Põlva valla keskkonnaseisundi analüüs (0)

PÕLVA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS
ANALYSIS OF THE ENVIRONMENTAL STATE OF PÕLVA PARISH
2015
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist 4
1.1. Põlva vald 4
1.2. Ettevõtted 4
1.3. Haridussüsteem 4
1.4. Elamufond 4
1.5. Põlva valla teed 4
1.6. Veevarustus 5
1.7. Küttesüsteem 5
1.8. Jäätmemajandus 5
2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 6
3. Looduskaitse 7
4. Põllumajandus 8
5. Metsandus 9
6. Turism 10
7. Keskkonna mitmekesisuse säilitamine 11
Minu arvates teeb Põlva vald hetkel piisavalt, et säilitada ja hoida valla piires olevaid metsasi ja veekogusi puhastena ning järgmiste aastate jooksul nähakse kindlasti ka vaeva, et õhusaastet vähendada ja puhtana hoida. Kui Põlva vald jätkab samas vaimus , siis tulevikus on Põlva kindlasti üks rohelisemaid paiku terves Eestis. Ainuke asi mida saaks paremini teha oleks see, et kõik Põlva valla elanikud oleksid rohkem rohelise mõtlemisega ja kasutaksid võimalikult palju valla poolt välja käidud erinevaid plaane ja võimalusi, kuidas hoida nende endi kodu ümbrust puhta ja rohelisena. 11
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Põlva valla keskkonnaseisundit ja välja pakkuda lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks – metsade kaitseks ning õhu ja vee saaste vähendamiseks.
Põlva linnas elab üle 9000 elaniku ning asub Kagu-Eestis, piirneb põhjast Tartumaaga, idast Venemaaga, lõunast Võrumaaga ja läänest Valgamaaga. Põlva valla lipult ja vapilt võib leida rohelise kuke kujutise, mis sümboliseerib Põlva valla rohelist loodust.

Põlva valla lipp

Põlva valla vapp

1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist

1.1. Põlva vald

Põlva valla pindala on 228,6 km². 2015. aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 9908 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põlva elanikest eestlasi 97%, venelasi 1,7%, ukrainlasi 0,6% ja soomlasi 0,3%, mis on viimase nelja aasta jooksul muutunud. Asustustihedus on ~44 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Põlva linn kus elab üle poole valla rahvastikust ehk ligikaudu 5000 inimest. Märkimisväärselt suure asustusega on veel Ahja (963 elanikku) ja Kanepi (694 elanikku) . Põlva valla rahvastiku arv on viimase aasta jooksul kahanenud üle 10000 elaniku pealt 9000 elaniku peale. Peamiseks põhjuseks on kas lahkumine tihedamalt asustatud aladesse paremaid töökohti otsima või on elanikud noored kes lähevad haridust omandama teistesse linnadesse ning sageli ei pöördu enam tagasi kodukanti.

1.2. Ettevõtted

Põlva vallas on päris mitmeid suurettevõtteid, millest kõige tuntum ja tulusam on AS Tere piim, mis tegeleb piima ja piimatoodete tootmisega ja mille kombinaadis töötab üle 100 isiku, ning muidugi leidub ka erinevaid väikeettevõtteid mis tegelevad kaubanduse ja erinevate teenuste pakkumisega. Suurteks ettevõteteks võib veel lugeda OÜ Peetri Puit, kus töötab üle 60 inimese ning mis tegeleb peamiselt sõrmjätkatud konstruktsioonpuidu ja liimpuitkonstruktsioonide tootmisega ning AS Nycomed Sefa, kus töötab ka umbkaudu 60 isikut ja tegeleb ravimite tootmise ja hulgimüügiga ja Põlva Tarbijate Ühistu, millel on erinevad allüksused, näiteks Põlva Kaubamaja Moemaail, toidupoed Toiduait, Konsum ja A&O, kus on töötajate arv kokku üle 250. Väiksematest ettevõtetest võib välja tuua erinevad söögikohad, nagu näiteks pubi „Hull Lehm“, pubi „Vana Vaksal“ ning „Väikelinna“ baar, kus keskmiselt on viis kuni seitse töötajat. Muidugi leidub Põlva vallas veel pisemaid ettevõtteid ja hulgaliseld FIE-sid.

1.3. Haridussüsteem

Põlva vallas on viis kooli, millest neli on munitsipaalkoolid – Mammaste Lasteaed ja Kool, Põlva Keskkool, Põlva Ühisgümnaasium, Roosi Kool ja üks erakool : Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal. Nagu teisteski omavalitsustes on Põlva vallas ka lasteaiad. Nendeks on neli munitsipaallasteaeda – Lasteaed Lepatriinu, Lasteaed Mesimumm, Mammaste Lasteaed ja Kool ja Roosi Kool ja üks eralasteaed: Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal. Olemas on ka huvikoolid: Põlva Spordikool, Põlva Muusikakool , Põlva Kunstikool , kus lapsed saavad tegeleda huvitegevusega.

1.4. Elamufond

Elamufond jaguneb peaaegu võrdselt pooleks, pool kuulub Põlva vallale ja pool eraomanikele.

1.5. Põlva valla teed

Põlva valda läbivatest teedest on olulisemad, Põlva – Tartu maantee , Põlva – Räpina maantee ja Põlva – Võru maantee, kuna need ühendavad Põlvat teiste suuremate keskustega. Valla külavaheteed on enamjaolt heas korras, talveti hoitakse teed puhtana, kas siis Valla poolt määratud teenusepakkujate poolt või siis eraisikute poolt, kellel on selleks vastav tehnika olemas. Lisaks heade teeolude tagamisele, on kõikdel kooliõpilastel võimalus tasuta kasutada maakonna bussiliine.
Põlva valda ühendab kogu ülejäänud Eestiga ka raudtee , kuna Põlvat läbib raudtee

1.6. Veevarustus

Veevarustusega tegeleb valla osalusega ettevõtte AS Põlva Vesi, kelle eestvedamisel ja tegevuste tulemusena jõuavad investeeringud koostöös naaberomavalitsusüksustega vallas asuvate ning rekonstrueerimimist vajavate vee- ja kanalisatsiooniobjektideni. Linn ja vald osalsed Ühtekuuluvusfondi poolt toetatud projektis „Emajõe- Võhandu alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekostrueerimine ja laiendamine 2004-2010“. Projekti raames rekonstrueeriti linna torustike ja Himmaste, Orasjõe, Mammaste, Sika, Peri ja Rosma külades vee- ning kanalisatsioonitorustike.(1)

1.7. Küttesüsteem

Põlva valla elamuid ja tööstushooneid köetakse põhiliselt AS Põlva Soojuse katlamajadest. Nimetatud katlamajad on kaugkütte katlamajad. Vald näeb vaeva, et muuta soojamajandus säästlikumaks, ökonoomsemaks ja tõsta töökindlust.

1.8. Jäätmemajandus

Põlva vallas puuduvad suured ja keskkonda saastavad tootmisettevõtted ning olulised reostusallikad. Looduse reostamine on vähenenud seoses korraldatud jäätmeveoga. Taaskasutatavaid jäätmeid kogutakse valla kogumisplatsidel ning metallijäätmeid kokkuostupunktide kaudu. Linna eramukrundi omanikel on võimalik pakendid tasuta ära anda värava tagant üks kord kuus. Haljasjäätmed saab viia kompostimisväljakule. 2012. aastal valmis Põlva valla ja linna ühine jäätmejaam. Adiste prügila suleti 2009. aastal. Valla kohustus on teha prügilale seiret 30 aastat pärast sulgemist. Järgnevate aastate jooksul on võetud sihiks kompostimisväljaku tehniline arendamine. Ühtlasi tegeletakse inimeste keskkonnaalaste teadmiste tõstmisega, seda peamiselt jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise võimaluste osas. Põlva vallas asub reoveepuhasti, mida haldab AS Põlva Vesi. (2)

2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses

Jooniselt (vt joonis 1) selgub , et Põlva valla rahavastikust moodustab 4% eelkooliealistest elanikest, 15% moodustab kooliealistest elanikest, 58% moodustab tööealistest elanikest ja 23% moodustab pensionäridest.
Joonis 1. Põlva valla rahvastik
Tabel 1. Põlva valla rahvastik
Mehed
Naised
Kokku
Eelkooliealised
625
4%
575
4%
1200
5
Kooliealised
2 167
16%
2108
15%
4 185
15
Tööealised
8 470
64%
7566
54%
16 036
58
Pensioniealised
2172
16%
3845
27%
6 017
22
Kokku
13434
100%
14004
100%
27 438
100%
Valla rahvastikustatistika näitab, et vallas elab kõige rohkem tööealisi elanikke ning kõige vähem eelkooliealisi elanikke ning valla iive on ikka negatiivne ja see näitab, et tegemist on vananeva vallaga.

3. Looduskaitse

Põlva vallas asuvad järgmised looduskaitsealad ja objektid: Ahja jõe ürgorg; Ihamaru, Tilleoru ning Valgesoo maastikukaitsealad ; Peri park; Himmaste allikad; Karu Kakutu pettäi ; Kraaviotsa pettäi; Oru pettäi; Uibojärve tamm; Viira lehis; Tilleoru tammed ; Kiidjärve rändrahn ; Metste rändrahn ja Taevaskoda . Paljud neist aladest ja objektidest on looduskaitse all selletõttu, et kaitsta nende looduslikku ilu ja, et need kohad säiliksid ka järgmised aastakümned vaatamisväärsustena. Nendest kõige tuntum on kahtlemata Taevaskoda, mis on enda nime saanud liivakivipaljandi ja koobastiku järgi. Taevaskoda jaguneb Suureks- ja Väikseks Taevaskojaks, neid eristatakse liivakivipaljandi kõrguse poolest.

4. Põllumajandus

Põlva vallas on haritavat põllumaad kokku 1095 ha, mis on kõik eraisikute valduses. Põllumaa kasutus jaguneb ühtlaselt taime- ja loomakasvatuse vahel pooleks. Põllumajandusega tegutsevad valla piires peamiselt eraisikud , kes toodavad enda kasutuse jaoks ja kes müüvad suurettevõtetele edasi. Enim levinud kasvatusviis on tavaviljelus , leidub ka väiksemaid maheviljelus põldi, kus kasvatatakse aind enda kasutuseks, suurettevõtetele edasi müümata. Põllumaad on Põlva vallas keskmisest viljakamad ning see soodustab taimekasvatust, seda näitab ka hea saagikus.

5. Metsandus

Metsa kasvab Põlva vallas 83 hektaril, mis moodustab 37% valla territooriumist. Valdav osa metsast on eraomandis ja kõige rohkem on esindatud lehtpuud mulla hea niiskuse tõttu. Täiskasvanud metsa jääb valla territooriumil järjest vähemaks , kuna inimesed on järjest rohkem asunud oma metsa raiuma, ning mõistliku metsamajandamisega tegelevad hetkel veel vähesed.

6. Turism

Turistid külastavad Põlva valda nii looduslike vaatamisväärsuste tõttu kui ka siin korraldavate vabaõhuürituste pärast. Peamiseks looduslikuks vaatamisväärsuseks on Taevaskoda, millel on Suur- ja Väike Taevaskoda. Põhilisteks turismimagnetiteks on Taevaskojas Neitsikoobas ja varasemalt ka Emalätte koobas (varises kokku 2013. aastal). Uue traditsioonina on peetud Põlvas juba mitu aastat Uue Ajastu Festivali, mis on kujunenud suureks turistimagnetiks, samuti on viimastel aastatel palju rahvast kohale meelitanud uudne üleriigiline tantsutüdrukute võistlus. Usklike inimesi meelitab kohale ka kuulsa legendi poolest tuntud keskaegne Maarja Kirik . Just selle kiriku loomislegendist on tulenenud ka Põlva valla nimi. Põlva valla rahvastikust moodustab 58% tööealistest elanikest

7. Keskkonna mitmekesisuse säilitamine

Minu arvates teeb Põlva vald hetkel piisavalt, et säilitada ja hoida valla piires olevaid metsasi ja veekogusi puhastena ning järgmiste aastate jooksul nähakse kindlasti ka vaeva, et õhusaastet vähendada ja puhtana hoida. Kui Põlva vald jätkab samas vaimus, siis tulevikus on Põlva kindlasti üks rohelisemaid paiku terves Eestis. Ainuke asi mida saaks paremini teha oleks see, et kõik Põlva valla elanikud oleksid rohkem rohelise mõtlemisega ja kasutaksid võimalikult palju valla poolt välja käidud erinevaid plaane ja võimalusi, kuidas hoida nende endi kodu ümbrust puhta ja rohelisena.

Kokkuvõte

Põlva vald on vald, kus propageeritakse rohelist eluviisi ning tehakse kõik, et vallas olev loodus säiliks just sellisena nagu ta on. Põlva vallas on üle 9000 elaniku. Põlvas asuvad ka mitmed rahvusvahelises mastaabis tuntud ettevõtted, näiteks AS Tere Piim ja OÜ Peetri Puit. Põlva valla lastel ja noortel on võimalus valida mitme erineva lasteaia ja kooli vahel. Põlvat ühendavad suured maanteed teiste maakonnakeskustega. Mõned aastad tagasi rekonstrueeriti valla torustike süsteem. Vald näeb vaeva, et muuta soojamajandus säästlikumaks, ökonoomsemaks ja tõsta töökindlust. Palju nähakse vaeva ka jäätmemajandusega. Looduskaitse on vallale tähtis ja sellega nähakse palju vaeva. Põllumajandusega tegelevad eraisikud põhiliselt oma vajaduste rahuldamiseks, aga ka suurettevõtetele edasi müümiseks. Suur osa Põlva valla territooriumist on mets. Põhilised turismiatraktsioonid on just looduslikud vaatamisväärsused ja erinevad festivalid.

Kasutatud kirjandus

1. http://www.polva.ee/bw_client_files/polva_linn/public/img/File/Polva_valla_arengukava_2014-2029.pdf (lk. 47)
2. http://www.polva.ee/bw_client_files/polva_linn/public/img/File/Polva_valla_arengukava_2014-2029.pdf (lk 29)
3. http://www.stat.ee/ppe-44887
4. http://www.aripaev.ee/uudised/2012/10/17/vaata-polvamaa-edukamaid-ettevotteid
5. https://et.wikipedia.org/wiki/Põlva