Struktuurianalüüs individuaalsesse arvestusse (0)

Inglise keel kui normitud kirjakeel
Enn Veldi
Tartu ülikooli inglise filoloogia õppetooli dotsent
Inglise keele puhul ei saa rääkida riiklikust keelekorraldusest.
NIMELT
Ei ole olemas Briti, Põhja-Ameerika ega ka rahvusvahelist inglise keele akadeemiat.
AGA
Prantsuse Akadeemia eeskujul püüti küll kunagi keelekorralduslikku akadeemiat luua ka Inglismaal ja Ameerikas, kuid need katsed luhtusid.
SEEGA
Seepärast ei saa inglise keele puhul ükski ametkond ära keelata näiteks prantsuse võõrsõnade kasutamist ingliskeelsetes restoranimenüüdes. Ei eksisteeri ka keelepolitseid, kes võiks eksimuste eest trahve määrata.
Inglise keele normid põhinevad tegelikul keelekasutusel; kasutuselolevate normide kogu moodustab standardi.
NIMELT
Õigekeelsusnorme kirjeldavad sõnaraamatud, grammatikad ja käsiraamatud. Standard English
'standardinglise keel, normitud inglise keel' on raskesti määratletav mõiste.
SEST
Ühed arvavad , et standard on tüüpiline igapäevane keelekasutus,
AGA
teiste arvates on tegemist lihvitud keelega, mida kasutatakse eelkõige formaalsetes situatsioonides (nii kirjalikus kui ka suulises kõnes).
SIISKI
Sellise keele kasutajaskond on suhteliselt väike.
AGA
Samas pole see üllatav, sest enamik inimesi on lugejad ning ainult 5-10% on aktiivsed kirjutajad . Võrreldes lugemisega on normitud kirjakeeles kirjutamine vaevanõudev tegevus, mis eeldab igapäevast tööd sõnaraamatute, grammatikate
ja käsiraamatutega.
SEEGA
Kirjutav vähemus kirjutab aga kogu lugemisvara.
Levinud on ka arvamus, et kirjakeele väljendusvõimaluste tundmine
aitab elus haljale oksale jõuda. Vastavad teadmised antakse edasi kooliharidusega.
AGA
Muidugi ei tule hea väljendusoskus iseenesest, vaid nõuab sihikindlat tööd. Mitte keegi meist pole selles osas täiuslik, pigem on see ideaal, mille poole tuleb püüda.
KUNA
Inglise keel on meil popp – seetõttu kipuvad paljud eestlased oma emakeeltki kaunistama ingliskeelsete sõnade ja väljenditega.
SEETÕTTU
Sellist keelekasutust kutsutakse inglise keele dekoratiivseks funktsiooniks.
Mis on standard?
Sel sõnal on päris huvitav päritolu.
NIMELT
Eesti keeles on õieti kaks sõna: standard ja standart . „Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" ütleb meile, et standard on 'norm', aga standart on 'ruudukujuline lipp '.
standard 1. hulga, omaduste, väärtuse, hinna, aja, jms. norm,
ühtsed
kohustuslikud nõuded; tehniline dokument nende nõuete
kindlaksmääramiseks.
| (laiemalt:) näidis, eeskuju, etalon, millega midagi võrreldakse.
Ls. ettevõtte-, euro-, haridus-, maailma-, termini-, toote-, tõustandard;
elustandard; kullastandard.
VÕI
2. endisaegne inglise ruumimõõt, 165 kuup jalga (u. 4,67 m3).
standart (ruudukujuline lipp), a. (ratsaväeüksusel). b. riigipea
lipp, mis heisatakse tema kohalviibimise märgiks.
AGA
Tegelikult on sõnadel standard ja standart ühine päritolu. Inglise keeles
on mõlema sõna vaste standard, kusjuures sõna algne tähendus oli
'kuninga lipp, mille alla koondusid lahinguväljal sõjamehed'. Mõiste
lippur, lipukandja vaste on inglise keeles praegugi standard-bearer.
NING
Seejärel lisandus tähendus 'kuninga poolt heakskiidetud mõõtühik'.
NIMELT
Inglise normitud kirjakeele sünniaasta on 1417, kui kuningas Henry V hakkas ametlikus kirjavahetuses kasutama prantsuse keele asemel inglise keelt.
AGA
Nimetus King's English 'kuninga inglise keel' või Queens English 'kuninganna inglise keel' näitas, kas valitseja oli parajasti kuningas või kuninganna. Aastal 1775 ilmus William Perry „The Royal Standard English Dictionary" („Kuninglik standardinglise keele sõnaraamat"), mille pealkirjas esineb esimest korda sõnaühend Standard English.
Vaatame, kuidas normitud kirjakeel erineb teistest keelekujudest. Allpool toodud skeem on pärit Kenneth G. Wilsoni Ameerika inglise keele käsiraamatust. See inglise keele mudel hõlmab kolm keelekuju: Standard English 'standardinglise keel, normitud inglise keel', Common English 'tavainglise keel' ja Vulgar English 'rahvainglise keel, lihtrahva inglise keel'.
22
Ülemine ring tähistab standard-, keskmine tava- ning alumine rahvakeelt.
Meie keelekasutus peegeldab paljuski seda keelekeskkonda, milles me elame.
NIMELT
Varaste , asotsiaalide ja narkomaanide seltskonnas liikudes omandame vargaargood ja narkoslängi,
AGA
kuid oleks petlik arvata, et saaksime niimoodi tundma õppida normitud kirjakeelt.
SEEGA
Peame hoolikalt valima, mida lugeda ja vaadata, sest kõik kolm ringi peaksid olema meie keelekasutuses esindatud .
Mind paneb vahel muigama, kui tudengikandidaat kasutab inglise keele sisseastumiseksamil mittestandardset sõnavara.
NIMELT
Näiteks lause I wanna be a pilot 'ma tahan piloodiks saada' sobib kasutada noorte omavahelises vestluses, eksamivestluses aga mitte.
AGA
Tavaliselt ei olda aga olemasolevate reeglitega piisavalt kursis.
SEETÕTTU
See, et keegi tuttav, naaberrahva esindaja või isegi emakeelne kõneleja inglise keelt niimoodi kasutab, ei pruugi tähendada seda, et tegemist on hea inglise keelega.
JÄRELIKULT
Kehva keelekasutust kogeme tunduvalt rohkem kui head.
Toon näite. Õpetan esimese kursuse inglise filoloogidele kirjaliku väljenduse kursust. Arutame parajasti teksti, mis käsitleb loengute eeliseid ja puudusi, võrreldes teiste õppemeetoditega.
NIMELT
Esimeses lauses Lectures are an economical way of giving Information to a large number
of students 'Loengud on ökonoomne viis anda teavet suurele hulgal tudengitele' köidab mu tähelepanu veaohtlik sõna economical ning me arutame, mille poolest erinevad omadussõnad economic 'majanduslik, majandusse puutuv' ja economical 'säästlik, ökonoomne'.
KUID
Üks tudeng väidab, et tema tähelepanekute kohaselt on praeguseks tähenduslik erinevus kahe sõna vahel kadunud.
SIISKI
Mina sellega päri ei ole
SEETÕTTU
ning koduseks ülesandeks jääb sõnade tähendus üle kontrollida.
23
Kas inglise keelel on üks või mitu standardit?
Pooldan seisukohta, et neid on mitu.
NIMELT
Praegu on tähtsuse järjekorras kolm olulisimat Ameerika, Briti ja Austraalia standard.
KUID
Meile on olulisemad Briti ja Ameerika standard.
SIISKI
Briti inglise keelel on pikem ajalugu ning meie inglise keele õpetajate enamik tunneb peamiselt seda keelekuju.
Ameerika õigekirjastandardile pani aluse Noah Webster ( 1758 - 1843).
NIMELT
Ameerika mõttelaadis on alati olnud tähtis koht iseseisvusel, seda ka keeleasjus.
AGA
Briti inglise keelt tajuti Ameerika Iseseisvussõja järel kui rõhujate keelt.
MISTÕTTU
Praegugi arvavad Ameerika lihtinimesed, et nemad räägivad inglise keelt, aga brittidel on aktsent.
SEEGA
Seepärast pole imestada, et ameeriklased läksid meelsasti kaasa Websteri ideega kehtestada oma õigekirjanormid. Järgnevas tabelis on toodud mõned näited praeguste erinevuste kohta.
Ameerika inglise keelepruuk erineb Briti inglise keelest umbes 25%.
SEST
Erinevusi on palju rohkem, kui meil tavaliselt arvatakse. Vastuolud tekivad siis, kui õppur kasutab ühte standardit,
AGA
õpetaja aga parandab teise standardi järgi. Näiteks erineb artikli kasutus järgmistes lausetes:
Briti, Austraalia: She spent a week in hospital last year .
Ameerika: She spent a week in the hospital last year.
Briti ja Austraalia inglise keeles on väljend in hospital 'haiglas' ilma artiklita,
KUID
Ameerika inglise keeles aga on määrav artikkel vajalik (in the hospital).
Samas peame arvestama, et praegu räägib 70% emakeelsetest kõnelejatest Ameerika inglise keelt.
JA
Ka on kiiresti globaliseeruvas maailmas USA mõju paljudes eluvaldkondades väga tugev.
KUNA
Austraalia ja Kanada standard said eluõiguse üsna hiljuti ning
SEEGA
tõenäoliselt kuuleme lähiaastatel veel teistestki elujõulistest inglise keele standarditest.
Kes kehtestab normid?
Eespool oli juttu , et inglise keele puhul puudub riiklik keelekorraldus .
AGA
Samas oleks naiivne arvata, et puuduksid jõud, kes mõjutavad keelenorme.
SEEGA
Arvesse tulevad üksikisikud, sotsiaalsed grupid, kirjastused , ajalehtede, ajakirjade, raadiojaamade ja televõrkude toimetused, teadusühingud, suurfirmad (nt Microsoft ) jne.
SIISKI
Alati on leidunud ka radikaalseid keelereformijaid,
AGA
kuid nende tegevus pole edukas olnud.
Inglise keele puhul on keelekäsiraamatute järele suur nõudmine.
KUIGI
Ühelt poolt tunnevad paljud emakeelsed kõnelejad, et nende keelekasutus on ebakindel,
SIIS
teiselt poolt vajavad tuge ja suuniseid need, kellele inglise keel on kas teine keel või võõrkeel.
SEST
Neid inimesi on aga palju kordi rohkem kui emakeelseid kõnelejaid.
SIISKI
Emakeelsetel kõnelejatel on hirm, et hakkavad tekkima uued standardid, mida nad ei suuda enam mõjutada.
SEETÕTTU
Inglise keele tulevikustsenaariumid on seetõttu põnev teema.
XX sajandi tuntuim Briti keelekasutuse normija on Henry Watson Fowler (1858-1933). Tema koostatud „Dictionary of Modern English Usage " („Nüüdisinglise keele kasutuse sõnaraamat"; 1926) on möödunud sajandi olulisimaid keeleraamatuid.
KUIGI
Kuigi Fowleri käsitlus on paljuski subjektiivne ja moraliseeriv,
SIISKI
on see raamat ajaproovile üllatavalt hästi vastu pidanud.
JA
Uus, ajakohastatud trükk ilmus 1998. aastal. Fowler oli õppinud Oxfordi ülikoolis klassikalisi keeli ning töötas aastaid koolmeistrina.
SEETÕTTU
Ühelt poolt iseloomustab teda peen keeletaju,
NING
teiselt poolt koolipapalik soov õpetada. Koos oma vennaga koostas ta „The Concise Oxford Dictionary" („Lühike Oxfordi sõnaraamat"; 1911) esimese trüki.
NIMELT
Selle sõnaraamatu mõju on võrreldav meie õigekeelsussõnaraamatu mõjuga eesti keele kasutusele.
Keelt normivad ka mõjuvõimsad kirjastused.
NIMELT
Nimed Oxford ja Oxford University Press ei vaja tutvustamist,
SEST
tegemist on mainekate kaubamärkidega. Tavaliselt on sõna „Oxford" raamatu kaanel trükitud isegi suuremate tähtedega kui raamatu pealkiri ning kirjastus reklaamib oma sõnaraamatuid kui maailma usaldusväärsemaid.
NIMELT
Peale sõnaraamatute on kirjastusel olemas omad keele- ja stiilikäsiraamatud, mille abil ta ühtlustab oma väljaannete keelekasutust.
SEETÕTTU
Autorite ja toimetajate tarvis on koostatud isegi eraldi sõnaraamat, mille keelekorralduslik suunitlus on täiesti tuntav. See sõnaraamat normib õigekirja, sõnade kokku-, lahku- ja sidekriipsuga kirjutamist, grammatikat (nt mitmuse moodustamist võõrsõnades), sõnavalikut jms.
JA
Samuti tuuakse välja erinevused Briti ja Ameerika inglise keeles.
Nii mõnedki selles sõnaraamatus soovitatud vormid erinevad Johannes Silveti „Inglise-eesti sõnaraamatus" esitatuist.
Huvi pärast võrdlesin Silveti sõnaraamatut ka 1934. aastal ilmunud lühikese Oxfordi sõnaraamatu („The Concise Oxford Dictionary of Current English") kolmanda trükiga.
NIMELT
Silveti „Inglise-eesti sõnaraamatu“ esimene trükk ilmus 1939. aastal ning autor on kirjutanud, et Oxfordi sõnastikud olid talle oma sõnaraamatu koostamisel eeskujuks.
AGA
Selgus, et Silveti sõnaraamatu nii esimene kui ka kolmas trükk kajastab omaaegset praktikat, nt co- operation , foetuslfetus, fox-terrier, gall-bladder, gallstone, hoar-frost, ice- cream , ice-house, jaw-bone, kiddy, window -sill.
SEEGA
Õigekeelsusnormid pole aga igavesed , vaid muutuvad aja jooksul. Erinevuste hulgas torkab silma, et praegu on tendents liitnimisõnades sidekriipsu vältida.
Viimastel aastakümnetel on päevakorda tõusnud poliitiline korrektsus.
NÄITEKS
Keelekäsiraamatutesse on lisandunud uus peatükk, mis õpetab keelt kasutama nii, et see ei solvaks feministe, mustanahalisi, seksuaalvähemusi ega puuetega inimesi. ÕS 1999 järgi pole sõnal neeger eesti keeles halvustavat tähendust,
KUID
inglise keele puhul on eelistused aja jooksul mitmel korral muutunud.
NIMELT
1861.-1865. aasta kodusõda lõpetas Ameerika Ühendriikides orjapidamise ning soovitatavaks terminiks sai coloured 'värviline'.
AGA
XX sajandi algul vahetas selle välja Negro. 1960. aastate kodanikuõiguste liikumine tõi kaasa uue eelistuse black 'mustanahaline', 1980. aastate lõpust on aga Ameerika inglise keeles soovitatav termin African American.
KUID
Briti inglise keeles on standardterminiks jäänud black.
Mida öelda lõpetuseks? Meie õnn on see, et meil on oma normitud kirjakeel. Õppigem seda tundma ja kasutama, sest oma keele väljendusvõimaluste tundmisest on suur abi ka võõrkeelte omandamisel.
Vt nt Concise Oxford Companion to the English language. Ed. T.
McArthur . Oxford University Press, 1998, lk 575-579.
2 Vt T. McArthur, The English Languages. Cambridge University Press,
1998, lk 14-16.
Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. V köide, 3. vihik. Tallinn, 1999, lk
579-580.
A Brief History of English usage. - Webster's Dictionary of English Usage.
Ed. E. Ward Gilman. Springfield, Massachusetts, 1989, lk 7a.
Vt T. McArthur, The English Languages. Cambridge University Press,
1998, lk 102-137.
27
6 K. G. Wilson , The Columbia Guide to Standard American English. N.Y.,
1993, lk 413.
7 Vt ka E. Veldi, Noah Websteri mõju Ameerika identiteedile. - Favoriit
1995, nr 3.
8 Vt M. Mondiano, Standard English(es) and Educational Practices fo r the
World's Lingua Franca. - English Today , Vol. 15, No. 4.
Vt Cambridge International Dictionary of English. Ed. P. Procter .
Cambridge University Press, 1995, lk 687.
10 R. W. Burchfield, The New Fowler's Modern English Usage. Revised
third edition . Oxford University Press, 1998.
The Oxford Dictionary for Writers and Editors. Second edition. Ed. R.
M. Ritter. Oxford University Press, 2000. Toimetaja märgib eessõnas,
et seda sõnaraamatut tuleb kasutada koos järgmiste keeleraamatutega:
„The Oxford Guide to Style" (ilmub 2001. aasta kevadel); „The New
Fowler's Modern English" (kolmas, täiendatud trükk, 1998); „The
New Oxford Dictionary of English" (1998) või „Concise Oxford
Dictionary" (kümnes trükk, 1999).
The New Oxford Dictionary of English. Ed. J. Pearsall. Oxford
University Press, 1998, lk 181.