ANDRES EHIN Andres Ehin on sündinud 13. märtsil 1940 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Andres Ehini vanemad olid Venemaal sündinud ning seal saksa luterlikus gümnaasiumis hariduse saanud eestlased, kes tulid tagasi Eestisse 1921. aastal. Nad valdasid vene ja saksa keelt sama hästi kui eesti keelt. Isa oli maksuameti asedirektor ja ema oli välisministeeriumi tõlk. Nad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Eesti luuletajatest on Andres Ehinit kõige rohkem mõjutanud Artur Alliksaar, Ilmar Laaban ja Jaan Kaplinski. Sõprus Jaan Kaplinskiga avardas tunduvalt Ehini silmaringi. Inspireeriv oli ka kokkupuude sölkuppidega (Sölkupid elavad Siberis Tazi jõe ääres ning Obi ja Jenissei keskjooksu vahelisel alal). Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks (Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, jms) luuletajaks
Andres Ehin Andres Ehin, Eesti luuletaja, fennougrist ja kirjanik, sündis 13. märtsil 1940. aastal Tallinnas 1921. aastal Venemaalt opteerunud eestlastest vanematele. Tema isa oli maksuameti asedirektor ja ema välisministeeriumi tõlk, kes mõlemad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Andres Ehin lõpetas 1958. aastal Tallinna 21. Kooli ning kuus aastat hiljem Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soome-ugri keelte erialal. Andres Ehin elas 1964-1965 Ratta külas Jamalo-Neenetsi rahvusringkonnas Tazi jõe ülemjooksul sölkuppide juures, kus töötas kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetajana. Sölkupid (söl' 'taiga', kup 'inimene') elavad Siberis Venemaal. Nad räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt. Sölkuppide traditsiooniline maailmapilt tunneb universumi kolmeks jagamist, müütilisi jõgesid, ilmapuud ja taeva jagunemist seitsmeks astmeks - need elemendid on olemas pea kõigi Lääne-Siberi rahvaste mütoloogias
Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. Tema kaaslasteks Tartus umbes aastatel 1960 olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. 2) Artur Alliksaare loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi
Kristiina Ehin Luulereferaat Koostaja: Klass: 2008 Luuletaja elu Kristiina Ehin sündis 18. juulil 1977 Raplas ning on eesti luuletaja ja tõlkija. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Ta on töötanud loovtantsuõpetajana ja looduskaitseala valvurina. Kristiina on kuulunud ka
Saaremaa Ühisgümnaasium Ilmar Laabani elu ja looming Referaat Autor: Evelin Varris 12a Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ELULUGU.............................................................................................................................4 2. LOOMING............................................................................................................................ 6 2.1. Üldiseloomustus ...........................................................................................................6 2.2. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus. Luuletusi 1943-1945"................................................ 6 2.3. ,,Rroosi Selaviste"...............................................................................................
Sõjajärgsete aastate Eestis tehti palju Nõukogude Liidu ideoloogiat kiitvat luulet, mis ei olnud kirjanduslikult alati silmapaistev. Toonaste tuntumate teoste sekka kuuluvad Juhan Smuuli "Poeem Stalinist" ja "Järvesuu poiste brigaad". Ideoloogilise surve leevenedes teisel sajandipoolel kogus kiirelt populaarust vabavärss. Tuntuimad eesti vabavärsi kirjutajad teiste seas olid Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Andres Ehin jpt. Järgmine uuenemislaine tabas eesti luulet 1980.-90. aastate vahetusel mil katsetati uusi vorme ja ortograafiat. Arvukate noorautorite hulgas olid Tõnu Trubetsky, Liisi Ojamaa, Triin Soomets, Merle Jääger. Tugevaid ja omanäolisi luuletajaid on eesti luulesse jõudnud ka 1990. aastate keskel ja lõpus. 21. sajandi luulet iseloomustab sotsiaalsus ja ühiskonnakriitika. Silmapaistavaimad 21. sajandi luuletajad on teiste seas Contra, Kristiina Ehin, Jürgen Rooste, Wimberg.
kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. 2. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi.
Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". [1] ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. 1980. Aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest. See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid", ,,Puudutus", ,,Salateadvus" ning ,,Vari ja viiv". 1991. aastal ilmunud luulekkogu ,,Armuaeg" on Andres Ehin võrrelnud Erose ja Thantose kooslusega. ,,Iseäranis suurt huvi pakuvad luuletajale inimolukorrad, kus armu- ja surmataju langevad sedavõrd ühte, et neid pole võimalik käsitleda eraldi," kirjutab Ehin. Veel osutab Ehin ühele joonele, mis näib läbivat kogu Kareva luulet niisuguse täiusliku hetke saavutamise püüet, ,,mis koondades mineviku, oleviku ja tuleviku, lakkab olemast hetk". Ott
Kõik kommentaarid