja idaosas leidub naftat.
Kuiv troopiline kliima (sademeid alla 100 mm/a). Päeval tõuseb kuumus 55°C, öösel on 2°C.
Taimestik liigivaene, kasvab kaameliohakas ja okasmalts. Õhtuti võib näha lendamas mõnda lindu,
vilksatamas sisalikku või siuglemas madu.
Kõrbe äärealadel elavad peamiselt beduiinid, kes tegelevad kaamelikasvatusega.
Rub al Hali (Khali) on kõige ligipääsmatum ja vähemuuritud kõrb maakeral.
Tagasi sisukorda
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
Maailma suurimad kõrbed
Atacama
ATACAMA kõrb LõunaAmeerikas Tsiili põhjaosas,
vahemikus 22 ja 27° lõunalaiust. Moodustab Vaikse
ookeani ja Andide vahelise kuni 1000 km pikkuse
vööndi, kõrgus kuni 4000 m üle merepinna.
Liivakõrb vaheldub sooldunud aladega.Ranniku
Kordiljeeride idanõlvul on salpeetrimaardlaid ning leidub
joodi,boori ja keedusoola. Andide läänenõlvul paikneb
suuri vasemaardlaid (Chuquicamata).
Sademeid (enamasti udu) on alla 50 mm aastas.Mõnel
aastal ei saja üldse.Antofagasta linnas sajab 4 mm
aastas.
Tagasi sisukorda
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
Maailma suurimad kõrbed
Gobi
GOBI mongoli "poolkõrb", maastikuline piirkond SiseAasias (mongoolias ja Hiinas)
Umbes 2 mln. km2. Põhjast piiravad Gobit Mongoolia Altai ja Hangai, lõunast Nanshan
ja Altõntag. Valdavalt ligikaudu 1000 m kõrgust lavamaad liigestavad mäed ja madalad
ahelikud.
Valitseb mandriline kliima, temperatuur kõigub tugevasti
(suvel kuni 45°C, talvel põhjaosas 40°C). Sajab 50200 mm
aastas. Idapoolmikus on poolkõrb, mujal kivi ja liivakõrb,
nõgudes solontsakke. Vett leidub üksnes kaevudes, sest
jõed puuduvad.
Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi keeritsrohi,
vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade
alade taimed.
Loomadest kohtab siin viiksjänest, kõrbepüüd ehk sadzat, kaameleid ja harva ka punast hunti.
Asustus on väga hõre, tegeldakse peamiselt karjandusega (kaamelid, lambad, hobused).
Tagasi sisukorda
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
Maailma suurimad kõrbed
Kalahari
KALAHARI looduspiirkond LõunaAafrika siseosas,
ulatub lõunas Oranje jõeni. Pindala ligikaudu 1 mln.
km2. Hõlmab 900 1000 m üle merepinna paikneva
nõo, mida äärestavad läänest ja idast astangulised
platood ja madalad pangasahelikud.
Mandriline troopiline kliima, sademeid 150 (lõunas) 1000 mm (põhjas) aastas. Sademeid on siin
rohkem kui tavalistes kõrbetes. Kuumuski ei tõuse siin üle 45°C.
Põhjas hõre mets ja savann , lõunas poolkõrb ja kuni 100 meetri kõrguste luidetega kõrb. Taimi ja loomi
on rohkem kui igas teises kõrbes. Loomadest kohtab siin jaanalindu, saakalit, munamadu ja muid loomi.
Paljud taimed on siin kohastunud vett juuremugulatesse koguma. Kõrbeelanikud ja loomad on sellest
teadlikud ning kaevavad neid mugulaid kuival ajal.
Novembris, LõunaAafrika palavaimal kuul, jäävad veetuks Kalahari kaevud ning kuivavad puudki. Kõik elav,
olgu ta loom või lind, püüab lõõskavaist liivadest lahkuda. Jäävad ainult inimesed, iidsed aafrika asukad ­
busmanid (hollandi keelesvõsainimesed). Nad elavad Kalahari ja Namibi kõrbes. Kõrbes elavad nad praegugi
nagu nende eellased tuhandeid aastaid tagasi ­ kütivad ulukeid, korjavad kõike suupärast, mida kõrb pakub:
metsikute puude vilju, pähkleid, marju, erilisi liivamaade metsikuid arbuuse.
Kalaharis asuvad Gemsboki ( Lõuna Aafrika Vabariigis; antiloobid, lõvid, leopardid, jaanalinnud) ja Ethosha
rahvuspark (Namibias).
Tagasi sisukorda
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
Maailma suurimad kõrbed
Karakum
KARAKUM türgi keeles "must liiv". Asub Turkmeenias, Amudarja ja Uzboi jõe oru ning Kopetdagi
mäestiku vahelisel alal. Pindala umbes 350 000 km2. Karakumi kõrb on tekkinud Amudarja, Murgabi,
Tedzeni jt. varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Valdavad on osalt kinnistunud
meridionaalsed luitevallid, mille pikkus ulatub mõnest kilomeetsist kümne kilomeetrini, laius on 100700m,
kõrgus 340m. Nende vahel paiknevad takõrristunud ning sooldunud tasandikud. Enamasti barhaanideks
kuhjunud tuiskliiv katab umbes 5% pindalast (peamiselt karavaniteede, asulate ja arõkkide lähedal).
Barhaanide kõrgus on harilikult 57m, suurim kõrgus 70 meetrit.
Rohkesti leidub kuivi jõesänge ning kuivapõhjalisi sooldunud nõgusid. Karakumi keskosas paikneb Taga
Unguzi lavamaa.
Kõrbe põhjaosa asub paras ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Suvi on pikk, päikesepaisteline ja
palav. Juuli keskmine temperatuur 2832°C (absoluutne maksimum 50°C). Talv on lühike ja lumevaene,
jaanuari keskmine temperatuur põhjaosas 5°C , lõunas 3°C. Sajab 50150 mm aastas, kõige rohkem (60%
sademeist) kevadel.
Murgabi ja Tedzeni jõgi lõpevad kuivdeltaga. On rajatud tehisveekogusid.
Põhilised mullad on kõrbe pruun, pruunikashallid, hall ja soolakumullad.
Tagasi sisukorda
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
Maailma suurimad kõrbed
Karakum
Karakumi põhjaosa on parasvöötme puju, soolaku, lõunaosa lähistroopiline
efemeerikõrb. Parasvöötmes kasvab valget saksauuli, liivakaatsiat, kalligoonumit ja
tamariski, roht ja puhmastaimedest kõrbetarna (peamine söödataim), efedrat,
harjasheina (peamine liiva kinnistaja) ja hundihammast, lähistroopilises kõrbes
rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets).
Rikkalikult on närilisi (hüpiklasi, suslikuid, liivahiiri), roomajaid (stepikilpkonna, liivaboad,
noolmadu, eefat, gürsat, agaame, ümarpead, halli varaani) ning mürgiseid selgrootuid
(karakurti, skorpioni, tarantlit). Suurimad loomad on saiga ,dzeiraan, korsak ja hunt.
Karakumis karjatatakse aasta ringi lambaid ja kaameleid. Alaline asustus paikneb jõgede
ääres ja Kopetdagi jalamil, kus on võimalik niisutusmaaviljelus.
Maavaradest leidub väävlit, maagaasi ja naftat.
Kõrbes on Repeteki looduskaitseala ja kõrbeuurimisjaam.
Tagasi sisukorda
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
Maailma suurimad kõrbed
Liibüa kõrb
LIIBÜA KÕRB Sahara kirdeosas, Niiluse
alamjooksust läänes asuv liivakõrb. Pindala
umbes 2mln. km2. Kirdeosas nõgusid
(Kattara nõgu 133 m allpool merepinda),
lõunas platood ja jäänukmäed (kuni 1934
m).
Sademeid enamasti alla 25 mm, põhjaosas kuni 100 mm aastas.
Asustus hõre. Liibüa kõrbes elavad matmata suguharu inimesed. Nad on troglodüüdid s.t.
koopaelanikud. Juba üle tuhande aasta elavad nad maaalustes koopataolistes ruumides, mida
ühendavad koridorid. Kraatritaolistes katuseta siseõuedes hoitakse ka koduloomi. Nii on matmatad
kaitstud lõõmava päikese ja külmade ööde eest.
Suurim oaas on lõunaosas paiknev Kufra.
Toodetakse naftat
Tagasi sisukorda
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
Maailma suurimad kõrbed
Nuubia kõrb
NUUBIA KÕRB paikneb Sudaani kirdeosas Niiluse ja Punase mere vahel. Pindala 550 000 km 2.
Pinnamoelt astanguina idast läände madalduv lavamaa (1000 ­ 350 m, suurim kõrgus 1240 m),
mida läbivad kuivad jõesängid.
Põhjaosas troopiline kõrbekliima. Sademeid ligikaudu 25 mm aastas.
Valdavalt liivakõrb, idaosas on paljandunud aluspõhja kivimeid. Palju on saarmägesid ja
mäemassiive.
Maavarasid vähe uuritud.
Tagasi sisukorda
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
Maailma suurimad kõrbed
Suur liivakõrb
SUUR LIIVAKÕRB asub Austraalia loodeosas Fitzroy jõe ja lõunapöörijoone vahel. Pindala
umbes 360 000 km2, keskmine kõrgus 500700 m.
Lääneida sihiliste, üksteisest 400800 m kaugusel paiknevate kuni 50 km pikkuste ja 1040 m
kõrguste luidete vahel on palju soolakuid ja soolajärvi.
Suur Liivakõrb on Austraalia kuumimaid paiku (keskmine temperatuur suvel 3035°, talvel 15
20°C). Põhjaosas on 450, lõunaosas 200 mm sademeid aastas
Tagasi sisukorda
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
Maailma suurimad kõrbed
Suur nõgu
SUUR NÕGU lavamaa PõhjaAmeerika lääneosas Kordiljeerides. Pindala üle 500 000 km2.
Pinnamoes vahelduvad 25003000 m kõrgused ahelikud suuret omavahel ühenduses olevate
nõgudega (nende põhi on keskmiselt 12002000 m üle merepinna, Surmaoru põhi kuni 85 m
meretasemest madalamal).
Suur nõgu on valdavalt äravooluta kuiv ala (sademeid umbes 200 mm aastas), poolkõrb ja kõrb
(Mojave ja Gila kõrb).
Leidub palju maavarasid ­ vaske, polümetallilist ja elavhõbedamaaki, kaalisoola.
Tagasi sisukorda
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
Maailma suurimad kõrbed
Suur Victoria kõrb
SUUR VICTORIA KÕRB liivakõrb Austraalia lõunaosas, paikneb vahemikus 26 ja 30° ll. Pindala 350
000 km2.
Pinnamoelt tasandik (kõrgus 150300 m), millel kuni 10 m kõrgused korrapäratu kuju ja suunaga
luited.
Sademeid 125250 mm aastas. Suvel tõuseb temperatuur üle 30°C.
Veevõtukohtade vähesuse tõttu on kõrb raskesti läbitav.
Austraalia siseosa hõlmavad akaatsiapõõsastikud ja rohtlad, paiguti
taimkate peaaegu puudub. Siinseal keset skrabitihnikuid kõrguvad
pudelpuude rohelised töntsid tüved. Sügavale liiva on oma juured ajanud
eukalüptenamlevinud puuliik Austraalias.
Kõrb on koduks arvukatele rottidele ja teistele närilistele, samuti
madudele ning sisalikele. Ka kängurud leiavad skrabis
(astelakaatsiapõõsastikus) vahetevahel pelgupaiga. Veel võib kohata
kilpkonna, emu ja mitmesuguseid putukaid. Skrab
Põlisaustraallased on tõrjutud viljakatelt maadelt kõrbesse, kus nad peavad jahti kängurutele, emudele ja
kilpkonnadele, korjavad taimede vilju, võsusid ja juuri. Nende jahirelvaks on bumerang. Nad elavad veel
tänagi nii, nagu elasid nende esiisad kaugel kiviajal.
Tagasi sisukorda
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001
Maailma suurimad kõrbed
Kõzõlkumi kõrb
KÕZÕLKUMI KÕRB asub Amudarja ja Sõrdarja vahel. Pindala umbes 300 000 km2. Ulatub loodes
Araali mereni, kagus TjanSani ja PamiiriAlai mäestikuni ning Zeravsani jõe alamjooksuni.
Keskosas on kidura taimkattega (peamiselt pujud ja põõsastikud) kivikõrb, millel kõrgub graniitidest
ja paleosoikumi kurdunud settekivimeist mäemassive ­ Bukuntau, Kuldzuktau, Tamdõtau; mujal on
seljakuluidetega (suhteline kõrgus 330 m) liivakõrb. Taimkate on mitmekesisem ­ saksauul,
liivakaatsia, kõrbetarn, efedra, harjashein. Kõikjal on soolakutega nõgusid.
Valitseb mandriline kliima. Keskmine
temperatuur jaanuaris ­9 0°C, juulis 2629°C.
Sajab 100200 mm aastas.
Suuremat osa Kõzõlkumist kasutatakse lamba
ja kaamelikarjamaana.
Maavaradest leidub keskosas (Muruntaus)
kulda, lõunaosas (Gazlis) maagaasi.
Kõzõlkumis asuvad Karakuli, Kõzõlkumi, Badai
Tugai ja Vardanzi looduskaitseala.
Tagasi sisukorda
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001