EVOLUTSIOON (0)

EVOLUTSIOON
1. Mis on evolutsioon?
Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseksevolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik.
2. Mis on olelusvõitlus , selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta.
Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle
Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad , linnud , erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduseteguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened.
Taimed: võilill , päevalill - palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug
3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused)
Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes
suudavad antud elutingimudtes teistest edukamalt toime tulla.Vanemate järglastelt pärandavad kasulikkemuutusi määravad geenid edasi. Isendite pärilikest muutustest kujunevad tervele populatsioonile
Tulemused: kohastamine, liigi teke
4. Mis on kohastumine , 1kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel.
Kohustamine on mingil isendi rühmal tema elukohas kasulike tunnuste kujunemine
Taimedel: kõrbetaime- sügavad juured, et vett kätte saada, Võilill- tohutu palju seemneid
Loomadel: kaelkirjak- pikk kael tuleb puu pealt lehti võtta, Lepatriinu- mürgine, hasti märgitav, et keegiteda ei söö
5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus , too näiteid.
Kohustamuse suhtelisus on kui loomale arenenud kohustumised on kasulikud ainult nendes
tingimusetes milles ta välja kujunes Näiteks: Vlagejänes,
6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus).
Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. Uued liigid võivad tekkida, siis kui:
a) Populatsioon jaguneb teisest isoleeritud osadeks - populatsiooni erinevates osades kujunevad sealsetele keskonnatingimustele vastavad kohastumused ning nii muutuvad isendid aja jooksul üha erinevamaks.Populatsiooni jaotumise võib tingida nt. mäestiku teke.
b)Liigi leviala laieneb - kui soodsal sigimisaastal osa loomapopulatsioonist rändab uutele aladele . Uutes tingimustes tekivad kohastumused, mis aja jooksul kinnistuvad ja lõpuks tekib nii uus liik.
7. Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia ?
Kivististe võrdlemine tänapäevaste organismidega näitab, kelle tänapäevast organismid põrmuvad ja kuidas nad aja jooksul muutunud on.
8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia?
Erinevate organismide ehituse võrdlemine võimeldab sarnasteste põhjal otsustada sugulisi üle
9. Mis on homoloogilised elundid , rudimendid, atavismid, too näiteid.
Homoloogilised elundid on elundid, mis on pärit olult ja ehituselt sarnased kuigi ülesanded võivad olla muutunud erinevateks nt: imetajate jäsemed, taimedel varre homoloogia . Rudimendid: kehaosad , mispole inimestele ja loomade jaoks vajalikud, kuid mis olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel nt: pilkkile jäde, ussripik , kõrvaliigutajalihased, tarkushambad.
Atavismid: tunnused, mis esinesid kaugetel eellastel, kuid neid määravad geenid on meis olemas kuigi nende avaldamine on blokeeritud. Ilmnevad vaid geeniavaldumishäirete tõttu Nt: üleni karvane inimene, sabaga inimene, neljal jäsemel liikumine
10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia , molekulaarbioloogia ?
Molekulaarbioloogia: mida sarnasemad on erinevate organismide DNA ja valgud seda lähedasemad sugulased on. Embrüoloogia: toodete arengu võrdlemine näitab suglaste põlvemist, sest lootelises arengus korratakse eellaste loodete tunnused
11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik
Loomariik : Riik-loomariik, Hõimkond- lülijalgsed , klass- putukas , selts- liblikalised , sugukond -põualiblikalised, Perekond- kapsaliblikas , Liik- suur kapsaliblikas
Taimeriik : Riik- taimeriik, hõimkond- kattes eemnetaimed, Klass- kaheidulehelised, selts- oalaadsed, sugukond- liblik õielised, perekond- ristik , liik- valge ristik
12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid?
Maa tekkis ligi 4.5 milj aastat tagasi. Elu sai alguse ürgookeanis, ürgookean ei sarnanenenud praeguse ookeaniga (soojem, madalaveelisem) pidevate maavärinate tõttu tungis merevette sageli maa sisemusest vedelat magmat ja gaase. Selle tõttu sai võimalikuks esimeste organismide tekke. Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegadeks, aguaegkondadeks, vanaaegkondadeks, keskaegkondadeks ja uusaegkondadeks.
Esimesed organismid: Protobiant- Ainuraksed , eeltuumsed - päristuumsed ainuraksed- hulkraksed
13. Kirjelda loomariigi arengut.
700 milj aastat tagasi toimus hulkraksete loomade areng vees. Esimesed loomad olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkas kujunema teised selgrootute rühmad- ussid, lülijalgsed jne. Meres oli olemas kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Esimesed selgroosed olid kalad. Loomad said tulla alles siis, kui õhus oli piisavalt hingamiseks vajalikku hapnikku. Esimesed loomad kes maismaale suundasid olid väiksed selgrootud : ämblikulaadsed, putukad. Neile järgnasid tänapäeva kahepaiksete eellased, kes võisid pikemalt hingata õhuhapnikku. Siis kujunesid roomajad , nende sigimine ei olnud veega
seotud ning soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. 200 milj a eest kujunesid imetajad , nad olid väiksed hiiresarnased loomad. Roomajatest arenesid ka linnude eellased(sarnasesid sisalikega) Nüüd valitsevad imetajad(osavamad liikujad,paks karv külma eest jne)
Ainuraksed loomad- selgrootud-kopskalad- kahepaiksed - roomajad- linnud-imetajad.
14. Kirjelda taimeriigi arengut.
Esimesed hulkraksed organismid olid üherakulised hulkraksed vetikad (umbes 1500 mln aasta eest)nad paljunesid peamiselt mitte sugulaselt ning olid lihtsa ehitusega. Arenesid elu ainult vees, Maa atmosfääris polnud piisavalt hapnikku. 450 mil a. tagasi tekkisid esimesed maismaataimed eostaimed . Nõrge varre asemele kujunes tugev vars ja tüvi, vee aurumise takistamiseks arenesid spetsiaalsed kattekoed . Sugurakud kattusid tugeva kaitsva kestaga.350-300 miljar. a. tagasi katsid maad hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad. Kui kliima muutus kuivamaks suri enamik eostaimed ära ning tekkisid paljasseemnetaimed. Paljaseemnetaimed valitsesid mitusada miljonit aastat, enne kui kujunesid
õistaimed(tänapäeva taimed, kohastasid erinevate tingimustega ning osa neist levis vette tagasi.)
Ainuraksed vetikad- hulkraksed- vetikad- samblad
15. Kuidas algas inimese areng?
Hakati arenema 5-7 miljonit a tagasi. Inimese ja inimahvi eellane- australopiteek - osav inimene- püstineinimene- tark inimene- neandertallane- tänapäeva inimene
16. Kirjelda australopiteeke, osavat inimest, püstist inimest, neandertaalast, tänapäeva inimest.
Australopiteeke e lõunaahv: elasid 4-2 milj. a tagasi, elati gruppides, väike aju, pikkavad käed, kõndisid kahel jalal, lühikesed jalad, toit: marjad , pahklid, juurikad, seemned, linnumunad
Osav inimene e homohabilis: 2,4-1.5 milj a tagasi,suurem aju, lamedam nägu, oskas valmistatda/ kasutada tööriistu
Püstine inimene e homo ereitus: Jahipidamine , suurem aju(850-1100 cm3) kasutas tööriistu ja tuld , pikem keha, lühemad käed, keha lihaseline,lühem nägu, suurem lõualuu
Tark Inimene e homo sapiens : ajusuurenemine(1200-1700cm3), luude/ hamaste nõrgenemine, kõnevõime, sümboolidega kirjutamine, toidu ja vee varumine , peenemad tööriistad
17. Kui palju on erinevaid põhirasse ja rasse ja milliste tunnuste alusel neid eristatakse?
Põhirasse: Ekvoriaatne rass e neegrid , Mongoliidne rass, Europiidide rass e valge rass Põhirasse jaotavad omakorda kuni 22 rassi. Eristatakse: Esimene järgu tunnused: naha ja karvade värvus, juustekuju, habemekasv, nina ja huulte kuju. Teise järgu tunnused: kasv, pea ja näo kuju ning keha mõõtmed
18. Millised on europiidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega?
Nahavärvus on hele kuni pruun nahk, kitsas nina, kitsad huuled. Silmade ja juuste värvus varieerub heledast tumedani, juuksed on sirged või lokkis
19. Millised on negriidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega?
Tume nahavärvus, krässus ja tumedad juuksed, piklik pea, lai nina, paksud huuled, suur kasv, tumedad silmad. Nahas on ained, mis kaitsevad neid paremini kõrvetava päikese eest
20. Millised on mongoliidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega?
Väike kasv, kollakas või punakas nahk, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad,lame nina ja vähene habemekasv. Pilukad silmad seoses tuuliste aladega ( tugevas tuisus kisub silm pilukile.