USA (1)

Geograafia uurimus USA kohta
1.Joonista peast oma riigi kaart ja võrdle seda hiljem tegeliku kaardiga .
Ise joonistatud:
Tegelik kaart:
http://www.pocanticohills.org/usa02/_derived/usa02.htm_txt_usa.gif
Eksisin kirde osaga, põhjus võib olla selles, et ei puutu nii tihti kokku USA kaardiga.
2.Vali internetist kõige sobivam kaart mida saad kasutada riigi iseloomustuse koostamisel.
http://www.map-of-usa.co.uk/images/usa-physical-map.jpg
3.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see asub?
Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik , millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis.
http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid
4.Iseloomusta riigi kuju.
Riik koosneb kahest suurest osast, põhiosast ja Alaska osariigist. Enamus põhiosa piirist Kanadaga on praktiliselt sirge ning annab riigile ristkülikukujulise vormi. Ainult kirdes ja kagus on riigi maa-ala nagu „välja veninud“. Kirdes ja edelas on väljaulatuvad osad. Riigil on ka saari , näiteks Hawaii saarestik.
5.Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised kordinaadid.
Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 – 68W ja 50 – 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N.
6. Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel.
Lennukaugus Washingtonist Tallinna on 7485km ja kell on 10 tundi ees.
http://www.flightpedia.org/distance-tallinn-estonia-to-washington-united-states.html
7.Iseloomusta riigi pinnamoodi
Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatši mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid , mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna- suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul).
http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Pinnamood
8.Suuremad pinnavormid
http://www.geographicguide.net/america/pictures/unitedstates.jpg
9.Hinda pinnamoe mõju.
Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid , tsüklonid, päikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid
10.Milliseid sise või välisjõudude kujudatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua?
Esile võiks tuua mäestikud mille teke on arvatavasti seotud laamtektoonikaga.
11.Milliseid maavarasid leidub nimetetud riigis?
Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ühendriikides mineraalseid varasid palju. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud ja alles on jäänud vaid halvema kvaliteediga osa. Siiski on Ameerika Ühendriigid mineraalsetelt varadelt palju rikkamad kui Jaapan või Lääne-Euroopa riigid. Neid mineraalseid varasid, mida endal pole, saab tihti hõlpsasti hankida naaberriikidest. Rauamaagi ülisuured varud paiknevad Ülemjärve ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak , mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid . Mujal USA’s leidub rauamaaki suhteliselt vähe. Ameerika Ühendriikidel on vähe nende metallide maake, mida lisatakse terasele selle omaduste parandamiseks. Täiesti puudub nikkel , seda saadakse Kanadast. Näiteks mangaani aga peab ostma kaugematest maadest. Alumiiniumimaaki ehk boksiiti leidub USA's ainult ühes keskpärases leiukohas Arkansase osariigis. Seda maaki on otstarbekas sisse vedada Kariibi mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas . Nende alade asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit.
Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Ühendriikides on mitmeid nafta - ja gaasipiirkondi sadade leiukohtadega. Vanimad neist (kirdeosas, Californias) on ammandunud või ammendumas. Üsna tühjad on ka praegusajal tähtsaimad Mehhiko lahe ja mandri kesosa basseinid Tease , Oklahoma ja Louisiana osariigist. Perspektiivsed on uued leiukohad Wyomingi osariigis. Väga palju leidub naftat ka Alaska põhjarannikul, kuid sealt on seda suure kauguse ja karmi kliima tõttu raske kätte saade. Suurem osa maailma söevarudest kuulub USA’le, Venemaale ja Hiinale. Vanimad, kuulsaimad ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Appalatši mäetikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata – süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt näiteks Kanadast.
http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Loodusvarad_ja_nende_majandamine
12.Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes
USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral
http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Laamtektoonika
13.Kas riigis esineb maavärinaid, vlukaanipurskeid?
Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on olnud San Francisco maavärin aastal 1906, Anchorage'i maavärin 1964. ja Los Angelesi maavärin 1994. aastal. Vulkaanidest on purustusi toonud Helensi pursked 1980. aastal. Yellowstone'i platool tegutseb ka geisreid . http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Maavärinad_ja_vulkaanipursked
14.Mis on peamised usa kliimat kujundavad tegurid?
Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse
http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_ühendriigid#Kliima
15. Kliima üldiseloomustus
USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas. Jaanuari keskmine t °C on Yukoni platool -30°, Ülemjärve ääres Duluthis -13,9°, Vaikse ookeani rannikul Juneau’s -1,6 °C ja Los Angeleses 12,3 °C. Juuli keskmine t° on siseosades valdavalt üle 18 °C, jahedam on rannikul; kõige kõrgem t° on mõõdetud Surmaorus (56,7 °C, läänepoolkera kõrgeim). Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 3000-4000mm, Kaskaadides kohati kuni 6000mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (1000-1200mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas: kesktasandiku idaosas on see kuni 1000mm, Kaljumäestiku idajalamil 300mm aastas.
16.Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend.
Ääremäestikud takistavad niiske õhu sissepääsu,Atlandi ookean toob endaga kaasa orkaane ja üleujutusi, paljud sisemaal olevad jõed ja järved tekitavad samatu üleujutusi.
17. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega.
Aasta keskmine temperatuur on USA’s suurem kuna seal valitseb koninentaalne troopiline ja troopiline mereline õhk mis tuleb sellest et USA ümbritsevad 2 ookeani.
Ka sademeid on rohkem sest USA on suhteliselt mägise maastikuga ja mägedes sajab rohkem vihma . http://www.climatediagrams.com/north_america/united_states_of_america/washington.ht m
“Üldmaateadus Gümnaasiumile” Ülle Liiber,Kalle hein
http://www.climatediagrams.com/europe/estonia/tallinn.ht m
18. Iseloomusta riigi majandustaset arvestades õhu saastumise probleeme.
Tööstuslinnades ja vabrikutes rakendatakse uusi filtreid ja meetodeid et vähendada saasteainete atmosfääri sattumist. Mõeldakse palju selle peale et vähem saastada õhku.
Kõrgelt arenenud tehnoloogia . Suurlinnades valitseb sudu mis kahjustab inimeste tervist
“Üldmaateadus Gümnaasiumile” Ülle Liiber,Kalle hein
19. Suuremad ilmastikukatastroofid
Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid , jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid.

• El Nino – põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, kliimasegadusi (põud, üleujutus)
  
• Orkaan Mitch – 1998. a , nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 tuhande) ja tekitas tohutult purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett,
  
• Orkaan Andrew – 1992. a , tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest seadmed langesid lihtsalt rivist välja, tekitas riigi majandusele rekordilise kahju (üle 30 miljardi dollari), inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele
  
• Kuumalaine (juuni-september) 1980 – 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut
  
• Üleujutus Texases , Oklahomas, Louisianas, Mississippis – mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe , tornaadod – 6 miljardit kahju, 32 surnut .
  

20.Üldhinnang USA veevarudele.
Ameerika Ühendriikide kliima on enamasti niiske, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Ometi on viimastel aastakümnetel olnud veega palju probleeme, sest vee tarbimine on liiga suur ja veevarud osariikide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Veenappus on üleriigilises ulatuses ilmne. Umbes veerand USA veevarudest asub Alaskal, kus neid kuigivõrd ei vajata. Suhteliselt hea on olukord niiskes idaosas - seal teeb muret hoopis vee ajutine üleküllus, ehk üleujutused.
http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Veevarad_2
21.Millised suuremad jõed voolavad selles riigis?
Maailma viiekümne pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed nagu Mississipi (algab Itsasca järvest Minnesotas ja suubub Mehhiko lahte ; pikkus – 3779km), Missouri (algab väikejõgede liitumisega ja suubub Mississippi ’sse; pikkus – 3726), Ohio -Allegheny (pildil; algab Pennsylvania osariigis ja suubub Mississippi jõkke; pikkus – 2102km), Colorado jõgi (algab Grandi maakonnas USA-s ja suubub California lahte; pikkus – 2333km).
22.Mis on jõgede peamiseks toiteallikaks?
Jõed saavad oma vee põhjaveest, sadametest ja lumesulamisveest. Alaskas on toitumisallikaks ka liustikud. Veetase kõrge, kui on palju sademeid. Esineb põudasid, mis langetavad veetaset. Jõgedel esineb üleujutusi, põhjustajaks liigsed sademed, orkaanid.
http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Veestik
23.Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt kliimast .
Põua ajal kui kasutatakse vett niisutamiseks veetase langeb, orkaanide ja vihma arvel veetase tõuseb. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Ves i
24. Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi?
Missisipi ,Missouri, Ohio-Allegheny, Colorado jõgi,
25.Nimeta selle riigi suurimaid järvi.
Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: Ülemjärv – pindala 82 414 km2 ja suurimaks sügavuseks 406 meetrit, Huroni järv – pindala 59 596 km2 ja maksimaalseks sügavuseks 229 meetrit, Michigani järv – pindala 58 016 km2 ja maksimaalne sügavus 281 meetrit, Erie järv - pindala 25 821 km² ja suurim sügavus 64 m, Ontario järv – pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit ning Suur Soolajärv – pindala 4 662 km2 ja maksimaalne sügavus 7 meetrit.
http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Suurimad_järved
26.Milleks kasutatakse pinnaveekogude vett?
Siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal , eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel.
http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Laevatavad_veekogud
27.Kas on probleeme veekogude puhtusega?
Ei ole väga, ph tase veekogudes on vahel tõusnu kriitilise piirini ning väiksed kütusereostused esinevad ka.
“Üldmaateadus Gümnaasiumile” Ülle Liiber,Kalle hein
28.Kas esineb laevatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtus majanduse jaoks.
Jah esineb, Suurel järvistul ja Missisipi jõgi. Teevad maagi, nafta ja kivisöe transpordi lihtsamaks ja odavamaks.
http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Laevatavad_veekogud