Kunstiajaloo m�isted (0)

Kontrolltöö „Mõisted“
1) Madlääni kultuur – noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas. Prantsusmaal asuva Madeleine ’i koopa järgi. Sai alguse arvatavasti Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Küttimisriistana võeti kultuuri hilisemal järgul tarvitusele harpuun ja heitepuu. Asulatest on leitud ka haudu . Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja –maale( Altamira, Lascaux ) on seostatud Madlääni kultuuriga.
2) Dolmen - kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja
Aasia rannikualadel . Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga
kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal
Bretagne'is.
Dolmen
3) Tsikuraat - Kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel
tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Nt Uri tsikuraat, Uruki tsikuraat.
Uri tsiktraat
4) Püramiid- Ehitati vaaraodele hauakambriteks. Gižas asuvad püramiidid kuuluvad vana
aja maailma imede hulka. Nt Cheopsi püramiid, Chefreni püramiid ja Mykerinose
püramiid.
Cheopsi püramiid
5) Obelisk- Nelinurkne ülespoole ahenev sammas. Tavaliset paigutati templite ette. Tipp
kaetud elektroniga. Näiteks: Luxori templi ees( 1 alles),
Karnaki templi ees( 1 alles)
Luxori templi obelisk
6) Sfinks - kivist skulptuur , millel on tavaliselt ühendatud
inimese ja looma keha vorme. Näiteks: Suur Sfinks, Luxori
ja Karnaki templeid ühendab 3,5 km pikkune sfinkside allee.
Suur Sfinks
7) Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. uusaja arhitektuuris värava ehistorn, võlvkaare massiivne tugipost, paralleelkanduritega rippkatuse püsttugi. Nt Karnaki templi püloon, kloostrivärav Saksamaal.
Baroksete püloonidega kloostrivärav Saksamaal
8) Kaljuhaud Egiptuses- Uue riigi vaarosid ei peidetud enam
püramiididesse vaid kalju haudadesse, sest need olid varaste eest kaitstumad. Need
koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinad on kaetud
värviküllaste maalingutega.
9) Antiikkunst - Vana-Kreeka ja Vana- Rooma antiikaja kunst .
10) Tempel- Sakraalehitis ehk pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele
pühendatud eradatud koht , hiljem jumaluse hoone, mis
oli ehitatud sellele pühale alale. Nt. Artemise tempel Ephesoses , Karnaki tempel, Poseidoni tempelm, Hera tempel.
Artemise tempel Ephesoses
11) Amfora - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina.
Amforad
12) Amfiteater - Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater. Antiikajal etendati Kreekas veinijumala Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Vaatajate kohad asuvad hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid on tagapool kõrgemad, eespool madalamad. Nt Colosseum Roomas, amfiteates Arles’is ja amfiteater Tarragonas.
Amfiteater Arles’is
13) Kapiteel - Kapiteel on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad : dooria , joonia ning korintose stiil. Nt Korintose kapiteel New Yorgis ,
Korintose kapiteel New Yorgis
14) Dooria stiil- Kõige varasem Vana- Kreeka sammaste stiil. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaalvaokesed ja teisi katab reljeef. Nt Brandenburgi väraval Berliinis
15) Joonia stiil- Üks Vana- Kreeka sammaste stiil. Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust.Talastiku friis koosneb üleni reljeefist. Nt Erechtheioni templil
16) Korintose stiil- Kõige hilisem Vana- Kreeka sammaste stiil. Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, eriti sambakapiteelis.Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. Nt Pariisi Panthéoni templil
Dooria, joonia ja korintose stiil
17) Krüselephantiintehnika- tehnika, milles kasutatakse kulla ja elevandiluu segu. Nt Zeusi kuju
Zeusi kuju Olümpias
18) Akropol - Akropol oli Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus . Nt Ateena akropol, Assose akropol tänapäeva Türgi linnas Behramis.
Ateena akropol
19) Akvedukt - Akvedukt ehk sildveejuht on sillataoline rajatis , mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Nt Pont du Gard Prantsusmaal.
Akvedukt Roomas
20) Triumfikaar - Triumfikaar on ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein . Kuigi väravataoline, pole need mõeldud väravaks, vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendavad sambad või poolsambad . Nt Arc de Triomphe Pariisis, Belgias Triumfikaar Cinquantenaire´i pargis Brüsselis, Tituse triumfikaar.
Arc de Triomphe Pariisis
21) Term - saunad, kus olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks.
22) Arkaad ( kaaristu )- Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena, seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Kaunistuseks ja liigenduseks on ehitatud ka petikarkaade. Nt Arkaad Verona San Zeno Maggiore kloostris
Verona San Zeno Maggiore kloostris
23) Foorum - Foorum oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Nt Rooma foorum.
Rooma foorum
24) Willendorfi Veenus- Willendorfi Venus on naisekujuke, mille avastas 7. augustil 1908. aastal paleoliitikumi asulakohast Willendorfi linna lähedalt Austriast Wachau piirkonnast arheoloog Josef Szombathy. Willendorfi Venuse pikkus on 11,1 cm või 11,25 cm või 11,9 cm. Ta on nikerdatud poorsest lubjakiviooliidist, mis ei ole kohalikku päritolu, ja õrnalt värvitud punase ookriga (algselt oli värvitud paksu värviga). Tal on väga huvitav kuju. Ta näib kujutavat väga rasket, rasvavoltidega alasti naist, kellel on aga väga peened käsivarred, mis katavad tohutuid täidlasi rindu. Häbe on väga rõhutatud. Istmik on lai. Nägu ei ole näha, sest see on kaetud millegagi, mis meenutab patse või lokke. Randmetel on sakilised käevõrud.Jalgade kuju ei võimaldaks tal oma jalgadel seista. Sellepärast on arvatud, et teda ei tulnud ainult vaadata, vaid ka käes hoida.
Willendorfi Venus
25) Ateena- Ateena on Kreeka pealinn riigi keskosas Vahemere ääres. Linn on rajatud Akropolise mäele, mis on ühe maailma kuulsaima mälestise Parthenoni asukoht. Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. Linnas arenes kõrgetasemeline kultuur ja kaubandus ning ühe esimese linnriigina valitseti seda demokraatlikult.
Ateena akropol
26) Colosseum- suurim amfiteater Roomas. Colosseum mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus Maximuse ja Konstantinoopoli hipodroomi järel ning suurim nendest , mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani.
Colosseum Roomas
27) Pheidias - Pheidias oli 5. sajandil eKr elanud Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne.Ta täitis 5. sajandi II kolmandikul muuhulgas Ateena, Delfi ja Olümpia tellimusi. Ta visandas ning osaliselt ka teostas Parthenoni kaunistused. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud peaaegu 17 m kõrgune pronksskulptuur Athena Promachos, kulla ja elevandiluuga kaunistatud Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju.
28) Abu Simbel - on kaks kivitemplit Nuubias, Egiptuse lõunaosas. Nad on saanud nime Abū Sunbuli linna järgi. Kaksiktemplid lasi Niiluse kaldale ehitada vaarao Ramses II 13. sajandil eKr. Vältimaks templi jäämist sügavale vee alla peale Aswāni paisu ehitamist koliti kogu kompleks 1968. aastal teise kohta. Kolimiseks saeti kogu tempel tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. Ühel kahest oli õnn säilida. Maavärin põhjustas kahjustusi teisele neljast kujust . Imponeeriv, tohutu pülooni ilmeline Suure templi kaljufassaad, milleni algselt pääses läbi hoovi. Templi fassaad on 36 m lai ja 32 m kõrge, kujud on üle 20 m kõrged. Fassaadi taga asub 9 m kõrgune saal , mida toestab kaheksa peent kaunistatud sammast. Selle taga on väiksem sammassaal oma ebasümmeetriliselt külgnevate säilmekirstudega, see saal viib komplekssesse pühamusse, mille pühimat paika kontrollivad istuvad jumalate kujud koos jumalaks tõstetud vaaraoga.
Abu Simbeli templid
29) Zeus - Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal.
Zeus
30) Kapitoolium - Kapitoolium oli üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus.Kapitoolium asub Tiberi vasakul kaldal Tiberi saare kõrval. Ta küündib merepinnast 42 m kõrgusele. Kapitoolium koosnes kahest kõrgendikust: päris Kapitooliumist ja linnusest. Linnuse laskis ehitada Tarquinius Priscus. Kapitoolium asub Rooma keskmest, esimesena asustatud künkast Palatiunusest, kus asusid keisrilossid, loodes . Rooma küngastest jäid suhteliselt lähedale, kirdesse veel Kvirinaal ja Viminalis.
Kapitoolium
Kadi- Kristel Muru 10 klass