Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gustav Ernesaks (10)

5 VÄGA HEA
Punktid

GUSTAV ERNESAKS
Elust
Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn)
Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks.
Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit , ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja . 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931 . a. muusikapedagoogika erialal ( professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis).
Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu.
Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid , tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt).
1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja. RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt Dmitri Šostakovitš). RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sai alates 1958. aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude Liitu.
Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960), luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing (see teostus 1982), korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast.
Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo , Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas.
Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu.
Loomingust
Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis , üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele.
Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna. Veelgi tuntum on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm" (loodud seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga).Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval.
Ernesaks oli esmajoones lüürik. Mõtlik lüüriline tundelaad koos laulva meloodiaga, nagu lauludes "Mu isamaa on minu arm", "Päike vajus pärnapuule", "Õhtu rannas ", "Rabamaastik" jt, on ta loomingule eriti iseloomulik. Silmatorkavalt palju on tal loodusteemalisi laule, neist suurele osale oli ta ise ka teksti autor. Ta oli erakordselt tekstitundlik helilooja, kelle muusikaline kujund kasvas välja sõnast, nagu näiteks lausa piltlikult tormist merd kujutavas laulus "Laine tõuseb".
Samas oli Ernesaksale omane ka muhe rahvalik huumor. Seda on tunda eriti sõjajärgse perioodi loomingus, naljalauludes nagu "Näärisokk", "Mind kutsuti pulma" jt. Kui Ernesaks on kasutanud rahvaviisi , on ta ikka eelistanud uuemaid laule ja pillilugusid - nii ka viimati nimetatud lauludes.
Ernesaksa helikeel on traditsiooniline, enamasti lihtsa klassikalise harmooniaga. Tema laulud on väga suupärased laulda , ka seetõttu, et autor tundis hästi eri kooriliikide võimalusi. Heaks näiteks on lihtne, aga suurepäraselt kõlav laul " Muusikale " (Byroni tekstile). Eesti muusikas 1950. aastate II poolest alanud helikeele uuenemine teda esialgu kuigivõrd ei puudutanud. Alles 1970. aasta paiku ilmus tema lauludesse uudseid võtteid ("Külm", "Tartu valgel ööl" jne).
Lühemate laulude kõrval on ta kirjutanud ka ulatuslikumaid kooriteoseid - kantaate ja süite. Tähelepanuväärseim neist on meeskoorisüit "Kuidas kalamehed elavad" (1953, Juhan Smuuli tekst). Teose üheksas osas kajastub meremaalingute taustal kaluriküla olustik . Süidi kulminatsiooniks on V osa, meisterlik "Laine tõuseb".
Ernesaks on kirjutanud ka viis ooperit, neist tuntuim on "Tormide rand " (1949), mida on korduvalt lavastatud. Tema ooperite nõrkuseks on nõukogude aja skeemide järgi valminud mustvalged, lihtsustatud karakterite ja inimsuhetega libretod. Muusikaliselt sisaldavad need siiski mõningaid eredaid üksiknumbreid, aariaid ja värvikaid kooristseene. Populaarseim neist on kindlasti kõrtsistseen "Tormide rannas".
Koorilaulude kõrval on Ernesaks loonud ka soololaule. Tuntumad neist on helilooja enda tekstile loodud "Hämardunud rannal " (1932), "Alla valgete kaskede" (1933) ja "Pää kohal toomeke" (1933).
Lavamuusika
Ooperid
1946
Pühajärv
, ooper 3 vaatuses ( libreto Juhan Sütiste)
1949
Tormide rand

1955
Käsikäes
, ooper 3 vaatuses (libreto Paul Rummo, Kersti Merilaas )
1956
Tuleristsed
, ooper 3 vaatuses (libreto Kaarel Ird, Kersti Merilaas)
1960
Kosilased Mulgimaalt
, ooper 3 vaatuses (libreto Kersti Merilaas Eduard Vilde ainetel )
1964
Mari ja Mihkel
, ooperi "Käsikäes" ümbertöötlus; 3 vaatuses
 
Teatri- ja filmimuusika
1949
Muusika S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad"
1950
Muusika lühifilmile "Uus elu"
1954
Muusika dokumentaalfilmile "Fr. R. Kreutzwald"
1955
Muusika E. Tammlaane näidendile " Raudne kodu" 
1956
Muusika filmile "Jahid merel"
Muusika Juhan Smuuli näidendile "Atlandi ookean" 
1957
Muusika filmile "Pöördel"
1964
Muusika näidendile "Kihnu-Jõnn ehk Metskapten "
 
Kantaadid
1943
Sõjasarv
baritonile, segakoorile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile ("Kalevipoeg") [lõpetamata]
1948
Laula , vaba rahvas
ühendkoorile (Debora Vaarandi ) [1950 seade meeskoorile klaveri/oreli saatel
1954
Tuhandeist südameist
ühendkoorile (Paul Rummo)
1963
Laul, ava tiivad
ühendkoorile (Enn Vetemaa )
1964
Kuulge, oh kuulge mu kõnet
segakoorile ("Kalevipoeg") 
Puhuge, sarved ühendkoorile, kolmele trompetile ja kolmele tromboonile (Kersti Merilaas)
1967
Laululavalt lahkuvatele kooridele
ühendkoorile (Mart Raud)
Instrumentaalmuusika
1934
Sümfooniline süit (I ja II osa)
Saatemuusika üldrühmadele poeglaste gümnaasiumide spartakiaadil
klaverile
1935
Võimlemismuusika poistele klaverile
1947
Süit ooperist "Pühajärv" sümfooniaorkestrile (sdn. E. Liives)/puhkpilliorkestrile (sdn. R. Ploom )
1952
Kaks pala viiulile ja klaverile (1. Meloodia ooperist "Tormide rand". 2. Hällilaul)
Võimlemismuusika tütarlastele klaverile
Vokaalkammermuusika
Soololaulud klaverisaatega
1932
Mingem käoks kuusikusse
(Gustav Suits)
Hulkur
(Gustav Ernesaks)
Hämardunud rannal
(Gustav Ernesaks)
1933
Alla valgete kaskede
(Gustav Ernesaks)
Üle vabanenud vete
(Gustav Ernesaks)
Kellele?
(Gustav Ernesaks)
Pää kohal toomeke
(Gustav Ernesaks) 
1934
Punased need nelgid
(A. Jõger)
1936
Lõoke
(Henrik Visnapuu)
Rändaja õhtulaul (Ernst Enno)
Koorimuusika
Meeskoorile  
1932
Akvarell
(Gustav Ernesaks)
Rannal
(Gustav Ernesaks) 
1933 
Hakkame, mehed, minema ("Vana kannel ")
Mehed (Gustav Suits) (käsikiri RRs) 
Sireli , kas mul õnne (Gustav Ernesaks)
Tulen, tulen (Juhan Liiv) [2. var. 1954]
Sügisel (Gustav Ernesaks)
Põhjatalv (Gustav Ernesaks)
1934 
Tuled on vaarade tipul (Henrik Visnapuu)
Rändaja laul (Jaan Kärner)
1935 
Ants ablas (Betti Alver)
Harjulaste laul (E. Remmelgas) 
Hõi, karupojad (Henrik Visnapuu)
Päike vajus pärnapuule (Eduard Visnapuu)  
Rabamaastik (August Alle)  
Rännakulaul (Sõduri lohutus) (J.W. Goethe , tlk. Marie Under)
Langevate lehtede laul (E. Remmelgas)
Merele (Henrik Visnapuu)
Naiskoorile
1932
Koolist lahkudes (Gustav Ernesaks)
Kella hääl (Varemeil) (Gustav Ernesaks) 
1933
Punased kobarad (E. Tiidemann )
Tuul jutustas (Gustav Ernesaks) 
Oli mul rikas ristiisa ("Vana kannel")  
Videviku viis ( rahvaluule
1934
Kevade laul (Gustav Suits)
Neidised kirjukleidised (Hendrik Adamson)
1935
Aeg leinu lohutab (Mart Raud)
Vihm päikeses (Eduard Visnapuu) 
Tuuled ju lähevad (Henrik Visnapuu)
Õhtulaul (Eduard Visnapuu)
Merele (Tere tuuled) (Henrik Visnapuu)
Väike sõsar vellega (Artur Adson )
Lastekoorile ning 1- ja 2-häälsed laulud
1927
RJM ( Raba jalust maha)
, 7-klubi hümn
1934
Järve jääle
(Henrik Visnapuu)
Ühte laulu tahaks laulda (Gustav Suits)
1935
Mehised mehed
( Ervin Uibo)
Vihm päikeses
(Eduard Visnapuu)
Vabaduse päevaks
(Eduard Visnapuu)
Väike sõsar vellega
(Artur Adson)
Küll on soe päikse pai
(J. Truupõld)
Õhtulaul
(Eduard Visnapuu)
Lastesüit
[osad: Minge ära, muremõtted (E. Uibo). Kannikene emale (S. Oro). Lepatriinu (K. E. Sööt). Piitsavarrel ratsutamas (K. E. Sööt). Sõit, sõit (K. E. Sööt). Hällilaul (E. Tiideman )]
Kasutatud kirjandus:
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Ernesaks
  • Gustav Ernesaks, „Laine tõuseb”
  • http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ernesaks_laura11.ht m
  • Vasakule Paremale
    Gustav Ernesaks #1 Gustav Ernesaks #2 Gustav Ernesaks #3 Gustav Ernesaks #4 Gustav Ernesaks #5 Gustav Ernesaks #6 Gustav Ernesaks #7 Gustav Ernesaks #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 197 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor -Kerlyke Õppematerjali autor
    Referaat Gustav Ernesaksast.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Gustav Ernesaks
    7
    doc

    Gustav Ernesaks

    Gustav Ernesaks Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Helilooming 4. Tunnustused Sissejuhatus Gustav Ernesaks on kindlasti üks Eesti kuulsamiad heliloojaid, kindlasti oma paljude isamaaliste teoste poolest. Elulugu Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna

    Muusika
    Gustav Ernesaks
    4
    doc

    Gustav Ernesaks

    Gustav Ernesaks (12. 12.1908 Peningi vald - 24. I 1993 Tallinn) Elulugu Gustav Ernesaks sündis 12.detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Erneseksade peres armastati laulmist, Gustavil aga oli teisigi huvialasid: muusika, joonistamine ja sport. Enamikule kaasaegsetele on tänini kättesaamatu tema tulemus kaugushüppes 6.30. Tema kunstnikukäe osavust väljendab isiklik autogramm-sarz. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astust ta alles 15- aastaselt (1924), ja õppis seal kuni 1927

    Muusikaajalugu
    Muusikaajalugu G Ernesaks
    15
    doc

    Muusikaajalugu G.Ernesaks

    Hakkame mehed minema ............................................................................lk 11 Pildid G.Ernesaksast .................................................................................lk 12 Kokkuvõte .............................................................................................lk 13 Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk 14 2 Gustav Ernesaks on Eesti helilooja ja koorijuht ning legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema auks on püstitatud Tallinna lauluväljakule Gustav Ernesaksa pronksist kuju, kust ta iga laulupidu saab jälgida kõike mis toimub ning kuulata kuidas rahvas laulab tema ,,Mu isamaa on minu arm", mis kujunes nõukogude ajal eestlastele ka mitteametlikuks hümniks. 3 Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade

    Muusika ajalugu
    Gustav Ernesaks
    3
    docx

    Gustav Ernesaks

    väljaandena "100 rida", 1983) "Nii ajaratas ringi käib" 1977 "Kutse" 1980 "Laine tõuseb" 1983 (Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1984) "Laul, ava tiivad" 1985 Kes oli? Eesti helilooja ja koorijuht. Elukäik: Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal 1937­1941 konservatooriumis õppejõuna Asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina Gustav Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.-7. koosseisu saadik Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige Gustav Ernesaksa kuju: 29. juunil 2004 paigaldati Tallinna lauluväljakule Ekke Väli ja Vello Lillemetsa pronksist loodud 2,25 meetrit kõrge ja 2,5 tonni kaaluv Gustav Ernesaksa kuju. Naiskoori laulud: ,,Koolist lahkudes" ,,Kella hääl (Varemeil)"

    Muusikud
    Gustav Ernesaks-Ernesaksa loomig
    42
    pptx

    Gustav Ernesaks, Ernesaksa loomig

    Click icon to add picture Click icon to add picture Gustav Ernesaks Merilin Matson Laulutaat Gustav Ernesaks q Koorijuht q Helilooja q Pedagoog q Muusikakirjanik q RAMi kunstiline juht ja dirigent q Väljapaistev ühiskonnategelane q Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige q 1953. aastast Vabariikliku Rahukaitse komitee liige q Eesti koorimuusika ja laulupidude grand old man q Tal oli suur roll eestlaste identiteedi alalhoidmisel ja säilitamisel läbi nõukogude okupatsiooni aastate ­ võitles

    Muusika ajalugu
    Gustav Ernesaks
    2
    doc

    Gustav Ernesaks

    GUSTAV ERNESAKS 1908 ­ 1993 Gustav Ernesaks sündis 12.12.1908 Peningi vallas Perila külas. Tema peres armastati muusikat ja laulmist, kuid poisil oli muidki huvisid. Nõnda alustas ta tõsisemaid muusika- õpinguid alles 15-aastaselt. Muusikalise hariduse omandas Ernesaks Tallinna Konserva- tooriumis, kus alguses õppis orelit ja klaverit, hiljem aga lõpetas muusikapedagoogika ja kompositsiooni (õppis Artur Kapi juures) erialal. Peale lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tal oli eriline anne õpilasi sütitada ja paremini laulma panna. Näiteks sai tavalisest Tütarlaste Gümnaasiumi koolikoorist peagi väga hea kontsertkoor, millest kujunes ülelinnaline Naislaulu Seltsi Naiskoor

    Muusikaajalugu
    Ülevaade Gustav Ernesaksa eluloost ja loomingust
    2
    doc

    Ülevaade Gustav Ernesaksa eluloost ja loomingust

    1941 konservatooriumis õppejõuna. Dirigendina äratas kohe tähelepanu, sest mitmed koorid millega ta alustad jõudsid kiiresti teisele tasemele. 1944 asutas Riikliku Akadeemilise Meeskoori, tänapäeval Rahvus Meeskoor. Väga populaarne ja ainus riiklik meeskoor Euroopas. Alustas varakult ka tööd koorijuhtimise õppejõuna 1944-1972 oli õppejõud konservatooriumis. 1945 professor. Õpilased: Eri Klas, Kuno Areng, Jüri Variste, Olev Oja. Gustav Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.-7. koosseisu saadik. Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 300 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi

    Muusikaajalugu
    Eesti laulupidu 2009
    34
    doc

    Eesti laulupidu 2009

    laulu energilisus ja kiirus teeb mul tuju rõõmsaks. Laulu algus Veljo Tormis / Hando Runnel Laul põhineb enamasti ühel noodil. Ja vahepeal on osad, mis on võimsamad. Kontrastid peaksid olema nii suured kui võimalik. Pala on suhteliselt aeglane. Eriti see laul mulle ei meeldi, kuna ei saa eriti sõnadest aru ja üldse on see heliteos minuarust segane. 6 Mu isamaa on minu arm Gustav Ernesaks / Lydia Koidula Laul on kirjutatud sõja ajal seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga. Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Laul on väga lüüriline ja meeldiva kõlaga. Ja laul on väga võimas, lausa nii võimas et tekitab külmavärinad. Laul räägib jällegi isamaast nagu paljud teised laulud. Laul on aeglane, kuid tekitab rahuliku tunde ja see laul meeldib mulle.

    Muusika




    Meedia

    Kommentaarid (10)

    shutuup profiilipilt
    shutuup: aitas küll , aga netist on täpselt sõnasõnalt maha kopeeritud .
    19:03 18-01-2010
    cpl123 profiilipilt
    cpl123: Väga hea referaat, sain 5, põhjalik on ka. Tubli
    21:38 08-12-2011
    aleksandergt profiilipilt
    aleksandergt: Kena referaat, suured t2nud.
    09:21 11-05-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun