puhul vastiku lõhna ja maitsega oranzikat mürki. Lepatriinulane on üldjuhul röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest ja kilptäidest. Vähesed lepatriinuliigid kuuluvad taimtoiduliste hulka . Lepatriinusid on viidud maailma eri piirkondadesse, et kasvatada neid kahjurputukate hävitamiseks. Lepatriinude kasutamine kahjurputukate hävitamiseks tsitruseliste kasvandustes on efektiivsem, kui mürgitamine. Lepatriinu munade arv sõltub ilmastikust ja toidurohkusest ja võib kõikuda paarisajast paari tuhandeni. Arengutsükkel kestab 4-7 nädalat. Lepatriinusid ohustavad siplegad ja ämblikud, samuti mõned linnud ja kiletiivalistest parasitoidid. Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab neist üle 50 liigi . Kasuliku putukakese rahva hulgas tuntuse põhjus on tema ere värvus, mis on andnud talle ka nime: lepp tähendab vanemas eesti keeles verd.
· Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas. · Näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude toitu. · Lepatriinusid on viidud maailma eri piirkondadesse, et kasvatada neid kahjurputukate hävitamiseks. Paljunemine · Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse. · Lepatriinu munade arv sõltub ilmastikust ja toidurohkusest. · Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed välja 58 päeva jooksul. · Munad on pikliku kujuga ning umbes ühe millimeetri pikkused. · 1015 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks. · Vastne sööb iga päev ära 350 kuni 400 lehetäid. Tuntusest
olema kohastunud. Lepatriinuvastne on söömise poolest aplam, kui täiskasvanud isendid ja toidunappuse korral võib ta isegi teistest vastsetest. Samuti võivad lepatriinud toituda ka nektarist ja mesikastest, mis on lehetäide magus eritis. Paljunemine Suurem jagu lepatriinusid paljuneb kevadel või sügisel. Emased lepatriinud munevad sõltuvalt liigist 3 kuni 300 muna. Munad munetakse lehetäide kolooniate lähedusse. Harilikku lepatriinu munadest kooruvad vastsed välja 5-8 päeva jooksul. Vastne sööb iga päev ära 350 kuni 400 lehetäid, 10-15 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub kõigile nähtavas kohas. Arengutsükkel kestab 4-7 nädalat. Huvitavat Lepatriinu esijalgade pinnal on erilised näärmed, mis eritavad ärrituse puhul vastiku lõhna ja maitsega oranzhikat hemolümfi, mis sisaldab mürki nimega kantaridiin.
Vastsed kasvavad väga kiiresti. Peagi hakkavad nad varjulistes paikades nukkuma. Vastsed kinnituvad tagakeha viimaste lülide abil ning jäävad nukkudes allapoole rippuma. Lepatriinulased talvituva valmikutena. Levik Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab üle 50 liigi. Eestis on kõige tuntum ja levinum seitsetäpp- lepatriinu, tavalised on ka viistäpp-lepatriinu ja kakstäpp-lepatriinu. Tuntus Mõnel pool on lepatriinut kasutatud rahvameditsiinis. Põhilised hädad, mille vastu lepatriinu aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu. Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa ning lepatriinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne. Tema abil on püütud ette kuulutada näiteks sõdade tulekut. Uskumuste järgi näitab lepatriinu täppide arv tema vanust. Sellel arvamusel pole mingit tõepõhja. Lepatriinu täppide arv aja jooksul ei muutu. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
Lepatriinu Referaat Koostanud: oma nimi Koht ja aasta Sissejuhtaus Kevadiselt värvirikkale loodusele annavad tooni pisikesed, kuid sageli silmatorkavalt kirkad putukad. Peale liblikate leidub ka kirevavärvilisi mardikaid. Kõikvõimalike põrnikate, jooksikute ja sikkude hulgas äratavad tähelepanu eelkõige lepatriinud. 1.0 LEPATRIINU Lepatriinud on murdeti ka käolehmad, kirjalinnud, eri perekondadesse kuuluvad mardikad lepatriinulaste sgk-st; Umbes 4000 erinevat liiki, Eestis neist 51 liiki. Lepatriinude keha on pealt kumer, alt tasane, 1-10mm pikkune, paljudel liikidel mustakollase-või punasekirju. Nii valmikud kui ka vastsed hävitavad kilp-ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti(on seega kasulikud); vähesed liigid on taimtoidulised. Vastne on hall või mustjashall, oranzikirjaline. Talvituvad mardikana
Põltsamaa Ühisgümnaasium Lepatriinu ja liblika võrdlus. Põltsamaa 2010 Liblikad Lepatriinud Liblikas toitub põhiliselt õietolmust ja Lepatriinu on üldjuhul röövloom, kes toitub nektarist. Mõni toitub ka villast ja karvast. peamiselt lehetäidest ja ka kilptäidest. Liblikas areneb täismoondega- nende areng Lepatriinu areneb tismoondega- nende on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk areng on neljajärguline: muna, ja valmik. vastne(röövik), nukk ja valmik. Maailmas on liblikaliike teada umbes Kogu maailmas on teada üle 5200 165 000, Eestis ligikaudu 2000 liiki. lepatriinuliigi, Eestis elab neid üle 50 liigi. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Lepatriinu keha on ümar ja külgvaates
docstxt/15111854184229.txt
Lepatriinu oskab ka vaenlase ees surnut teeselda.Lepatriinu veri on mürgine ja sellepärast teised loomad neid ei söö. Paljunemine Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse. Lepatriinu munade arv sõltub ilmastikust ja toidurohkusest ja võib kõikuda paarisajast paari tuhandeni. Munad on pikliku kujuga ning umbes ühe millimeetri pikkused. Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed välja 58 päeva jooksul. Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu kõigepealt ära munakesta. Ka lepatriinude teravate lõugadega vastsed eelistavad lihatoitu. Vastne sööb iga päev ära 350 kuni 400 lehetäid. Pikliku keha ja pikkade jalgadega vastsed ronivad nagu valmikudki lehtedel. Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal eriti nähtav. 1015 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks. Vastseiga kestab kuni kuu. Vastsestaadiumile järgneb paarinädalane nukkumisperiood. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub kõigile
Mardikalised on putukate suurim selts. Maailmas on teada umbkaudu 250 000 liiki. Nende kõige iseloomulikumaiks tunnuseiks on tugevalt kitiniseerunud keha ja kattetiibadeks muutunud eestiivad, mis katavad tagakeha õrna ülapoolt. Nende alla peidetakse kokku volditud kilejad tagatiivad. Mõnedel mardikatel on kattetiivad tugevalt lühenenud ning ei kata tagakeha peaaegu üldse. Leidub ka mardikaid, kellel tagatiivad on taandarenenud ning lennuvõime seetõttu kadunud. Selliste liikide kattetiivad võivad üksteisega kokku kasvada. Lennul kasutatakse kattetiibu enamasti kandepindadena ning sirutatakse keha külgedele laiali. Mõnedel juhtudel nad aga lennust osa ei võta ning on ka lennu ajal tagakehale kokku pandud. Enamik mardikaid on maismaaloomad, kes asustavad kõige mitmekesisemaid elupaiku. Nad ei puudu ka maa-aluste koobaste igaveses pimeduses, inimelamutes ning sipelga- ja termiidipesades. Paljud mardikad on siirdunud elama veekeskkonda....
Kõik lepatriinud pole täpilised. Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised. Lepatriinud erinevad üksteisest värvide poolest. Näiteks kakstäpp-lepatriinu võib olla nii punane mustade täppidega kui ka vastupidi. Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul. Lepatriinu esijalgade pinnal on erilised näärmed, mis eritavad ärrituse puhul vastiku lõhna ja maitsega oranzikat hemolümfi, mis sisaldab mürki nimega kantaridiin. Lepatriinu oskab ka vaenlase ees surnut teeselda. Toitumine Lepatriinulane on üldjuhul röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest ja ka kilptäidest. Lutsernitriinu ja õnnetriinu söövad taimehaigust "jahukaste" põhjustavaid seeni. Vähesed lepatriinuliigid kuuluvad taimtoiduliste hulka. Suurbritannias kasvatatakse lepatriinusid aedade kaitsmiseks lehetäide eest. Lepatriinusid on viidud maailma eri piirkondadesse, et kasvatada neid kahjurputukate hävitamiseks. Näiteks
Oluline! Jälgi, et slaidil ei oleks liiga palju teksti kasuta märksõnu Soovitatav on panna slaidile mõni iseloomulik pilt Kasuta kõigil slaididel samasugust kujundust, tähekuju ja tähesuurust Kui tekst ei mahu ühele slaidile ära, siis tee mitu slaidi (nt 6.1 paljunemine, 6.2 arenemine jne) Kui lisad linke videolõikudele, siis pead enne ettekannet proovima, kas need töötavad Salvesta ettekanne soovituslikult .ppt failina (võib ka lisaks veel .pdf failina) Natukene vähemoluline, kuid siiski oluline Slaidid peavad olema kergelt loetavad ei soovita tumedal taustal heledat kirja Kirjasuurus peab olema lugeja jaoks nähtav Joonistel on allkirjad, tabelitel pealkirjad Igasugustesse eriefektidesse tuleks suhtuda mõistlikult (mitte üle pingutada) jne Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata 2. Iseloomulikud tunnused Siin kirjeldad looma peamisi ja huvitavaid tunnuseid 3. Levik ja arvukus Siia pane võimalusel kaart, kus on näidat...
Lehetäi Aphidoidea Ingrid Tivas Lühikirjeldus väikesed ja õrnad, tiibadega või tiibadeta, enamasti rohekad putukad. enamasti 24 mm Lehetäide liike on maailmas ligi 20 000 võib näha nii aias, põllul, metsas kui ka kodus lillepotis Toitumine lehetäid põgenevad lehtede alumisele küljele ja söövad rohkem taimemahla kui nende eluks vajalik lehetäide küüsi langenud taimed näevad üsna siirupised välja. Kuival suvepäeval on taimede kahjustus tugevam kui niiskel, sest lehetäidel tuleb päikesepiste vältimiseks rohkem juua Paljunemine Lehetäide kasvutsükkel on lühike, põlvkond järgneb põlvkonnale iga paari nädala tagant Elavad suurte kolooniatena, kus on iga eri kasvujärgud vastseid, tiivulisi ja tiivutuid isendeid. Suvel sigimise ajal on levikus ainult emased Uue koloonia rajamiseks piisab üksnes paarist emasest Isased ilmuvad välja alles sügisel. Lehetäid ja teised organismid Lehetäide nestet hindavad s...
................. 5 Kokkuvõte koos toiduahelaga.................. 6 Kasutatud kirjandus ja pildid.................. 7 Lepatriinula sed Lepatriinulased on eriperekondadesse kuuluvad mardikad. Nad hävitavad Kilp- ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti-on seega kasulikud. Vähesed liigid on ka taimetoidulised. Nende vastsed sarnanevad kartulimardikaga. Nende hemolümf on mürgine, seega enamus putuktoidulisi loomi neid ei söö. Lepatriinu vastne Lepatriinud Lepatriinulased (Coccinellidae) on putukate seltsi kuuluv mardikaliste sugukond. Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab neid üle 50 liigi. Eestis on kõige tuntum ja levinum seitsetäpp-lepatriinu, tavalised on ka viistäpp- lepatriinu ja kakstäpp-lepatriinu.
Kalevipoeg Teine lugu Vana Kalev: Kallis Lindakene, sina saad meil sügisel üllatuse osaliseks, meie suure ja uhke seerja viimase kivi, sind ootab ees nüüd viimse poja sünd, meheks kasvatamine.Üht sa pead tegema kallis naiseraas, kuningriik peab jääma jagamata, saab üks ainus liisu tõmbaja, nii säilib kuningriik tugevana. Teised mingu kus tahes aga igaljuhul minema siit. (Taat põdes voodis) Linda: Lepatriinu kallikene, mine teata kõigile me taadi santi voodi vanglat, uuri kas on lootust veel. (Lepatriinu lendas ringi 7 päeva, jõudis kuule) Lepatriinu: Kuukene, kas me taadikene pääseb veel sel korral? (Kuu ei andnud vastust, lepatriinu lendab tagasi 7 päeva) Linda: Armas lepatriinu, palun räägi head, mis me kuu meil vastas? Lepatriinu: Kuult me vastust kätte ei saand. (Lepatriinu suundus edasi uurima päikse juurde)
LEPATRIINU Lepatriinu on putukate seltsi kuuluv mardikaline. Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus, mis näitab nende mittesöödavust.Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse, et vastsetel oleks lihtne süüa leida. Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed 58 päeva jooksul. Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu ära munakesta. LEPATRIINU Lepatriinu on üldjuhul röövputukas, kes toitub peamiselt väheliikuvatest seltsingulise eluviisiga lülijalgsetest, eriti lehetäidest, kilptäidest, karilistest ja võrgendilestadest. Lisaks sööb ta poilaste vastseid ja nukke, lutikate mune ja vastseid, liblikaröövikuid jne. Üksnes vähesed lepatriinuliigid kuuluvad taimtoiduliste hulka.
Eesti mardikad Peetereeter siia käib nimi lolol Mardikalised Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts Eestis on mardikaid enam vähem 3400 liiki Mardikalised elavad põhiliselt maismaal Mardikalised jagunevad enamasti röövmadikalisteks ja segatoidumardikalisteks Mardikaliste tunnuseks on tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad Harilik käätsusikk Harilik käätsusikk on eestis üks tavalisemaid mardikaid. Ta elab surnud või surevate mändide peal. Tema üks omapärasusi on tema tundlad. Isaste tundlad võivad olla tervelt 5 mardika kehapikkust, kuid emase tundlad on poole lühemad. Kattetiivad on määrdunudhallid ja enamasti on isendite rindmikul kollased täpid. Röövikud kasvavad kuni 35 mm pikaks Kuldpõrnikas Kuldpõrnikas on suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. Kattetiibadel ja rindmikul on hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Kasv -22 millimeetrini. Niitudel, roosõieliste ja ohakate õi...
[2015. Detsember. 25 ] http://26la.haridus.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13:lihtsad-liikumismaengud- oues-3-5-aastastele-&catid=18:artiklid&Itemid=9 Lastekaraoke. (2010). Laulud 1. OSA. [2015. Detsember. 25 ] http://www.lastekaraoke.ee/laulusonad.htm Whiter, B. (2003). Mängude entsüklopeedia. OÜ Greif trükikoda Lisa 1 Lisa 2 Lisa 3 Lisa 4 Jutuke lepatriinust Anna-Liisa Voiman Lendas väike lepatriinu metsa kohal. Ta lendas ja lendas, kuni väsis ära. Lepatriinu võttis saapad jalast ja heitis kauni kirsipuu alla puhkama. Kirsipuu otsas elas orava-onu, kes oli parajasti ametis oma suure maja kolme katuse tõrvamisega. Ta oli kohe nii ametis, et ei pannud tähelegi, kui iga katuse pealt kukkus kaks tilka tõrva lepatriinu kleidikese peale. Ärgates oli lepatriinu nii õnnetu, tema ilus punane kleit oli rikutud. Sellel oli nüüd kuus musta täppi.
Lepatriin · Lepatriinud, keda tuntakse ka kirilindude nime all, kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) seltsi lepatriinulaste (Coccinellidae) sugukonda. · Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer nagu kummulikeeratud kauss. Lepatriinul on 6 jalga. Suurimad triinud on kuni 10 mm pikkused. Paljud on punase-, kollase- või mustakirjud. · Erkpunane värvus on hoiatusvärv,mis näitab mittesöödavust. · Lepatriinu eritab vastiku lõhna ja maitsega mürgist ainet. · Lepatriinulane on üldjuhul tüüpiline röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest (ka kilptäidest). Seetõttu kasutatakse neid edukalt lehetäide biotõrjes.Kuid nad vajavad ka toitumiseks õietolmu ja nektarit. · Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas. Näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude põhitoitu, mis on lehetäid.
armupiimal paisutanud ja käisvarrel kiigutanud. Varsti saab ta veel ühe poja sünnitama , ning sellele pojale jääb meie riik, sest kui kõik kolm siia jääksid siis sööksid üksteist ära. Kalevi taat käsib neil liisku heita , kes saab rahva kaitsjaks, kuningriigi valitsejaks. Kuid pikka aega ei mõõdunud , kui Kalevite taat haigevoodisse langes. Ruttu saatis Linda Lepatriinu tarkadede käest nõu küsima, et mida tegema peaks. Lepatriinu lendas üle maa ja mere, läbi kolme kuningriigi, läbi laante , läbi metsade ja üle mägede. Tuli vastu tuuletark ja sõnatark Soomest, lepatriinu kohe küsima ,et kas taadil on võimalus terveks saada. Targad aga vastasid ,et mis on surema loodud sellest enam elulooma ei saa. Kui lepatriinu koju jõudis oli Kalevite taat kahjuks juba kolletanud(surnud) . Linda- kurb lesknaine puistas pisaraid. Ta oli seitse ööd uneta, seitse päeva söömata, seitse koitu
Kalevipoeg F.R.Kreutzwald 2.lugu Vana Kalev oli pikemat aega haige ja lebas ainult voodis, isegi püsti ei suutnud tõusta. Eit saatis lepatriinu arsti otsima, kes suudaks tema meest aidata. Lepatriinu lendas üle maa ja vee, kohtas oma teel küll tuuletarka, sõnatarka, ilmatarka.. Lepatriinu jõudnud koju, oli juba kahjuks hilja ja Vana Kalev oli juba surnud. Linda oli enda mehe surmast väga löödud- ei suutnud magada 7 ööd, ei söönud 7 päeva, kurvastas 7 koitu ja vaevles 7 päeva leinavalus. Ei suutnud ta oma nuttu lõpetada. Ta korrastas surnukeha- kammis,riietas,jne. Ta kaevas valmis kena kalmu Vana Kalevi matmiseks. Ta hakkas mehe hauale kive kandma, tahtis teha nö. Mäletusmärgi tulevastele
Logo OÜ Paberimaailm Pr Eve Lepatriinu AS Kellukas Lille tänav 22.11.2011 nr 3-5/8 63868 TARTU Jõulukaupade infopäring Lugupeetud peili Lepatriinu Oleme huvitatud Teie AS Kellukas poolt pakutavatest jõulukaupadest. Soovime Teie kaupade hinnakirja. Koostööle lootes (allkiri) Kaidi Karu Tegevdirektor Lisa: Hinnakiri 5 lehel 2 eks Sandra Kustavus 5818 3040 [email protected] Roosi 11 Tel 7843 3954 Konto 10073648274 10001 TARTU Faks 748 9823 SEB Registrikood 187463842
Lugu räägib vana Kalevi haigusest ja surmast ning Kalevipoja lapsepõlvest. Kalev oli juba siis haige, kui kolmas poeg sündis. Vana Kalev ütles, et oma maa jätab ta vaid ühele pojale päranduseks. Vana Kalevile meeldis noorim poeg kõige rohkem. Ta jäi aina väetimaks ja Linda saatis lepatriinu ilmatarkade juurde uurima, kas vana Kalev veel terveneb. Lepatriinu küsis päikselt, tähelt, päevalt, sõnatargalt,manatargalt ja tuuletargalt, aga need ei andnud vana Kalevile elulootust. Lepatriinu lendas seitse päeva ja kui ta tagasi koju jõudis oli vana Kalev juba surnud. Linda leinas Kalevit väga kaua, ta ei söönud ega maganud seitse päeva. Linda rüütas ta surirüüsse, kaevas haua, mattis maha ja istutas lilled hauale. Linda hakkas hauale kive vendama mälestuskivi jaoks, nii tekkis Toompea. Üks kivirahn libises talt käest ja ta istus sellele ja hakkas nutma, nii tekkis Ülemiste järv. See kivirahn, millel Linda nuttis sai nimeks Lindakivi ja see
HARIDUSLIKE ERIVAJDUSTEGA LAPSE ISELOOMUSTUS Kirsi Kivi / sünniaeg 19.10.2008 Lepatriinu Lasteaed Kirsi käib Lepatriinu lasteaia sõimerühmas alates 16.08.2011 a. Lasteaiaga harjus Kirsi väga kiiresti ja kergesti võttis omaks ka rühmatöötajad. Väga ruttu said selgeks nii laste kui ka õpetajate nimed. Lasteaeda tuleb Kirsi alati rõõmsameelselt. Kirsi tuleb toime eneseteenindamisega, mõnikord jääb pissile minemine viimasele minutile. Kirsi on väga, väga aktiivne, ei ole asju, mida ta kätte ei saa. Ta tegutseb koguaeg, kuid
"Kalevipoeg" F.R.Kreutzwald II lugu Anu Kaine Vana Kalevi surm Vana Kalev oli olnud juba pikemat aega haige ja lebas ainult voodis, püstigi ei tõusnud. Eit siis saatis lepatriinu Vanale Kalevile arsti otsima, kes viimast aidata saaks. Lepatriinu lendas üle maa ja vee, ning kohtas tee peal küll tuuletarka, sõnatarka ja ilmatarka.. Kuid kui ta koju jõudis oli Vana Kalev juba surnud. Linda leinamine Linda oli mehe surmast väga löödud. Ta ei maganud 7 päeva, ei söönud 7 päeva, kurvastas 7 koitu, ning 7 päeva vaevles leinavalus. Ta nuttis kogu aja. Siis korrastas oma mehe surnukeha kammis, riietas jne.. Ning peale selle kaevas talle augu, kuhu hiljem mattis ta. Toompea mäe tekkimine
Putukad Lülijalgsed Ämblikulaadsed Skorpionilised Putukad Mardikalised Liblikalised Kahetiivalised Kiletiivalised Sihiktiivalised Lepatriinu Lepatriinu Lepatriinud on eredavärvilised, tavaliselt punase mustakirjud. See värvus on neile kaitsevärvuseks. Omavad kaks paari tiibu lennutiivad ja kattetiivad. Parm Sugukond parmlased kuuluvad putukate klassi kahetiivaliste seltsi. Parmud on levinud kogu maailmas ja neid tuntakse verdimevate putukatena. Emane ja isane parm Kõik isased parmud toituvad Emane parm munemas. ...
Mardikalised 2007 Mardikad (1) Mardikaliste keha on kõva kattega. Kattetiivad kinnituvad keskrindmikule. Mardikalised võivad elada väga erinevates elupaikades: kõrbekuumuses ja vees, niiskes pinnases ja kõdus, puidus ning taimede võrsetel, isegi värskes sõnnikus ja laipades. Kattetiivad kaitsevad nende all olevaid lennutiibu märgumise ja vigastuste eest. Mardikad (2) Mardika vastsed ussilaadse kehaga tõugud uuristavad käike taimeosades, söövad lehti ja jahivad väiksemaid loomi. Mardikalised arenevad täismoondega. Sõltuvalt toitumisest ja elupaigast on mardikaliste tõugud erineva kehaehituse ja eluviisiga. Metsasitikas must kattetiibadel pikivaod tundlad tipul lehvikuga pikkus 13-20 mm ogadega varustatud laienenud kaevejalad liiguvad maapinnal ja kaevuvad pinnases Aiapõrnikas pea ja eesselg metallrohelised kattetiivad pruunid pikkus 8,5-11 ...
1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuke 5. Kuidas putukad sigivad? Suised: haukamissuised e hammustamissui sed, imemissuised, pistmissuised. Toit: taimedest(lehe täid,
Eestis elavad selgrootud loomad 8.A klass Vihmauss Täiskasvanud isendid võivad kasvada 2025 cm pikkuseks, erandjuhul ka kuni 30 cm. Nad tegutsevad kuni 3 meetri sügavuses harva ka kuni 6 meetri sügavusel pinnases. Tigu Teod tekkisid meres. Mõned teorühmad kohastusid eluga kuival ja muutusid tüüpilisteks maismaaloomadeks Lühijalgsed vähk ämblik Liblikad Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid. Neid on eri värve küll rohelisi, kollaseid, triibulisi jne. Putukad Eestis on palju putukaid näiteks lepatriinu, mesilane, herilane jne.
ma olen lillede ilu ja kurbuse lõpp ma olen müts mis ealeski ei kulu ma olen moodne kleit kõrges hinnas Ma olen punane auto konarlikul teel ma olen lillebukett ja peegelpind ma olen pimeduses koorunud ohumärk millel tihti tähendus teadmata on.. Ma olen kaubanduskeskuste ohutegur ma olen suvise päikse naudingu vari mul on taeva peegel silmad, ma olen tõusva päikse kiir, ma olen... Haaran maast hommikuse kastme tilga, taevas annab märku homsele päiksele ma olen kirju lepatriinu tühjal maal ma olen töö ma olen uhkus ma olen meisterlik Ma olen uute peeglite peegelpilt
Eesmärgid: Eneseväljenduslikud: laps kuulab ja tajub eesti keele kõla; Keelelised: nimetab tuttavaid putukaid (LEPATRIINU, KIIL, MESILANE, USS); teab putukate liikumist väljendavaid tegusõnad (LENDAB, ROOMAB); oskab vastata jaatavalt või eitavalt, mõistab küsimust „Kas see on suur või väike?“ ja saab vastata ühesõnaga, nimetab tuntud värve. Kasutatud õppevahendid: „Imekotike”,, laulumäng: „Üks ussike”; (pildid: lepatriinu, kiil, mesilane, uss), mänguasi „päike”, värvilindid. Õ: „Kus on meie päike? Kutsume päikest?“ Õpetaja laulab laulu päikesest ja hakkab päikest otsima, lapsed ka vaatavad riingi.Märkamata laste jaoks õpetaja võtab kotist pehme käpiknukku„päike“ ja paneb käe peale. Õ: „Päike tõi kaasa kotikese. Vaatame mis on selle koti sees?“. Võtab kotikesest pilte ja lapsed nimetavad putukate nimetusi. Õ: „Kes see on? “ L: „See on....“ (putuka nimetus)
sünteesivad ise vajalikke toitaineid oma elutegevuseks. 4 Noole suund Toiduahela ülesmärkimisel kasutatakse nooli. Nooleots on alati selle lüli poole, kes teist lüli sööb. mänd metskits hunt 5 Toiduvõrgustik KASK LEHETÄI SIPELGAS RÄHN KANARBIK LÕOKE REBANE LEPATRIINU KASSIKAKK HUNT MÄND PÕDER 6 Sinu toiduahel · Mõtle, mida sa viimati sõid. · Proovi koostada oma toidu kohta toiduahelaid. · Näide: piim, võileib vorstiga. HEIN LEHM INIMENE RUKIS INIMENE HEIN SIGA INIMENE 7
Sünnipäevaluuletus tüdrukule. (18a) Sa olid pisikene armas plika, kel päiksetäpid põskedel reas. Sul mõni hammas suust puudu oli ikka ja valendavad patsijupid peas. Sa märkasid kõike, milles peitus ilu, ka põllulillele sa tahtsid teha pai. Nii õrnalt üle samblatuti silud ja imestad, kust lepatriinu täpid sai. Mis sest, et lapsepõlv on jäänud selja taha, mis sest, et rohtu kasvand liivakast. Sa ikka julgelt hoia õnnepäikest süles, et möödunud mängud jääksid mängumaaks. Õnnesoove Õnnesoove suuri, Õhtuks magusaid huuli, Et sinu kleit ja kingad , Niidaks ära terve maa ja ilma. Sünnipäev Palju õnne sünnipäevaks: sõrmed, varbad, ripsmed, juuksed, kulmukarvad! Palju õnne reied, silmad suu ja nina! Juhuslikult saavad nemad sama vanaks nagu SINA!!! Parim
kroonlehed petal leht/lehed leaf vars shaft nartsiss daffodil tulp column nelk clove võõrasema stepmother põllulilled forest flower lumikelluke snow drop märtsikelluke spring snowflake meelespea myosotis nurmenukk primula võilill dandelion kullerkupp trollius ülane anemone sinilill hepatica piibeleht lily of the valley moon poppy rukkilill cornflower karikakar daisy ristikhein trefoil lehtpuu leafy tree okaspuu conifer okas pine oks twist puutüvi drunk puukoor bark kadakas juniper kask betula tamm dam mänd pine kuusk ...
Märgalad a) 1. Matsalu rahvuspark 2. Vilsandi rahvuspark 3. Soomaa rahvuspark 4. Lihula lka 5. Laidevake lka 6. Endla lka 7. Muraka lka 8. Emajõe Suursoo ja Piirisaare ka 9. Alam-Pedaja lika 10. Nigula lka) b) 1. Pohl 2. Murakas 3. Sookail 4. Sinikas 5. Küüvits 6. Turbasamblad 7. Ogaputk 8. Meeipuju 9. Soovõhk 10. Kukemari c) 1. Sookurg 2. Põder 3. Kiil 4. Rästik 5. Mäger 6. Lepatriinu 7. Hallõgija 8. Põldlõoke 9. Kärnkonn 10. Kajakas d) 1. Soo alad on pruunikad ja helerohelised. 2. Soo on väikeseid järvi meenutavaid veealasid täis. 3. Osad on tihedalt koos ja mõned on üksteisest kaugel. 4. Rannule lähim soo on Lulli soo 5. Sirtsi soo on palju vesisem ja palju suurem kui Lulli soo ja seal on palju laukaid mis Lulli soos puuduvad. 6. Sirtsi soo on madalamal kui Lulli soo ja vesi ei saa Sirtsi soost ära voolata.
1. Mis on füüsika üldmudelid? Üldmudelid on objektid, nähtused, suurused. Üldmudelid keha, mida saab arvestada ning punktmass keha mille mõõtmed võib jätta arvestamata. 2. Kuidas jagunevad füüsikalised objektid? Objektid jagunevad=Väljad-mitteainelised objektid, mõjutavad teisi kehasi. 3. 4. Väljad omavad energiat/soojust/heli./ Kehad=saame uurida nende ehtiust, koostist, omadusi vastastikmõjusid. Saab kasutada aja/ruumi mõisteid. Näited: DNA,Lepatriinu,Galaktika. Füüsikalised nähtused-objektidega muutub asukoht, nt keha liigub, valguspeegeldus. Kirjeldamise viisisd=Sõltuvuse valem/Tabel/Graafik. Skalaarsed suurused neil on arvväärtus, aga pole suunda=pikkus/mass. Vektoriaalstel On suund ka, jõud, kiirendus, kiirus. Ühemõõtmeline piisab ühest pikkus mõõdust. Kahemõõtmeline Paberilehtede võrdlus. Kolmemõõtmeline, pikkus,laius,kõrgus. Omadused=FS, fundamentaalne-on teiste su...
Istandused Puuvilja- ja marjaaed Taimed Puuviljaaed: · Õunapuud · Pirnipuud · Ploomipuud · kirsipuud Taimed Marjaaed: · Maasikataimed · Vaarikataimed · Karusmarja põõsad · Mustsõstra põõsad · Punasesõstra põõsad Putukad Puuvljaaed: · Õunamähkuri valmik, · Õunamühkur, · Mesilane, · Kimalane, · Lehetäid, · Lepatriinu, Putukad Marjaaed: · Vaarikamardikas, · Mesilane, · Nälkjas(tigu) Linnud · Varblane · Rasvatihane · Hallrästas · Laulurästas · Kuldnokk Loomad · Mutt · Mügri · Hiir · Siil · Vihmauss Antud kooslus tekib järgmistes tingimustes: · Mereline kliima · Soe ja niiske õhk (20-30 kraadi) · Sademete hulk u. 1000-2000 mm aastas · Palju valgust · Keskmine happelisus (3-4 pH)
Teraviljapõld Taimed · Suvinisu · Talinisu · Oder · Suvioder · Talioder · Rukis · Kaer · Tritikale Rukis · Tatar · Hernes Putukad Domineerivad süsi-, ehmes-, kuiva- ja pisijooksikud Jooksiklased võivad Maakirp teraviljapõllul hävitada olulise osa lehetäidest Maakirp Hiidmardikas Lepatriinu Jooksik Muld Parim kerge Soostunud mineraal- ja liivsavilõimisega muld soomuldade viljakus oleneb Rukis on leplikum kergete veereiimi reguleeritusest. kuivemate muldade suhtes Saagikus sõltub sademete Talinisu eelistab raskemaid kogusest ja jaotusest muldi kasvuperioodil Suvinisu ja odra nõuded Kuivendussüsteemi puhul on mulla lõimise suhtes on lähedased soostunud mine...
Kõige pealt jõi seda tark ise, siis pakkus nõuküsijale ning seejärel loksutas viina vahule. Niimoodi vahu järgi ennustades otsiti enamjaolt vargaid. * Setud kasutavad nõidumiseks kannelt. Haigele mängiti kannelt, siis jäi too elama. Surnukeha juures mängiti kannelt, siis niipea keegi ei surnud. * Kaartide panemine - hilisemal ajal taheti sellega tulevikku ja saladusi teada saada. Enamasti tegid seda naisterahvad, keda hakati kutsumaks kaardimoorideks. * Lepatriinu kui lendab käe pealt lõuna poole, siis loodetakse ettevõttele kordaminekut, kui lendab põhja poole, siis äpardust. Vahel ka ennustati lepatriinu lennu suuna järgi, kust poolt tuleb sõda. * Nõiad ja targad ammutavad tarkust ka seitsmest Moosese raamatust. * Kahju tegema minnes muudavad nõiad ennast nähtamatuks. Selleks kasutavad nad sõnajalaõit, küüntest kübarat, kaarnakivi, musta kassi luud ja muud sarnast.
Kultuurrohumaa (pikaajaline) Anti Samsonov Robin Mõttus Otto Abel Mihkel Treufeldt Definitsioon · Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev · Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad Loomad Sead Lambad Veised Loomad Kitsed Hobused Mutt Loomad Uruhiir Vihmauss Putukad Heinaritsikas Mesilane Putukad Pääsusaba Lepatriinu Lehetäi Linnud Kiivitaja Tuuletallaja Nurmkana Taimed Ohakas Tulikas Naistepuna Taimed Lutsern Ristik Timut Koosluse tekke tingimused · Tekib peamiselt inimtegevuse tagajärjel · Külvatakse kultuurtaimed(ristik, timukas) · Jäetakse taimed mitmeks aastaks kasvama · Niidetakse ja väetatakse aeg-ajalt Tingimused koosluse püsimiseks · Tuleb aeg-ajalt niita · Hooldamiseks ei tohi kasutada raskeid masinaid · Mõõdukalt väetama · Valida kõrgem niidutera
I laiba- N toidulised E A Vaegmoone: Täismoone: Täismoone Täismoone Täismoone Täismoone R muna- muna- E vastne--- Vastne- N täiskasvanu nukk- G valmik N Heinaritsikas Tondihobu Kapsa- Lepatriinu Kodu- Surusääsk Ä Lauluritsikas Luhakõrsik liblikas Ujur mesilane Kihulane I Rohutirts Punaliidrik Admiral Kärsakas Kimalane Pistesääsk T Rändrohu- Vesineitsik Riidekoi Ohakasikk Herilane Hallasääsk E tirts Puruvana Jahuleedik Aiajooksik Maamesilane Parm
materjalist puu või metsa. Võimalik joonistada ka paberile. Sinna saaks laps juurde teha ka loomi või linde. 4. Matemaatika puhul saab uurida lindude või loomade või kalade pilte. Õpetaja saab omakorda suunata lapsi neid loendama näiteks. 5. Samuti saaks matemaatikas anda lastele ülesandeks roomajate, putukate, imetajate erinevatesse gruppidesse paigutamise. 6. Matemaatika puhul saab kasutada lepatriinu mängu. Lepatriinule meeldib arvutamine. Vali üks kolmest lepatriinust kellega sa tahad arvutamisemängu mängida. Mina panen lauale kolm lepatriinu täppi (mustad kettad), loenda mitu täppi on nüüd lepatriinul kokku. Nii saab mängida erinevate arvude täppidega ja erinevate lepatriinudega. Sellisel moel saab samuti harjutada lahutamist. 7. Keele ja kõne puhul kuni 3 aastastele lastele. Võetakse mõmmi:
A 1. Mis katab putuka keha ja millised jätked ning meeleelundid kinnituvad pea külge ? 2. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Trahheed, hingeavad, trahheehingamine, raamatkopsud._____________________________ __________________________________________________________________________ Haukamissuised, heiteava, erituselundid, kesksool._________________________________ __________________________________________________________________________ röövik, leedik, tõuk, vastne.____________________________________________________ __________________________________________________________________________ 3. Kuidas areneb rohutirts? Mille poolest erineb see liblika arengust? __________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ Niisugust arengut nim. ________________________ arenemiseks. 4. Mille poolest erinevad siidli...
15 Maakirbud Mardikalised 17.08.2010 Oidrema Kapsas + Phyllotreta spp Coleoptera kapsad 16 Seemnejooksik Mardikalised 15.06.2010 Raja tn - + Harpalus Coleoptera pubescens 17 Kimalane Kiletiivalised 28.06.2010 Oidrema - + Bombus Hymenoptera aknalaud 18 Viistäpp Mardikalised 15.07.2010 Oidrema Oder + Lepatriinu Coleoptera viljapõld Coccinella quinquepunctat a 19 Kiilassilm Võrktiivalised 15.07.2010 Oidrema - + Chrysoperla Neuroptera aknalaud carnea 20 Kõrvahark Nahktiivalised 15.06.2010 Raja tn - + Forficula Dermaptera auricularia * Kahjustav staadium: + kahjustab või on kasulik valmikustaadiumis
ringluse Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega Energia Ökosüsteemis päikesekiirguse näol Organismid kasutavad toidus olevat energiat elutegevuseks ja kasvamiseks Energiavoog on ühesuunaline Toitained ringlevad tsüklites läbi tootjatarbijalagundaja ja neid saab uuesti kasutada. Toiduahel Selle kaudu on organismid omavahel seotud Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taim ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) Nt. leht lehetäi lepatriinu tõuk lehelind kodukakk pähkel orav nugis kotkas Toiduahelad on omavahel seotud, moodustades ökosüsteemis toiduahelate võrgustiku. Toiduainete ja energia liikumine ökosüsteemis erinevatel tasanditel Autotroofid ja heterotroofid Rohelised taimed ehk autotroofid loovad päikeseenerigat sidudes orgaanilist ainet Nende poolt moodustunud elusainet saavad kasutada heterotroofid Heterotroofid ehk loomad, enamik bakterid ja seened kasutavad energiat, mis on
TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised (raps, rüps) ja liblikõielise...
Loodus- objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadust ja sellest sõltumatult. Füüsika- on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega liikumist ja vastastikmõjusid. Nähtavushorisont-piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. Mikromaailm- aatom, molekul. Makromaailm- maja, inimene, lepatriinu. Megamaailm-tähed, planeedid. Loodusteaduslik uurimismeetod(vaatlus, vastuolu, probleem, hüpotees, katseidee). Vaatlus-objekti või nähtuse kohta info kogumine ise sellesse sekkumatta. Vastuolu-olemasolevate teadmiste ja vaatlusandmete konflikt. Probleem-on küsimus, millele soovib küsimuse esitaja vastust saada. Hüpotees-on oletatav vastus küsimusele. Mudel-on kehade või nähtuse ligilähedane koopia, milles on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud.
kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 1996), ajakirja Hea Laps peatoimetaja (märts 1994 juuli 1995, sept. 1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Kirjutanud 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustusi, nt "Barbara ja suvekoerad" ja luuleraamatuid lastele, nt " Lepatriinu faksiga". Raamatuid on ta tõlkinud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Minu lemmik just nimelt sellepärast, et tema luuletused on vahvad, vaimukad ning ajavad tihti peale naerma! " Hirmud" Mõni kardab pimedust Ja mõni kardab hunti, Mõni pelgab keldriust Ja kurja keldritonti Igaühel omad hirmud, kõike tuleb ette. Õde riidleb: " Mis sa hirnud, Karda paharette! Söövad lapse, kes on paha,
PAULIINE PÕLD 37B Liiva St Pärnu 88301, Estonia Tel: +372 55 83987 e-mail: [email protected] Objective: To obtain a position of a responsible, caring and certified babysitter in the Agent Nanny. Career: Kindergarten teacher in Lepatriinu Lasteaed in Tallinn July 1997- Nov 1997 ·Gave children in different age groups English, Music ·and dance lessons Babysitter- McGregor family with two children in the UK Mar 1998- Jan 2000
· KOHVIPAKK · TÕLK · BASSEIN · TULI · NOHU · JÕULUKINK · TAMM · LÄRM · DRESSID · SIRKEL · HIGI · PLAKS · MENÜÜ · TÄRING · PIILUR · HIRMUS · KROON · ÜMBRIK · PESULÕKS · KINGSEPP · KELK · KÜLMIK · VIDEO · LEPATRIINU · TARRETIS · HAKKLIHA · JUUKSUR · PARKLA · APELSIN · KÜLMETUS · KASTE · PÕRSAS · TULEKAHJU · KORTER · LÜHIKE · NAERATUS · PILETIKONTROLL · MÄNGUASI · MUST · HAIGLA · SILD · IMIK · SOOJUS · KARU · MÜRGITUS · LAISK · HOMMIK · PUUKOOR
harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik,karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Palumets on liigirikas ökosüsteem. Dominantliikideks on mänd, kuusk, kask, samblikud, pohl, mustikas, erinevad linnuliigid (käbilind, rähn), orav, nugis, rebane ja karu. Putukatest näiteks lepatriinu ja metsakuklane Millistes tingimustes antud kooslus tekib? Asuvad hästi (veest) tühjendatud pinnastel, mille pH tase on alla 4 ja savi tase on madal Põlvnevad ränikividest Tavaliselt põlvnevad pinnased vanadest erodeeritud liivakivi randadest, mis olid isoleeritud. kiht turvast või huumust katab neid, kuid need kaovad ära kui naturaalne vegetatsioon lõpeb Metsad on väga toitainete vaesed Koosluse püsima jäämiseks on vaja järgmisi tegureid.. Küllaldast valgust,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
