Leelo Tungal (0)

Leelo Tungal Kaisa Lohu
KELA 1 AÜ
Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947. aastal Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. 1962. aastal lõpetas Ruila 8- klassilise kooli, millele järgnes koolitee Tallinna 42. Keskkoolis. L. Tungal on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal 1972. aastal. On töötanud paljudes erinevates kohtades: Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana, Tallinna 36. Keskkoolis samuti õpetajana, erinevate ajakirjade „ Pioneer “ ja „Täheke“ toimetustes, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande „Meie repertuaar“ toimetajana , Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe „Eesti maa“ kultuuritoimetajana. Alates 1994. aastast ajakirja „Hea Laps“ peatoimetaja ja seda siiamaani. On ka MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine. Alates aastast 1979 kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Tuntuks on saanud Leelo Tungal oma vabakutselise kirjaniku tööga.
Leelo Tungal oli abielus helilooja Raimo Kangroga, neil sündis kolm tütart: Maarja Kangro , Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro.
Kirjanikult on ilmunud 38 värsi- ning 30 proosaraamatut lastele ja noortele. Ta on koostanud populaarse aabitsa ja emakeele lugemikke, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, ettelugemisraamatuid väikelastele. Tema lasteraamatuid on tõlgitud inglise, leedu, soome ja vene keelde.
Lisaks lasteraamatutele on L. Tungal avaldanud luulekogusid täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikali- ja laulutekste.
Lastenäidendid ja muusikalilibretod on näiteks järgmised: " Saabastega kass ", "Krants kuuse all", " Tuhkatriinu ", "Hunt ja seitse kitsetalle" ," Luiged , mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", " Juku ".
Lastekirjandusse tuli L. Tungal värssidega. 70-ndate aastate keskel ilmusid pildiraamat „Karune lugu“ ning värsivihikud „ Koera elu“ ( 12 luuletust erinevatest koeratõugudest ), „Hundi lugemine“ ( samuti loomadest ) ja „ Mooni avastamine“. Raamatus „Hundi lugemine“ on tihti võrreldud looma elu lapse omaga, kasutatud pahupidisust ja kujutlusmängu.
Emale pühendatud värsiraamat „Mooni avastamine“ sobib lugemiseks keskmisele ja vanemale koolieale. See kogu on tõsisem ning kajastab murdeealise noore inimese hingeelu , suhteid ema ( „Emale“ ), sõprade ja klassikaaslastega ( „Laagrist tulles“, „Klassivennad“ ). Sisse on toodud ka mõningaid koolielu probleeme ( „Ekskursioon“ ).
Kolm järgmist luuleraamatut „Väike ranits “, „ Seltsis on segasem“ ja „Tere- tere!“ on suunatud nooremale lugejale. Teemalt on kogud mitmekesised . Koolieelikute värsid kogus „Seltsis on segasem“ sisaldavad mängulist ja muinasjutulist, esemete elustamist „Pesunööritants“, „Külma kõhuga“ ) ning laste endi portreesid. „Väikeses ranitsas“ on kirjanik hästi tabanud väikese koolilapse muutumist esimese kooliaasta jooksul. Raamat sisaldab rõõmsat huumorit , kuid samas ka õpetust ( „ Maakaart “ ). Luuletused pakuvad kujutlusi suurte inimeste elust. Kogus „Tere- tere!“ on uueks ilminguks lapse sotsiaalne seisund ja tema üksiolek ( „Telelaps“, „Ühel lapsel“ ). Aja jooksul on kasvanud luuletaja oskus lapsega kontakti luua mitmesuguste koomiliste aspektide kaudu.
1988. aastal ilmus ulatuslik luule valikkogu „Vana vahva lasteaed“
Leelo Tungla uuema aja lasteluule raamatud on näiteks „Sabaga päike“ (2007), „Lepatriinu faksiga “ (2004, valikkogu), „Pururikas laps“ ( 2002. a raamat, kus L. Tungal oli vaimustuses väikese tüdruku Kadi Li joonistustest, ning kirjutas neile juurde oma luuletekstid), „Salajutt“ (2006), „Koer tunneb koera“ (2006), „Tibu sünnipäevapidu“ (2007), „Reks ja Tuks “ (2007), „Piilu Peep ja pardimamma“ (2007)
Minule tundub, et äärmiselt palju uuema aja, väikelastele mõeldud, lasteluule raamatuid ongi Leelo Tunglalt ilmunud just 2005- 2007 aastal. Palju luuletusi on koertest, palju ka jõuluteemalisi ja päkapikkudest. Raamatud on väga lastepärased, rohkete illustratsioonidega.
Illustratsioonide koha pealt on teinud palju koostööd oma keskmise tütre Kirkega.
Oma luuletajateed alustas L. Tungal loodusluulega. Edasi on teemade valdkond aga aina laienenud. Küll kujutatakse lapse igapäevaelu, suhteid, asjade maailma, loomi ja loodust. Luuletaja lähenemine on humoristlik ja sageli ka sõnamänguline( „Saabas läheb samast ära“ ). On luuletusi mis lõpevad leidliku puändiga ( „Jõuluvana lapselapsed “ ). L. Tungla värsid on lihtsad, lapsekeelsed ja lapsemeelsed, ning jäävad kergesti meelde.
Kirjanik on kirjutanud ka proosaraamatuid. 1986. aastal ilmunud „ Kartul , lehm ja kosmonaut “ on maaelu tutvustav jutt, mis suunatud rohkem noorematele lastele. Seiklusrikkas reisiloos „Neitsi Maarja neli päeva“ on tuntavaid mallivõtmisi klassikalisest tütarlastekirjandusest. Lugu on edukast keskkooliõpilasest Maarjast ja tema kohati veidrikuna tunduv tädi. „Neitsi Maarja neli päeva“ on ladus ja kergesti loetav , vaimukas ja parasjagu probleemne raamat.
Jutustuses „Pool koera“ esineb põnev seikluslikkus, koguni kriminaalne sündmustik, osa raamatust seotud eetiliste probleemidega täiskasvanute elus. Alkoholism , lapse seisukohast , on hästi kajastuv „Kirju liblika suves“. Tiina emal on alkoholiprobleemid , kuid lõpuks laheneb kõik hästi, ema abiellub, vabaneb joomisest ning Tiina saab hea kasuisa . Lugu võib pakkuda lugejale julgustavat ja toetavat tuge. „Pille, Madis ja teised“ puudutab samuti laste elu mõjutavaid probleeme- alkoholism, surm, vargus. „Kristiina, see keskmine“ on esitatud 6- aastase jutustusena, kelle silmade läbi kujuneb omapärane pilt tänapäeva perekonnaelust. Raamat pakub lugemisrõõmu ka täiskasvanuile.
90-ndatel aastatel kirjaniku loominguline produktiivsus veelgi suurenes. Värsivormiliste lasteraamatute („Vaesed jõulud, rikkad jõulud“ ) kõrval on suuremat huvi äratanud poliitiline grotesk ( „ Vampiir ja pioneer“ ). Kirjanik naeruvääristab pioneeriorganisatsiooni ideoloogiat kuid ei kiida heaks ka uusaegset Dracula- vaimustust.
„ Barbara ja suvekoerad“ ning „Barbara ja sügiskoerad“ on kaheosaline jutustus lapse ja koera suhetest, pannes samal ajal tähele ka mitmeid huvitavaid nähtusi nüüdisaja ühiskonnas.
Suur osa proosaloomingust on suunatud koolinoortele, kuid oma osast ei ole ilma jäänud muidugi ka väikelapsed.
Koolieelikutele on kirjanik viimasel aastakümnel loonud näiteks raamatud: „Miriami lood“, „Naljatilgad lähevad laulupeole“, „Hernetont Ernestiine“, „Anna ja Aadama lood“, Siil Felixi triloogia , „Koer tunneb koera“, „Mustamäe Sussimurdja“ ja palju muudki.
Paljudes uuemates raamatutes on lapsele lisaks vahvate luuletuste ja juttude lugemisele loodud võimalus teha käelisi tegevusi („Tere koolilaps“) või lahendada nuputamisülesandeid ( „Päkapiku pähklikott“)
Leelo Tungla loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. On kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte (Barbara-diloogia, Kollitame! Kummitame!, Anna ja Aadama lood), eetilisi ja sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale (Kirju liblika suvi, Pille, Madis ja teised), noorsoojutte (Neitsi Maarja neli päeva, Varesele valu), luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. Esiletõstmist väärib teismeliste mõttemaailma tundmine ja õpilasslängi kasutamise oskus.
Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja koolielu vahelduvas emotsionaalses helistikus, kuid alati siira kaasaelamisega väikese inimese muredele (Väike ranits, Pururikas laps, Kristiina, see keskmine). Positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel ei jäta autorit ka tõsiste teemade käsitlemisel.
Teosed on südamlikud ja lapsekesksed , kaasakiskuvad ning ka liigutavad, kirjutatud lähtuvalt laste armastuse- ja tähelepanuvajadusest. Lapsed suudavad rõõmu tunda elu pisiasjadest ja just neist pisiasjadest on kokku saadud hulga vahvaid ja kaasahaaravaid jutustusi ning luuletusi.
Lasteraamatute läbivaks teemaks on heaks lapseks olemine. Kirjaniku sõnavara on väga rikas ja värvikas. Nii mitmedki teosed on mõeldud lugemiseks nii lastele kui ka täiskasvanutele. Ideaalne variant oleks see kui täiskasvanu loeks lapsele raamatut ette ning siis koos arutleksid loetu üle. L. Tungal elab siiralt kaasa väikese inimese muredele.
Kirjanik on saanud lasteraamatute ja luulekogude eest mitmeid auhindu, sh Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhind (1997) ja J. Oro nim. Vasalemma valla lastekirjanduspreemia 1999. Tema raamatud on leidnud korduvalt tunnustust Nukitsa konkursil . Muhvi auhind 2007. Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2005 ja Harjumaa Kultuuripärl.
Leelo Tungal on minu arvates üks silmapaistvamaid kirjanikke Eestis. Oma tööga arendab ta ellusuhtumist, fantaasiat, vaateid, kujundab arvamusi. Kaudses mõttes on tema käe all õppinud kõik tänapäeva Eesti lapsed. Seda eelkõige muidugi Aabitsa läbi, kuid suurt rolli mängivad ka raamatud, luuletused, laulud ja etendused. See kirjanik on eesti kirjanduses ja eestlaste elus moodustanud ajapikku väga suure osa. Mina imetlen teda väga ning arvan, et ta on meile ääretult palju andnud. 
Loomulikult ei puudu ka minu raamaturiiulitest tema loomingut. Loodan, et saame veel pikka aega poeriiulitelt tema teosed leida.
Lisa:
Näiteid viimase aja väikelastele mõeldud loomingust
Kasutatud kirjandus:
http://tungall.weebly.com/elulugu.html
http://leelotungal.weebly.com/
Krusten , Eesti lastekirjandus . Tartu, Elmatar 1995 (lk. 213- 216)