Sissejuhatus keskkonda (1)

1.Millega tegelevad ökoloogia ja keskkonnaõpetus?
- Ökoloogia vaatlusaluseks on mitmesugused seosed looduses nii üleplaneedilises mõttes kui ka kitsamalt , näiteks koduaias või –metsas. Ökoloogia on keskkonnakaitse tugiseaduseks. Ökoloogia on õpetus vastasikustest mõjudest. Ökoloogiat on mõjutanud: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus , meditsiin. Ökoloogia tegeleb 5 organisatsiooni tasemel: organism, populatsioon , elukooslus , ökosüsteem, ökosfäär.
- Keskkonnaõpetus tegeleb vee, õhu, maaga ning nedne vaheliste seostega, kuid ka elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse – Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks.
2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited.
Abiootilised tegurid – Oleluskeskkond (õhk, vesi muld ), kliima (soojus- ja valguskiirgus , sademed). Biootiliste tegurid – Avalduva teiste organismide mõjus. Biootilised suhted, suhted organismide vahel
3.Organiseerituse tasemed : biosfäär, bioom , kooslus , populatsioon .
Biosfäär – Kõige suurel ökoloogiline süsteem. Hõlmab kõike elusat vees, õhus ja maismaal. Biosfääri siseneb päikeseenergia, tänus millele on elu Maal võimalik. Seosed toimivad toiduahelate ja aineringete näol. Bioom – Biosfäär jaguneb vööndite kaupa bioomideks: tundra , stepp, kõrb jne. Kooslus – Teatud ühetüübilist maa-ala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum. Näiteks kõik elusorganismid mõnes metsas, järves või rabas. Populatsioon – Populatsiooni moodustavad ühe liigi isendid teatud terrotooriumil. Näiteks ahvena populatsioon äravooluta järves.
4.Liikide taluvus - ja optimaalala. Ökoloogiline amplituud .
Igale liigile on iseloomulik ökoloogiline amplituud , mis näitab tema taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes st miinimumist maksimumine. Optmimumala on teguri väärtus mis sobib organismile kõige paremini. Näiteks on kalaliike kes ei saa elada soolases vees ja vastupidi.
5.Valguse, temperatuuri mõju organismidele.
Valguse mõjul toimub taimede fotosüntees. Selle intensiivsus sõltuv valguse intensiivsusest. Valgusnõudluse alusel jaotatakse taimed valgus- ja varjulembelisteks. Paljude taimede areng sõltub ööpäevase valgusaja pikkusest. On olemas lühipäevataimed ja pikapäevataimed (valguse vajadus ööpäeva jooksul). Valgus on tihedasti seotud loomade sigimis ja rändeperioodiga, karvavahetusega ja talveunega. Õhutemperatuuri suurte kõikumiste tõttu on lindude ja imetajate võime hoida kehatemperatuuri püsival tasemel väga oluliseks kohastumuseks. Kõigusoojastel vastab kehatemperatuur õhutemperatuurile. Nende ainevahetus on kiirem ja elutegevus aktiivsem. Kahepaiksed, roomajad ja osa imetajaid on ebasoodsate aegade üleelamiseks kohastunud suve ning talveunes viibimisega.
6.Populatsiooni mõiste, näited.
Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine . Näiteks Saadjärve ahvenad , Abruka saare tammed.
7.Levila e. areaal . Populatsioonidevahelised barjäärid.
Igal liigil on oma levila ehk areaal – maa-ala, kus teda looduses leida võib. Levila piires on enamasti liigi asustus ebaühtlane. Kõik elupaigad liigi levila ulatuses ei ole sobivad liigi eluks. Tihti on liik levinud oma areaali piires justkui saarekestena – eraldi elavate populatsioonidena.
8.Millised näitajad ja kuidas iseloomustavad populatsiooni?
Populatsiooni arvukust iseloomustab isendite arv populatsioonis. Näiteks veekonna arvukus tiigis on 20 isendit. Populatsioonitihedust näitab isendite arv pinnaühikul. Oleneb sündimusest ja suremusest, toidu kättesaadavusest, valgusest, temperatuurist, haigused, vaenlased. Mida suurem on konkurents seda suurem on populatsioonitihedus. Populatsioonide areng sõltub vauselisest ja soolisest koosseisust.(kasvav, stabiilne, kahanev). Populatsiooni kasvu- arvukuse või tiheduse muutust ajas näitab populatsiooni kasvukõver.
9. Stabiilse, kasvava ja kahaneva populatsiooni võrdlus, näited loodusest.
Kasvava populatsiooniga on siis tegemist kui populatsioonis on rohkem noori, mis tähendab et sünnib ka rohkem järglasi. Stabiilses populatsioonis püsib vanade ja noorte asr tasakaalus. Juurde sünnib niisama palju isendeid kui sureb , seega sündimus on võrnde suremusega. Kahanevad populatsioonis sureb rohkem isendeid kui sünnib.
10. Miks tekivad populatsioonilained ?
Sellepärast, et populatsiooni suurenemine viib elatusvahendite kiiremale ärakasutamisele ja tingimuste halvenemisele. Järglaste arv väheneb, arvukus langeb. Tarbimise vähenemisel ressursid jällegi taastuvad ja populatsiooni arvukus hakkab tõusma. Eriti on sellised protsessid iseloomulikud tundraloomadel. Samuti võib populatsioonilained esineda taimedel. Näiteks kuuskedel on iga 5-7 aasta tagajärjel seemneaastad. Siis on kuuskedel nii palju seemneid, et vaatamata oravatele ja käbi lindudele jääb seemneid ülegi, mis võivad soodsates tingimustes idaneda ning anda rohkem järelkasvu.
11. Kuidas on inimene rikkunud populatsiooni tasakaalu? Näide.
Näiteks Eestisse sissetoodud ameerika naarits hõlvab euroopa naaritsa elualad, sest isasloomad viljastavad euroopa naaritsa emasloomad varem, kui seda teeb euroopa naarits. Nende pojad pole aga eluvõimelised. Nii on euroopa naaritsa populatsioon tõenäoliselt määratud hääbumisele.
12. Organismidevahelised suhted: konkurents, sümbioos, kommensalism , parasitism , herbivooria , kisklus .
Konkurents - Liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskonnaressursside pärast. Näiteks Metsvindid omavahel.
Sümbioos – Erinevat liiki isendite kasulik kooslus, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näiteks samblikus elavad vetikas ja seen . Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja mineraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud orgaanilisi aineid.
Kommensalism – Ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kahju ega kasu. Näiteks klaaskäsna veenusekorvi sees elavad vähid, kes on seal sees kaitstud.
Parasitism – Parasiit saab peremeesorganismilt toitu ja elab tema sees. Peremees saab ainult kahju. Näiteks paeluss soolestikus
Herbivooria ehk Taimtoidulisus – Taimtoidulise looma ja taime vahel. Ainult loom saab kasu. Näiteks maipõrnikas ja kask
Kisklus – Kiska ja saaklooma vaheline suhe. Ainult kiskja saab kasu. Näiteks lõvi ja antiloop, prantslane ja konn jne.
13. Ökosüsteemi mõiste. Biotsönoos, ökotoop. Ökosüsteemi iseloomustavad tunnused.
Ökosüsteem – Isereguleeruv seostatud tervik, milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond. (Näiteks järv, meri, niit, metts , raba , park, kõrb, akvaarium) Seega koosneb ökosüsteem:
Elukooslusest ehk biotsönoosist - Omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimustelt enam-vähem ühtlast ala ehk biotoopi. Näiteks kõrbekooslusse kuuluvad kõrbehüpik, kõrberebane, stepikilpkonn
Ökotoobist ehk biotööp – See on elutingimustelt enam-vähem ühtlane ala , mida asustab mingi organismide kooslus. (Biotsönoosi elupaik) Näiteks on happelise toitainevaese turbaga raba biootop männile, soolakilule, sookiurule, raba-hõbekajakale ja teistele.
Ökosüsteemi iseloomustab:
1) Liigiline koosseis - Kõikide liikide nimekiri.
2) Liigirikkus - Kooslustesse kuuluvate liikide arv
3)Produktiivsus – Biomassi (-Organismide kuivkaal pinnaühiku kohta) juurdekasv ajas. Näiteks kõige produktiivsem on vihmamets.
4)Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantide abil. ( Dominant - liik mille populatsioon on kõige arvukam ökosüsteemis)
14. Troofilised tasemed: produtsendid , konsumendid , destruendid .
Tootjad ehk produtsendid - Need on rohelised taimed, mis toodavad orgaanilist ainet, kasutades mineraalseid toitaineid, vett ja päikesekiirguse energiat.
Tarbijad ehk konsumendid (konsum mendid trolololol) - Need on loomad, ke s söövad teisi organisme, s.t tarbivad valmis orgaanilist ainet. Taimtoidulised loomad – herbivoorid on 1. astme tarbijad. Loomtoidulised loomad – kiskjad ehk karnivoorid on 2. astme tarbijad. Tipptarbijaks on viimase astme tarbijad, näiteks kotkad . Tarbijateks on ka raipesööjad (raisakotkas, ronk) ja kõigesööjad ( omnivoorid )
Lagundajad ehk destruendid – Lagundavad surnud orgaanilist materjali. Lagunemissaadustest tekib huumus . Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks , mida saavad taas kasutada taimed.
15. Toiduahelad, toiduvõrgustik
Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed( autotroofid ) ning taim-ja loomtoidulised loomad ( heterotroofid ). Näiteks: leht  lehetäi  lepatriinu tõuk  lehelind  kodukakk ; pähkel  orav  nugis  kotkas (  Tarvo  Lihatoiduline kits * hint *)
Toiduahelad on ka omavahel seotud, moodustades ökosüsteemis toiduahelate võrgustiku. Toiduvõrgustik on omavahel põiminud toiduahelate kogum. Toiduvõrgustiku ülesanded vms (vihikus on mul lihtsalt mingi nool tõmmatud toiduvõrgustiku juurest): On ise reguleeriva ökosüsteemi alus, populatsioonide arvukuse regulatsioon , ökoloogiline tasakaal.
16. Milline on laguahela tähtsus?
On väga tähtis ökosüsteemi osa, sest taime- ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine, mis teeb toitained uuest taimedele kättesaadavaks, tagab toitainete ringluse. Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega.
17. Ökoloogiline püramiid, selle liigid
Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4-6 taset. Esimesel troofilisel tasemel on tootjad (taimed, nende seemned, viljad , rohelised osad). Teisel tasemel on taimtoidulised loomad – 1.asmte tarbijad. Kolmandal ja kõrgematel tasemetel on samuti tarbijad – loomtoidulised loomad. Püramiidi tipus on tipptarbija ehk tippkiskja .
Liigid:
Arvukuse püramiid – Näitab, et organismide arv on väiksem kõrgematel tasemetel. Kiskjaid on alati vähem kui saakloomi.
Biomassi püramiid – Igal troofilisel tasemel on erinev organismide biomass . Arvukuse püramiid arvestab ainult organismide arvu, mitte massi. Parem on võrrelda 1g hiirest 1grammiga oravast, kui ühte hiirt ühe oravaga. Üldiselt organismide biomass väheneb kõrgematel tasemetel. Igale järgmisele troofilisele tasemele kandub edasi umbes 1/10 eelmise taseme organismide massist. Ühikuks kasutatakse g/m2..
Produktiivsuspüramiid – Kolmas ja parim võimalus võrrelda eri troofiliste tasemete organismide produktiivsust – organismide massi juurdekasvu ajaühikus (g/m2 aastas). Produktiivsus väheneb alati ülemistel astetel.
18. Ökonišš. Millal tekib konkurents?
Ökonišs – Näitab liigi rolli elukoosluses ja võtab kokku ökoloogilised amplituudid kõigi keskkonna tegurite suhtes.
Konkurents tekib siis kui kahe liigi ökoniššid hakkavad kattuma ja tekib konkurents eluruumi ja toidu pärast. Näiteks samas metsas võivad elada karvasjalg- ja kodukakk. Mõlemad asustavad puuõõnsusi, peavad öösiti jahti hiirtele ja väikestele lindudele. Kodukakk on pisut suurem ja saab jagu ka suurematest loomadest. Mõlemate vastasteks on rebane , inimene ja suuremad kakud. (kakad trololol)
19. Suktsessiooni mõiste. Miks toimuvad suktsessioonid?
Suktsessioon – Erinevate koosluste vahetumine ajas (samas kohas).
Sellepärast, et näiteks eelnevad kooslused võivad hävineda metsa põlemisel või lageraiel (Sekundaarnesuktsessioon). Kooslus võib kujuneda ka varem asustamata aladele. (Primaarne suktsessioon)
20. Süsiniku- ja lämmastikuringe. Milline tähtsus on aineringetel looduses?
Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas.
- Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. CO2 arvel moodustavad orgaanilist ainet taimed, vetikad , tsüanobakterid ja kemolitotroofsed bakterid .
- Anaeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel. CO2 arvel sünteesivad orgaanilist ainet fotosünteesivad purpur - ja rohevetikad. Metaan moodustub anaeroobsetes tingimustes metanogeenide vahendusel.
Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis.Ringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ning moodustuvad orgaanilised ühendid. Õhus on vaba N2 (lämmastik) kättesaadav vähestele bakteritele (näiteks mügarbakterid), kes on võimelised redutseerima lämmastikku ammooniumiks. Taimed ja suur osa mikroobe toitub mineraalseist lämmastikuühendeist (põhiliselt nitraatidest), orgaanilise aine lagunemisel vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid . Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure hulga korral nitraadid kuhjuvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele.