Uued maailmaimed - referaat (0)

Sissejuhatus
Inimkond on möödunud aastasadadega loonud– või avastanud antiikaja inimestele tundmatuid – uusi arhitektuurišedöövreid. See viis Šveitsi äri- ja rännumehe Bernard Weberi mõtetele valida kogu maakeralt uued seitse maailmaimet.
Uute maailmaimede valimise algatas Šveitsis baseeruv Uus Avatud Maailma Korporatsioon . Inimesed said internetis ja telefoni teel hääletada 21 objekti vahel, mille žürii oli 77 kandidaadi hulgast välja valinud. Hääletas üle 100 miljoni inimese üle maailma. Tulemused kuulutati välja Lissaboni staadionil toimunud tseremoonial, mida juhtusid näitlejad Ben Kingsley ja Hillary Swank. Saadet kanti üle enam kui 170 riigis ning hinnanguliselt jälgis seda 1,6 miljardit inimest.
Seitsme uue maailmaime hulka pääsesid Hiina müür, Petra kaljulinn Jordaanias , Kristuse kuju Brasiilias,  linn Machu Picchu Peruus, maiade kuulsaim linn Chichen Itza Mehhikos , Colosseum Itaalias ja Taj Mahal Indias.
Hiina müür
Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mis ehitati alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni , eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest.
Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220–200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi erinevad müürilõigud omavahel ühendada.
Müüri pikkuseks loetakse 6352 km ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000 (hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000).
Müüri ehitati peamiselt põletatud tellistest. See tagas kaitserajatise tugevuse ja parema säilimise. Eriti hästi kindlustati müüris olevad läbipääsud. Neid sai tugevalt sulgeda ja nende kaitsmiseks ehitati keerulisi kaitsetornide ja müüristikkude süsteeme. Läbipääsud olid mõeldud kaupmeeste ja teiste tsiviilisikute tarbeks, kuid ka selleks, et oma sõdureid vasturünnakule või luurele saata. Läbi müüri suudeti tungida vaid kahel korral.
Petra kaljulinn
Petra - kalju sees peidus olev linn. Jordaanias asuv Petra kaljulinn on tõeline siiani säilinud antiikaja aare , mis on peidus pea läbimatute, taevani kõrguvate ja päikest varjutavate kaljuseinte vahel. Mägedest ümbritsetud linna ühendustee muu maailmaga on kitsas , järskude seintega kanjon . Piirkonna tunneb ära roosa värvi poolest, seetõttu Petra linna kutsutakse ka roosaks linnaks.
Linna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. Hiljem läks Petra roomlaste kätte ning pärast 363. aasta maavärinat vajus vaikselt unustusehõlma, kuni 1500 aastat hiljem Šveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. See kalju seest väljatahutud ja nikerdatud fassaadidega punaroosa linn on täis müstilist sarmi, mis paneb imestusest tarduma igaühe, kes linna siseneb.
Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru, kuni äkitselt avaneb hingemattev vaatepilt: punaka valguse kumas joonistub kaljuseinast välja Petra kauneim monument , kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El-Khazneh templifassaad. Aga see on alles esimene Petra saladustest. Kilomeeter kilomeetri järel avanevad kivist väljaraiutud ja nikerdatud kalmeehitised, templid, hauakambrid , kaljureljeefid, võlvitud väravad ja sammaskäigud ning kaljuseintesse tahutud veetrassid, mis kõik kõnelevad linnaelanike tehnilisest ja kunstilisest geniaalsusest. Ning kõike seda saadab ennekogematu värvidemäng: olenevalt kellaajast ja päikesenurgast värvuvad kaljud roosaks, tumepunaseks, purpurpunaseks või oranžiks. Legend jutustab, et siin paiknes omal ajal Nabatea salajane aare.
Kristuse kuju
Brasiilias Rio de Janeiros Corcovado mäetipus kõrguv väljasirutatud kätega Kristuse kuju on üks tuntumaid monumente ning suurim skulptuur maailmas. Monument on 38 m, kuju ise 30 m kõrgune, käte siruulatus 28 m. Ta kaalub 635 tonni. Jalamile on püstitatud väike kabel ning vaateplatvormilt  avaneb hingemattev vaade Rio de Janeirole, lahele, Sugarloaf’i mäele ning Copacabana ja Ipanema rannale. Kujundanud brasiillane Heitor da Silva Cosa , teostanud prantsuse skulptor Paul Landowski.
Kuju on valmistatud tugevdatud betoonist ja voolukivist. Tema püstitamiseks kulus 5 aastat (1926 – 1931 ) ning see toimus suuremalt jaolt annetuste toel. Ametlikult pühitseti Jeesuse kuju 12. oktoobril 1931. a. ning väljasirutatud kätega lunastaja muutus brasiillaste soojuse sümboliks, kes avasüli külastajaid vastu võtavad. Tänaseks on kuju saanud ka suurepärase valgustuse ning mäetippu viivad tõstukid neile, kellele 220 trepiastet üle jõu käivad.
Kahtlemata on lihtne, aga väga mõjus kuju ühelt poolt suur vaatamisväärsus, teisalt aga ka hingepuhastamise koht, sest geniaalne kunstiteos annab kindlasti tunnetatavat tuge nii usklikele kui uskmatutele, sest millessegi usub meist ju igaüks.
Machu Picchu
Machu Picchu on Esikolumbiaaninen Inca ,mis asub 2430 m ( 8000 jalga) kõrgusel merepinnast It is situated on a mountain ridge above the Urubamba Valley in Peru , which is 80 kilometres (50 mi) northwest of Cuzco and through which the Urubamba River flows. See paikneb Urubamba oru harjal Peruus, mis on 80 km loodes Cuzcost ja mille kaudu voolab Urubamba jõgi.The river is a partially navigable headwater of the Amazon River . Often referred to as "The Lost City of the Incas" , Machu Picchu is one of the most familiar symbols of the Inca Empire .Tihti nimetatakse Macchu Picchut " Inkade kaotatud linnaks”.
Macchu Picchu on ehitatud umbes 1462. aastal, mis jäeti maha vähem kui sada aastat hiljem. Machu Picchu ehitati klassikalise Inka stiilis, mille seinad on korrapärase kujuga kiviplokkidest. Inkad olid meistrid panema kivid tihedalt üksteise peale ilma krohvita.
Macchu Picchu annab välja linna mõõdu. Terrassid, trepid, templid, tornid ja muude ehitiste jäänused on seda muljetavaldavamad, et nad asuvad raskelt ligipääsetavas kohas kõrgete mägede vahel. Pärast inkade impeeriumi lagunemist kattus Macchu Picchu aastasadade jooksul džungliga, linna avastasid USA arheoloogid uuesti alles 1911. aastal.
Eriti muljetavaldav vaade Machu Picchule ja ümberkaudsetele mägedele avaneb Huyana Picchu tipust, kaljult, mille otsa ronimine näib kaugelt vaadates olevat jõukohane ainult kogenud alpinistidele. Aga tegelikult saab sellega hakkama igaüks, kes kõrgust ei karda ja 30–40 minutit järjepanu järske treppe pidi üles jõuab ronida.
Chichen Itza
Yucatani poolsaarel asuv iidne maiade linn Chichen Itza ehk nüüdseks küll selle müsteeriumi varemed on oma arhitektuurse ilu ja saladuslikkuse tõttu üks külastatavamaid arheoloogilisi mälestusmärke maailmas. Linna asutas aastal 514 preester Lakin Chan ehk Itzamna, kelle järgi ka linnaelanikke itsadeks kutsuma hakati. Chichen Itza nimi aga tuleneb maiakeelsetest sõnadest Chi – suu, Chen – kaev ja Itza – hõimunimi, kokkuvõtlikult “ itsa hõimu kaevusuu”. Uskumuste järgi visati inimesi ohverduseks sügavasse kaevu ning kes ellu jäi, see pidi olema prohvet . Linn eksisteeris aastani 1441, mil elanikud selle hülgasid. On küll teada, et muistsetel maiadel oli juba pimedal keskajal oma tähestik ja kirjaviis ning tugevad teadmised nii matemaatikas, astroloogias kui geograafias , kuid siiani on jäänud mõistatuseks, kuidas suudeti ilma tänapäevaste tööriistade ja abivahenditeta raiuda perfektse täpsusega kivisse rikkalike kaunistuste ja seinamaalingutega paleed, templid, püramiidid ja observatooriumid. Linnas on säilinud nii maajade kui tolteekide ehitisi : massiivne 9- astmeline püramiid ja selle tipus paiknev jumalustatud valitseja Kukulkani tempel, pallimänguväljak, ümar tähetorn Caracol, mille aknad on päikeseloojangu poole, ning 300 meetri pikkune protsessioonitänav, mis viib orgu ohvrikaevu juurde ( kaevust leitud palju väärtuslikke kuldesemeid).
Colosseum
Colosseum on antiikaja suurim amfiteater Roomas. Nime sai see läheduses seisnud Nero kolossi järgi.
Colosseumi ehitamist alustati 70. aastal pKr ning selle ehitustööd lõpetati 12 aastat hiljem. Colosseum oli kujundatud nii, nagu oleks kaks kreeka teatrit kokku liidetud, ning selline ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast. Kuna roomlased kasutasid ehitustöödel teisaldavaid tellinguid, siis võis tohutu orjadest töövägi tegutseda üheaegselt kogu hoones . Nad kasutasid ka enda leiutatud betooni ja metallsõrestikku. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermanni torn Tallinnas. Tohutute mõõtmetega Colosseum on 50 m kõrge ja tema ümbermõõt oli 527 m. Ehitise kolm alumist korrust on kaunistatud kaartega. Esimene korrus dooria stiilis, teine joonia ja kolmas korintose stiilis. Ehitise nelja korrust kaitses päikese eest suur originaalne varikatus, nn. päikesevari. Etendused kestsid Colosseumis kuni 3 kuud. Igal pealtvaatajal oli nummerdatud istekoht. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti siseneda ja sealt väljuda. Keisril oli eraldi sissepääs. Alumine korrus oli mõeldud kõrgklassile, siis tulid ratsanikud , rooma kodanikud ning ülemine korrus oli vabakslastuile.
Kuni 523 a. toimusid võitlused loomadega . Sellest ajast on Colosseum varemeis ja kuigi üle poole temast on hävinud, on ta ikkagi Antiik- Rooma suurim mälestusmärk.
Taj Mahal
Tadž Mahal ehk Taj Mahal on haudehitis Põhja-Indias Agra linnas, mille India suurmogul Džahan laskis ehitada oma abikaasa Arjumand Bano Begum'i mälestuseks. Naist tuntakse Mumtaz Mahal'i nime all, mis tähendab pärsia keeles „ palee valgus”. Ta suri 1630 neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Ehitus algas 1632 ja lõppes 1648. Ehitusel töötas 20 000 inimest, nende seas meistrid Euroopast ja Kesk-Aasiast. Peaarhitekt oli Ustad Isa (Ustad Ahmad) Lahore 'ist.
Taj Mahali ehitamisel kasutati materjale kogu Indiast ja Aasiast. Ehitusmaterjalide veoks kasutati üle 1000 elevandi. Valge marmor toodi Rajasthanist, jaspis Pandžabist ning nefriit ja mäekristall Hiinast. Türkiis oli pärit Tiibetist, lasuriit Afganistanist, safiir Sri Lankalt ja karneool Araabiast. Kokku inkrusteeriti valgesse marmorisse 28 tüüpi vääris- ja poolvääriskive.
Kasutatud materjalid
http://trip.ee/node/18447
http://www.postimees.ee/090707/esileht/valisuudised/271082.php
http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=5&artid=2678
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ref=lastcomm&ArticleID=285e6c02-7fbf-4c04-b504-c6bf7990acbb&readcomment=1#continue
http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Hiina_m%C3%BC%C3%BCr
http://arhitektibyroo.ee/jutuwestja/viewtopic.php?t=250&sid=efc106c98c8ee1bea90128cac4fc4a4f
http://postimees.nuattitude.ee/est/?newsID=7691&folderName=petra
http://www.nordlandtravel.ee/client/default.asp?wa_id=1368&wa_id_key
http://postimees.nuattitude.ee/est/?newsID=7696&folderName=lunastaja
http://en.wikipedia.org/wiki/Christ_the_Redeemer_(statue)
http://en.wikipedia.org/wiki/Machu_Picchu
http://www.aripaev.ee/1665/rpp_turism_166501.html?e=mc2&leht_id=1665
http://postimees.nuattitude.ee/est/?newsID=7692&folderName=chichen
ENE nr 2
http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Colosseu m
http://www.meeri.org/Tekstid/ROOMA%2520ARHITETKTUUR.doc+colosseum&cd=59&hl=et&ct=clnk&gl=ee&lr=lang_et
http://et.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BE_Mahal