Adrian Virginiuse tõlkes; Johann Hornungi I tallinnamurdeline eesti keele grammatika (1693) nn. vana kirjaviis, mis kasutusel 19.saj. keskpaigani) c)Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool - Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte haridusolude korraldajana - Gümnaasiumid (1630 Tartus; 1631 Tallinnas ja Riias) - 1632 Tartu Ülikool (Gustav II Adolf) (neli teaduskonda arsti-, usu-, õigus- ja filosoofia teaduskond ; ladinakeelsed loengud ja disbuudid vaidlused õpitu põhjal ; stipendium toetusraha edukamatele ; tegutses väikeste vahedega ka Tallinnas ja Pärnus kuni Põhjasõjani 1700a c) Luteri kirik ja võitlus väärusuga - Luterlus kui ainuke lubatud riigiusk Rootsi-aegses Eestis (luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine piiskop Joahim Jhering ; temalt ka range kirikukaristuste süsteem (jalgade pakkupanemine kirikuuksel, häbipingil põlvitamine jne.))
koolieelse lasteasutuse poolt lapse paremaks kohanemiseks multikultuurilises hariduslikus keskkonnas? a. Suurel määral pean tähtsaks b. Pigem tähtis, kui tähtsusetu c. Formaalselt vajalik d. Pigem tähtsusetu kui tähtis e. Ei pea tähtsaks 14. Millisel kujul Te sooviksite saada psühholoogilis-pedagoogilist abi? a.a. Näitlik informatsioon (stendid, jagatav materjal, kirjandus, temaatilised näitused) a.b. Loengud ja seminarid vanematele a.c. Lugejakonverentsid kasvatusraamatute järgi a.d. Vanemate kokkutulekud a.e. Pedagoogide temaatilised nõuanded a.f. Spetsialistide nõuanded a.g. Muu_________________________________________________________ ______________ 15. Millele Teie arvates peaks olema suunatud Teie lapse kasvatus ja haridus lasteaias kaasaegse
1. HEA SUHTLEJA Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja", siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Õigem definitsioon ,,heale suhtlejale" oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Kas Sinul on olnud olukordi, kus Sa oled kokku sattunud mõne inimesega, kes ainult lobises ning enamasti ainult endast? Kui huvitav Sul oli tema juttu kuulata ja kui väga Sa tundsid ennast suhestumas selle inimesega? Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata aga Sa tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Hea suhtlemise võti asub hoopis aktiivses kuulamises. Iga inimese jaoks on kõige tähtsamaks inimeseks tema ise ja kui sa tema vastu siirast huvi tunned, oled võitn...
klassikalist kolmeastmelist proportsionaalsuse testi: 1. meede peab olema sobiv eesmärgi saavutamiseks; 2. meede peab olema vajalik selles mõttes, et puudub teine, vähemkoormav meede; 3. meede peab olema mõõdukas. 13 12 EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng Materjal: EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng Loeng; Loengud EÜ lk. 7- 21. Tinglikult saab eristada kolme generatsiooni: I generatsioon * keskkonnaõiguse eesmärgiks on pigem keskkonnaohtlike tegevuste tagajärgede likvideerimine * keskkonna sektoriviisiline kaitse II generatsioon * Eesmärgiks seatakse keskkonnakahjustuste vältimine ja vastavate ettevaatusabinõude rakendamine. * Komplekssem lähenemine keskkonnakaitsele.
kool MÄLU Referaat Koostaja: ... 9a Juhendaja: ... Tallinn 2008 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Muutmälul on palju teisigi nimetusi: töömälu, operatiivmälu, põhimälu, suvapöördusmälu. Muutmälu (inglise keeles RAM: random access memory) on mälu, kus paiknevad hetkel kasutusel olevad programmid ja andmed. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Selle mälu juures on oluline võimalikult suur maht ja töökiirus piisavalt väikeste mõõtmete juures. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. .................................................................................................................................................
2. Kes oli Schopenhaueri isa ametilt? V: kaupmees 3. Millistes riikidesse viisid Schopenhauerit tema reisid? V: Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse 4. Millistes ülikoolides Schopenhauer õppis? V: Göttingeni, Berliini ja Jena ülikoolis 5. Kellega kohtus Schopenhauer Weimaris? V: Goethega 6. Kellega ei kohtunud Schopenhauer alates Weimari perioodi algusest enam kunagi 24 aasta jooksul? V: emaga, kes oli kuulus romaanikirjanik 7. Schopenhauer pani oma loengud samale ajale Hegeliga. Kumma loenguid külastasid üliõpilased rohkem? V: Hegeli 8. Miks kolis Schopenhauer Berliinist Mannheimi? V: Schopenhauer põgenes Berliinist koolera eest. 9. Kus Schopenhauer suri? V: Frankfurdis Maini ääres, Saksamaal 10. Kas Schopenhauer osales Napoleoni vastases vabadusvõitluses 19. sajandi alguses sõdurina? V: ei 11. Kes oli Schopenhaueri ainsaks seltsliseks Frankfurdis Maini ääres? V: koer, keda linnaaelinud kutsusid nooreks Schopenhaueriks 12
Sõidetakse (enamasti) isiklike kuidas neid autodega? Ärimehed jaotatakse Tööandjad Kas osa inimesi võib ”karistamatult” (üli)rikastuda? USA, Ladina-Ameerika … Ettevõtluse ja majanduse loengud Kehtestame rikastele kõrged maksud? Põhjamaad: Rootsi, Norra, Soome … http://www.mkm.ee/videod/ Eesti jaoks sobiv lahendus? 1. "Ettevõtluse roll Eestis" Lektorid: Juhan Parts, Andres Arrak
tegelikult Hitler, vaid Schicklgruber. Alois Hitleri töö tõttu vahetas tema perekond sageli elukohta: nad kolisid Braunaust Passausse, Lambachi ja Leondingi Linzi lähedal. Adolf oli arukas, kuid tujukas poiss. Rahvakoolides, kus Adolf Hitler käis, oli ta hea õpilane. Linzi reaalkooli sisseastumiseksamitel kukkus ta aga kaks korda läbi. Ta sai lõpuks siiski sisse. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. Juba pärast esimest õppeaastat (1900/01) jäi ta istuma ja õpetajad kirjutasid, et tal puudub töötahe. Hitler esitas seda hiljem omamoodi õpistreigina isa vastu, kes sundis talle peale ametnikukarjääri, kuigi poiss tahtis saada kunstnikuks. Selles on mingi tõetera, sest Hitler pidas end kogu elu vältel tunnustamata kunstnikuks, kartis regulaarset tööd ja oli silmapaistvalt kangekaelne. "Õpistreigi" vastu räägib siiski see, et Hitleri isa suri juba 3. jaanuaril 1903 65-aastasena
III, lk 352 ) Mõistus, avaldudes maailmaajaloos , on maailmamõistus. Mõisted maailmavaim ja maailmamõistus ei ole Hegeli jaoks identsed. Maailmavaim on ajaloo substants ehk alus, maailmamõistus aga kujutab endast ajaloolist seaduspärasust. Kogu Hegeli ajaloofilosoofiat läbib mõte ajaloo mõistuspärasusest ajaloofilosoofia pole võimalik ilma veendumuseta, et ajalugu on mõistuspärane. ,,Kes mõistlikult vaatab maailma, sellele vaatab ka maailm mõistlikult vastu" ( Hegel. Loengud ajaloofilosoofiast, lk 23 ) Maailma ja ka ajaloo mõistuspärasus avaldub tema arvates kahel kujul: 1) Mõistuspärasus kui objektiivne seaduspärasus. Mõistuspärasus ei eelda mingit isiku olemasolu, kes sunniks maailma alluma seadustele, mõistus ei ole miski väline maailma suhtes. Mõistus on maailm selle seaduspärasuse aspektist vaadelduna. 2) Mõistuspärasus kui sihipärasus. Maailma ja ka ajalugu ei ole mitte juhuslike
Seda kõike näidati meile mudelil. Enne seda reisi ei teadnud ma, mis asi on Struve kaar ja ma ei osanud ka seda seostada astronoomiaga, nii et minu jaoks oli see kindlasti hariv reis. Üldiseks arvamuseks reisi kohta võin öelda, et oli põnev ning ma sain mitte ainult geograafia alaseid teadmisi, vaid ka füüsika 2 Virumaal asuvas Simunas on kaks punkti, millest üks on kantud kultuuripärandisse alaseid. Ning ma sain aimu, millised näevad välja loengud ülikoolis ja, et nad pole üldsegi sellised nagu gümnaasiumis või põhikoolis on. Kasutatud allikad: http://www.arileht.ee/artikkel/41945 http://tiit.planet.ee/gis/kart%20geodeesia.pdf http://www.ut.ee/REAM/E_raamat/astro.html# http://www.ut.ee/111407 Võru linn 21. sajandi algul Minu kodukoht, Võru linn, on viimase kümne aasta jooksul muutunud väga palju paremuse poole. On arendatud ja remonditud Võru linnas olevaid maju ja kohti, üritades
Inglise keel kui normitud kirjakeel Enn Veldi Tartu ülikooli inglise filoloogia õppetooli dotsent Inglise keele puhul ei saa rääkida riiklikust keelekorraldusest. NIMELT Ei ole olemas Briti, Põhja-Ameerika ega ka rahvusvahelist inglise keele akadeemiat. AGA Prantsuse Akadeemia eeskujul püüti küll kunagi keelekorralduslikku akadeemiat luua ka Inglismaal ja Ameerikas, kuid need katsed luhtusid. SEEGA Seepärast ei saa inglise keele puhul ükski ametkond ära keelata näiteks prantsuse võõrsõnade kasutamist ingliskeelsetes restoranimenüüdes. Ei eksisteeri ka keelepolitseid, kes võiks eksimuste eest trahve määrata. Inglise keele normid põhinevad tegelikul keelekasutusel; kasutuselolevate normide kogu moodustab standardi. NIMELT Õigekeelsusnorme kirjeldavad sõ...
Gümnaasiumid ja Tartu ülikool Liivimaa haridusolude korraldamisel oli tähtis osa kubermangu esimesel kindralkuberneril Johan Skyttel. Tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline gümnaasium. 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias. 15. okt 1632 avati ülikool, mida hakati nimetama Academia Gustavianaks. Tartu ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus-, ja arstiteaduskond. Õpiaeg oli keskmiselt 9 aastat. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Ülikoolis õppis hulgaliselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi. Teada on ka üks eesti rahvusest üliõpilane, Johannes Freyer Tallinnast. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656. aastal. See taasavati 1690. aastal. 1699 kolis ülikool Pärnusse. Kujutav kunst ja arhitektuur Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad, neist kõige kuulsam oli Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid hoonete dekoreerimisega ning hauamonumentide valmistamisega (rõngasristid)
Gümnaasiumid ja Tartu ülikool Liivimaa haridusolude korraldamisel oli tähtis osa kubermangu esimesel kindralkuberneril Johan Skyttel. Tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline gümnaasium. 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias. 15. okt 1632 avati ülikool, mida hakati nimetama Academia Gustavianaks. Tartu ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus-, ja arstiteaduskond. Õpiaeg oli keskmiselt 9 aastat. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Ülikoolis õppis hulgaliselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi. Teada on ka üks eesti rahvusest üliõpilane, Johannes Freyer Tallinnast. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656. aastal. See taasavati 1690. aastal. 1699 kolis ülikool Pärnusse. Kujutav kunst ja arhitektuur Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad, neist kõige kuulsam oli Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid hoonete dekoreerimisega ning hauamonumentide valmistamisega (rõngasristid)
Laiema harituse nimel kasutasid mitmed seda võimalust. Immatrikuleerimiseks polnud nõutud, et sisseastuja oleks lõpetanud mõne muu kindla kooli. Ettevalmistuseks oli filosoofiateaduskond. Nii võetigi ülikooli suisa lapsi, teismeeas noorukid olid tavalised. Juba tollal viidi uute õpilaste vastuvõtmisel läbi veidraid ja lõbusaid tseremooniaid, millega uued akadeemilise pere liikmeiks võeti. Õppetöö peamisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Heade õpitulemuste eest võis saada stipendiumi. Tartu ülikoolis õppisid rootslased, soomlased ja sakslased. Kohaliku maarahva seast pärit tudengeist on kindlalt teada ainult üks lätlane. Eestlaste kohta kindlad andmed puuduvad, kuigi üks ülikoolis käinud tallinlane oli suure tõenäosusega eesti päritolu. Siiski leidus ülikoolis professoreid ja üliõpilasi, kes huvitusid maarahvast ja uurisid eestlaste ajalugu ja rahvakultuuri.
üle 5000 krooni, seega küllaltki suur summa. Ei ole kindlasti teada, kas V. Reiman selle raha kõik isalt sai. Ühe lähedase sugulase teate järgi polnud isal küll rahast puudust, aga ta oli andnud napilt. Raha jooksvaiks väljaminekuks saanud ta tädi Ann Eckbaumilt ja eriti vend Jaanilt. Ülikoolis töötas Reiman virgasti ja süvenedes. Eriti köitsid ja arendasid teda ta enda tunnustust mööda prof. A. v. Oettingeni loengud dogmaatikast ja eetikast ning ta praktikumid. Ülikoolis kuulas ta emakeele õppimiseks ka dr. Mihkel Veske loenguid. Nagu öeldud oli V. Reiman nende kaheksa mehe seas, kes 1883. aasta algul asutajatena Eesti Üliõpilaste Seltsi põhikirjale alla kirjutasid. Õppimise kõrval andus Reiman ülikooliajal eriti intensiivselt just oma akadeemilise organisatsiooni tegevusele. EÜS-is toimis V. Reiman kirjatoimetaja, laekurina, abiesimehena ja lõpuks esimehena, nimelt 1886. aastal 1. ja 2
Nimi: ______________ KODUÜLESANDED 1 (loengud 14) 1. Too näide ühe poliitilise sündmuse kohta ning põhjenda, miks see on poliitiline. Sündmus: Pronksiöörahutused Eestis elevad venekeelne elanikkond ja Venemaa kodakonsusega inimesed olid protesteerinud Tallinnas Tõnismäel pronkssõduri monumendi juures, protesteerimise põhjuseks oli mälestusmärgi teisaldamine ja säilmete ümbermatmise vastu. See sündmus on poliitiline sellepärast, et avaldati meelt Eesti riigi ja valitsuse vastu ja põletati Eesti lippe. Lisaks rünnati politseiüksusi, lõhuti autosid, rebiti maha trammiliine, purustati aknaid ning süüdati ja rööviti kauplusi ulatuslikul alal Tallinna kesklinnas. Millised on poliitikale omased sisulised elemendid selles? · Tegevus oli suunatud valitsuse vastu · Rahutused põhjustasid Eesti-Vene suhete jahenemist ja ping...
6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustuslikud. Moraali- ja tavanormid tekkisid inimeste pikaajalise käitumise tulemusena. Oli vajadus teatud reeglite (käitumiseeskirjade) järele, mis reguleeriksid inimeste käitumist.
-1974. aastal Eesti Nõukogude Entsüklopeedia peatoimetuses, aastast 1974 kutselise kirjanikuna ning aastast 1992 ajakirja Mana Eesti-poolse toimetajana. Luuletamist alustas Ehin 1958. aastal, olles Tartu Ülikoolis esimesel kursusel. Enda sattumist sürrealismi juurde kirjeldab ta aga nii: "Mulle on meeldinud lapsest peale igasugu asju välja mõelda,". Eriti head inspiratsiooni 2 pakkusid ülikooli tollaste ideoloogiaõpetajate loengud ja seminarid. Näiteks tavatses üks õppejõud, legendaarne kummikäsi Reimann, esitada üsna sürrealistliku maiguga küsimusi. Näiteks: "Kuhu tekkis (1917. aastal) mõra?" Vastata tuli Lenini tsitaadiga: "Imperialismi alusmüüri tekkis mõra." Või: "Milline vanker lendas uppi?" Taas tuli vastata Lenini tsitaadiga: "Romanovite dünastia vere ja poriga määritud vanker lendas uppi." Kui see pole sürrealismi kool, siis mis see on?
Passausse, Lambachi ja Leondingi Linzi lähedal. 4 Adolf oli arukas, kuid tujukas poiss. Rahvakoolides, kus Adolf Hitler käis, oli ta hea õpilane. Linzi reaalkooli sisseastumiseksamitel kukkus ta aga kaks korda läbi. Ta sai lõpuks siiski sisse. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. Juba pärast esimest õppeaastat (1900/01) jäi ta istuma ja õpetajad kirjutasid, et tal puudub töötahe. Hitler esitas seda hiljem omamoodi õpistreigina isa vastu, kes sundis talle peale ametnikukarjääri, kuigi poiss tahtis saada kunstnikuks. Selles on mingi tõetera, sest Hitler pidas end kogu elu vältel tunnustamata kunstnikuks, kartis regulaarset tööd ja oli silmapaistvalt kangekaelne. "Õpistreigi" vastu räägib siiski see, et Hitleri isa suri juba 3
1637 H. Stahli eesti keele grammatika (saksa reeglistik). Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel. 1693. J. Hornungi ladinakeelse eesti grammatika. 1686. anti välja lõunaeestikeelne Vastne Testament Adreas ja Adrian Virginiuse poolt. Eesti keel muutus laialdasemalt kasutatavaks. Eesti ajakirjanduse algus. ·Gümnaasiumid ja Tartu ülikool 1630 loodi J Skytte eesvedamisel Tartusse Akadeemiline Gümnaasium, mis muudeti 1632 TÜ'ks. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. 1631 avati Tallinnas gümnaasium. Talupoegade elu Rootsi ajal: Eesti ajal valitses pärisorjus, mida Rootsi riigis ei tuntud. Tühjaks jäänud mõisad läksid Rootsi riigi kätte. Mõisnikud, kes seda valdasiv, ei omandanud pärandamisõigust. Õige varsti aga sattusid need mõisad erakätesse. Reduktsioon Karl XI ajal toimunud ettevõtmine riigitulude suurendamiseks, eramaade taasriigistamine. See tekitas mõisnikes tugevat vastuseisu. Aadlipositsiooni
14. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal. Kreeka katoliku kiriku ja Roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu, sest kombestik erines , mõlemad soovisid laiendada oma võimu Euroopas. Mitra-vaimuliku võimu sümbol, Tiaara-ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja pal...
assistendiks oli Raivo Trass. 1976. aastal lõpetasid kursuse koos Kibuspuuga Tiit Berg, Merle Karusoo, Ago-Endrik Kerge, Jüri Krjukov, Aare Laanemets, Sulev Luik, Kalju Orro, Toomas Ots, Anne Paluver, Priit Pedajas, Lembit Peterson, Eero Spriit, Kadri Tamberg, Külliki Tool- Saldre ja Peeter Volkonski. Seda lendu on mitmes mõttes eriliseks peetud. Tegemist oli Panso lemmiku ja ühtlasi ka viimase lennuga, keda ta juhendada sai. Kooliaeg oli intensiivne, hommikul kell 9 hakkasid loengud, tantsutunnid olid Salme kultuurikeskuses, akrobaatika Mustpeade majas, erialatunnid Toompeal ja Draamateatris. Vabal ajal toimusid ka peod ja proovide tegemine. Algusest lõpuni oli tegu väga ühtse kursusega, justkui ühe tervikuga, ka näitlejad ja lavastajad olid lahutamatud. 4 Raivo Trass on meenutanud, et Urmas Kibuspuul oli küll häid momente, ent õppejõud ei osanud talle küll kooli algul edukat tulevikku ennustada
Kirjanduse tõlgendamise alused Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest. Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas. Semiootikud on küsimusele lähenenud järgnevalt: Kirjanduslikud epohhid. Kirjanduse ja ajaloo suhe. “Teksti mõiste aluseks on ilmselt...
võimutsevad noorukite jõugud. Peategelane Alex on omamoodi üksikisiku vägivalla kehastus, ning talle vastandatakse riiklik, seadustatud vägivald. Inglise kirjanik ja helilooja Anthony Burgess (kodanikunimega John Anthony Burgess Wilson, 19171994) on kõige tuntumaks saanud just oma romaaniga «Kellavärgiga apelsin», kuigi tema avaldatud raamatuid on mitukümmend, lisaks veel kirjandusteaduslikud käsitlused, loengud, sümfooniad, balletid ja ooper. Võib-olla oli selline erakordne viljakus tingitud ka sellest, et 1959. aastal avastasid arstid tal ajukasvaja ning pidasid tõenäoliseks, et tal on elada jäänud vaid aasta. Seda allesjäänud aega, mis kujunes hoopis 35 aasta pikkuseks, kasutas kirjanik ära täiel määral. Käesoleva, originaalis 1962. aastal ilmunud ja peagi kultusromaaniks kujunenud romaani populaarsusele on kindlasti kaasa aidanud Stanley Kubricku film (1971), millega kaasnesid
1981 arreteeriti Derrida Prahas, kus ta Jan Husi Haridusasutuse kutsel esines põrandaalusel seminaril Ladislav Hejdáneki juures. Derridad süüdistati narkootikumide tootmises, müümises ja edasitoimetamises, kuid Prantsuse valitsuse survel vabastati ta süüdistusest. 5 1.3 19832004 1983 sai Derrida professoriks ühiskonnateaduste instituudis EHESS, kus tema seminarid jätkusid kuni 2003. aastani. Derridal oli harjumus kõik loengud hoolikalt kirja panna, enne kui ta teksti kuulajate ees ,,vokaliseeris". 1986 kutsus J. HillisMiller Derrida Irvine'i ülikooli, millega Derrida jäi tihedalt seotuks kuni viimase eluaastani; hoolimata Dragan Kujundzici skandaali ajal tekkinud vastuoludest pärandas ta kogu oma arhiivi Irvine'i ülikooli raamatukogule. Californias hakkas Derrida õpetama inglise keeles, et jõuda laiema kuulajaskonnani. Inglise keele kasutamine küll
d. Johann Harnungi 1. tallinnamurdeline eesti keele grammatika (1693) nn vana kirjaviis, mis kasutusel 19. saj keskpaigani. 5. Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool a. I Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte haridusolude korraldajana. b. Gümnaasiumid: · 1630 Tartus · 1631 Tallinnas ja Riias c. 1632 Tartu Ülikool (Gustav II Adolf): · 4 teaduskonda arsti-, usu-, õigus- ja filosoofia teaduskond. · Ladinakeelsed loengud ja disbuudid vaidlused õpitu põhjal. · Stipendium - toetusraha edukamatele. · Tegutses väikeste vahedega ka Tallinnas ja Pärnu Pärnus kuni Põhjasõjani 1700. a. Vaimuelu Vene aja algul 1. Luteri kirik a. Valitsev kirik ka Vene ajal. b. Usuvoolud ja liikumised: Pietistid Hernhuutlased Ratsionalistid · Elavdasid usuelu · Pidasid tähtsaks · Pastoritest
loodusteadusest peetakse õhtuti kell 8, sissepääs 1 silling. Neid loenguid tahtis ta kuulda. Oma peremehelt oli ta loa saanud, kuid raha puudus. Vanem vend oli siis juba sepp ja see andis vajamineva summa. Nii pääses Faraday esimest korda teaduslikele loenguile, mida ta kuulas 12. veebr. 1810 kuni sept. 1811. Sealt edasi avanes võimalus pääseda Tatumi majja, kus ta teiste õpilastega tutvus ja mõnega eluaegseks sõbraks sai. Tatumi loengud konspekteeris Faraday korralikult ja kirjutas kõik kodus ilusasti ja puhtalt ümber, nummerdas ja kirjeldas katsed, mida nägi demostreeritavat, tehes sinna juurde ühtlasi imepuhtad ja õiges perspektiivis joonised. Need märkmed köitis ta nelja vihikusse, lisas igaühele sisukorra ja asetas esimesele leheküljele pühenduse mr. Riebau'le. 2. Tõusu algus Royal Institution on omapärane teadusasutus Inglismaal. See asutati 1799 rändgeeniuseks nimetatud krahv Rumfordi poolt
muudab oma kuju ning samuti nõuab loovust. Samas on ta teadus, sest vajab kindlaid tehnikaid. Hea juht teab, millal on õige aeg muutmaks kuju ja vormi. 1 Oma referaadis arutlen selle üle, kuidas mõjub juhi positiivne / negatiivne suhtumine töötajate töösse, tööinnukusse. Olen kasutanud erinevaid allikmaterjale, et töö ei saaks liiga ühest vaatevinklist lähtuna koostatud. Töö kirjutamisel inspireerisid väga ka Mainori Kõrgkooli Juhtimispsühholoogia loengud, kus sain väga huvitavaid uuringute tulemusi juhtimise kohta ning ka palju mõtlemisainet. Töö koosneb neljast alapealkirjast, milles viimasena kasutasin ühe juba pikaajaliselt töötava juhi arusaamu juhtimisest ja töötajate motiveerimisest intervjuu vormis. Töö koostamine arendas kindlasti silmaringi ning andis juurde palju erinevaid teadmisi. 1 Internet. http://www.gwinnettnetwork.com/ArticleWhatMakesAGreatLeader.htm. Inglise keelest tõlkinud töö autor.
korraldada, kasutades online-teenusepakkuja lahendust, tarkvara või spetsiaalset riistvara. 3.2. Veebinar Veebiseminar e. veebinar on veebi vahendusel toimuv seminar, mis viiakse läbi veebilehitsejat ning audio- ja videovahendeid kasutades. See on tavaliselt ühepoolne või piiratud auditooriumipoolse interaktiivsusega. Koostöö võib seisneda küsimuste- vastuste sessioonis. (E-õppe termineid) Veebinariks võib nimetada ka Mainori Kõrgkooli videoloenguid. Seal esitatakse varemsalvestatud loengud ja nendega sünkroniseeritud slaidid VBrick tehnoloogia abil. Interaktiivsust annab küsimustefoorum ja küsimustikule vastamine (arvestus). 3.3. Videotelekonverents VTC Videotelekonverents (VTC)- kasutatakse professionaalset teletehnikat, videovoo reaalaja pakkimine on samadel põhimõtetel (kooder-dekooder), kuid on pakkimistase on kõrgem, tavaliselt 1:500. Info liigub üle avaliku interneti või kohtvõrgus. Ülekande teostamiseks on kahte tüüpi süsteeme:
eesmärkide saavutamisele, sõbralikule meeskonnale. Paljud ettevõtted panustavad kanalitesse, mis ei avalda noortele olulist mõju ning ei vii sõnumit edukalt sihtmärgini. Igasugused listid ja plakatid on noorte silmis näiteks liiga passiivsed ja liialt palju kasutatud. Toimivateks kanaliteks on: 1. Messid ja karjääripäevad. 2. Kohtumised üliõpilastega, avatud uste päevad. 3. Konkursid (ettevõttenimelised võistlused, esseed jm). 4. Loengud, loengusarjad ja ettekanded ülikoolide juures. 5. Meedia ettevõtte esindajate artiklid, esinemised, raamatud. 6. Töövarjupäevad. 7. Mentorlussüsteem uutele töötajatele. 8. Praktiline nänn, mida jagatakse üritustel ja ülikoolis. 11 (Kersti Hellermaa, 2008, http://www.director.ee/mida-noored-tahavad/) 12 KOKKUVÕTE Suuremas kollektiivis on mitmeid erinevaid inimtüüpe, kes koostoimimises aitavad luua ettevõttest terviku
Euroopa õpilaste seas, kes soovisid saada uusi teadmisi. Keegi aga ei suutnud omandada põhjalikult teemat vaid paari aasta jooksul. Paljud õpilased kuulusid vaimulikkonda. Nemad õppisid peamiselt Rooma õigust ja selle funktsiooni kanoonilises õiguses, mis oli üldjuhul peateemaks õiguse õppimisel. Rooma õiguse tundmine aga nõuab palju ulatuslikumat tööd. Bologna õpetamismeetodid alates 13. sajandist näitavad, kuidas Justinianuse koodeksi süsteemi järgi peeti eraldi loengud Digestidest, Codexitest ja Institutsioonidest. Esiteks oli arutelu ja selgitus iga raamatu ja pealkirja ning seejärel paragrahvi ja tekstiasetuse kontekstis. Aluseks oli juriidiline tekst, milles selgitati paralleelsed punktid ja vastuolulised viited lõigetest. Seejärel tõsteti esile näited argumentides igas tekstis ja arutati miks on see oluline teksti seisukohalt. Seoses üldiselt aeglaselt edenevate Corpus iurise harjutustega, toimusid rasked õiguslikud küsimused dispuudi vormis. 13
õpilastega. Ülikooli võisid astuda juba 14-aastased poisid. Kõige rohkem oli üliõpilasi kunstide teaduskonnas, kus õpiti seitset vabat ainet. Triviumi ainetes eksami tegemine andis bakalaureuse kraadi, matemeetiliste kunstide eksami sooritamine võimaldas saada kunstide magistriks ning astuda ühte neljast kõrgemast teaduskondadest. Õpetati loengute ja dispuutide vormis. Kohalkäimine oli kohustuslik ning puudumise korral tuli maksta trahvi. Loengud algasid koidikul ja lõppesid päikeseloojangul. Ülikoolide esimestel sajanditel puudusid kindlad ruumid õppetööks. Õppejõud pidasid loenguid oma kodudes või üüritud ruumides, vahel ka tänavatel. Dispuute ehk teaduslikke vaidlusi peeti kõigis teaduskondades ning need olid üliõpilaste lemmikosa. Keskaegsete ülikoolide tase oli üllatavalt madal. Näiteks ei saanud nõrgemad õpilased Eukleidese viienda teoreemi tõestamisega hakkama, Pythagorase teoreemi tõestamisega
Kui olete leidnud püsipartneri ja otsustate olla vahekorras ilma kondoomita, siis tuleks eelnevalt käia koos testimas HIVi ja levinumate seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes. VÄLTIGE ALKOHOLI JA NARKOOTIKUME Purjus või narkouimas inimene teeb asju, mida ta kaine ja selge peaga ei teeks, ning võib panna nii ennast kui ka teisi inimesi ohtu. KUIDAS NOORI TEAVITADA? Vanemad ja noortega töötavad inimesed peavad näitama head eeskuju. Eakohased loengud, õppefilmid, videod, trükised. Väga asjalik internetilehekülg www.hiv.ee NB! Markkuse aktiivtöö kondoomi kasutamisest!!!
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2.2 Algkooliõpikud ................................................................................................................ 6 3 Kooliuuendusliikumine..............................................................
energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes teadustes. Õpimeetodid: loengud, seminarid. Iseseisev töö: töö kirjandusega ja harjutusülesannete lahendamine. 1 MAKROSKOOPILISTE KEHADE LIIKUMINE Makroskoopiliseks nimetatakse nähtust, milles osaleb väga suur arv mikroosakesi – aatomeid, molekule, elektrone, ioone jne. See arv on ettekujutamatult suur. Näiteks 1 cm3 õhus on normaaltingimustel 2,7@1019 molekuli. Termodünaamika ehk üldine soojusõpetus on aksiomaatiline – see ehitatakse üles teatud põhiprintsiipidele või alustele
Sisukord 1.Üldvaade............................................................................................................. 1 1.1 Taust.............................................................................................................. 1 1.2 Lausendid...................................................................................................... 2 1.3 Organisatsiooni eesmärgid............................................................................2 1.4 Põhiprotsesside loetelu.................................................................................. 3 1.5 Põhiobjektide loetelu..................................................................................... 3 1.6 Tegutsejate loetelu........................................................................................ 3 1.7 Infovajaduste loetelu...............................................
Ajaloolised kohad seotud vene tsaari Peter Esimese Tallinas viibimisega Viimasel ajal sai vaga aktuaalseks teema rahvusvahelistest suhtedest. Kuna ma olen ise venelane kes on sundinud ja elab Eestis ma leidsin ulemise teema vaga huvitavana. Vene valitseja on vaga populaarne ajalooline isik, ja me voime olla uhke, et ta kunagi kulastas ka meie ala. Koige temaga on seotud meie koige kuulsam koht linnas park Kadriorg. Pargi maastikust ja lossist ma kavatsen ka jutustada. Kadrioru lossi ning Tsaari vaikest majakest olen ise mitu korda kulastanud. Miski ei suuda iseloomustada Peetri suhet Tallinna kui tsaari enda poolt öeldud sõnad: Kui Tallinn ja Rogerwiek (Paldiski) oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja eroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva Madalikule, vaid siia". Peeter I Tallinn kapituleerus Venemaale 1710. aasta septembris vene vägede...
1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õ...
Sügissemestri-loengud: Geodeesia harud: 1. Kõrgem geodeesia - uurimisobjektiks on Maa kui planeet, tema kuju ja suurus ning sisemine gravitatsiooniväli. 2. Topograafia - tegeleb maapinna väiksemate osade mõõtmisega ja nende kaardile kujutamisega. 3. Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale 4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks. 5. Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised 6. Katastrimõõdistamine - katastri piiride määramine(nt mõõdetakse mingi metsatükk), mõõtmine ning seal olevate pindade kaardistamine, maakorraldus, punktide märkimine Maa kuju ja suurus (ellipsoid, geoid) Maale mõjub 2 jõudu: maasisene raskusjõud ja tsentrifugaaljõud. Ellip...
MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED Loengud 1-3: Majanduspoliitika olemus, põhimõisted, struktuur, eesmärgid, etapid, vahendid ja valikud ning populism 1.1. Majanduspoliitika kui ühiskonna- ja majandusteadus • Ühiskonna(riigi)teadused: – Ajalugu; – Õigus; – Sotsioloogia – Demograafia; – Politoloogia – Majandus (makro- ja mikro); rahvamajandus-, ettevõttemajandus- ja finantsmajandusõpetused – Majandusmõtte ajalugu ja majanduspoliitika 1.2. Majanduspoliitika struktuur • Korrapoliitika • Struktuuri(muutumis)poliitika • Protsessi(toimimis)poliitika • Sektori(tööstus, teenindus jne.)poliitika • Geo- ja regionaalpoliitika (riik, regioon, maakond, linn, vald jms.) • Instrumendi (eelarve-, raha-, maksu- jne.) poliitikad 1.3. Riik, riigi ülesanded majanduses • Julgeolek (väline ja sisene) • Ühiskondlik infrastruktuu...
EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS SISUKORD Seminarid / loengud............................................................................................... 2 Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost..................................................................2 Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil....................................................................2 Haldus................................................................................................................. 5 Repressioonid...............................................
õppijale. Töötamine ja õppimine samaaegselt on nii hea kui halb. Esiteks on inimesel head kõik kogemused ja teadmised, mis üksteist täiendavad, kuid samas ei jätku piisavalt aega kahega korraga tegelda. Kui töö ja õpingud on samas valdkonnas, siis tuleb see kasuks, sest need mõlemad täiendavad üksteist. Tööl käimine annab õpingutele lisaks ettekujutuse eriala praktiseerimisest ja reaalsest olukorrast. Kooliskäimine mõjub töötamisele värskendavalt huvitavad loengud ja valdkonnaga laiemalt tegelemine. Tööandjad on huvitatud õpingute edukusest ja diplomini jõudmisele kaasaaitamisest. Õppimisviisid: Kaugõpe annab aja planeerimisel rohkem vabadust. Kaugõppes käib õppetöö ühel nädalavahetusel üle mitme nädala. Suur osa on iseseisval tööl ja e-õppel. Avatud ülikool võimaldab ükskõik millist õppekava järgides läbida kõik õppeained endale sobivas tempos ilma tudengiseisusse astumiseta. Lõpetamisel saad täpselt samasuguse
Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses Uurimustöö Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................3 Muistne vabadusvõitlus......................................................................................................................... 4 Eestlaste sõjavarustus muistses vabadusvõitluses................................................................................. 5 Käsirelvad ......................................................................................................................................... 5 Oda.................................................................................................................................................5 Kirves........................................
andnud välja ülikooli asutamise üriku. Kolmas tunnus: Ülikoolil oli õigus välja anda teaduskraade. Madalaim bakalaureus, siis magister, siis doktor. Õppetöö toimus ladina keeles, ühendas kultuuriliselt Euroopa erinevaid piirkondi. Tihti ei õpitud mitte ühes, vaid mitmes ülikoolis. Peeti loenguid õppejõud luges mingit raamatut ette, aga mitte sõnasõnalt, üliõpilased panid kirja. Kuna polnud veel paberit ja pärgament kallis, siis kirjutati puulaastudele. Hommikupoole loengud, õhtul dispuudid (vaidlus mingil kindlal teemal). Seal hinnati tugevat häält, argumente, mõnikord lõppesid kaklusega. Alguses oli tasu maksmine soovitav, aga kui õpetajad kurtma hakkasid et keegi ei maksa, muutus maksuliseks. Aegajalt korraldati eksameid. Üliõpilastel oli ka oma kaitsepühak Püha Nikolaus VASTUREFORMATSIOON 1540ndateks aastateks oli katoliku kirik suutnud end reformatsioonist koguda ja asus vatupealetungile
Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Psühholoogia Eestis Kokkuvõte Algus (1632-1918). Psühholoogia algus Eestis seondub Academia Gustaviana (1632- 1656) ja Gustavo-Carolina'ga (1690-1710), kus filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tüübid, tajuvõimed, ideede päritolu ning rahvuslik iseloom. · Püsivalt juurdus psühholoogia akadeemilises õppekavas peale TÜ taasavamist 1802. a., kui I. Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche hakkas lugema empiirilise psühholoogia kursust. Alates sellest on psühholoogia. õpetamine Eestis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta. · 19. saj. väärib psühholoogia kursust lugenute seas nimetamist Ludwig Strümpell, kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt Sigmund Freudi, ja s...
· Üliõpilased scolariused õpipoiste e. sellide staatuses. Õppejõududel/õpilastel vaimulikega võrdsed õigused. · Õppetöö ladina keeles. Immatrikuleerimine õpilasnimestusse kandmine. · Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool juhi e. rektori, õppejõud määrasid aga dekaani e. teaduskonna juhi. · Seitse vaba kunsti: alamaste: grammatika, retoorika, dialektika ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika · Loengud, dispuudid (loogilised arutlused ja väitlused) · Skolastika ülikoolides viljeldud teadus, mis tugines muistsetele autoriteetidele (Piibel, antiikteosed) ja üritas neid seisukohti loogika abil tõlgendada. · Roger Bacon inglise frantsisklane, pööras tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Tavatute seisukohtade tõttu mõisteti elu lõpupoole vangi. · Al-Idrisi araabia geograaf, kes lõi tellimusena maailmakaardi põhjaliku kommentaariga.
· valkude ja ensüümide struktuurid · DNA ja RNA primaarstruktuur DNA-l ja RNA-l on geneetiline info suhteliselt hästi kaitstud, kuna on tänu vesiniksidemetele suunatud sissepoole 11. Kasutatud kirjandus: U. Palm. V. Past. Füüsikaline keemia. Tallinn, "Valgus" 1974 H. Karik. Üldine keemia. Tallinn, "Valgus" 1974 M. Sonn. Juha Ehrlichi loengud. Tartu - Elva, "Käsitöö" 2002 Dokument koostatud kolmapäeval - neljapäeval 2003, kell 10.00 - 00.30 kohaliku aja järgi CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I
Tallinna Radioaktiivsus Uurimustöö Õpilane: Klass: Õpetaja: Kuupäev: 18.05.2010 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk 3 2. Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine.............................................................lk 4-5 3. Radioaktiivne lagunemine...................................................................................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile............................................
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse instituut Ele-Riin Koobas KOMMUNIKATISOON ORGANISATSIOONIS Referaat Juhendaja : Mare Kurvits PAIDE 2009 Kommunikatsioon Organisatsioonis SISSEJUHATUS Suhtlemisel on meie elus erakordselt tähtis koht ja seda võib käsitleda mitmel tasandil. Sel on mitu elutähtsat funktsiooni ja seda ei saa vältida igapäevaselt ning on kõige edukam teatud põhiväärtusi jälgides. Kommunikatsioon on osa organisatsiooni juhtimisest, see on eesmärgile pühendatud teadlik ressursside juhtimine, mis lähtub organisatsiooni põhiväärtustest missioonist ja visioonist (arengukavad). Tõhus kommunikatsioon annab inimesele võimaluse öelda oma hinnangu ja arvamuse see on oluline ülevaate saamiseks olukorrast. Suh...
○ Gustavi kuju eemaldati NSVL-i poolt, sest see oli tugev meeldetuletus Rootsi ajast, mis oli eestlaste mällu sööbind kui vana hea rootsi aeg. ○ Eestlased ei saanud ülikoolis õppida, sest kool oli ladinakeelne, eestalsed olid pärisorjad ja ülikool oli kallis ja aeganõudev (talutööd) ○ Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, õigus-, usu- ja arstiteaduskond. ○ Õppetöö vormid: loengud, dispuudid (seminarid) ● 1684. a asutati Tartu lähedale Forseliuse seminar eesti koolmeisrite ja köstrite ettevalmistamiseks Bengt Gottfried (hahahah get it?? Got fried :D) Forseliuse poolt. ○ Õpetati: lugemist, usuõpetust, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist. ○ Kooli lõpetas u. 160 poissi ● Forselius koostas ise ka aabitsa ● Läks 2 parima õpilasega Stockholmi kuninga juurde - selle tulemusena sai loa asutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
