Geodeesia semester sügis (0)

Q: Miks Et kontrollida kas vastab projektile?

Vastus leiad õppematerjalist: Geodeesia semester sügis

Kutsekool - Geograafia - Geodeesia

5 VÄGA HEA

Sügis - Värvikirev metsatukk, langevad tammelehed ja mädahõng - sügiselised luuletused

Esitatud küsimused

Miks Et kontrollida kas vastab projektile?

Sügissemestri-loengud:
Geodeesia harud:

Kõrgem geodeesia - uurimisobjektiks on Maa kui planeet, tema kuju ja suurus ning sisemine gravitatsiooniväli.

Topograafia - tegeleb maapinna väiksemate osade mõõtmisega ja nende kaardile kujutamisega.

Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale

Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks.

Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised

Katastrimõõdistamine - katastri piiride määramine(nt mõõdetakse mingi metsatükk), mõõtmine ning seal olevate pindade kaardistamine, maakorraldus , punktide märkimine
Maa kuju ja suurus ( ellipsoid , geoid)
Maale mõjub 2 jõudu: maasisene raskusjõud ja tsentrifugaaljõud.
Ellipsoid- Maa matemaatiline mudel
Geoid - rahulikus olekus olevate maailmamerede pind, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa- alale . Geoid on maa mudel, mis ei ole deformeerunud geomeetriliselt vaid füüsikaliselt
Lähtepind kõrguste määramisel Eestis EST-geoid 2011 (absoluutkõrgus BK77-süsteemis)
Eestis on ellipsoid madalamal kui geoid, 16 -21 m. Mõõtmisel valime geoidi.
Horisontaalprojektsioon (HD)
Maa reaalse pinna kujutamine tasapinnal .
Horisontaalproj. on kas võrdne või lühem kaldejoonest (SD)
Kõrguskasv( delta h) on kahe punkti kõrguste erinevus.
Elektrontahhüm mõõdab kaldejoont ning arvutab meile HD pikkuse
Joonemõõtmise täpsus (suhteline viga)

Kui f_lubatud on 1/100 ja suhteline viga tuli 1/250, siis mõõtmise viga mahub lubatud piiredesse, kuna 1/250 Horisontaal- ja vertikaalnurk
Horisontaalnurk on kahe vertikaaltasapinna vaheline nurk horisontaaltasapinnal.
β(vahemik)=0° kuni 360°
Vertikaalnurk on mingi joone ja horisontaaltasapinna vaheline nurk
v= -90° kuni +90°
Elektrontahhüm ei mõõda horisontaalnurka vaid mõõdab horisontallsuunalugemeid.
Nurk arvutatakse.
Horisontaalnurk = Edasivaate horisont . suunalugem - tagasivaate horisont. suunalugem(EV-TV)
Mõõtühikud

Radiaansüsteem 1 rad= 180°/pii * 3600 = 206265”

Kuuekümnendsüsteem

Sajandsüstem (goonid)
1g=0,9°, täisnurk = 100g , täisring 400g
Kaart ja plaan
Kaardil on sees moonutused, plaanil neid ei ole.
Kaart - maapinna kujutis moonutustega
Plaan - maapinna tasaplaaniline kujutis ilma moonutusteta.
Situatsiooniplaan - kujutatakse maastikuobjekte ehk kontuure.
Topograafiline - koos reljeefiga
Koordinaatsüsteemid (geodeetilised-, tasapinnalised-, polaarkoordinaadid )

Geodeetilised koordinaadid (geograafilised)
Mõõdistatakse meridiaane ja paralleele
Laiuskraadi B ja pikkuskraadi L
0° meridiaan - Greenwichi meridiaan
Laiuskraadi max väärtus B 90°
Pikkuskraadi max väärtus 180° . Eesti on 58° põhjalaiust, 27 ° idapikkust
Ristkoordinaadi süsteem (tasapinnalised)
X;Y koordinaadid y- telg on ekvaatoriga paralleelne
X-telg suundub põhja ja Y-telg suundub itta , vastupidine matemaatikas kasutatavale.
X telg on telgmeridiaan või temaga paralleelne suund

Polaarkoordinaadid (tahhümeeter kasutab mõõtmisel)
Horisontaalnurk ja joone horisontaalporjektsioon
Kõrgus-süsteemid
Absoluutkõrgus-geoid
Elliposidkõrgus
Suvaline ehk suhteline
Kaardiprojektsioonid
Kaardiprojektsioon on selleks, et mittesirgel maal võetud mõõdud saab panna mudelile
-on maaellipsoidi(e maakera) pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis
Kaardivõrk- kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk(kuju, väärtused)
Kaardiprojektsioon ehk kartograafiline projektsioon on sfäärilise pinna tasapinnal kujutamise matemaatiline viis
Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-Est97)
Eesti kaart on kujutatud koonuse peale. Koonuse 2 lõikeparalleeli 59°20’ ja 58°
Kui on vaja leida joone pikkust looduses, tuleb arvestada mõõteteguriga mis tuleb korrutada läbi mõõdetud joonega . Elektrontahhüm.-sse saab sisestada mõõteteguri, mis arvutab ise joone pikkuse looduses.
Ümardamine
Arvutustes kasutame kolme kohta peale koma, nullid tuleb välja kirjutada
Ümardame paarisarvu poole
23,785=23,78 23,755=23,76
Mõõtkava
Plaanil oleva joone pikkus ja looduses oleva horisontaalprojektsiooni suhe.
Mõõtkava täpsus on 0,1 mm kuna rohkem ei suuda inimene eristada.
1:2500 - 1cm=2500cm - 1cm=25m
Kui mõõdad joonisel joone pikkuseks 5,72cm siis looduses on see 5,72*2500=143m
Kuidas leida mõõtkava. Joone pikkus 72m, plaanil 6cm - 7200cm/6cm = 1200 MK 1:1200.
Peamõõtkava on võrdne seal, kus projektsiooni ristub maapinnaga (koonuse 2 lõikeparalleli)
Erimõõtkava - tuleb kasutusele seal kus projektsioon ei ühti.
mõõtkavategur=erimõõtkava/peamõõtkava
Leppemärgid

Pindobjektid (algus ja lõpp-punkt peavad samad olema) - metsad , järved

Joonobjektid - tee, jõgi

Punktobjektid - üksik puu, liiklusmärgid

Kaardikirjad - tänava nimi

Täiendleppemärgid -täiendavad joonist, kirjutatakse juurde millega tegemist(heinamaa, asfalt, muruplats, mis hoonega tegemist ja mitme korruseline.
MKM-nõuded
Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord, põhiseaduses kirjas
Maastiku reljeef, selle kujutamise viisid

Pinnavormid

Positiivsed (mäestikud)

Negatiivsed (orud)

Neutraalsed (tasandikud)

Kõrgussüsteemid
H - geoid
h - ellipsoid
Kujutamise viisid
Kõrgusarvud
Horisontaalidega (samakõrgusjooned) - joonel asuvad punktid on sama kõrgusega, horisontaal ei hargne ega lõiku
Nõlvakriips - näitab languse suunda.
Horisotaali väärtus on on kirjutatud languse suunas.
Täiendavad leppemärgid
Kevad 1. loeng
Joonte orienteerimine (tõeline asimuut , magnetiline asimuut, direktsiooninurk , rumb )
Kõrgused-ellipsoidist(h)/geoidist(H). Ellipsoid Eestis madalamal. HD-horisontaalprojektsioon, SD-tegelik kaugus, kaldjoon
Joonte orienteerimine- looduses või kaardil olevate joonte asukoha määramine
Tõelise meridiaani suhtes- nurk päripäeva, tõeline asimuut, meridiaanide koonduvus
Magnetilise meridiaani suhtes- magnetiline asimuut, kompassi abil
Deklinatsioon e magnetvälja kääne
Kui palju erineb mingis punktis tõeline ja magnetmeridiaan- Tartus 7 kraadi, Eestis üldjuhul 5-8 kraadi.
Direktsiooninurk(alfa)- nurk päripäeva telgmeridiaanist või sellega paralleelse joonega kuni meid huvitava jooneni.
Telgmediaan ehk x telje suhtes
Direktsioonunurga suurim väärtus 359 kraadi 59 minutit 59sekundit
RUMB(0-90 kraadi)
Jaotame koordinaattelje 4ks
Teodoliitkäik, arvutused
Mõõdistuskäik, mille maamõõtja rajab ise.
On murdjoonte süsteem, kus mõõdetakse murdjoonte pikkused ja arvutatakse joonte vahelised horisontaalnurgad.
Kinnine teodoliitkäik - lõppeb samas kindelpunktis kust algas
Lahtine teodoliitkäik - lõppeb erinevas kindelpuntkis
Rippuv teodoliitkäik - ei lõppe kindelpuntkiga(ei ole täpne)
suhteline/suvaline teodoliitkäik
Geodeetiline otse- ja vastuülesanne
Otseülesanne
Teodoliitkäigu arvutus(ehk tundmatule punktile ristkoordin. arvutus)
Antud: Punkt A X ja Y koordinaadid, joone direktsiooninurk, jooneHD
Arvutada: Xb=Xa+HDab*cos alfa AB
Yb=Ya+HDab*sin alfa AB
Vastuülesanne
Teodoliitkäigu sidumine kindelpunktidega ehk direktsiooninurga leidmine
Antud: kindelpunktid Xa Ya , Xb Yb
Arvuta rumb: tan(rumb)=(Yb-Ya)/(Xb-Xa), Vastus absoluutväätuses!
Leiad direktsiooninurga( teed kindlaks veerandi abil)
Arvutused mahamärkimistöödeks
Sul on teada horisontaalnurk ja joone pikkus ning tuleb leida punkti asukoht looduses.(Punkti koordinaadid on teada) Punkti leidmisel tuleb tagasivaate suunalugem ära nullida.
2. loeng Mõõdistamise põhimõte

Tsentreerid ja horisonteerid tahhümeetri kindelpunkti

Mõõdad tagasivaate lugemi

Mõõdad edasivaate lugemi
Tahhümeetri tsentreerimine ja horisonteerimine
1) Tsentreeri ja horisonteeri statiiv silma järgi
2) Kinnita treeger statiivile(kinnituskruviga) ja elektrontahhümeeter treegerile.
3) Tsentreeri treegeri alustõstekruvidega. Kruvisid ükshaaval keerata, et nähtav ring oleks täpselt punktil.
4) Horisonteeri statiivi kinnitushoovadega treegeri ümarvesiloodi järgi.
5) Horisonteeri treegeri alustõstekruvidega elektrontahhümeetri silindrilise vesiloodi järgi.
1. Paned vesiloodi paralleelselt kahe kruviga ning keerad mõlemaid kruvisid võrdselt sissepoole või väljapoole.
2. Paned vesiloodi risti esilagse asendiga ning keerad kolmandat kruvi.
3. Kui vesilood panna paralleelselt kolmanda ja esimese kruviga siis peaks vesiloodi õhumull täpselt keskel olema, kui ei ole siis korrata seda punkti.
6) Tsentreeri kinnituskruvidega. Nihutada treeger punktile. Kui ei õnnestunud, siis korrata punke 5 ja 6.
Mõõdistuskäigu tasandamise põhimõte
Iga mõõtmine sisaldab vigu! Teha kordusmõõtmisi. Mõõtmistulemuste tasandamine - keskmiste väärtuste parandamine
Käigu tasandamine:
Nurgaline sulgemisviga f beeta
f= see mis on, miinus see, mis peab olema.
Parandite summa= -(sulgemisviga)
Parandatud nurkade summa = teoreetiline nurkade summa
3. loeng Mõõtmise vead
-Juhuslikud
-Süstemaatilised( instrument või mõõtja)
-Jämedad(juhuslikult, mõõtjast)
Mõõtmise viga: f= juhuslik viga-tegelik tulemus
Juhuslikud vead

Ei ületa etteantud piiri( äärmine viga)
-esinevad võrdse väärtuse korral ühusuguse seadusega nii + kui - märgiga
Väiksed juh. Vead esinevad mõõtmistulemuses sagedamini
Mida rohkem ühte suurust mõõdame, seda täpsema tulemuse saame

Mõõtmise vead tahhümeetrias

Instrumentaalsed

Tähisele viseerimise viga.( See kui palju mõõdame mööda maas olevast punktist. Nurgaline viga)

Kollimatsiooniviga- suuna mõõtmisel lugemit mõõtev “ring” nihkub, tekib nurgaline viga ning selle vastu aitab täisvõttega mõõtmine.

Tsentreerimine

Isiklikud vead

Ilmastikust põhjustatud ehk 1) refraktsioon ( õhu virvendus) 2) õhurõhk 3)temperatuur
Ilmastiku parand
500m +30 kraadi parand +2mm
500m -25 kraadi parand -30mm
4. loeng Elektrontahhümeetria põhimõisted
Nurk- kahe suuna vahe. Nurka ei mõõdeta kunagi. Nurk arvutatakse( edasivaade-tagasivaade)
Tahhümeeter mõõdab:
1) Horisontaalsuunalugemit
2) vertikaalsuunalugemit
3) kaldkaugust
Ülejäänud suurused arvutatakse( HD ei mõõdeta, vaid arvutatakse)
Tahhümeetrite liigid

Manuaaltahhümeeter- kaalub vähe(umb 4kg), al 1985a.
Teodoliit-mõõdab suunalugemeid, aga kaugusi mitte
Lõputud peenliigituskruvid
Maksab 5 tonni
2) Servotahhümeeter- sisseehitatud mootor, erinevus manuaaliga. Märkimistöö efektiivsus tõuseb 30%
Kaalub 6kg. Keeramine täpne ja usaldusväärne
Hind 10 tonni
3) Tahhümeeter automaatse prismajälgimissüsteemiga
Töö käib ikka kahekesi, aktiivsed/passiivsed prismad . Prismade automatne täppviseerimine. Hind 15 tuhhi
4) Tahhümeeter prisma jälgimisega süsteemi ja kaugjuhtimisega
Tahhümeetri taga ei pea inimest olema
Tahhümeeter starditakse seispunktist, seejärel käib kogu juhtimine sauaga mõõtja poolt. Hinnaks 20 tonni + pult 5 tonni otsa
Joone parandid tahhümeetrilisel mõõtmisel
1)Prisma konstant
2) Atmosfääri parand(temp ja õhurõhk)
3) Maa kumeruse - ja refraktsiooniparand, öösel 0,200 ; päeval 0,132
4) Maapinna kõrgusest tingitud parand 500m joone puhul parand 5mm
5) Projektsioonist tingitu parand( Maa ellipsoid ja koonus ühtivad 2s punktis, väljaspoole lõikeparalleele(Tln, Valga) on joon pikem, kui ellipsoidil
5. Loeng
Nivelleerimine , erinevad viisid
Nivelleerimine ehk loodimine.
Maapinna punktide kõrguste vahe ehk kõrguskasvude määramine maastikul ja nende järgi kõrguste arvutamine. Kasutatakse: ehitiste, rajatiste rajamisel; võrkude rajamisel; maakooreliikumiste uurimisel .
Viisid:

Geomeetriline ehk horisontaalkiirega (nivelliir)

Trigonomeetriline ehk kaldkiirega (elektrontahhümeeter)

Hüdrostaatiline

Baromeetriline (õhurõhu kaudu)

GPS- nivelleerimie
Täpsuse järjestus: Alustades kõige täpsemast: 1) hüdrost. 2) geomeetr . 3) trigono. 4) GPS 5) baomeetr.
Nivelliirid täpsuse järgi:

Kõrgtäpsed +/- 0,5 mm/km kohta

Täpsed +/- 3 mm/km

Tehnikad +/- 10 mm/km
Nivelleerimislatid
Ühepoolsed
Kahepoolsed
Digitaalsed
Nivelliiride kontrollimine

Kompensaator peab töötama

Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne nivelliiri põhiteljega (keerata 180°)

Niitristiku horisontaalniit peab olema risti nivelliiri põhiteljega. (vasak mõõt=parem mõõt)

Pikksilma viseerimiskiir peab olema horisontaalne
Arvutused nivelleerimise väliraamatus
Kõrguskasv = TV lugem - EV lugem
Instrumendi horisont = TV punkti kõrgus + TV lugem
Punkti kõrgus = TV punkti kõrgus + kõrguskasv
(punkti kõrgus=instrumendi horisont - EV lugem)
6. loeng GPS/ GNSS -süsteem
Venemaal-GLONASS
EUROOPAL-ENSS(European navigation system, tuntud kui Galileo)
Hiinal kompass
Üldnimetus: GNSS(GLOBAL NAVIGATSION SATELLITE SYSTEM)
- Satelliidid , seirejaamad ja kasutajad
31 satelliiti, 6-l orbiidil
Igal ajal nähtav vähemalt 4 satelliiti
Tugev signaal L1
Nõrk singaal L2(palju täpsem)
Vastuvõtjad on ühe -ja kahesageduslikud
L1(tavatelefon, matkaseaded jne)
GPS mõõtmismeetod

Vastuvõtjate arvu järgi
-absoluutne asukohamääramine- üks vastuvõtja
diferentsiaalne asukohamääramine- kaks või enam vastuvõtjat
Seade arvutab aega, kaua signaal liigub satelliidini ja seadmesse tagasi, selle aja põhjal arvutab kauguse
2) Vastuvõtja asukoha järgi
Vastuvõtjad on paiksed -staatiline meetod
Vastuvõtjad liiguvad- kinemaatiline meetod
3) Mõõdetav suurus
Koodi levikukiirus- koodkohamäärang
Põhilainepikkuste vahe-interferomeetriline mõõtmine
Praktiliselt võime täpseks mõõtmiseks kasutada:

Staatilist mõõtmist(Järeltöötlusega)

Reaalaajas mõõtmine(kinemaatiline mõõtmine, saame reaalajas koordinaadid)
Absoluutse asukohamääramise põhimõte
1st ega 2st satelliidist ei piisa, et enda asukohta määrata.4satelliidiga saab kuna satelliidid arvutavad aega mis kulub info jõudmiseks satelliiti ning meie GNSS seadmesse, aga meie GNSS seadmes see kell, mis mõõdab aega ei ole väga hea ning selleks ongi vaja 4 satelliiti, mis aitab 4 tundmatuga võrrandite lahendamisel anda täpse tulemuse koos meie asukoha koordinaatide ning kõrgusega.
Algtundmatu lahendamata - ujuv lahendus
Algtundmatu lahendatud - fikseeritud lahendus
Algtundmatut on vaja täpseks mõõtmiseks ning selle leidmine on võimalik püsiva signaali korral.
Staatilise ja kinemaatilise mõõtmise põhimõte
Xt X1 x1-xt= see mis on-see mis olema peab =Δx
Yt Y1 y1-yt =Δy
h(ellipsoidi kõrgus)t h1 h1-htΔh
Need deltad mis on vastuseks saadud, liidetakse liikuvjaama juures x2le jne
x2+Δx=Xl
y2+Δy=Yl Vastusteks on tegelikud koordinaadid.
h2+Δh=hl
VRS- Virtuaaljaamade võrk
Staatilisel mõõtmisel ei saa parandeid, peab ise juurde liitma
Kinemaatilsel mõõtmisel saab.
7. loeng Geodeetilised võrgud
Geodeetiline võrk on maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olev punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel
-Plaaniline võrk
-Kõrgusvõrk
-Gravimeetriline võrk( Seotud kõgusvõrguga)
Merenivoomõõtmiste võrk
Triangulatsioon- vanal ajal( kolmnurkade abil)
Trilateratsioon-trilateratsioon, geodeetilise alusvõrgu punktide koordinaatide määramise meetod, mille puhul maastikule rajatud üksteisega külgnevate kolmnurkade süsteemis mõõdetakse kaugusmõõturiga kõik kolmnurkade küljed.
Polüganomeetria- mõõdetakse nii nurgad kui kaugused
I Eesti riiklik geodeetilien põhivõrk
I klassi võrk- 13 punkti / 7000000
II klassi võrk-199 punkti 1/5000000
Tihendusvõrk 3922 punkti 1/250000
Aluseks mõõdistusvõrgule
Kupits-Kõrgendik/geodeetilise punkti kaitse
Kõrgusvõrgu punkt-REEPER
Pindalade määramine
1)Mehhaaniline viis- Digitaalplanimeeter
2) Graafiline - Ruut ja joonpaletid, geomeetrilised kujundid
3)Analüütiline
8. loeng Lähtepunktide valik mõõtmisel
Vajame kindelpunkte:
-riiklik võrk
-GPS(GNSS-punktid)
-oma käigupunktid
- GNSS-ga 2 kindelpunkti paika ning edasi tahhümeetriga
Tahhümeetriga orienteerimine ja käigu mõõtmine
Orienteerimine:
Seisupunkt kindelpukti + TV
Käigu mõõtmine:
Rakendada joonemõõtmise parandeid
1)Temperatuur, õhurõhk
2)õige prisma konstant!
3)Maa kumeruse parand
4)Maa kõrgusest tulenev parand
5)Projektsiooni parand
Kordusmõõtmiste tegemine(Täisvõte!)
Tasandada käik(milliseid väärtusi rohkem muudad) Vastus: Nurka
Teostusmõõdistused (peale ehitise/rajatise valmimist)

Vundamendid , hooned

Elektrikaalid, postid , alajaamad

Sidekaablid, -kaevud

Teed, tänavad, äärekivid

Torustikud
Miks? Et kontrollida, kas vastab projektile? Ehitaja enda jaoks ja juriidiline pool
Ehitusgeodeesia väljundid:
1)Geodeetiline alusplaan- kuvab seda, mis meil väljas on.Loeme kõik ehituseks ja projekteerimiseks vajaliku
Torustike mõõdistuse eripärad (millist infot kogume/mõõdame)
1)Survetorustikud- puhas vesi, gaas , reovesi .
Toru kõrgus võetakse toru pealt
2)Isevoolsed- reovesi, kanalisatsioon , kõrgus võetakse põhjast
Lisame infot, torude pikkused, vajadusel kalded , ristumised, sidemed, elemendid ja nende materjal.
Pikiprofiili vajalikkus
Kui on vaja maa seest toru välja kaevata siis on teada toru täpne asukoht pikiprofiili pealt. Pikiprofiili pealt on näha ka kus torud omavahel ristuvad.

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 42 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

margot23 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

pdf

Geodeesia mõisted

Kõrgem geodeesia – geodeesia haru, mis tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega Ellipsoid – Maa matemaatiline mudel Geoid – maailmamerede rahulikus olekus olev pind, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa-alale; füüsiliselt deformeerunud Maa mudel Horisontaalprojektsioon – maa reaalse pinna kujutamine tasapinnal; looduses oleva pinna kujutamine tasapinnal Horisontaalnurk – kahe vertikaaltasapinna vaheline nurk horisontasapinnal Vertikaalnurk – mingi joone ja horisontaaltasapinna vaheline nurk Kaart – reeglipäraste moonutustega maapinna kujutis tasapinnal; suuremate alade jaoks Plaan – moonutusteta maapinna kujutis tasapinnal; väiksemate alade jaoks Koordinaatsüsteemid: Geodeetilised k. (meridiaanid ja paraleelid; laius ja pikkus), Ristkoordinaadid (telgmeridiaan ja ekvaatorjoon või nendega II suunad), Polaarkoordinaadid (horisontaalnurk ja joone horisontaalprojektsioon), Absoluutkoordinaadid (geoid

Geodeesia

docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring

Geodeesia

doc

Geodeesia

I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhiv

Geodeesia

docx

Geodeesia kontrolltöö

Geodeesia eksam Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse?

Geodeesia

doc

Geodeesia II Eksami kordamine

1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit pöördellipsoidi · a=6378,137 km pikem pooltelg · b=6356,7573141 km lühem pooltelg · f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõ

Geodeesia

doc

Geodeesia II Eksamiküsimused

1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit pöördellipsoidi a=6378,137 km pikem pooltelg b=6356,7573141 km lühem pooltelg f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõt

Geodeesia

docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1. Geodeesia harud Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring

Geodeesia

docx

Üldgeodeesia eksam

positiivne ja merepinnast allpool asuva koha absoluutne kõrgus on negatiivne. Eestis loetakse keskmiseks meretasemeks Kroonlinna nulli. Mis on geodeetiline kõrgus, selle sünonüümid? Geodeetiline kõrgus määrab punkti kauguse ellipsoidist piki normaali. Mis on geoidi undulatsioon ja geoidi mudel? Geoidi undulatsioon ehk geoidi kõrgus. Geoidi mudel on mudel, mis arvutab geoidi pindala etteantud alal, toetudes referentsüsteemidele. Mis teadus on geodeesia? Geodeesia on teadus, mis käsitleb Maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvälja määramist ning tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil. Mis on nivoopind? On gravitatsioonilises tasakaalus olev samapotentsiaal. Mis on ellipsoid? Ellipsoidi telgede abil määratakse geodeetiline koordinaatsüsteem, mis võimaldab määrata suvalise punkti asukoha ellipsoidi pinnal. Mis on geoid?

Geodeesia

Rohkem sarnaseid