Mälu (0)

kool
MÄLU
Referaat
Koostaja : …
9a
Juhendaja : …
Tallinn 2008
Sisukord
Sissejuhatus 3
Muutmälul on palju teisigi nimetusi: töömälu, operatiivmälu, põhimälu, suvapöördusmälu. Muutmälu (inglise keeles RAM: random access memory ) on mälu, kus paiknevad hetkel kasutusel olevad programmid ja andmed. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Selle mälu juures on oluline võimalikult suur maht ja töökiirus piisavalt väikeste mõõtmete juures. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. 5
Vahemälu (Cache) on kiire sisemälu, kus paiknevad protsessorile minevad ja sealt tulevad andmed, mis on loodud operatiivmälu töö kiirendamiseks. Vahemälu tööprintsiip on lühidalt järgmine - kui protsessor pöördub põhimälus asuvate andmete või instruktsioonide poole, siis kopeerib vahemälukontroller need andmed ja vastavalt oma kontrollialgoritmile ka nende andmetega seotud vöi neile lähedased andmed vahemällu. Kui nüüd protsessor vajabjärgmisi andmeid, siis on need suure tõenäosusega juba vahemälus olemas. Tänu vahemälu põhimälust tunduvalt suuremale kiirusele ei pea protsessor enam ootama aeglase põhimälu taga. 5
Välismälu kasutatakse programmide ja andmete pikaajaliseks säilitamiseks ning välismälul, nagu ka sisemälulgi, on oma alajaotused: HD, FD, CD, DVD, MOD. 5
HD ( Hard Disc ) ehk kõvaketas on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid allumiiniumplaate, mis on kaetud ferroksiidlakiga. Kõvaketas asub füüsiliselt arvutikorpuse sees. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena magnetilisel materjalil luuakse polarisatsioon . Infot saab tagasi lugeda vastupidi – magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulssiks. Tema mahutavus on 400 MB kuni 3.2 GB. Kõvakettale salvestamine on kiire. Arvuti väljalülitamisel salvestatud andmed säilivad. Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast või üks füüsiline kõvaketas võib olla jaotatud mitmeks loogiliseks kettaks. 5
FD (Floppy Disc) ehk flopiketas , diskett , pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transportimiseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade. Kasutatakse põhiliselt diskette, mille mahutavas on 1.44 MB, vanemates arvutites saab veel kasutada ka kettaid, mille maht on 1.2 MB. Flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu võib andmetest ilma jääda. Flopiketas on maksimaalselt ühekordselt kasutatav andmekandja . Samuti tuleb flopiketas alati enne kasutamist formaatida, sest kui on märgata selle tegevuse puhul vähimatki progleemi, olgu selleks siis kahtlane kääksutamine, on ketas kasutuskõlbmatu. 5
CD (Compact Disc) ehk laserketas on ketas, mis sisaldab optiliste meetoditega loetavaid digitaalandmeid. Laserplaatidel liigub tänapäeval enamus programme , entsüklopeediaid, andmebaase jm. CD-ketaste lugemiseks peab arvutil olema CD-ROM seade. Ühele laserkettale mahub sama palju infot nagu keskmisele kõvakettale, umbes 600 MB. Lugemine CD-lt on kiirem kui flopidelt. Laserkettalt lugemise kiirus on võrreldav kõvaketta lugemiskiirusega. Info kirjutamine CD-plaadile ei ole aga tavalise CD-ROM- seadmega võimalik. Laserketastele salvestamiseks nagu näiteks kõvakettast varukoopia tegemiseks on olemas eriseadmed . 6
Kokkuvõte 7
Pildid 8
Sissejuhatus
Arvuti mälu on arvuti komponent või seade, mis asub korpuse sees. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel kujul. Info hoitakse kättesaamise eesmärgil mälus, sest muud moodi infole ligi ei pääse, kus seda siis kasutatakse arvutustel või hoitakse teatud ajaperioodi.
Mälu liigitatakse sisemäluks ja välismäluks, Sisemälu liigitatakse omakorda püsimäluks, töömäluks ehk muutmäluks ja vahemäluks. Välismälu jagunemine: kõvaketas, flopiketas, laserketas, magnetoptiline ketas ja universaallaserketas.
Mälu
Mälu on koht, kuhu arvuti salvestab tööks vajalikke andmeid ja programme. Enne andmete salvestamist ja töötlemist teisendab arvuti kogu info kahendkoodi. Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul – see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. Muidugi kehtib ka siin üldtunnustatud reegel – mida rohkem, seda uhkem , st mida rohkem on arvutil mälu kasutada, seda suuremaid võimalusi ta pakub. Varasemad personaalarvutis olid varustatus 512-640 KB mäluga. Mälu, mis ületas seda piiri jäi paljude programmide poolt kasutamata. Nüüdseks on normaalne vähemalt 16 MB ja paljud paketid ei ütle ära ka enamast.
Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nimetust bitt . Bitt on väikseim arvuti mälu ühik, millel on kaks olekut - "sisse lülitatud" või "välja lülitatud". Bittidel põhinevat süsteemi nimetatakse kahendsüsteemiks. Nii saab ühe bitiga vä vahel. Kahe bitiga saab väljendada juba nelja erinevat seisundit1 bait B= 8 bitti
1 kilobait KB = 1024 B.
1 megabait MB = 1024 KB.
1 gigabait GB = 1024 MB.
Mälu saab jaotada kaheks: sisemälu ja välismälu. Sisemälu on mäluseade, millele on protsessoril juurdepääs ilma sisend-väljundkanaliteta. Ka sisemälul on oma alajaotused: püsimälu, muutmälu ehk töömälu ning vahemälu.
Püsimälu (inglise keeles ROM: read-only memory) on mälu digitaalseadmetel, mida saab ainult lugeda, kuid seal olevaid andmeid ei saa üldreeglina väga lihtsalt muuta ega juurde kirjutada. Informatsioon ROM-is on salvestatud tootja poolt. Seal paiknevad arvuti käivitamiseks vajalikud programmid, testid jm. Arvuti väljalülitamisel püsimälus olev info säilib.
Muutmälul on palju teisigi nimetusi: töömälu, operatiivmälu, põhimälu, suvapöördusmälu. Muutmälu (inglise keeles RAM: random access memory) on mälu, kus paiknevad hetkel kasutusel olevad programmid ja andmed. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Selle mälu juures on oluline võimalikult suur maht ja töökiirus piisavalt väikeste mõõtmete juures. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem.
Vahemälu (Cache) on kiire sisemälu, kus paiknevad protsessorile minevad ja sealt tulevad andmed, mis on loodud operatiivmälu töö kiirendamiseks. Vahemälu tööprintsiip on lühidalt järgmine - kui protsessor pöördub põhimälus asuvate andmete või instruktsioonide poole, siis kopeerib vahemälukontroller need andmed ja vastavalt oma kontrollialgoritmile ka nende andmetega seotud vöi neile lähedased andmed vahemällu. Kui nüüd protsessor vajabjärgmisi andmeid, siis on need suure tõenäosusega juba vahemälus olemas. Tänu vahemälu põhimälust tunduvalt suuremale kiirusele ei pea protsessor enam ootama aeglase põhimälu taga.
Välismälu kasutatakse programmide ja andmete pikaajaliseks säilitamiseks ning välismälul, nagu ka sisemälulgi, on oma alajaotused: HD, FD, CD, DVD, MOD.
HD (Hard Disc) ehk kõvaketas on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid allumiiniumplaate, mis on kaetud ferroksiidlakiga. Kõvaketas asub füüsiliselt arvutikorpuse sees. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena magnetilisel materjalil luuakse polarisatsioon. Infot saab tagasi lugeda vastupidi – magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulssiks. Tema mahutavus on 400 MB kuni 3.2 GB. Kõvakettale salvestamine on kiire. Arvuti väljalülitamisel salvestatud andmed säilivad. Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast või üks füüsiline kõvaketas võib olla jaotatud mitmeks loogiliseks kettaks.
FD (Floppy Disc) ehk flopiketas, diskett, pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transportimiseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade. Kasutatakse põhiliselt diskette, mille mahutavas on 1.44 MB, vanemates arvutites saab veel kasutada ka kettaid, mille maht on 1.2 MB. Flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu võib andmetest ilma jääda. Flopiketas on maksimaalselt ühekordselt kasutatav andmekandja. Samuti tuleb flopiketas alati enne kasutamist formaatida, sest kui on märgata selle tegevuse puhul vähimatki progleemi, olgu selleks siis kahtlane kääksutamine, on ketas kasutuskõlbmatu.
CD (Compact Disc) ehk laserketas on ketas, mis sisaldab optiliste meetoditega loetavaid digitaalandmeid. Laserplaatidel liigub tänapäeval enamus programme, entsüklopeediaid, andmebaase jm. CD-ketaste lugemiseks peab arvutil olema CD-ROM seade. Ühele laserkettale mahub sama palju infot nagu keskmisele kõvakettale, umbes 600 MB. Lugemine CD-lt on kiirem kui flopidelt. Laserkettalt lugemise kiirus on võrreldav kõvaketta lugemiskiirusega. Info kirjutamine CD-plaadile ei ole aga tavalise CD-ROM-seadmega võimalik. Laserketastele salvestamiseks nagu näiteks kõvakettast varukoopia tegemiseks on olemas eriseadmed.
DVD ( Digital Versatile Disc) ehk universaalketas on laserketta formaat , mida kasutatakse andmete või arvutiprogrammide salvestamiseks. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD- ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7´GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. Kahepoolse kahekihilise DVD maht on 18,8 GB. Algul kasutati neid ainult video salvestamiseks (siit ka nimetus "digivideoketas"), hiljem hakati kasutama ka arvutustehnikas ja lühendit DVD-d hakati tõlgendama "digitaalse universaalkettana“.
MOD (Magnetic Optical Disc) ehk magnetoptiline ketas on arvuti magnetilise salvestusega, kuid optilise laserikiire abil toimiva positsioneerimisega andmekandja. Läbimõõt on nagu kasutatavaimal disketil 3,5 tolli, kuid mahutavus sellest mitusada korda suurem. Magnetoptilised kettad võimaldavat korduvat kirjutamist ja lugemist. Need on monteeritud vahetatavatesse kassettidesse, mida esineb kahes suuruses: 3,5-tollised ja 5,25-tollised kettad. Viimased on kahepoolsed, kuid teise poole kasutamiseks tuleb kassett välja võtta ja teistpidi pöörata. 3,5-tollised kettad on väga vastupidavad ja neid kasutatakse mitmesugustes arhiivirakendustes, 5,25-tolliseid kettaid kasutatakse aga enamasti kallimates kettateekides. Nende mõlemi eluiga seistes on umbes 39 aastad ja nad kannatavad kuni üks miljon korda ümberkirjutamist.
On olemas ka veel DAT-streamer – striimer on magnetlintsalvesti pausideta laussalvestus, mida kasutatakse näiteks serverarvutite andmete salvestamiseks iga tööpäeva lõpus.
Et arvuti saaks mingit tüüpi kettaga andmeid vahetada, peab arvutil olema vastav kettaseade ehk kettaajur (disk drive ), mis seda ketast ringi ajab ja sealt andmeid loeb ning sinna neid ka kirjutab.
Kokkuvõte
Mälu on vajalik informatsiooni säilitamiseks. Mälu liigitatakse sisemälu ning välismäluks. Sisemälu jaguneb omakorda püsimäluks, muutmäluks ning vahemäluks. Välismälu jaguneb : kõvakettaks, disketiks, laserkettaks, universaalkettaks ja magnetoptiliseks kettaks. Kõigil neil on omad plussid ja miinused ning on omamoodi kasulikud ning neid uuendatakse koguaeg .
Mälu mõõtühikuks on 1 bait. 1 kilobait KB = 1024 baiti , seejärel tuleb megabait, mis on omakorda kilobaidist täpselt 1024 korda suurem, ning kõige suurem on gigabait, mis on 1024 megabaiti.
Pildid
Kasutatud kirjandus
Kirjandus:

• http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lu_%28arvuti%29
  
• http://www.htg.tartu.ee/if/Baaskursus/Ehitus/Ehitus.html#Mäluühikud
  
• http://greta.cs.ioc.ee/~sulev/ARVUTI/arvuti.html
  
• http://lepo.it.da.ut.ee/~heli_u/loengud/ako1/sld013.ht m
  
• http://wapedia.mobi/et/P%C3%BCsim%C3%A4lu
  
• http://wapedia.mobi/et/Muutm%C3%A4lu
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5vaketas
  
• http://www.kivilinn.tartu.ee/oppetoo/materjal/infotehn/algope/riistv.ht m
  
• http://www.vanalinna.edu.ee/arvuti/minu_sober_arvuti_I.pdf
  
• http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=19893&term=magnetoptiline%20ketas
  
• http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2059
  
• http://www.colleduc.ee/~anu/ehi/riistvara.ht m
  
• http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=76&Itemid=34
  

Pildid:

• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/f/f8/Personaalarvuti_andmete_salvestamise_tyybid.PNG
  
• http://www.microsoft.com/library/media/1033/windowsxp/images/using/moviemaker/create/68859-insert-cd.jpg
  
• http://www.our-picks.com/wp-content/uploads/2007/04/2468.jpg
  
• http://pro.corbis.com/images/CB025488.jpg?size=572&uid=%7B1B371D16-E813-412B-9B0D-0DBA3143FFB2%7D
  

9