Ajaloolised kohad seotud vene tsaari Peter Esimese Tallinas viibimisega (0)

Ajaloolised kohad seotud vene tsaari Peter Esimese Tallinas
viibimisega

Viimasel ajal sai vaga aktuaalseks teema rahvusvahelistest suhtedest. Kuna ma olen ise venelane kes on sundinud ja elab Eestis ma leidsin ulemise teema vaga huvitavana. Vene valitseja on vaga populaarne ajalooline isik, ja me voime olla uhke, et ta kunagi kulastas ka meie ala. Koige тесным образом temaga on seotud meie koige kuulsam koht linnas – park Kadriorg. Pargi maastikust ja lossist ma kavatsen ka jutustada. Kadrioru lossi ning Tsaari vaikest majakest olen ise mitu korda kulastanud.
Miski ei suuda iseloomustada Peetri suhet Tallinna kui tsaari enda poolt öeldud sõnad:
Kui Tallinn ja Rogerwiek (Paldiski) oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja eroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva Madalikule, vaid siia“.  Peeter I
Tallinn kapituleerus Venemaale 1710. aasta septembris vene vägede ees. Linna oli alles jäänud vähem kui 2000 elanikku. Sõda ja katk olid oma töö teinud. Aga vaatamata sellele juba järgmise aasta detsembris saabus linna inspekteerima ka tsaar , kes huvitus sellest ennekõike kui mereväebaasist, kuna Läänemerel jätkus sõda rootslastega ning Vene impeerium vajas hädasti sõjasadamat võimalikult kaugel läänes.Pärast Põhjasõja lõppu Eesti alal 1710. aastal polnud pärimuse järgi Riia ja Pärnu vahel kuulda ei kuke kiremist ega koera haukumist. Peeter oli raiunud akna Euroopasse ega pidanud enam Euroopaga korstna kaudu suhtlema, nagu Vene ajalookirjutuses levinud väljend ütleb. Kuidas aga tekkis Peeter I-le mõte, et Tallinnas võiks olla ilus loss?
Kokku Peeter I on Tallinnas viibinud üheksa korda.
Täpselt 300 aastat tagasi, 1711 . aasta 13. detsembril jõulude paiku saabus tsaar Peeter koos armastatud abikaasa Katariinaga ja saatjaskonnaga tollasse Revali . Sõidu eesmärgiks polnud mitte ainult siinse talve ja mere nautimine vaid ennekõike linna- ja rannakindlustustega tutvumine . Ise peatus ta Toompeal, praegusel aadressil Lossi plats 4, mis asub Aleksander Nevski katedraali kõrval. Nüüd töötab korduvalt ümbeehitatud majas suveniiri kauplus, 1711. aastal kuulus hoone aga Rootsi kindral Anton Wolmar Schlippenbachile. Viimane kaotas 1701. aasta 30.detsembril vene kindral Boriss Petrovitš Šeremetjevile verise lahingu Põlvamaal Erastvere lähedal. Vähesed teavad täna meenutada, et just Erastvere lahing, millest võttis osa ligi 10 000 meest kummalgil poolel, sai Põhjasõja käigus pöördeliseks. Peeter juubeldas võidu puhul, Moskvas korraldati saluut ja iga ellu jäänud vene sõdur sai autasuks terve kuldrubla. Erastvere lahingust alates tabas rootslasi üks kaotus teise järel. Poltaava lahingus 1709 langes Schlippenbach venelaste kätte vangi, kuid imelikul kombel sai ta Peetri suureks sõbraks ja ka veel vene armee tuntud väejuhiks. Elukunstnikust kindrali vappepitaaf (1721) on täna näha Tallinna Toomkirikus. Just oma rootsi sõbra maja valis tsaar Peeter endale ja oma võluvale Katariinale peatuspaigaks Tallinnas. Lääne Jõulud pidas perekond siin, kuid õigeusklike püha 6. jaanuaril tähistati juba Eestist kaugemal. 27. detsembril tsaar lahkus Tallinnast.
Revalis tsaar on käinud Mustpeade majas, viibinud Niguliste kirikus, Raekojas, Eestimaa rüütelkonna hoones , külastanud paljude ülikute kodusid .Samuti olevat ta osa võtnud ka jõulukuuse püstitamisest Raekoja platsil. Tema Tsaarilik Kõrgus suvatses oma isikliku majesteediõla panna alla kuusele, mida Mustpead põlise tava kohaselt kandsid oma majast Pikal tänaval Suurturule, tänasele Raekoja platsile ülesseadmiseks. Rituaali saatsid muusika ja ringtants. Esmakordselt on aga Tallinna jõulupuud mainitud juba 1441. aastal, mis teeb temast Euroopa teadaoleva vanima avaliku jõulupuu. Põhimõtteliselt tähtsamad vennaskonna sündmused aastas olid mustpeadel jõulu- ja vastlajoodud. Mustpeade peolaud oli rikkalik. Pakuti pähkleid, kooke, puuvilju , rosinaid, linnu- ja metsloomaliha, maitsestatud veine ning õlut. Kord, kui Peeter I oli mustpeade majas külas, juhtunud ka üks õnnetus. Üks mustpea olevat leidnud veinipeekri seest surnud hiire , aga rüüpas joogi siiski vapralt lõpuni, et mitte pikakasvulist Vene valitsejat häirida. Mustpead tutvustasid tsaarile oma maja ja vennaskonna kombeid. Erilist mulje avaldasid valitsejale hiigelsuured veinipokaalid, üleni hirvenahaga kaetud ja all ehtne hirvesõrg. Midagi seesugust polnud Venemaa valitseja iialgi näinud. Põhimõtteliselt Mustpeade vennaskond ühendas молодых не женатых купцов,однако русского царя они избрали своим почетным членом. Olles auliikmeks vastu võetud, kinkis ta vennaskonnale 30 dublooni.
Alates 1712 . aastast oli Peetri omaduses Laia tänava lõpus, Hobuveski vastas paiknenud mansardkorrusega barokkpalee, mille merepoolne tiib toetus linnamüürile. Sealt avanes hea vaade sadamale. Viimane oli tsaari jaoks kõige tähtsam objekt Tallinnas. Kahjuks on hoone hiljem tollivalitsuse jaoks ümber ehitatud. Tema Peetri-aegsest ilmest same aimu vanalt vaatelt ja plaanidelt. Samal aastal märtsis kinnitas Peeter I Tallinna linna ja rüütelkonna privileegid, mis pani aluse balti erikorrale.
1713. aasta sügisel hakati Peeter I isiklike juhiste järgi rajama sõjasaadamat.
Pidulikult tähistati ehitustööde alustamist Peetri osavõtul 2. veebruaril 1714. Admiraliteedi töökodade peamine ülesanne oli remontida ja korras hoida Tallinna sadamas baseeruvaid sõjalaevastiku purjealuseid. Töökodade kompleksi kuulusid veel köiemanufaktuur, telliselööv ja saeveski . 1714. aastal saabuski tsaar uuesti Tallinnasse, et jaanuaris osaleda meresadamale nurgakivi panemisel, ja juba sama aasta juunis oli ta linnas uuesti, sedakorda rohkem kui kuu aega.Vene ajaloolane Ivan Golikov kirjutas selle kohta järgmist:”Monarh, olles nõuks võtnud tugevdada Tallinna kindlust ja teha seal uued sadamad. Peeter I ise tegi ka loetelu sellesinase töö jaoks kirvestest, kirkadest,labidatest ja kangidest.”Tõsi kaubasadam oli Revelis igiammustest aegadest peale olemas. Ideaalseks oli aga niisugune kindlussadam, kus nii sõja- kui kaubalaevad paikneksid turvaliselt.Valmissaamiseni kulus mitu aastat.Säilinud on inseneeri Le Blondi plaan 10.veebruarist 1717 , mis näitab ära sadama plaani täies mahus . Admiraliteedi kanali kaldale oli ehitatud sõjaväekasarmuid ja Admiraliteedi hooneid , läänemuuli otsa juurde rannale oli sadama kaitseks rajatud suurtükipatarei, ning täiendavad kaitserajatised Maar­jamäel, Paljassaarel ja merre oli ehitatud ka kaitseks – fort . Seeläbi muutus vainulike laevade sisenemine Tallinna lahte tülikaks.
Vajades alalist peatuskohta, ostis ta 1714. aastal linnakodanik Drentelnilt väikemõisa Lasnamäe nõlvakul ja laskis sinna püstitada tüüpilises hollandi stiilis pooleteistkordse maja koos sauna ja muude kõrvalhoonetega. Juba järgmise Eesti külastamise jooksul kasutas tsaar elamiseks praegust Peetri maja. Pärast tema surma jäi majake tühjaks ja lagunes . Alles 1804. aastal andis tsaar Aleksander I Tallinnas viibides korralduse maja remontida. Peetri maja ehk "vana palee " (uueks paleeks sai praegune Kardioru loss) on pika ja põneva ajalooga hoone. Seal on Tallinna külastades elanud Peeter I ja Katariina I. 1717 aastal toodi Hollandist Tallinna ja istutati “vana lossi” juurde 550 pärna, millest kohalik aednik Willhelm Stäff saatis 429 järgmisel aastal edasi Peterburi. Üks Reveli polgu poputsik kirjutas Tallinna maakonnas üles 150 tamme,1900 saart , 480 vahtrat, 250 niint, mida edaspidi voiks vaja minna. Majamuuseumi ekspositsiooni moodustavad elu-, söögi- ja magamistuba ning hiljuti väljaehitatud pööningukorrus ja välja kaevatud keldriruumid. Maja on sisustatud tsaarile ja tema ajastusse kuuluvate esemetega. Kuna Peeter ise oli suvel hõivatud erinevate manöövritega ning uute sadamakohtade otsimisega, tuli Katariinal suvemõisas enamjaolt tegeleda igavlemisega, mistõttu tal tekkisid teatavad unehäired. Peetri kirjadest Katariinale selgub , et suurest igavusest hakkas Katariina Renteli õue iluaeda rajama: 19. juulil 1719 kirja järelsõnas kirjutas Peeter, et lisab oma kirjale lilleõie ja piparmündi, mille Katariina ise istutas.
1715. aasta 5. juulist 28. augustini kestnud külastus oli otseselt seotud sõjaga, sest Tallinna lähistel toimusid merelahingud rootslastega, Vene laevadel viibis tsaar ka isiklikult. Кроме этого по его приказанию sai Tallinnas katuse alla uus mereväehospidal, mis erinevalt linna keskaegsetel põhimõtetel tegutsevatest seekhospidalidest kujutas endast tõelist haiglat .1716 aasta suvel oli siin ravil juba 280 mere- ja 126 jalaväelast. Mereväehospidali meedikuks oli raeapteekrite Burchartite suguvõsa liige, doktor Johann(V) Burchart . On tõenäoline, et tsaar Peeter I, kes tundis huvi oma algatuste käekäigu vastu, kulastas järgmiste Tallinna-visiitide ajal ka Mereväehospidali. Doktor J.Burchartit võis ta tunda varemgi, Raeapteegi külastamise ajast. 8 aastat hiljem avati mereväehospidali juurde apteek.Uus hospidal paiknes praeguse haiglakompleksi alal Liivalaia tänava ääres. Selle sõidu ajal tekkis tsaaril mõte ehitada ka veel uhke loss Katharinenthali ehk siis tänasesse Kadriorgu. Umbes seitsmekümne hektari suurune Kadrioru park asub Lasnamäe paekaldal Vesivärava kanali ning Liiva oja vahel.
Peeter I külaskäik Tallinnasse 1717. aasta oktoobris vältas vaid paar päeva, sest tsaar oli lihtsalt läbisõidul välismaalt Peterburi.
1718. aastal viibis ta linnas koos sõjaväeeskaardiga aga ligi kuu aega. 1719. aasta juunis oli külaskäik koos laevastikuga taas mõnepäevane.
1721. aasta visiit, mis vältas 25. maist 16. juunini , oli aga vast pidulikem, kuna tegemist oli osaga tsaari suurest Baltikumi-ringreisist.
Viimast korda, 1723 . aasta juulis, külastas Peeter Tallinnat juba keisrina.
Peetrile meeldisid mered ja ta võttis endale missiooni muuta Venemaa mereriigiks. Tema teine ambitsioon oli muuta Venemaa euroopalikumaks. Ta oli käinud Versailles ' lossis Prantsusmaal ning soovis seda jäljendada. Nii lasi Peeter I Tallinna ja Peterhofi Versailles' lossi koopiad rajada. Kuna Peetrile nii väga meri meeldis, ehitati lossid mere äärde ning kuna arhitekt Niccoln Michetti oli itaallane, lähtub loss itaalia villatüübist. Milanos asuva lossi Palazzo Litta fassaad meenutab Kadrioru lossi oma. Milanost pärit, praegu Eestis elav õpetlane Andrea Bochese võrdleb kahte lossi nii: "Meenutan ülikoolipäevi, mil vahetevahel olid meil loengud ja seminarid barokses-rokokoolikus Palazzo Litta saalides. Missuguse mulje jätaks see Eesti üliõpilasele, kui ta saaks kuulata loenguid, istudes Kadrioru lossi kaminasaalis? Kadrioru lossi ümber võib jalutada ning kevadel ja suvel päikse käes pingil istuda ja Luigetiiki imetleda, aga Palazzo Littas toimub vastupidi kõik sees, kuna ta asub südalinnas. Peaukse ja tiheda - Itaalias ka eriti lärmaka - liikluse vahel on väga kitsas kõnnitee. Vaade on Kadriorus hoopis avaram ja looduslikult kaunim." Peeter I aegsetes ehitusaruannetes räägitakse praegusest Kadrioru lossist kui "Tema Keiserliku Kõrguse lossist metsatukas Reveli lähedal. 1718. aasta 22. juulil mõõtis Peeter I koos Peterburist kaasa võetud arhitekti Niccolo Michettiga praeguses Kadriorus kohta lossi vundamendile ja pargile. 22. juulit võibki pidada praeguse Kadrioru lossi ja pargi sünnipäevaks.
Esialgselt juhatas ehitustöid itaallane N. Michetti, kes oli ka jooniste autor, hiljem asendas teda moskvalane M. Zemtsov. Tsaari tegude kroonikas märgib seda sündmust järgmine sissekanne : "Valitseja oli oma linnalähedases majas ja mõõtis selle lähedal kohta maja vundamendile ja aiale, mille tarvis oli Tema Kõrguse juures Peterburist kaasa toodud arhitekt Michetti." Pärimus räägib, et 1719. aastal müüris Peeter I isiklikult lossi peahoone vasakpoolsele külgseinale kolm telliskivi, mis jäeti krohvimata.
Peeter I ise käis Tallinnas 1721. ja 1723. aastal ning arvatavasti elas sel ajal ühes lossi tiibadest, aga päris lossi valmimist tema silmad enam ei näinud kuid lossi ehitus lõpetati alles 11 aastat pärast Peeter I surma..Peterburi peaarhitekt Michetti sai Kadrioru lossi rajamise ajal 1720. aastal 5000 rubla aastapalka, arhitektisell Zemtsov alustas samal aastal kuuerublase kuupalgaga, kvalifitseeritud töömehed said kolm rubla kuus. Loss koosneb terrassidega ühendatud keskosast ja kahest tiibhoonest. Tiibhooned said katuse alla 1719. aastal. Peahoone müürid ehitati 1720-1721 ning põhiosas valmis loss 1725. aastal. Keskalleed ääristasid lahtised kanalid - Peeter I oli neist Hollandis vaimustunud -, millest üle viisid sillakesed. Parki rajati Luigetiik ja Miraa˛tiik - viimase kohal on praegu presidendi roosiaed -, milles mõlemas oli saareke. Lossi soklikorruse keskosas asub esinduslik vestibüül ja selle peal kahte korrust läbiv peasaal ehk nn kuppelsaal. Vestibüülis näeme mälestustahvlit delfiinide ja tsaarivapiga ning raidkirjal ladinakeelset lauset, mis eesti keeles kõlab nii: "Peeter I, Jumala armust Venemaa keiser , asutas endale maja sellel kohal, mis on Revalis, juulis 1718. aastal." Tahvlilt leiame ka Niccoln Michetti ja Mihhail Zemtsovi initsiaalid . Peakorrusel asusid peale pidusaali keisripaari elu- ja magamistoad, salongid ja kabinetid. Vasakpoolne osa lossist kuulus Katariinale ja parempoolne osa Peetrile. Seda tõendavad ka kuplisaali kartussidele maalitud monogrammid. Kõrvalhoonetest on alles Peeter I maja, lustla, külalistemaja, köögimaja, jääkelder ja lossivalitseja elamu.
Alles 1740 . aastail hakatakse seda Kadrioruks nimetama. Rahvas räägib, et Peeter I pühendas Tallinna lahe kaldal asuva Kadrioru (Katariina org) tervikuna oma abikaasa Jekaterina Esimesele ja.ehitas selle oma naise auks. Seda legendi ei kinnita ükski dokument ning ka Katariina I seosed Kadrioruga peaaegu puuduvad. 1726. aastal pidi Katariina külastama Peeter I rajatud lossi "metsatukas Reveli lähedal". Isegi mööbel saadeti Peterburist siia, kuid ta ise ei tulnud.
Kord kui Peeter Suur järjekordselt Tallinna saabus, läks ta metsatukka linna lähedal oma lossi ja pargi rajamist vaatama.Valitseja rõõmustas, nähes et hiljuti istutatud puud on hästi kasvama läinud, lilled õitsevad. Ent ta imestas seeüle, et pargis oli üksnes sõdureid ja töömehi liikumas näha. Peeter oli vihane ja juba järgmisel päeval tehti Raekoja ees trummipõrina saatel kodanikele teatavaks tsaari ukaas .Kõik, kes aga soovivad, võivad valitseja parki jalutama minna. Vahimehed on pargis selleks välja pandud,et korrapidamist jälgida. Sestpeale sai tulevane Kadriorg avalikuks linnapargiks ning on seda siiamaani.
1929 sai Kadrioru lossist Eesti riigipea residents. 1930. aastatel muudeti lossi sisustust ja arhitektuuri – ehitati juurde banketisaal, söögisaal ja talveaed, osa ruume kujundati rahvuslikus stiilis. Lossi ümbrus eraldati kõrge aiaga, kuid ülejäänud park jäi avatuks. Pargi lõunaossa rajati Rahvapark koos kontsertväljaku ja Noorte pargiga. 
Kadrioru merepoolsel küljel asus omal ajal saun, mis pole säilinud, kuid mille maketti saab näha Peeter I majakeses. Hiljem sai saunast Tallinna loomaaia kontor." Sauna meenutab ka loomaaia direktor Mati Kaal: "Olin tervelt 15 aastat selle saunaga seotud. Uksed olid nii madalad, et leilisoe sees püsiks, ja pikemad inimesed lõid kogu aeg pea ära, kui hooga direktori kabinetist või raamatupidamisest lahkusid. Tallinna linnamuuseum lasi selle hiljem palkhaaval lahti võtta.
Kadrioru pargis kasvasid algselt hobukastanid, õunapuud, kirsid , karusmarja- ja sõstrapõõsad, juurviljad ja lilled ning keskaegne tammesalu . Parteris kasvanud elupuud olid teritatud pliiatsi kujulised ning meenutasid Vana-Egiptuse obeliske, mis olid ehitatud päikesejumala Ra auks. Pargis asub ka kuninglik tamm, mille istutas 1929. aastal Tallinna külastanud, kuid Kadrioru lossis ööbimisest keeldunud Rootsi kuningas Gustav V. Kuni 18. sajandi lõpuni puid pügati, enam seda ei tehta. Eestlaste panteistlik maailmavaade ei luba isegi pargi vanu pehkinuid puid maha võtta ja uutega asendada. Seetõttu on ka Peeter I mõte, et Kadrioru lossist paistaks Tallinna vanalinna gooti - ja barokktornid, teiste sõnadega Euroopa, raske saavutada. Suureks kasvanud puud ja kõrged hooned vanalinna ja Kadrioru vahel ei lase enam sellist vaadet taastada.
 Peeter Suure merekindlus Tallinnas ja selle ümbruses oli peapositsiooniks Soome lahe ja Tsaari-Venemaa pealinna Peterburi kaitsel. Nii see kord juhtus.
Selle töö kaudu  sain ma teada, kui tähtis oli Venemaa jaoks meie väike ala  Läänemere ääres. Vene tsaar tuli kapituleeritud maale mitte vallutajana vaid loojana.  Kasulik on ka teada, kui palju omalt poolt on Venemaa tsaar isiklikult teinud Eesti jaoks (sadam Tallinnas ja Paldiskis, merehospidal, park ja loss Kadriorus). Kõik need objektid pakkusid uusi töökohti, mis on eriti aktuaalne tänasel päeval. Peeter Esimene muretses mitte ainult oma sõdurite ja eesti rahva füüsilise tervise pärast, ta võimaldas inimestele nautida ka ilu ja loodust.. 
Nagu Jüri Kuuskemaa raamatustselgub, oli vene valitseja suur romantik: ta rajas parke, istutas taimi, ehitas losse ja saatis naisele  oma kirjas piparmündi õisi!!! 
A.Pajur, A. Kriiska, A. Selart , B. Kibal, A. Andersen "Eesti Ajaloo Atlas " Avita 2006.
Heiki Haljasorg “Loss sajandiste tagant – Kadriorg”, Äripäev Visioon , 31.03.2006;
Jüri Kuuskemaa “Peeter I ja Katariina I Tallinnas” “Valgus”, 2004
Heimar Lenki Bloog , 23. detsember 2011
Heiki Haljasorg “Talvine Mustpeade maja” “”, Äripäev Visioon“ 30.11.2007
Robert Nerman, „Vallutusplaanid ajendasid Peeter I rajama Tallinna sõjasadamat“,
Tallinna Postimees, 8.12.2006
Tallinna sadam,ajalugu,Vikipeedia
7