Karjääriplaneerimine (1)

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1. Karjääriplaneerimine 3
2. Indiviid 4
2.1. Elustiil 4
2.2. Rollid 4
2.3. Mina-pilt. 5
2.4. Isiksus 5
3. Karjääri liigid 7
3.1. Vertikaalne karjäär. 7
3.2. Ametikohasisene karjäär 7
 3.3. Kannapööretega karjäär 7
3.4. Horisontaalne karjäär 8
4. Inimeste karjääritüübid 9
4.1. A-tüüp inimesed 9
4.2. B-tüüp inimesed 9
4.3. C-tüüp inimesed 9
5. Võimed ja oskused 10
5.1. Võimed 10
5.2. Oskused 10
6. Elukestev õpe 12
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD ALLIKAD 14

SISSEJUHATUS

Antud referaadi teema on valitud personalijuhtimise ainepunktide raames. Võimalikest teemadest tundus huvitavaim „karjääri planeerimine – isiklik karjäär“. Teema on momendil aktuaalne ka minu elus. Referaadi koostamine aitas luua selgemat ülevaadet antud teema kohta.
Arvatakse, et teema puudutab ainult põhikoolis ja gümnaasiumites õppivaid noori. Tegelikult on karjääriplaneerimine tähtis iga inimese elus, kes tahab jõuda seatud eesmärkideni. Ühiskond on hakanud pöörama karjääri planeerimisvaldkonnale rohkem tähelepanu ning selle tulemusena täiendavad paljud töölkäivad inimesed ennast töökõrvalt, et püsida tööturul konkurentsivõimelistena.
Töö eemärgiks on meelde tuletada teadmisi, mida sain põhikoolis ja gümnaasiumis õppides ning sellest lähtuvalt edasi arendada oma teadmisi karjääri planeerimise kohta täiskasvanuna.
Karjäärimaailm on tänapäeval kiiresti muutuv ning kirjandust selle teema kohta üsna palju. Leidsin, et kõige värskemad teadmised antud valdkonna kohta on kättesaadavad internetist, kui ka erinevatest raamatutest. Töö koosneb kuuest peatükist, mis on omakorda jaotatud alateemadeks.

1. Karjääriplaneerimine

Karjääri planeerimine on elukestev tegevus. Karjäär ei tähenda ainult tööalaselt kõrgemale liikumist, vaid kõiki elus olevaid rolle. Karjääri planeerimine on elu- ja töökogemuste seeria. Lisaks tööle on väärtuslikud indiviidi huvid, oskused, väärtused, elustiil, suhted lähedastega ja iseenda tundmine .
Karjääriga tegelemine on pidev ja pikaajaline protsess ning seda ei ole võimalik ette planeerida lühikese aja vältel. Karjäär hõlmab elukutsevalikut, koolitusi, astumist tööellu ja eneseteostust, pensionile jäämist ning pensionipõlve tegevusi. Täielik karjääri planeerimine võimaldab omada kontrolli oma elu üle ning astuda positiivseid samme , et alustada, muuta või parandada oma tööelu ja elukvaliteeti üldse.1
D. E. Super vaatleb kutselist arengut sünnist kuni pensionile minekuni. Kasvamine kestab 14.nda eluaastani. Rolliotsingud hõlmavad katsetamise perioodi, siirdeperioodi ning üritamise perioodi ning need jäävad vahemikku 15.-24. eluaasta . 25.-44. eluaasta kulub stabiliseerumisele ning sealt edasi toimub saavutatu säilitamine.2
Haridusvalikuid on alati tehtud lähtuvalt erinevatest väärtustest. Valitakse sissetuleku alusel, vanemate eriala järgi või sellejärgi, mida teha meeldib. Otsustusvõimetud inimesed valivad juhuslikult või lähevad kaasa üldise vooluga.
Tööturul on inimesi, kes on omandanud isegi magistrikraadi, kuid CV-sse ei ole märkida ühtki töökogemust. Kui sellised tööotsijad esmakordselt lähevad intervjuule , on nad üsna enesekindlad ning ambitsioonikad. Omades diplomit arvatakse, et võib küsida kõrget palka oma kõrgete teadmiste eest. Ilma varasemate kogemusteta ei soovita tööle võtta töötajaid, kes hakkavad vastu võtmaolulisi otsuseid, sest selleks on vaja kõhutunnet ning eksimiskogemusi. Selleks, et end oma valdkonnas üle töötada, tuleb alustada madalamalt. Palgaläbirääkimiste uks on avatud kui end asendamatuks töötada.3

2. Indiviid

2.1. Elustiil

Igale inimesele on iseloomulik oma elustiil. Elustiil on inimese elamise viis. Elustiil kujuneb sellest, kuidas kasutatakse oma aega, energiat, võimeid ja tahtejõudu. Peamiseks elustiili mõjutajaks on töö ning tööle asumine või töökoha vahetamine võivad elustiili muuta. Karjäärivalik määrab teenimisvõimaluse, vaba aja hulga ning ühtlasi mõjutab see ka maailmavaadet ja tõekspidamisi.
Elustiili iseloomustavad:

• Asukoht
  
• Vabadus
  
• Aeg
  
• Harrastused
  
• Elupaik
  
• Sissetulek4
  

2.2. Rollid

Inimese elus on viis suuremat rolli:

• Ametirollid – tööeluga seotud rollid.
  
• Pererollid – need rollid on seotud peresuhetega.
  
• Kodanikurollid – need rollid on seotud ühiskonna arengu mõjutamisega.
  
• Olukorrast lähtuvad rollid – näiteks sõber, patsient , ostja.
  
• Vaimse tegevusega seotud rollid – õppija roll, aga ka näiteks helilooja , kirjaniku, teatrikülastaja, raamatulugeja roll.5
  

2.3. Mina-pilt.

"Mina-pilti" käsitletakse kui uskumuste süsteemi, mis inimesel enda kohta on. Väärtushinnangud näitavad, milline inimene peaks olema ning need tõekspidamised aitavad keerulistes olukordades toime tulla. Mida rohke inimene ennast tunneb, seda selgemalt saab ta hinnata reaalset olukorda ja võimalusi ning sellest lähtuvalt reguleerida oma käitumist. Kui inimene ei tunne ennast, on raske jõukohaseid eesmärke püstitada ja otsuseid langetada ning ka oma käitumist suunata. See teeb tuleviku ja karjääri planeerimise raskemaks.6

2.4. Isiksus

Isiksus on teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab mina-teadvus, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. Sõnaga „isiksus“ kerkib silme ette mõni suurkuju , keegi tark ja tähtis inimene. Tegelikult on „isiksus“ iga inimene. Kõik inimesed on teistest erinevad. Siiski on teadlased püüdnud inimesi grupeerida ühiste isiksusteomaduste abil. Isiksuseomaduste või iseloomu all mõistetakse individuaalselt omapäraste psüühiliste omaduste kogumit, mis avalduvad antud isiksuse tüüpilistes tegevusviisides, ilmnevad tüüpilistes tingimustes ja sõltuvad isiksuse suhtumisest nendesse tingimustesse .Kutsenõustajad soovitavad teha oma isiksusetüübi määramiseks teste . Isiksuseomadused on karjäärivalikul väga olulised.
Isiksuseomadused, mida tööandjad väärtustavad:

• Ausus
  
• Vastutustunne
  
• Teenindusvalmidus
  
• Koostöövalmidus
  
• Kohanemisvõime
  
• Initsiatiiv ja iseseisvus
  
• Otsustusvõime
  
• Lojaalsus
  
• Loogilise mõtlemise võime
  
• Energilisus ja entusiasm
  
• Loovus7
  

3. Karjääri liigid

Inimesel on võimalik valida erinevate karjääri liikide vahel.

3.1. Vertikaalne karjäär.

Vertikaalse karjääri puhul alustatakse madalaimalt astmeilt ning liigutakse astmete kaupa ülespoole. Selle käigus õpitakse kogu valdkonda tundma tervikuna . Puuduseks vertikaalse karjääri puhul on see, et ettevõtetes ei ole enam palju erinevaid juhtimistasandeid ning Eesti mastaabis on ettevõtted väiksed. Seega on üldjuhul vaid üks juht ning kõiki töötajaid koheldakse ettevõttes võrdselt. Juhtide tüüpilisem viga on parima spetsialisti juhiks ülendamine, sest sageli puuduvad sellisel inimesel juhtimiskogemused. Sellele karjääritüübile on iseloomulik, et juhiks saades , on hiljem väga raske tagasi pöörduda lihtsamale töökohale.

3.2. Ametikohasisene karjäär

Tänapäevane trend on ametikohasisene karjäär. See toob endaga kaasa pideva juurde õppimise vajaduse, eesmärgiks on saada oma-ala asjatundjaks. Pidevalt edasi arenedes toob kaasa ametikoha piiride laienemise ning võimaldab saada uusi pakkumisi – näiteks olla mentor või esindada ettevõtet väljaspool. Ametikohasisese karjääri puhul motiveerib töötajat teadmine, et teda tunnustatakse eksperdina oma alal. Kui inimene hakkab end tundma oma valdkonnas asendamatuna, pühendub ta oma tööle veelgi ning see toob kaasa veel suurem pühendumise.

 3.3. Kannapööretega karjäär

Kannapöördega karjääri puhul inimene küllastub oma senisest tegevusest ning valib edasiseks tegevuseks sellise ala, kus teised inimesed pole harjunud teda nägema. Sellise valiku põhjuseks on tavaliselt soov realiseerida oma unistused. Näiteks direktorist saab linnapea . Inimesed on vahel liiga pühendunud ühele eesmärgile, et ei märgata teisi võimalusi enda ümber. On erialasid, mille juurde on hea tulla küpsemas eas. Need on seotud teiste abistamisega, nõustamise, sotsiaaltöö või kokkuvõtvalt tolerantsema maailmatunnetusega.8
Inimesel võib tekkida tunne, et töö ei suuda enam pakkuda seda, mida varem. Näiliselt saavutatud „ lagi “ ei pruugi üldse olla seotud tööga. Liigne töötamine võib mõjuda narkootikumina. Ollakse harjunud, et rõõm, edu ja tunnustus tulevad nende ellu läbi töö. Kui see olukord ühel hetkel muutub, siis tekibki tunne, et töö ei paku enam rahuldust. Tegelikult võib põhjus olla vähene awg iseendale , mõra lähedussuhetes või ei ole piisavalt aega tegeleda oma hobiga.
Tööalane elu võib muuta inimese enesekeskseks ja seetõttu ei ole elu kõigis aspektides tasakaalus. Töörolli üle tähtsustades kaotavad inimesed mitmeid oma võluvaid külgi ning muututakse ühekülgseks.9

3.4. Horisontaalne karjäär

Tegemist on üha levinuma karjääritüübiga. Inimene liigub ühest valdkonnast teise ilma ametiredelil tõusmata, kuid sellekäigus omandab ta uusi teadmisi ja oskusi. Järgmisesse valdkonda liikudes võetakse kaasa olemasolevad teadmised ja õpitakse juurde uues kohas vajaminevad. Karjääriredelil liikudes motiveerib inimesi veel teisedki tegurid peale uute teadmiste - näiteks vabam töögraafik, töötasu, meeskond . Horisontaalse karjääri poolt räägib see, et ei ole vaja täielikult ümber õppida, kuid sellega kaasneb piisav areng.10
Selline karjääritüüp on sobiv ka juhul kui oma erialal ei ole enam kuhugi areneda. Paigalseis tekitab tüdimust ning töö ei paku enam pinget. Horisontaalisliikudes saab avastada uusi valdkondi, õppida ja harida end jätkuvalt valitud erialal ning leida seal uusi väljakutseid.11

4. Inimeste karjääritüübid

4.1. A-tüüp inimesed

Ta arvab , et on väike mutrike , kelle sõnal pole kaalu ja kes on pigem augutäiteks. Mõtleb, et temasuguseid on ka vaja, kes nähtamatult taustal toimetavad. Usub, et kõik ei peagi tahtma areneda ja võivad oma töö süvenemata ära teha. Vastutust ei võta, tähelepanu ei soovi.
Juhtidele on sellised inimesed mõnikord väga sobivad – ei ole liiga amitsioonikad, alati kohal ja teevad ära, mis vaja. Puuduseks on see, et nad ei räägi kaasa ettevõttele tähtsatel teemadel , ei paku välja uusi ideid. A-tüüpi inimesed on need, kes satuvad täitma tööülesandeid, mis neile tegelikult ei meeldi.

4.2. B-tüüp inimesed

Tihti kõrge potensiaaliga, ent piisavalt laisad töötajad. Sooviks on võimalikult mugavalt läbi ajada. Nad ei viitsi osaleda koosolekutel , püüavad heita nalja või teistest üle olla, kui neilt palutakse arvamust või vastutust. Teevad tööd nii palju, et keegi ei saaks laiskuses süüdistada ning arvutavad iga liigutuse rahasse ümber. Tihti hinnatakse ettevõttes selliseid inimesi, sest nad on üldjuhul seltskonnalõvid.
Selliste inimeste näilise enesekindluse taga võib olla madal või ebaadekvaatne enesehinnang . Nad ei julge anda enast maksimumi, kuna kardavad läbi kukkuda ja muutuda teiste naerualuseks. Ta valib alati lihtsama ja mugavama tee, ei pinguta kunagi rohkem, kui temalt oodatakse .

4.3. C-tüüp inimesed

See inimene on innustunud ning pühendunud. Annab endast alati rohkem kui oodatakse. Mõtleb kaasa, õpib pidevalt juurde ning innustab kaastöötajaid.
Sellised töötajad on iga tööandja unistuseks. Nad on teotahtelised ning neil on innovaatilised ideed. Vahel ilutavad nad liigset agarust ja aktiivsust, mis põletab neid läbi või väsitab ümbritevaid. Nad leiavad elus väljakutseid ja võivad olla edukad mitmel alal korraga pühendumise ja eneseusu tõttu.12

5. Võimed ja oskused

5.1. Võimed

Võimed ja oskused on eelduseks , et saada edukaks valitus erialal. Võimed arenevad ning avalduvad tegevuste käigus. Võimed soodustavad teadmiste ja oskuste omandamist, kuid ei ole ise teadmised ja oskused.
Võimete liigid:
Üksikvõimed - olemuselt lihtsad võimed.
Näitkeks taju kiirus, silmamõõdu täpsus, värvide eristamine, mälu maht, tähelepanu koondamine jne. Kutsevalikul võib üksikvõimetel olla küllalt suur tähtsus: värvide eristamise võime liiklusvahendi juhile, maitsmis - ja haistmismeel kokale jms.
Erivõimed - koosnevad mitmetest lihtsamatest võimetest, olles rakendatavad mingil kindlal alal (erialal), mitte kõikjal. Näiteks erivõimed matemaatika , kunstide, organiseerimise alal.
Erivõimed viitavad otseselt sobivusele tööks mingil kindlal elualal.
Üldvõimed - iseloomustavad inimese üldist vaimset arengutaset ja on rakendatavad inimtegevuse väga paljudel aladel.
Näiteks intelligentsus , loominguline võime jne.
Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid . Seega on intelligentsus vaimsete võimete kogum, mille kõrge tase tagab vaimse tegevuse kerguse ja produktiivsuse.

5.2. Oskused

Oskused on töövõtja isiksuse tähtsaim aspekt, sest tööandja enda edukus jääb neist sõltuma. Oskused võib jagada kolmeks – funktsionaalsed oskused, eneseohjamise oskused ja tehnilised oskused. Eneseohjamise oskused on inimlikud omadused või iseloomujooned. Funktsionaalsed oskused on paljudel tegevusaladel vajalikud üldhariduslikud baasoskused. Tehnilised oskused on seotud konkreetse tööga ning on piiratud kasutusvõimalustega.13
Tänapäeval töötegemiseks vajalikud oskused:

• Suutlikkus vastu võtta otsuseid ja kanda vastutust.
  
• Loov lähenemine oma tööülesannete täitmisele.
  
• Valmisolek seada endale ise tööalaseid eesmärke ja neid ellu viia.
  
• Oskus töötada sellistes isemajandavates töörühmades, kus tuleb täita väga erinevaid oskusi ja teadmisi nõudvaid ülesandeid.
  

Tööandja ootab töötegijalt lisaks headele töötulemustele ja kutsealasele ettevalmistusele oskusi, mis ei pruugi küll puudutada konkreetse ametikoha tööülesandeid, kuid mängivad ametialasel toimetulekul suurt rolli.14

6. Elukestev õpe

See mõiste iseloomustab tänapäeva tööturul tegutsevaid inimesi kõige enam. Ühiskond väärtustab inimesi, kes soovivad pidevalt midagi juurde õppida ja ennast arendada. Eesti Vabariigi valitsus on kiitnud heaks „elukestva õppe strateegia aastateks 2005-2008“. Selle eesmärk on suurendada Eesti inimeste õppimisvõimalusi ja -valmidust. Elukestev õppimine aitab inimestel parandada teadmisi ja oskusi vastavalt enda ja tööturu vajadustele, tõsta uute teadmiste ja oskuste omandamisega oma kvalifikatsiooni, konkurentsivõimet ning ettevõtluse tootlikkust. Kuigi elukestva õppe all mõistetakse kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, keskendub see strateegia eelkõige täiskasvanud õppijale.
Töötamine ja õppimine samaaegselt on nii hea kui halb. Esiteks on inimesel head kõik kogemused ja teadmised, mis üksteist täiendavad, kuid samas ei jätku piisavalt aega kahega korraga tegelda. Kui töö ja õpingud on samas valdkonnas, siis tuleb see kasuks, sest need mõlemad täiendavad üksteist. Tööl käimine annab õpingutele lisaks ettekujutuse eriala praktiseerimisest ja reaalsest olukorrast. Kooliskäimine mõjub töötamisele värskendavalt – huvitavad loengud ja valdkonnaga laiemalt tegelemine. Tööandjad on huvitatud õpingute edukusest ja diplomini jõudmisele kaasaaitamisest.
Õppimisviisid:
Kaugõpe annab aja planeerimisel rohkem vabadust. Kaugõppes käib õppetöö ühel nädalavahetusel üle mitme nädala. Suur osa on iseseisval tööl ja e-õppel.
Avatud ülikool võimaldab ükskõik millist õppekava järgides läbida kõik õppeained endale sobivas tempos ilma tudengiseisusse astumiseta. Lõpetamisel saad täpselt samasuguse diplomi kui teisedki sama eriala üliõpilased.
Täiendõppekursusi korraldavad lisaks ülikoolidele ja kutseõppeasutustele ka koolitusfirmad. Täiendusõpe on mõeldud enamasti eelneva erialaharidusega ja töökogemusega inimestele, kes soovivad omandada uusi teadmisi või oskusi oma erialal.
Õhtune-, kaug-, täiendusõpe, osakoormusega õpe ja avatud ülikool on üldjuhul kõik tasulised.15

KOKKUVÕTE

Karjääri planeerimine on elukestev tegevus. Karjäär ei tähenda ainult tööalaselt kõrgemale liikumist, vaid kõiki elus olevaid rolle. Haridusvalikuid tehakse erinevatest aspektidest lähtuvalt. Oluline on tööle minnes alustada madalamalt ning siis püüelda üha enam kõrgemale. Selle käigus saab praktilisi kogemusi, mida koolis ei ole võimalik õppida.
Igale inimesele on iseloomulik oma elustiil ning seda mõjutab suurel määral töö. Igapäevases elus on inimesed täitmas erinevaid rolle – tööeluga seotud rollid on ühed neist. Oluline on tunda oma „mina-pilti“, sest ennast tundmata on raske jõukohaseid eesmärke püstitada ja karjääri planeerimine on raskendatud. Isiksus on teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab mina-teadvuses, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga.
Karjääril on erinevad liigid ning inimesi saab grupeerida vastavalt tüübile. Mõnikord võib töö olla end ammendanud, kuid ennem kannapööret tuleks siiski kindlaks teha, et probleem ei peitu näiteks töövälises elus. Võimed ja oskused on eelduseks, et saavutada edu valitud erialal. Võimeid ja oskusi on võimalik liigitada. Oluline on silmas pidada fakti, et õppimine ei lõpe ülikoolidiplomi kättesaamisega. Tänapäevane tööturg väärtustab ja vajab inimesi, kes end pidevalt arendavad ja täiendavad.
Teema puhul on probleemiks, et inimesed lõpetades kooli, jätavad karjääriplaneerimise pooleli või ei tegele sellega enam teadlikult. Üldjuhul inimesed ei teadvusta endale, et karjääriplaneerimine peaks kestma läbi elu.

KASUTATUD ALLIKAD

Ühiselt tulevikku. Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove . Tallinn 2007
Saar, T. Karjääri keerdtrepp. Tallinn. Äripäeva Kirjastus 2006
Saksakulm , T. Kuidas otsida tööd. OÜ Ellervo 1998
Noorele .
http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=10194 (07.10.2008)
Täiskasvanule
http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=10534 (07.10.2008)
1 http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=84517&parent_id=84515
2 Ühiselt tulevikku. Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove. Tallinn 2007 lk 5
3 Saar, T. Karjääri keerdtrepp. Tallinn. Äripäeva Kirjastus 2006 lk 31-40
4http://www. rajaleidja .ee/index.php?id=10591&parent_id=10570
5 http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=10592&parent_id=10570
6 http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=10569
7 http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=10568
8 Saar, T. Karjääri keerdtrepp. Tallinn. Äripäeva Kirjastus 2006 lk 14- 18
9 Saar, T. Karjääri keerdtrepp. Tallinn. Äripäeva Kirjastus 2006 lk 19
10 http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=84515
11 Saar, T. Karjääri keerdtrepp. Tallinn. Äripäeva Kirjastus 2006 lk 18-19
12 Saar, T. Karjääri keerdtrepp. Tallinn. Äripäeva Kirjastus 2006 lk 14- 18
13 Saksakulm, T. Kuidas otsida tööd. OÜ Ellervo 1998. lk 13
14 http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=10567
15 http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=84528