Austraalia referaat - üldinfo, kliima, kultuur, loodus (0)

Sissejuhatus
Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sydney oma maailmakuulsa ooperiteatri ning Harbour Bridgega ja euroopalikum Melbourne, kus leiavad aset nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus Australian Open .
Austraalia manner eraldus varakult lõunapoolkera hiidmandrist Gondwanast ja siinne loodus on saanud palju aastaid segamatult areneda. Miljonite aastatega on väljakujunenud taime- ja loomaliigid , milliseid ei kohta üheski teises maailma paigas. Kümneid tuhandeid aastaid on põlisrahvad elanud loodusega kooskõlas, kuid kõigest mõne sajandiga on valge inimene teinud siinsele loodusele rohkem kahju kui aborigeenid 60 000 aastaga. Tingituna suurest kaugusest ja eraldatusest, avastasid eurooplased Austraalia hiljem kui teised asustatud mandrid .

Üldinfo
Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril , Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas . Austraalia on Kaug-Lõuna riik.
Austraalial ei ole naaberriikidega maismaapiire. Lähimad naabrid on Indoneesia , Ida-Timor ja Paapua Uus- Guinea põhjas. Kaugemale kirdesse jäävad Solomoni saared, Vanuatu ja Uus- Kaledoonia . Uus- Meremaa asub Austraaliast kagus.
Austraalia territoriaalne jaotus
Austraalia suurimad linnad (ja osariikide-territooriumide pealinnad ) on Sydney, Melbourne, Brisbane, Adelaide , Perth & Darwin . Canberra on Austraalia pealinn alates 1908 aastast, seal asub Austraalia suurejooneline parlamendihoone ja enamus saatkondi.
Austraalia riigikord on konstitutsiooniline monarhia, Briti kuninganna Elizabeth II, kindralkuberner Quentin Bryce ja peaminister Julia Gillard. Rahaühikuna on kasutusel AUD (Austraalia dollar).
Austraalias on ligikaudu 21 miljonit elanikku, kes on ebaühtlaselt paigutunud elama rannikule (eriti ida- ja kagurannikule) ja suurem osa maast Austraalia keskosas on valdavalt kuiv, üsna tasane ja tühi kõrb.
Rahvastiku koosseis peegeldab suurt sisserännet, ainult umbes 2% rahvastikust koosneb Austraalia põliselanikest - aborigeenidest. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. 85% valgetest on Briti või iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest , näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse aborigeeni keeli, hiina dialekte, itaalia keelt jt.

Ajalugu
Esimesed asukad – aborigeenid - tulid Austraaliasse 40-50 000 aastat tagasi Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutab saarterohke väin.
Sellest, et Austraalia on kaua olnud suhtelises isolatsioonis, annavad tunnistust väga omapärased kukkurimetajad, kes mujal maailmas on enamasti ammu välja surnud.
Eluviisilt olid kõik Austraalia hõimud rändrahvad, neil polnud püsivaid elamuid. Kasutusel olid lihtsad puuokstest tuulevarjud või onnid, kuhu varjuti moskiitode eest.
Austraalia pärismaalased ei harinud maad ega kodustanud loomi, ainsaks koduloomaks oli koer. Mehed pidasid üldiselt jahti suurematele loomadele (känguru, vallabi , emu jt), naised korjasid taimi ja püüdsid väiksemaid loomi (sisalik, rott, tõugud jt).
Tuld tehti tulepuuri või tulesae abil ja hoiti tavaliselt elavana ning rännakule võeti kaasa hõõguvaid tuletukke.
Rõivaid peaaegu ei kantud , käidi enamasti alasti. Kagu-Austraalias valmistati nahast keepe, Lääne-Arnhemi naised kandsid pandanilehtedest seelikuid.
Väga rikkalik oli Austraalia vaimne kultuur, nagu rahvausund , müüdid ja mitmesugused jumalused.
1611 . aastal randusid esimesed hollandi meremehed Austraalia põhjarannikul. 17. sajandi keskel purjetas hollandi meresõitja Abel Tasman ümber Austraalia nii põhjast kui lõunast.
Oma reisil avastas ta saare, mis hiljem nimetati tema järgi Tasmaaniaks. Tasman tõestas, et Austraalia on eraldi manner, mitte aga tundmatu Antarktise mandri osa, nagu varem arvati.
Abel Tasman
1770. aastal astus James Cook esimese eurooplasena koos oma meeskonnaga Austraalia pinnale. Cook leidis seal eest mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Oma maabumiskoha nimetas ta selle järgi Botany Bayks.
18. sajandi lõpul algas Austraalia asustamine . Algul saatis Inglise valitsus Austraaliasse välja kurjategijaid. Mandri kaguosas kujunes sunnitööliste kolooniast välja Sydney linn. Eurooplasi meelitasid Austraaliasse head karjamaad , mis võimaldasid siin karjakasvatust arendada. James Cook
Hiljem, 19. sajandi keskel, seoses rikkalike kullaleiukohtade avastamisega, rändas Austraaliasse palju õnneotsijaid ning inglased kuulutasid kogu mandri oma asumaaks. Paljud kullaotsijad rajasid omale Austraaliasse kodu ning see tõi kaasa kiire lamba- ja karjakasvatuse kasvu ning kaevandustööstuse ja transpordi arengu.
Ajavahemikul 1829– 1859 sai 4 kolooniat Austraalia osariikideks. Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli Earl Grey juba 1847. aastal. Briti parlament tunnustas Austraalia Ühendust ja Austraalia iseseisvus 1. jaanuaril 1901. Kuna Sydney ega Melbourne polnud ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati 1911. aastal Austraaliasse Canberra, mis on tänapäevani Austraalia pealinn.

Kultuur
Ajalooliselt on austraallaste esimesed säilinud kaljujoonised vanemad kui 50 000 aastat.
Levinud oli kõrbes rituaalne liivamaal, kus värvidena kasutati põhiliselt kollakaid, punakaid, valgeid ja musti toone. Värvipigmentideks kasutati ookrit, verd, udusulgi ja sütt. Pärast maali valmimist ja rituaali sooritamist teos kas hävitati või jäeti loodusjõudude meelevalda. Sama ajutise iseloomuga kui liivamaal on ka kehamaalingud, mida tehti tihti liivamaaliga paralleelselt. Samu kujutisi kanti nii maapinnale kui rituaalis osalejate kehadele . Ka kehadelt kadusid need kujutised sama kiiresti kui kõrbeliivalt.
Aborigeenide kultuuris on tähtis kultuse sooritamise protsess, aga mitte rituaalsete esemete säilitamine. Tihti hävitati need pärast kultuse sooritamist meelega, et hoida saladust.
Kõigi Austraalia põlisrahvaste mütoloogia keskseks põhimõisteks on Altjiranga , inglise keeles Dreamtime ehk eesti keeles Muinasuni. Muinasuni märgib niihästi kauget muinasaega, kui ka põlvest põlve edasiantavat informatsiooni ning traditsiooni ennast.
Paljud maalid kannavad selliseid nimesid nagu ”Pankalangu tseremooniad Yamunturngas”, ”Lendsipelgate uni Wantungurrus”, ”Vikerkaaremadude uni” ja ”Emu uni”. Austraallaste maalid koosnevad väikesest arvust diagrammilistest elementidest: täpid, ringid , jooned, kaared , U-kujulised sarved , nooled ja jalajäljed.
1970 aastatel leidis aset Austraalia põliskunsti jaoks murranguline muutus. 1971 aastal tuli Papunya kooli kunstiõpetajaks noor kunstnik Geoffrey Bardon. Tema julgustusel muutus Papunya kool ümbruskonna külade elanikele traditsioonilise kunsti viljelemise keskuseks. Freskodega täideti kooli seinad ja uksed ning hakati katsetama moodsaid sünteetilisi akrüülvärve. Sealtkaudu jõudis aborigeenide kunst ka maailma kunstiturule, kus ta kiiresti suure populaarsuse saavutas.
Tänane Austraalia kultuur on segu paljude rahvaste kultuuridest, kes on asunud sinna elama.
Ka toidukultuuri kujunemisele on mõju avaldanud ühelt poolt looduslikud tingimused, teiselt poolt rahvastiku koostis: enamik praegusi Austraalia elanikke on sinna asumisele saadetud inglaste järeltulijad. Nii on seal ikka au sees küpsetatud kalkun ja ploomipuding.
Austraalia arhitektuurile mõeldes tuleb esimesena meelde Sydney ooperiteater, mis on taanlase Jørn Utzoni projekteeritud ning 20 sajandil ehitatud. Kindlasti on selle hoone näol tegemist Sydney sümboliga.
Sydney ooperiteater
Kuulsatest näitlejatest on näiteks Austraaliast pärit Mel Gipson, Heath Ledger ja Paul Hogan. Muusikutest laulja Kylie Minogue ning rockband AC/DC.

Loodus
Austraalia kliimavööde on enamjaolt troopiline, kuid põhjaosas lähisekvatoriaalne ning lõunaosas lähistroopiline. Keskmine temperatuur on talvel (juuni, juuli, august) +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C.
Austraalia looduse iseärasused tulenevad eelkõige selle saarmandri kujunemiskäigust. Alguses oli ta parasvöötmelise Lõunamandri osa, kuid triivides üha troopika poole põrkus vastu Kagu-Aasia saarestikke. Selle triivi vältel muutus mandri kliima järjest kuivemaks ja palavamaks. Kaasa tulnud metsataimed hävisid või pidid peituma mäestikesse ning kõrbeline keskosa jäi täiesti tühjaks. Umbes 30 miljoni aasta eest, sattusid sinna (võibolla lindude tooduna Malaisiast) esimesed eukalüptid. Mingil seletamatul põhjusel suutis vaid see taimeperekond mitte ainult ellu jääda veepuuduses, vaid ka levida üle kogu mandri. Maailmas ei ole teist mandrit, mille taimkattest  90% moodustab üksainus puude perekond.
Austraalia loomastik on väga omapärane, see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite loomariigist eraldi. Palju leidub endeemseid liike, mistõttu Austraalia moodustab iseseisva riikkonna. Umbes 70% Austraalia lindude, 90% roomajate ning 95% kahepaiksete liikidest elab ainult sellel mandril. Austraalias ei ole sõralisi, primaate ega kiskjaid välja arvatud inimese toodud ja hiljem metsistunud dingo. Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi näiteks nokkloom ja sipelgasiil , kes on ainsad munevad imetajad maailmas. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo veel närilisi ja käsitiivalisi. Kirdeosa palavad ja niisked igihaljad troopilised vihmametsad ning sood on koduks krokodillidele ja veelindudele.
Ka linnustik sisaldab rohkesti endeemseid liike nagu emu, mustluik, kakaduu jt. Kõik Austraalias kasvatatavad koduloomad on eurooplaste poolt sisse toodud.
Mida sain uut teada
Sain teada, et Austraalias on suvi jõulude ajal, siis kui meil on talv.
Austraaliasse saadeti alguses ainult kurjategijaid, kuid kullaleidmisega hakkasid eurooplased sinna välja rändama.
Aborigeenid olid erinevate tavadega, kui meie oleme harjunud . Tööd kirjutades lugesin ühest artiklist , et tekkisid suured tülid sisserännanute ja aborigeenide vahel ka näiteks sellisest asjast , et aborigeenide arvates oli lihtsam naabri lammast odaga visata , kui ärajooksvat kängurut.
Austraalias on paljud loomad sellised, keda teistel mandritel pole, näiteks nokkloom ja sipelgasiil. Samuti sain teada, et Austraalias pole sõralisi.
Sealne rahvastik on segunenud paljudest maailma rahvastest ning kõige rohkem elab seal inglaste ja iirlaste järeltulijaid.
Kokkuvõte
Austraallased on enamasti kõik Euroopa juurtega ning seetõttu esmapilgul ei erinegi eriti eurooplastest.
Austraalia on küll maailma mandritest kõige väiksem, kuid pindala on sellegipoolest tohutu. Kui valged inimesed siia esmakordselt tulid, siis tunnistasid nad maa elamiskõlbmatuks. Ometi on siinsed põlisasukad ehk aborigeenid elanud siin aegade algusest peale.
Aborigeenid elavad tänapäeval peamiselt oma kogukondades, peamiselt Põhjaterritooriumil, kuid ka mujal (nt Tasmaanias). Nende populatsioon on kahanenud ligi 400000 -ni.
Kasutatud kirjandus
Artikkel ajakirjast: Viktor Masing , Eukalüpt iseloomustab Austraaliat // Loodus, 2000 aprill.
ENE 1 // Valgus, 1985.
Tõlkinud L.Liivak ja A.Raitviir, Loodusentsüklopeedia // Odamees 2001.
http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia
http://www.austraalia.info/austraalia/maast-ja-ilmast
http://www.godiscover.ee/?id=1311
http://www.hot.ee/nadka/profile/austraalia.html
Laurits ,P. „Austraalia aborigeenide kunst “ http://www.triennial.ee/vana/tgtkonverents_laurits.ht m
Niglas,M. „Taevajumalad Austraalia rahvausundis“ http://www.folklore.ee/Tagused/nr15/niglas.ht m
http://www.miksike.ee/
http://www.hot.ee/aussie/loodus.html
9