Venemaa riigitöö (0)

Sissejuhatus 2
Venemaa lipp ja vapp 2
1. Rahvastik 3
1.1 Riigi rahvaarv 3
1.3 Keskmine eluiga 4
1.4 Rahvastikupüramiid 5
1.5 Tööjõud 5
2. ASUSTUS 6
2.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine 6
2.2 Linnastumine 7
2.3 Linnastumisega kaasnevad probleemid 7
3. MAJANDUS 8
3.1 Riigi majandusstruktuur 8
3.2 Hõive 9
3.3 Rahvusvahelised ettevõtted 9
4. TURISM 9
5. Riigi areng 11
5.1 Globaliseerumine 11
5.2 Riigi arengutaseme iseloomustus 13
Allikad 14

Sissejuhatus

Venemaa kui idaslaavlaste riik sai alguse 13. sajandil, kui moodustati Moskva Vürstiriik. Praegu on Venemaa ametlik nimi Российская Федерация. Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega , läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene ja Ukrainaga , edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika. Venemaa on maailma suurima pindalaga riik. Venemaa pikk rannajoon (37 653 km) ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani.
Joonis 1 Venemaa Vabariigi kaart. Allikas: Countrywatch.(15.11.17)
Venemaa ISO kood on 2 tähega RU ja 3 tähega RUS. Venemaal räägitakse vene keelt ja seal elab 144 544 993 inimest. Venemaa rahvaarv on ligikaudu 110 korda suurem kui Eesti oma ja ligikaudu 1,7 korda suurem kui Saksamaa rahvaarv. Venemaa pindala on 17 100 000 km². Ta on maailma suurima pindalaga riik. Venemaa pindala on Saksamaa pindalast 50 korda suurem ja Eesti pindalast 378 korda suurem. Seal valitseb presidentaalne riigikord ja praegune president on Vladimir Putin. Venemaal kasutatakse rublat ja üks euro on umbes 71 rubla . Venemaal on kokku 11 ajavööndit +2 kuni +12-ni

Venemaa lipp ja vapp

Venemaa lipp on valge-sinine-punane. Punane värv tähistab mehisust, võitlust usu eest, surmaheitlus, sinine usku, ustavust ja valge tähistab isamaad ja õilsust.
Joonis 2 Venemaa lipp. Allikas: Wikipedia.(15.11.17)
Venemaa vapil on kujutatud punasel taustal kuldset kahepäist kotkast , kes lehvitab tiibu. Kotka rinnal asub väike Moskva vapp, millel on kujutatud Püha Jüri, lohet tapmas. Kotkas hoiab vasaku jalaga skeptrit ja parema jalaga riigiõuna. Skeptri otsas on omakorda kahepäine kotkas, mis hoiab parema jalaga riigiõuna ning vasaku jalaga skeptrit ja nii edasi kuni lõpmatuseni. Kotkastel on kolm Peeter I krooni, kujult ühesugused, kuid suuruselt erinevad: kummaski peas üks väiksem ja nende kohal üks suurem. Kroonid on omavahel lindiga ühendatud.
Joonis 3 Venemaa vapp. Allikas: Wikipedia.(15.11.17)

1. Rahvastik

1.1 Riigi rahvaarv

Venemaa rahvaarv on 144 544 993 miljonit, Venemaa on maailmas 9. kohal rahvaarvu poolest. Umbes sama palju inimest elab Mehhikos.
1.2 Loomulik iive
Venemaal on iive protsent -0,08%. Seal sünnib 11 inimest/1000 inimese kohta ja sureb 13,5 inimest/1000 inimese kohta. Rändesaldo on 1,7 inimest/1000 inimese kohta. Imikusuremus on 6,8/1000 imiku kohta. See on võrreldes maailmaga üpris väike arv. Keskmiselt on lapsi 1,6 iga naise kohta.
Joonis 5 Surmade ,sündide ja naturaalse kasvu joonis Venemaa kohta. Allikas: Wikipedia (21.11.17)

1.3 Keskmine eluiga

Keskmine eluiga on Venemaal meestel 65,3 aastat ja naistel 77,1 aastat. See on maailmaga võrreldes väike arv, nimelt on see alles 154.kohal. Eestis on keskmine eluiga meestel 72,1 aastat ja naistel 81,9 aastat. Saksamaal on see näitaja meestel 78,5 aastat ja naistel 83,3 aastat.

1.4 Rahvastikupüramiid

Joonis 4 Venemaa rahvastikupüramiid. Allikas cia.gov (15.11.17)
Venemaad võib kirjeldada kui nüüdisaegset rahvastiku tüüpi. Seda iseloomustab väike sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane suurenemine või isegi mõningane kahanemine. Pereplaneerimine võimaldab sündimust reguleerida; abiellumine , seksuaalsuhted ja laste sünd pole enam nii otseselt omavahel seotud kui varem .Laste osakaal rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal rahvastikus tõuseb 20-25%-ni. Vanade inimeste suurem osakaal suurendab omakorda suremuse üldkordajat. Surma põhjused on võrdlemisi stabiilsed ja muutuvad aastast aastasse vähem kui traditsioonilisel ajajärgul.

1.5 Tööjõud

Töötute osakaal Venemaal on 5,1%.

2. ASUSTUS

Aastatuhandete jooksul on rahvastiku paiknemist ja asustuse arengut mõjutanud nii looduslikud kui ka ühiskondlikud tegurid. Paljud nüüdisaja suured linnad said alguse kunagisest kindlusest või üliku elupaigast, mille ümber tekkisid mõisas teeninud talupoegade ja teenrite majadest koosnevad külad. Tööstusajastul tekkisid paljud asulad maavarade kaevandamise piirkondades.

2.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine

Venemaa rahvastiku keskmine tihedus on 8,24 inimest ruutkilomeetri kohta.
Kolm neljandikku kogu rahvast elab Lääne- ja Edela Venemaal ja üks neljandik kogu rahvast elab Kesk -ja Kirde Venemaal. Seal on rahvastiku tihedus 1-4 inimest ruutkilomeetri kohta. See on sellepärast nii, kuna kõik suuremad linnad asuvad Edela-ja Lääne-Venemaal.
Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustasid 2002. aasta rahvaloenduse andmetel ligi 79,8% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased (3,8%), ukrainlased (2%), baškiirid (1,2%), tšuvašid (1,1%), tšetšeenid ja armeenlased.
Eestis on palju suurem rahvastiku tihedus kui Venemaal nimelt 30,3 inimest km2 kohta. Saksamaal on see aga kõige kõrgem .Seal on rahvastiku tihedus 228,6 inimest km2 kohta.
Joonis 6 Venemaa rahvastiku tiheduse kaart. Allikas: mapsofworld.com (21.11.17)

2.2 Linnastumine

Venemaal elab linnades 75% kogu populatsioonist. Eestis on see arv 71% ja Saksamaal 77%.
Suurim linn Venemaal on Moskva, seal elab 13,2 miljonit inimest. Moskva on ka Venemaa pealinn.
Joonis 7 Moskva asukoht kaardil. Allikas: Vikipeedia (21.11.17)
Suuruselt teine linn on Sankt Peterburg kus elab 5,2 miljonit inimest. Peterburg on lähim Venemaa suurlinn Eestile.
Joonis 8 Peterburi asukoht kaardil. Allikas: Vikipeedia (21.11.17)

2.3 Linnastumisega kaasnevad probleemid

Arenenud riikides kasvatab linnastumist immigratsioon , vähem arenenud riikides aga loomulik iive ja siseränne. Probleeme saab jaotada majanduslikeks, sotsiaalseteks ja ökoloogilisteks. Tööstuse koondumine suurtesse linnadesse tekitab transpordiummikuid, saastet, veevarustuse raskusi jt probleeme. Linnades on suureks probleemiks kodutud. Arenenudriikides on tööstus suurlinnadest välja kolinud ja linnas sees eelistatakse kõrgtehnoloogilist tootmist. Vähem arenenud riikides tulevad linnadesse maal tööta jäänud inimesed, kes asuvad elama slummidesse, kus pole vett, kanalisatsiooni jne. Väga viletsates tingimustes elavate inimeste hulgas hakkab levima kuritegevus, alkoholism ja narkomaania. Kõigi suurlinnade probleemiks on teede ülekoormatus, ummikud ja elamispinna nappus. Elamuehitus nõuab enammaad, väheneb haritava maa pindala, mis soodustab omakorda linnastumise kasvu. Linnastumine muudab kohalikku veerežiimi, õhu kvaliteeti, pinnamoodi, looduslikku elustikku. Tekib linnade kaudne mõju ümbrusele, reovesi , prügilad, müra , valgusreostus jne.
Linnastumisega kaasnevad probleemid Venemaal:
1) Ummikud
2) Elukohtade puudus
3) Parkimiskohtade puudus
4) Palju kodutuid

3. MAJANDUS

3.1 Riigi majandusstruktuur

Venemaa tähtsaim majandussektor on sekundaarne sektor . Venemaa on üks maailma suurimaid õli ja maagaasi tootjaid ja üks suurimaid metallide nagu näiteks terase ja alumiiniumi eksportija . Venemaa sõltuvus tooraineekspordist muudab selle haavatavaks tõusu- ja langustsüklite ajal maailma hinnaturul. Näiteks 1998-2008 aastatel kui õli hinnad olid väga kõrged oli Venemaa majanduskasv 7%, aga lähiajal olnute õli hinna languste ja rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu langes Venemaa SKT(sisemajanduse kogutoodang) 4%-le.
Joonis 9 Venemaa SKT alates 1989.aastast. Allikas: Wikipeedia (22.11.17)
Venemaa majandusstruktuur:

Põllumajandus 4,7%
Kasvatatakse/Toodetakse suhkrurooga, päevalilleseemneid, juurvilju, puuvilju , liha ja piima

Tööstus 32,5%
Kaevandatakse süsi
Toodetakse õli, gaasi, kemikaale, metalle
Ehitatakse Ründe- ja kaitsetehnikat nagu näiteks radarid ja erinevad sorti raketid , laevu, traktoreid, sidevahendeid, meditsiiniks ja teaduseks vaja minevaid vahendeid jne

Teenindus 62,1%
Venemaad võib nimetada tööstusühiskonnaks kuna peamine tulu tuleb just maavarade kaevandamisest. Eestit ja Saksamaad võib nimetada infoühiskonnaks, kuna neis riikides on suur osa tertsiaalsel sektoril.

3.2 Hõive

Tööhõive on inimeste hõive riigi majanduses.Venemaal on tööhõive 76,64 miljonit.

3.3 Rahvusvahelised ettevõtted

Kõrgtehnoloogia- Gazprom, Rosseti, Lukoil, Rosneft
Suuremahuliste tarbekaupade tootmine- Magnit, X5 Retail Group,
Brändi-tarbekaupade masstootmine- Red and White, Procter and Gamble

4. TURISM

Venemaa on turistide arvu poolest maailmas 9. kohal. 2014.aastal käis seal 30 miljonit turisti.
Kohad, mida külastada:
1) Punane väljak asub Moskva kesklinnas, mille ääres asub Kreml. Seda peetakse Moskva ja kogu Venemaa keskuseks. Punasel väljakul asub Lenini mausoleum ja seal korraldatakse sõjaväeparaade. Punane väljak on ka UNESCO maailmapärandite nimekirjas.
2) Ermitaaž, ka Talvepalee koos nn Uue Ermitaažiga (1754–62), Venemaa suurim kunstimuuseum , asub Peterburis. Asutatud 1764, publikule avati 1852. Muuseumis on eksponeeritud teoseid paljudelt autoritelt, kelle hulgas on sellised maailmakuulsad kunstnikud nagu Caravaggio, Francesco Casanova, Paul Cézanne, Leonardo da Vinci jt.
3) Moskva Kreml on Venemaa pealinna Moskva kesklinnas asuv ajaloomälestis, Moskva suurvürstiriigi, Moskva tsaaririigi (kuid mitte Venemaa keisririigi), Nõukogude Venemaa, NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni valitsejate residents, mille ehitamist alustati 1330 . aastal ning viidi lõpule 1520 . aastal. Aastast 1990 kuulub Moskva Kreml koos Punase väljakuga UNESCO maailmapärandi nimistusse.

5. Riigi areng

5.1 Globaliseerumine

Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus , mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda.
Otseselt globaliseerumist mõõta ei saa, kuid mõnede kaudsete näitajate põhjal saab siiski välja arvutada riikide või linnade globaliseerumise indeksi. KOFI indeks
1) Majandusliku globaliseerumise indeks-Aluseks on väliskaubanduse, otseste välisinvesteeringute ja portfelliinvesteeringute osakaal SKT-s.
2) Sotsiaalse globaliseerumise indeks- Arvestab piiriülest suhtlemist: rahvusvaheliste telefonikõnede ja turistide arvu, rahaülekandeid, välisriikide kodanike arvu riigis jms.
3) Poliitilise globaliseerumise indeks- Leidmisel arvestatakse riigi liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides, osalus ÜRO rahuvalvevägedes, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist ja välisesinduste arvu, valitsuse piiriüleseid rahaülekandeid jms.
Tabel 1 Globaliseerumine Eestis, Saksamaal ja Venemaal
Globaliseerumise näitaja
Eesti 2017
Saksamaa 2017
Venemaa 2017
Üldine globaliseerumine
28. 79,27
16. 84,57
48. 68,25
Majanduslik globaliseerimine
10. 87.54
34. 78,06
125. 52,06

• Väliskaubanduse osakaal SKT-s
  

• Otseste välisinvesteeringute osakaal SKT-s
  

• Portfelliinvesteeringute osakaal SKT-s
  

• Imporditariifide määr
  

• Muude kaubanduspiirangute määr
  

Sotsiaalne globaliseerumine
39. 73,81
14. 85,49
52. 66,58

• Rahvusvaheliste telefonikõnede arv
  

• Turistide arv
  

• Rahaülekanded
  

• Välisriikide kodanike arv riigis
  

• Internetikasutajate arv
  

Poliitiline globaliseerumine
69. 75,91
18. 91,71
20. 91,34

• Riigi liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides
  

• Osalus ÜRO rahuvalvevägedes
  

• Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine
  

• Välisesinduste arv
  

• Valitsuse piiriülesed rahaülekanded
  

Kultuuriline globaliseerumine

• Kultuurikontaktide tihenemine
  

• Globaalne meedia
  

• Massikultuuri levik
  

• Inglise keele domineerimine
  

• Osalemine virtuaalsetes kogukondades
  

• Haridus - ja teadusalane koostöö
  

Keskkonnaalane globaliseerumine

• Reostatus
  

• Kliimamuutused
  

• Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
  

• Puhta vee varude ja loodusressursside vähenemine
  

5.2 Riigi arengutaseme iseloomustus

Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta. Aga suurem SKT inimese kohta ei tähenda, et selles riigis on suurem heaolu. Selle näitaja suure arve põhjuseks võib olla seotud näiteks strateegiliste maavarade ( nafta , maagaas, teemandid, kuld jne) tootmise, suure hulga turistide teenindamise või suuremate kuludega (nt kütmiseks, kuritegevuse vastu võitlemiseks jne).
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.
Riikide võrdlemiseks on viimastel aastatel üha rohkem kasutatud inimarenguindeksit, mille kokkuvõte raportitena on jälgitavad kodulehel Human Development Reports http://hdr.undp.org/ .
Inimarengu indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. Indeks võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides.Indeksi väärtus asub skaalal 0–1. 0 tähendab madalaimat ja 1 tähendab kõrgeimat võimalikku inimarengu taset.Inimarengu indeksi järgi jaotatati riigid kuni 2010. aastani kvartiilide kaupa:
väga kõrge inimarengu indeks ( > 0,79)
kõrge inimarengu indeks (0,69–0,78)
keskmine inimarengu indeks (0,52–0,68)
madal inimarengu indeks (Tabel 2 Regioonide inimarenguindeksi muutused 1990-2015. Allikas: Human Development Report
Regioon
IAI muutus
Väga kõrge arengutasemega riigid ( OECD )
0,801-0,896 Muutus 0,47%
Kõrge arengutasemega riigid
0,574- 0,746 Muutus 1,06%
Keskmise arengutasemega riigid
0,465- 0,631 Muutus 1,23%
Madala arengutasemega riigid
0,356- 0,497 Muutus 1,35%
Venemaa kuulub väga kõrge arengutasemega riikide hulka. Venemaa IAI on 0.804.
IAI osakomponendid
Riik
IAI indeks
Koht maailma riikide hulgas
Keskmine oodatav eluiga
Oodatav õpinguaastate arv kooli minnes
Keskmine õpinguaastate arv
SKT inimese kohta
Norra
0,949
1.
81,7
17,7
12,7
69,249
Eesti
0,865
30.
77,0
16,5
12,5
29,313
Saksamaa
0,926
4.
81,1
17,1
13,2
48,11
Venemaa
0,804
49.
70,3
15
12
26,490

Allikad

CountryWatch
http://www.countrywatch.com/Intelligence/CountryReviews (10.12.17)
The World Factbook
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html (10.12.17)
Wikipedia
https://en.wikipedia.org/wiki/Russia (10.12.17)
Flags of the World
http://www.flagspot.net/flags (10.12.17)
Heraldy of the World
http://www.ngw.nl/ (10.12.17)
Maade ja pealinnade nimed ning ISO maatähised
http://www.eki.ee/knab/maadiso.ht m (10.12.17)
KOF Index of Globalization
http://www.globalization.kof.ethz.cb/ (10.12.17)
Geograafia õpik
Ainsaar, Mare Jauhiainen, Sakari Jussi ; Müristaja, Heli; Raagma, Garri ; Roosaare, Jüri
Geograafia gümnaasiumile. I kursus . Koostanud Ülle Liiber, Tartu 2013
Countries of the World
http://www.photius.com/rankings/index.html#POPULATION (10.12.17)
City Population
http://www.citypopulation.de/mapindex.html (10.12.17)
Turism
http://www.world-tourism.org/ (10.12.17)
Country Profile
http://hdr.undp.org/en/countriess (10.12.17)
Human Development Reports
http://hdr.undp.org/ (10.12.17)
16