EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduse teguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valiku...
Leelo Tungal Kaisa Lohu KELA 1 AÜ Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947. aastal Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. 1962. aastal lõpetas Ruila 8- klassilise kooli, millele järgnes koolitee Tallinna 42. Keskkoolis. L. Tungal on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal 1972. aastal. On töötanud paljudes erinevates kohtades: Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana, Tallinna 36. Keskkoolis samuti õpetajana, erinevate ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetustes, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande ,,Meie repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe ,,Eesti maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994. aastast ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja ja seda siiamaani. On ka MT...
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseksevolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduseteguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad...
.D.....Lendorava arvukuse uurimine Raplamaal Jalase maastikukaitsealal .....E..... Jalase maastikukaitseala taimestiku liigilise koostise uurimine 15.Nimetage rakuteooria põhiseisukohad. (3) 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Mitmoos – tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise ehk mitmoosi teel. 3. Kooskõla – rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 16. Kellel on moondeline areng? jõevähk, ahven, lendorav, riidekoi, tiigikonn, kartulimardikas, lepatriinu, põldlõoke, ristämblik, meriforell, koger, koerliblikas, harilik kärnkonn, maipõrnikas,emakala ehk kiviluts, delfiin (11) 17.Millega on tuntuks saanud järgmised teadlased? a) K.E.vonBaer – Avastas imetaja munaraku. Seejärel järeldas, et munarakust saab alguse loomorganismi areng. Teda peetakse embrüoloogia rajajaks. b) M.Schleiden – Avastas, et taimed on rakulise ehitusega. c) R.Hooke – Ta võttis kasutusele raku mõiste ja tegi valgusmikroskoobi. Ta uuris sellega korgilõike.
Paranda valed väited. a) Viljastumine toimub suguliselt paljunevatel organismidel. b) Lahksugulises organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. c) Kehaväline viljastumine on võimalik vaid veeloomadel. d) Mittesugulise paljunemise korral on järglastel vanematest erinevad tunnused. e) Liitsugulisuse puhul saadakse järglased viljastumata. f) Liitsugulisus lihtsustab sigimist, sest partneriks sobib iga liigikaaslane. Ülesanne 3. 3.1. Kirjuta lepatriinu arengu skeemil esinevatele numbritele vastavad arengujärkude nimetused. 1 → 2 → nukk → 3 3.2. Kas lepatriinu areneb vaeg- või täismoondega? 3.3. Koosta toiduahel lepatriinu vastsega. Arvesta, et nii vastne kui ka valmik on loomtoidulised. --- 23 Ülesanne 4. 4.1. Kirjuta rohutirtsu arengujärkude nimetused õiges järjekorras alustades munast. 4.2. Kuidas nimetatakse sellist arengutüüpi? 4.3. Miks noor rohutirts kasvab vaid teatud perioodidel? 4.4
Sagedasti moodustab hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja endistel lagendikel.Varjutaluv puuliik.Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida näitab see, et puud langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Rahva omaaegset mõttemaailma on see lepa "ruske veri" tugevasti mõjutanud. Lepp on läänemeresoome keeltes olnud vere sünonüümiks ja punase värvuse tähistajaks. Nii on lepatriinu saanud oma nime värvi järgi, mitte aga sellepärast, et ta kuidagi eriliselt lepapuud armastaks. Mitmeid linde, kelle sulestikus leidub silmapaistvat punakat tooni, on nimetatud lepalindudeks (leevikesed, punarind, siidisaba jne.). Aed-lepalind kannab seda nime ametlikult tänaseni. Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse ja teiste kõhuhaiguste puhul. Paraja kangusega tee saamiseks tuleb klaasitäie vee kohta võtta kaks teelusikatäit käbisid
Väike sõsar vellega (Artur Adson) Lastekoorile ning 1 ja 2häälsed laulud 1927 RJM (Raba jalust maha), 7klubi hümn 1934 Järve jääle (Henrik Visnapuu) Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits) 1935 Mehised mehed (Ervin Uibo) Vihm päikeses (Eduard Visnapuu) Vabaduse päevaks (Eduard Visnapuu) Väike sõsar vellega (Artur Adson) Küll on soe päikse pai (J. Truupõld) Õhtulaul (Eduard Visnapuu) Lastesüit [osad: Minge ära, muremõtted (E. Uibo). Kannikene emale (S. Oro). Lepatriinu (K. E. Sööt). Piitsavarrel ratsutamas (K. E. Sööt). Sõit, sõit (K. E. Sööt). Hällilaul (E. Tiideman)] Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Ernesaks 2. Gustav Ernesaks, ,,Laine tõuseb" 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ernesaks_laura11.htm
Saksa keelest (puksid, lahing, kindlus, laager, vang, rüütel, röövel, kapral, palsam, jakk, kampsun, kleit, sukad, kamm, tulp, roos, ankur, kiiker, loots, mast) (Fraseologisme Saksa keelest: on oma sõidu vees, võmis olema, istub hästi, käib nagu kass ümber palava pudru) Rootsi laenud - 19. Dialektismid – murdesõnad Käätse- püksid Kartsas – redel Maarikana – lepatriinu Kärmis – kärbes Elupealuuk – lakaluuk PEAKS SIIA VEEL SÕNU OTSIMA 20. Autor-sõna Ma lisan need homme jõudsin selle väga hilja valmis 21. Uudissõnad Uudissõnad ehk neologismid ??????? 22. Sõna-tähendus Mis siin oli ei mäleta 23. 5+5 slängisõna koos tähendusega seeneke/Benji- Tiia Penjam pahnott/juustukas- hais lol- laughing out loud ehk valjult naerdes, saab öelda peaaegu igas kontekstis taun- loll inimene ülikõva- ülilahe /vinge
· Minu kodu(1991) · Aastaring(1992) · Tondu(1993) · PõrsasPamp(1993) · Põrsapõli(1993) · Palju õnne sünnipäevaks(1994) · Kassileegu(1994) · Kõik on emadele kallid(1996) · Päkapiku pähklikott(1996) · Tubli lapse tunnikell(1996) · Küll on hea!(1998) · Marjajuur lume all(2000) · Tema amet(2001) · Kirjad jõuluvanale(2001) · Pururikas laps(2002) · Kõige ilusam ema(2002) · Sampo värviraamat(2002) · Lepatriinu faksiga(2004) · Väike jõulusoov(2004) · Koer tunneb koera(2006) · Lätikeelne jäätis(2006) · Salajutt(2006) · Sabaga päike(2007) 7 Proosaraamatud · Neitsi Maarja neli päeva(1980) · Poole koera(1980) · Kirju liblika suvi(1986) · Pille, Madis ja teised(1989) · Kartul, lehm ja kosmonaut(1986) · Kristiina, see keskmine(1989) · Barbara ja suvekoerad(1992)
Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Ka...
Lagundajad ehk destruendid Lagundavad surnud orgaanilist materjali. Lagunemissaadustest tekib huumus. Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taas kasutada taimed. 15. Toiduahelad, toiduvõrgustik Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed(autotroofid) ning taim-ja loomtoidulised loomad (heterotroofid). Näiteks: leht lehetäi lepatriinu tõuk lehelind kodukakk; pähkel orav nugis kotkas ( Tarvo Lihatoiduline kits *hint*) Toiduahelad on ka omavahel seotud, moodustades ökosüsteemis toiduahelate võrgustiku. Toiduvõrgustik on omavahel põiminud toiduahelate kogum. Toiduvõrgustiku ülesanded vms (vihikus on mul lihtsalt mingi nool tõmmatud toiduvõrgustiku juurest): On ise reguleeriva ökosüsteemi alus, populatsioonide arvukuse regulatsioon, ökoloogiline tasakaal. 16. Milline on laguahela tähtsus?
„Väikelinna“ baar, kus keskmiselt on viis kuni seitse töötajat. Muidugi leidub Põlva vallas veel pisemaid ettevõtteid ja hulgaliseld FIE-sid. 1.3. Haridussüsteem Põlva vallas on viis kooli, millest neli on munitsipaalkoolid – Mammaste Lasteaed ja Kool, Põlva Keskkool, Põlva Ühisgümnaasium, Roosi Kool ja üks erakool: Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal. Nagu teisteski omavalitsustes on Põlva vallas ka lasteaiad. Nendeks on neli munitsipaallasteaeda – Lasteaed Lepatriinu, Lasteaed Mesimumm, Mammaste Lasteaed ja Kool ja Roosi Kool ja üks eralasteaed: Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal. Olemas on ka huvikoolid: Põlva Spordikool, Põlva Muusikakool, Põlva Kunstikool, kus lapsed saavad tegeleda huvitegevusega. 1.4. Elamufond Elamufond jaguneb peaaegu võrdselt pooleks, pool kuulub Põlva vallale ja pool eraomanikele. 1.5. Põlva valla teed Põlva valda läbivatest teedest on olulisemad, Põlva – Tartu maantee, Põlva – Räpina maantee ja
ja teadmisi ning pakuvad põnevaid ideid ka kasvatajale. Raamatus pakutav metoodika on abiks laste kunstialase tegevuse juhendamisel. Raamatus kirjeldatavad tegevused on arusaadavad, lõbusad, lastepärased. Huvitavamad tegevused: 1. teema 2 Lillekaarik Kasutatavad tehnikad: naaskliga kujundite punkteerimine, kleepsude paigaldamine, paberi ja hambaorkide liimimine. 2. teema 4 Kevadine maastik Kasutatavad tehnikad: sõrmeotste ja käeküljega trükkimine, lehetrükk. 3. teema 5 Lepatriinu 1 Kasutatavad tehnikad: pintsli või sõrmega värvimine, kujundite punkteerimine või väljalõikamine, kartongi ja kleepsude liimimine, plastiliinist voolimine. 4. teema 6 Liblikas Kasutatavad tehnikad: pintsli või sõrmega värvimine, kujundite punkteerimine, värviliste kleepsude paigaldamine, kartongi kleepimine. 5. teema 7 Lilled Kasutatavad tehnikad: naaskliga kujundite punkteerimine, värviliste kleepsude paigaldamine, paberi ja hambaorkide kleepimine. 6
15) Miks me ei leia loodusliku päritoluga salumetsas mändi, kultuurmetsas aga küll? Miks on röövlindude emalinnud reeglina suuremad isaslindudest? Sest mänd on pioneerliik ja valguslembene. Looduslikus salumetsas jäävad väikesed männitaimed varju ja surevad. Emaslinnud on suuremad, et ei tekiks isastega toidukonkurentsi saagi suuruse osas, kuna elu(jahi)paigad on lindudel samad. 16) Miks õnnestub lepatriinut kergesti kätte võtta aga mitte kärbest? Tooge näiteid mimikrist. Kuna lepatriinu on paljudele röövloomadele mittesöödav ja tema hemolümf sisaldab mürki. pole tal vajadus olla kartlik ja kiiresti reageeriv röövloomade ees. Tema mürgisusest annab märku punase ja musta kombinatsioon. Kärbes seevastu on kohastunud teisti jääma ellu, tal on hea nägemine (suured silmad) ning võime ennast kiiresti liigutada, kuid pole mürgine. Näited mimikrist: Mittenõelavatel õiekärbestel on herilasi ja mesilasi imiteeriv hoiatusvärvus,
27. Miks on emapiim asendamatu? Kuna seal on järglasele vajalikud antikehad ja toitaineid ka loomulikult. Lapsel puudub immuunüsteem. 28. Selgitage, mis nim. kotka arengut otseseks? Järelikult vastsündinu omab liigile omaseid tunnuseid ning sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. 29. Selgitage, miks nim. rohutirtsu arengut vaegmoondeliseks? Rohutirtsudel jääb ära nukustaadium ning vastsündinu erineb alguses täiskasvanud eellasest nii sise- kui välisehituselt. 30. Selgitage, miks nim. lepatriinu arengut täismoondeliseks? Munast väljub vastne, mis meenutab ussikest. Peale kasvamist nukkub (aktiivne elutegevus puudub), nukust väljub valmik. 31. Miks on nuku staadium kasulik? Aitab üle elada ebasobivad keskkonnatingimused. (samal ajal valmivad valmikule omased kehastrüktuurid) 32. Selgitage, mis toimub suitsupääsukesel noorjärgus ja millega tema noorjärk lõpeb. Organism kasvab, elukondade talitlus täiustub. Organism õpib. Lõppeb siis, kui suitsupääsuke muutub
KIRJALIK TEST: KORDAMISKÜSIMUSED Osata analüüsida, tuua välja seosed põhjus-tagajärg, tuua näiteid. 1. Kuidas linnastumine ehk urbanisatsioon mõjutab maapiirkondi (liigid, maaressurss). 1.1 Miinused: Viimase 30a kasvavad linnad 2x kiiremini, kui rahvas. Oht looduslikele elupaikadele ja looduse mitmekesisusele. Vajadus materiaalsete ressursside järgi. Muutused maastikus ja maakasutuses. 1.2 Plussid: Antropogeenne surve looduskeskkonnale väheneb. On liike, kes kasu lõikavad. Vähendame oma öko jalajälge, kasutades vähem maad. Püsin linnade kogupindala. Linnastumise põhjuseks on inimeste ränne maalt linna, et asju paremini kätte saada, elutingimused on paremad (kanalisatsioonist tuleb vesi), töökohad on lähemal ja neid leidub siin rohkem, palgad on kõrgemad. Kui enamik inimesi kolib maalt linna siis on tööjõupuudus maapiirkondades suurem ja vajatakse agrotehnikat( mis maksab suure hulga raha) sest ei leidu piisavalt inimesi, kes tegeleks...
Linnud: lendamiseks. Eesjäsemete arenemine tiibadeks, toruluud, sulestik, kahekordne hingamine. Öölindudel valgustundlikud silmad. Veelindudel ujulestad ja veekindel sulestik. Imetajad: loodete organismisisene areng ja sünnijärgne toitmine piimaga. Inimene: püstikäimine. Varjevärvus või varjekuju, karvkatte ja sulestiku aastaajalised värvusemuutused. Hoiatusvärvus: hoiatab varjatud kaitsevahendist (herilase musta-kollatriibulisus, lepatriinu täpid). Mimikri: sarnasus teise liigiga. Sirelased nmeenutavad mesilasi/herilasi. Maod mürkmadusid. Kägu raudkulli. Loomade käitumiskohastumus: kiskjate saagitabamisviisid, lindude ränne, järglashoole, tedremäng. Liigi kohastumused pole kunagi täiuslikud, sest loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid, mis ei pruugi olla ideaalsed kohastumuse saavutamiseks või geneetiline triiv võib toimida valikusuunale vastupidiselt
liköör. Kodune töö: Peterson: ,,Laulja", ,,Kuu, aed", ,,Päevaraamat" Kreutzwald: ,,Kalevipoeg", ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Koidula: ,,Emajõe ööbik", ,,Saaremaa onupoeg", ,,Säärane mulk" Juhan Liiv: ,,Kümme lugu", ,,Rukivihud rehe all", ,,Sinuga ja sinuta" Kitzberg: ,,Kosjasõit", ,,Libahunt", Kauka jumal" Tammsaare: ,,Tõde ja õigus", ,,Kõrboja peremees", ,,Juudit" Luts: ,,Talv", ,,Kevade", ,,Sügis" Vallik: ,,Ärge pange tähele", ,,Videvikust lepatriinu lend", ,,Mina ja Käthe Kollwitz" Reimus: ,,Kus tramm ei käi", ,,Eilset pole olemas", ,,Haldjatants" Kokku- ja lahkukirjutamine 1. Kui kõrvuti on kaks nimisõna ja esimene nimisõna on nimetavas käändes, siis kirjutatakse ta järgneva sõnaga kokku. NT: metsloom, mootorsaag, sõrmkübar, puitpõrand. 2. Kui esimene nimisõna on omastavas käändes, siis kirjutatakse ta järgneva nimisõnaga kokku
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia ...
Referaat LAPSE KÕNE ARENG 0-7nda ELUAASTANI Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel........................
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgs...
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidm...
Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased ...
ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogia mõiste ja liigitamine. Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ning nende suhetest eluta keskkonnaga. Ökoloogiat tuleks eristada selle alaharudest, loodus- ja keskkonnakaitsest. LIIGITUS: Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. 2. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse - Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. · Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine ...
Ürask (maha kukkunud kuuse koore all, lame pruuni peaga). Üraskulaste vastne. · Tõuk. Komposti hunnikus. Pea ja kolm paari rindmiku jalgu. Kollakad ja näevad välja üsna rasvased ja prisked. Mardikad ja põrnikad. · Röövikud. 2-5 paari tagakehajalgu; 3 paari rindmikujalgu. Pea on ika ka. On liblilka vastne. · Ebaröövik. Sarnaneb röövikuga. Pea, 3 paari rindmiku jalgu, taga jalgu üks paar või üle viie paari. Lehevaablastel. · Villakvastne. Lepatriinu. · Nukk täismoondeliste putukate vastsed jäävad viimases kasvujärgus liikumatuks, lõpetavad toumise ja pärast viimast kestumist muutuvad nukuks. · Kookon paljud putukaliikide vastsed ümbritsevad end enne nukkumist kookoniga. Valmistatakse võrgendinäärmete või Malpighi soonte hanguvast nõrest. Kookon kaitseb nukku ebasoodsate välistingimiste eest. · Nukuhäll koopae, mida enamasti valmistavad endale mullas nukkuvad vastsed.
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
Kurzeme/Zemgale, Vidzeme, Latgale RIIGIHÜMN ,,Dievs, sveti Latviju" (,,Jumal,õnnista Lätit!) · 1920 · Karlis Baumanis · Esimene laul sõnaga ,,Latvia" · Esmaesitus I Laulupeol 1873 RAHVUSLIND Linavästrik RAHVUSLILL Karikakar RAHVUSPUTU Kahe täpiga lepatriinu KAS RAHVUSKIVI Merevaik RAHVUSPUU Tamm, pärn RAHVUSLIK Jaanipäev (Jani) PÜHA VABADUSE · 1935 MONUMENT · 42 m · 13 skulptuuri · 9m naine (Milda) VALUUTA Latt (1, 2,5,10, 20, 50, 100, 500) · 5 roheline tammepuu · 10 violetne, Daugava · 20 rohekas-pruun, talu
Mõned poliitikud ei suuda näha oma tegevuse kaugemaleulatuvaid tagajärgi (O) - kehtib, siis Ükski poliitik ei suuda näha oma tegevuse kaugemaleulatuvaid tagajärgi on määramatu tõeväärtusega. d) kui osaline otsustus (I, O) ei kehti, siis ei kehti ka üldine (A; E). Antud vastasolek on sisuliselt deduktiivse mõtlemise aksioomi ümberpööratud variant, kusjuures selline mõtlemine on inimesele harjumuspärane, mistõttu nimetatud printsiip toimib tavaliselt tõrkedeta. Näide: Mõni lepatriinu sööb tigusid - ei kehti, siis ka Kõik lepatriinud söövad tigusid - ei kehti. 4. I & O on OSAVASTUPIDISED ehk SUBKONTRAARSED Kaks juhtumit: a) kui üks osaline otsustus kehtib, siis teine jääb määramatuks, s.t. ei ole võimalik selle tõeväärtuse kohta midagi kindlat väita. Loogilise ruudu abil on suhteliselt lihtne öeldut kinnitada. Arutluse käik on järgmine: kui osaline
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha ...
sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinne: harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati ka turbasammal. Niitude selgrootuid: lapsuliblikas, pääsusaba, verikireslane, maipõrnikas, marjalutikas, kuldpõrnkas, admiral, koerliblikas, päevapaabusilm, emane jaanimardikas, sirelane, siniliblikas, õiesikk, ristämblik, kodumesilane, krabiämblik, kimalane, vahustaja, seitsetäpp-lepatriinu, kakstäpp lepatriinu, triiplutikas, sirts, harilik rohutirts, harilik niidutirts, heinaritsikas, harilik lauluritsikas. Niitude imetajaid: halljänes, niidu-uruhiir, pisihiir, kärp, nirk, rebane, metskits. LÄÄNEMERI -sisemeri, mis on ühendatud Põhjamerega Taani väinade kaudu -suuremad lahed: Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht -suuremad saared: Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland -ümbritsetud 9 riigiga
Kaubanduslik jahipidamine 3. Kogumine lemmikloomadeks 4. Kasutamine meditsiiniuuringuteks 5. Inimene peab kahjurloomaks 6. Tulnukliigid 7. Keskkonna saastamine Loomade kaitse: 1. Nimeline kaitsekategooriad 2. Territoriaalne kaitse 3. Aktiivne ja regulaarne kaitse 4. Biotehnoloogiline kaitse pesakastid lindudele, loomade toitmine. 5. Aklimatiseerumine vältida konkurentide, haiguste sissetoomist 6. Bioloogilised meetodid taimekaitses nt lepatriinu lehetäide tõrjeks 7. Repellendid loomade, lindude hirmutamiseks nt hernehirmutis 8. Epideemiate ärahoidmine, kollete likvideerimine veterinaarteenistus 9. Fotojaht 10. Loomaaiad Punane raamat : Algatus tuli Sveitsi Rahvusvaheliselt Looduse ja Looduvarade Kaitse Loodult juba 1949.a, mil loodi komisjon, mis hakkas koguma üle maailma teavet väljasuremisohus olevate haruldaste taime ja loomaliikide kohta. 1966 ilmusid esimesed raamatud. Punasesse
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerik...
maailmas enne kehastumist. b. ei ole vaja õppida, sest ükski inimene ei saa tõusta kõrgemale oma loomulikest võimetest. c. ei ole vaja õppida, sest kõik teadmised on sünnipäraselt inimese hinges olemas. 02nd of March 22:41 pikali blesshya matis.might thou kingdom come.keep up the good work! &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test3 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 08th of March 0:10 matis Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Mis liiki on järgnevad seletused, miks lepatriinu lendab? Tema tiibade rütmiline liikumine tekitab üleslükkejõu - tegevpõhjuse kaudu Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta - sihtpõhjuse kaudu Keegi puhus ta näpuotsa pealt minema - tegevpõhjuse kaudu 08th of March 0:11 matis Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes >> a. kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla b. kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu. c. ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu. 08th of March 0:12 matis
Loomade kaitse: 1. Nimeline kaitsekategooriad. 2. Territooriumide kaitse kaitseribad, looduslikud saarekesed keset kultuurmaad, looduskaitsealad. 3. Aktiivne ja regulaarne kaitse jaht, tasakaalu kiskja-ohver, emas- ja isasloomad reguleerimine. 4. Biotehnoloogiline kaitse pesakastid lindudele, loomade toitmine, lindude toitmine. 5. Aklimatiseerumine, reaklimatiseerumine vältida konkurentide, haiguste sissetoomist. 6. Bioloogilised meetodid taimekaitses lepatriinu lehetäide tõrjeks, feromoonid liblikatel isaste isendite väljapüük, repellendid hoiavad isendid eemal. 7. Repellendid loomade, lindude hirmutamiseks kunstlikud vahendid, mis ei ole loomadele ja lindudele ohtlikud hernehirmutis, konservikarbid, läikivad ribad. 8. Epideemiate ärahoidmine, kollete likvideerimine veterinaarteenistus, suu- ja sõrataud, marutaud. 24 9
Kere ja jalad on kaetud kitiinkestaga. Tal on 2 paari tiibu, millest esimene paar (kattetiivad) on tugev ja kõva, aga teine paar (lennutiivad) on kilejas ja kokku volditud. Mardikatel on haukamissuised. Nad arenevad täismoondega (muna>tõuk>nukk>valmik). Osad mardikad on kohastunud elama vees. Tuntuimad veemardikad on ujurid ja kukrikud. Nende silma ülemine osa on kohastunud nägemiseks õhus ja alumine vees. Veel mardikalisi : kartulimardikas, maipõrnikas, lepatriinu, pähklikärsakas,erinevad sikud (puidukahjurid). 2) Liblikaliste kahte paari tiibu katavad soomused. Neil on sale keha ja peened jalad. Liblikatel on tavaliselt kirevad tiivad. Neil on suistest arenenud imilont, millega ta toitub õienektarist. Liblikad arenevad täismoondega. Liblikaid saab jaotada päevaliblikateks, kes tegutsevad päeval ja on suured ning kirevad (koerliblikas, paabusilm), ja hämarikuliblikateks,
maailmas enne kehastumist. b. ei ole vaja õppida, sest ükski inimene ei saa tõusta kõrgemale oma loomulikest võimetest. c. ei ole vaja õppida, sest kõik teadmised on sünnipäraselt inimese hinges olemas. 02nd of March 22:41 pikali blesshya matis.might thou kingdom come.keep up the good work! &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test3 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 08th of March 0:10 matis Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Mis liiki on järgnevad seletused, miks lepatriinu lendab? Tema tiibade rütmiline liikumine tekitab üleslükkejõu - tegevpõhjuse kaudu Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta - sihtpõhjuse kaudu Keegi puhus ta näpuotsa pealt minema - tegevpõhjuse kaudu 08th of March 0:11 matis Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes >> a. kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla b. kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu. c. ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu. 08th of March 0:12 matis
maailmas enne kehastumist. b. ei ole vaja õppida, sest ükski inimene ei saa tõusta kõrgemale oma loomulikest võimetest. c. ei ole vaja õppida, sest kõik teadmised on sünnipäraselt inimese hinges olemas. 02nd of March 22:41 pikali blesshya matis.might thou kingdom come.keep up the good work! &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test3 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 08th of March 0:10 matis Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Mis liiki on järgnevad seletused, miks lepatriinu lendab? Tema tiibade rütmiline liikumine tekitab üleslükkejõu - tegevpõhjuse kaudu Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta - sihtpõhjuse kaudu Keegi puhus ta näpuotsa pealt minema - tegevpõhjuse kaudu 08th of March 0:11 matis Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes >> a. kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla b. kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu. c. ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu. 08th of March 0:12 matis
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete rekl...
Seejuures arvas ta, et · teoreetilised teadused on kasutud ning seetõttu pole nendega mõtet tegelda. · teoreetilised teadused väärivad tähelepanu vaid siis, kui neil on mingi praktiline rakendus · teoreetiliste teaduste väärtus seisneb neis endis ning seetõttu võib neid nimetada vabadeks teadusteks. Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Mis liiki on järgnevad seletused, miks lepatriinu lendab? · Tema tiibade rütmiline liikumine tekitab üleslükkejõu tegevpõhjuse kaudu · Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta sihtpõhjuse kaudu · Keegi puhus ta näpuotsa pealt minema tegevpõhjuse kaudu Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes · kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla. · kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu.
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
Teine tiivapaar on kilejad ja mardikad kasutavad seda lendamiseks. Jaanimardikas - emastel isenditel (jaaniussidel) paiknevad tagakeha tipus helenduselundid, mis kiirgavad mittesoojuslikku rohekat valgust. Ärasöömiseks väljavalitud tigu surmatakse seedeensüüme sisaldava mürgihammustusega. Kasutatakse tigude biotõrjes. Osa liike on ka toksilised ja kaitsevad ennast ärasöömise eest 36 Lepatriinusid Eestis üle 50 liigi. Lepatriinu on üldjuhul röövputukas, kes toitub peamiselt väheliikuvatest seltsingulise eluviisiga lülijalgsetest, eriti lehetäidest, kilptäidest, karilistest ja võrgendilestadest. Lisaks sööb ta poilaste vastseid ja nukke, lutikate mune ja vastseid, liblikaröövikuid jne. Neid kasutatakse biotõrjes. Lutsernitriinu ja õnnetriinu söövad jahukastet põhjustavaid seeni. Üksnes vähesed lepatriinuliigid kuuluvad taimtoiduliste hulka (kõrvitsatriinu, kartulitriinu)
otsustas neid külastada. Pepsiine-Mercedese emal oli ise kallis kingitus oma ärahellitatud lapsele valmis ostetud, aga kuna ta jonnis ja tahtis Maria kingitust-osavat nukku, siis vanematel ei jäänud muud üle, kui nukud ära vahetada ja Maria , sai endale lisaks punastele kingadele ka väga kalli nuku koos nukumajaga.Maria pere aitas ka jõuluvanal selga ravida oma imekreemiga. Lepatriinu faksiga Pildid joonistanud Kirke Kangro Mahukas raamat lasteluulega. Raamat hõlmab endas autori kirjutatud luuletusi aastatel 1973-2004. Raamatu kaas ja illustratsioonid lausa kutsuvad ennast lugema.Luuletused on jaotadud huvitavate nimedega alagruppidesse: Kell on kolmveerand kakssada Sära, küünal! Palju õnne sünnipäevaks! Vaarikas, va rikas Õuna lõunanaba Koera kaerajaan
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...
sisaldavad ka halli lepa lehed rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks vajalik. Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida näitab see, et puud langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Rahva omaaegset mõttemaailma on see lepa "ruske veri" tugevasti mõjutanud. Lepp on läänemeresoome keeltes olnud vere sünonüümiks ja punase värvuse tähistajaks. Nii on lepatriinu saanud oma nime värvi järgi, mitte aga sellepärast, et ta kuidagi eriliselt lepapuud armastaks. Mitmeid linde, kelle sulestikus leidub silmapaistvat punakat tooni, on nimetatud lepalindudeks (leevikesed, punarind, siidisaba jne.). Aed-lepalind kannab seda nime ametlikult tänaseni. Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse ja teiste kõhuhaiguste puhul. Paraja kangusega tee saamiseks tuleb klaasitäie vee kohta võtta kaks teelusikatäit
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
looduskaitsealad. 3. Aktiivne ja regulaarne kaitse jaht, tasakaalu kiskja-ohver, emas- ja isasloomad reguleerimine. Kattub territoriaalkaitsega alad, kus jaht keelatud. 4. Biotehnoloogiline kaitse pesakastid lindudele, loomade toitmine, lindude toitmine. Heina niitmisel, vilja koristamisel tuleks alustada niitmist keskelt, mitte niita ääri lahti. 5. Aklimatiseerumine, reaklimatiseerumine vältida konkurentide, haiguste sissetoomist. 6. Bioloogilised meetodid taimekaitses lepatriinu lehetäide tõrjeks, feromoonid liblikatel isaste isendite väljapüük, repellendid hoiavad isendid eemal. 7. Repellendid loomade, lindude hirmutamiseks - kunstlikud vahendid, mis ei ole loomadele ja lindudele ohtlikud hernehirmutis, konservikarbid, läikivad ribad. Endla Reintam, 2008/2009 81 8. Epideemiate ärahoidmine, kollete likvideerimine veterinaarteenistus, suu- ja sõrataud, marutaud.
aposemaatilisus – meetodi funktsiooniks on edastada kiskjale sõnum: „olen sulle tõeliselt ohtlik”. Kuigi see sõnum langeb praktiliselt kokku mimikri sõnumiga, ei ole siin tegemist pettusega, vaid antud loom ongi ka tegelikult ohtlik, omades näiteks mürki süstivaid astlaid, mürgihambaid, mürginäärmeid või muid potentsiaalsele kiskjale ohtlikke atribuute. Näiteiks sobib tuua astlaga herilaste ärritavalt musta-kollasevöödilise keha, mürgise lepatriinu või puukonna silmatorkavalt erepunase värvuse või mürkmadude valju susina või lõgina. Saakloomadele suunatud signaalid kiskjatel – Niisamuti nagu saakloomadel on kasulik jääda kiskja eest varjatuks, tasub ka saaki luuraval kiskjal ennast ohvrile mitte liiga vara reeta. Seepärast on ka kiskjatel saakloomade suhtes kasutusel terve arsenal krüptilisi signaale, nagu peidulisus ja maskeering. Peidulisuse näideteks võib tuua saaklooma juurde hiilimise kaslastel, kakkude
hävib täielikult. Selle vastu aitab maskimine, mida kohe pärast ülesandeid vaatame. 145 Ülesanne 6 1. Üksik puu - kasuta konspekti abi ning eralda raagus puu taustast. Soovitan kasutada selekteerimiseks Channels meetodit. Pilt on siin http://metshein.com/ps6_pildifailid /file0001779554191.jpg 2. Roheline lepatriinu - kasuta konspekti abi ning muuda kõikide lepatriinude värvi. Soovitan kasutada Color Range meetodit. Pilt on siin http://metshein.com/ps6_pildifailid /file0002080684478.jpg 146 3. Auto - eemaldame auto ümbert tausta ja kasutame selekteerimisel Pen Tool tööriista abi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
