Leelo Tungal elulugu (0)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
LEELO TUNGAL
Referaat
Sisukord
Sissejuhatus
Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis . Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , " Pioneer " , "Eesti Maa" ja "Hea laps" toimetajana, 1981- 1984 oli Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja.  Tuntuks saanud on ta oma vabakutselise kirjaniku tööga. Alates 1979. aprillist kuulub ta Kirjanike Liitu
Lapsepõlv
Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947. aastal Ruilas ainsa lapsena õpetajate perre. Leelo ema Helmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmend viis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelot kasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksena meeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1. septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-klassilisse kooli, esimesse klassi.
    ’’ Koolimüts osteti mulle varakult, samuti pruun vakstust portfell , mis polnud mingi väike titekas, vaid koguni KAHE lukuga ! Kuskilt oli isa endale hankinud vana mootorratta, ja kuigi selle Harley Davidsoni parandamiseks kulus tal tavaliselt sama palju aega kui sõiduks, oli just 1. septembril masin tipp- topp sõidukorras. Isa pani padja paagile, tõstis mu sellele istuma, ning me tegime ümber koolimaja kolm auringi - nii ta seda põristamist igatahes nimetas.’’
Saatuse tahtel vabastati Helmes Tungal varem ja ta pääses kodumaale siis, kui Leelo oli teise klassi laps. Ema sundis noort luulelembelist Leelot oma teoseid korralikult ümber kirjutama ja posti panema . Viiendas klassis osaleski ta ajakirja Pioneer korraldatud konkursil , kus sai kolmanda koha luuletusega ''Meie kool''. Nüüdseks on sellest saanud Ruila kooli hümn.
Noorus
1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. Keskkooli (praegu Kadrioru Saksa Gümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''.
Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana.
1966 - 1972 õppis Leelo Tungal Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning töötas aastatel 1972 - 1973 Tallinna 36. Keskkoolis eesti keele õpetajana. Ülikoolis kirjutas noor luuletajanna Ivo Linnale kõige esimese lauluteksti ''Tühi päev''.
Töökohad
Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975 – 1981), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja (1981 – 1984), vabakutseline kirjanik (1984 - 1990), Ruila põhikooli emakeele õpetaja (1991 – 1995), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetaja (1994 – 1996), ajakirja Hea Laps peatoimetaja (märts 1994 – juuli 1995, sept. 1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979.
Loomingud
Leelo Tungal alustas romantilise tundelüürikaga. Ta debüteeris 1958 värssidega ajakirjas “Pioneer,” 1965 hakkasid ilmuma tema luuletused “Nooruses” ja “Loomingus.” Tungla varasemates luulekogudes “Kummaliselt kiivitajad kurtsid”, “Õitsev kuristik” ja “Müüdita” valitsevad isiklikud elamused ja romantilised meeleolupildid. Järgmiste kogudega liigub autor argisema stiili poole. Kogusid “Raamat ja kask” ning “Veni, vidi , vidiit…” iseloomustavad elumõtisklused ja teatav didaktiline hoiak. Tema kogude “Mullaketraja” ja “Tedremäng” peateemaks on inimese side kodu, perekonna ja rahvaga, nähtud ja mõtestatud naise ning ema vaatepunktist; väljendus toetub varasemast enam eesti rahvalikule laulu- ja luuletraditsioonile.
Alates kogust “Valguse aine” on Tungla lüürika selgelt ajalaululine. Koguga “Ei nime sa hinda”, kus kiiresti muutuva maailma ja püsivatest ajaväärtustest kinni hoidva inimese suhteid annab edasi vormikindlates poeetilistes mõtisklustes, võitis Tungal 1993. aastal Eduard Vilde nimelise aastapreemia . Tungla luule on valdavalt traditsiooniline, see rakendub nii nõudlikes klassikalistes luulevormides kui lihtsates laululistes stroofides. Tungla luulet on korduvalt viisistatud ning ta on kirjutanud palju ka otseselt laulutekste. Tungal on avaldanud inimsuhteid ja perekonnaprobleeme puudutava jutukogu “Ilus vana naine”, on esinenud publitsisti ja kriitikuna ajakirjanduses, käsitledes eriti viimase aja maakultuuri ja –kooli staatust. Viljakas ja mitmekülgne on olnud Tungla tegevus lastekirjanikuna. Mudilastele ja nooremale koolieale on Tungal avaldanud sõnaleidlikud värsiraamatud ja –vihikud “Karune lugu”, “ Koera elu”, “Hundi lugemine”, “ Mooni avastamine”, “Väike ranits ”, “Tere-tere”, “Põrsas Pamp” jpt. Tungla laste- ja noorsooproosat on ilmunud raamatutes “Neitsi Maarja neli päeva”, “Pool koera”, “Kirju liblika suvi”, “Kristiina, see keskmine”, “ Kartul , lehm ja kosmonaut ”, “Pille, Madis ja teised”, “ Barbara ja suvekoerad”, millega võitis Anton Hansen Tammsaare nimelise aastapreemia 1992. aastal, “ Vampiir ja Pioneer”, “Humanitaarmõrv Bestoonias” (ps. Lola Fiaccola), “Barbara ja sügiskoerad”, “Rikkad jõulud, vaesed jõulud”, “Ema Luule jõulukaardid”, “Nagu kass ja koer”, “Krutski linna lood” ning “Kollitame! Kummitame!” millega võitis Kultuurkapitali aastapreemia 1997. aastal.
Koostöös Ene Hiiepuu ja Edgar Valteriga on valminud aabits ja I klassi lugemik ning koos Ene Hiiepuuga II klassi lugemik. Tungal on koostanud koolihuumori kogumikud “Oi, Juku !”, “Oi-oi, Juku!”, “Oi-oi-oi, Juku!” ja “Juku loomaaed ”. Nukuteatris on lavastatud Tungla nukunäidendeid “Krants kuuse all,” “Lehmatari lugu” ja “ Luiged , mu vennad”.
Koos Andres Jaaksooga on Tungal kirjutanud libreto Raimo Kangro ja Andres Valkoneni rokkooperile “Põhjaneitsi” ning palju muid libretosid ja tekste : Raimo Kangro (laste-) ooperitele ja muusikalidele “Ooperimäng”, “Saabastega kass”, “Ohver”, “Seakarjus”, “Hunt ja seitse kitsetalle” jt., samuti Rene Eespere lastemuusikalile “ Metsluiged ” ja Olav Ehala lastemuusikalile “ Nukitsamees ” ning ka Eino Tambergi, Raimo Kangro, Raimond Lätte, Rein Rannapi kantaatidele jm. Tungal on kirjutanud ka palju eurolaulude tekste: 1993. aaastal võitis laul “Muretut meelt ja südametuld”, mille esitas Janika Sillamaa , viisi kirjutas Andres Valkonen , 1994. aastal võitis laul “Nagu merelaine ” Silvi Vraidi esituses, viisi kirjutas laulule Ivar Must.
Tema teoseid on tõlgitud vene, soome, leedu itaalia, esperanto , tšehhi, ungari, armeenia, gruusia , moldova, kasahhi , ukraina , tadžiki, saksa, poola, valgevene jpt keeltesse. Tungla tõlkes on ilmunud Bella Ahmadulina lüürikavalimik “Muusikatunnid”, J. Hora ja F Šrámeki luuletuste kogus “Kümme XX sajandi tšehhi luuletajat ”, M. Tsvetajeva “Luulet” ning rohkesti lastele määratud luule- ja proosaraamatuid, nt. P. Darie “ Emaarmastus ”, Kim Si Söpi “Lood, kuuldud Kuldse Kilpkonna mäel”, O. Drizi “Tšir-biri.bom”, J. Kazakovi “Kuidas ma maja ehitasin”, S. Maršaki “Jäätis” ja “Kuidas höövel tegi höövli”, S. Tšornõi “Kui kõik on kodunt ära” jpm.
Preemiad

• 1986 Virumaa lasteraamatu preemia
  
• 1992 A.H Tammsaare ja E.Vilde preemiad
  
• 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia
  
• 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia
  
• 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden
  
• 2007 Muhvi auhind
  
• 2008 Harjumaa kultuuri pärl
  

Ilmunud lasteluuleraamatud

• Karune lugu(1975)
  
• Hundi lugemine(1978)
  
• Mooni avastamine(1978)
  
• Väike ranits(1982)
  
• Seltsis on segasem(1983)
  
• Tere-Tere(1985)
  
• Sul on teha mehetöö(1987)
  
• Vana rahva lasteaed(1988)
  
• Ema abilised (1991)
  
• Minu kodu(1991)
  
• Aastaring(1992)
  
• Tondu(1993)
  
• PõrsasPamp(1993)
  
• Põrsapõli(1993)
  
• Palju õnne sünnipäevaks(1994)
  
• Kassileegu(1994)
  
• Kõik on emadele kallid(1996)
  
• Päkapiku pähklikott(1996)
  
• Tubli lapse tunnikell(1996)
  
• Küll on hea!(1998)
  
• Marjajuur lume all(2000)
  
• Tema amet(2001)
  
• Kirjad jõuluvanale(2001)
  
• Pururikas laps(2002)
  
• Kõige ilusam ema(2002)
  
• Sampo värviraamat(2002)
  
• Lepatriinu faksiga(2004)
  
• Väike jõulusoov(2004)
  
• Koer tunneb koera(2006)
  
• Lätikeelne jäätis(2006)
  
• Salajutt(2006)
  
• Sabaga päike(2007)
  

Proosaraamatud

• Neitsi Maarja neli päeva(1980)
  
• Poole koera(1980)
  
• Kirju liblika suvi(1986)
  
• Pille, Madis ja teised(1989)
  
• Kartul, lehm ja kosmonaut(1986)
  
• Kristiina, see keskmine(1989)
  
• Barbara ja suvekoerad(1992)
  
• Vaesed jõulud, rikkad jõulud(1993)
  
• Vampiir ja pioneer(1993)
  
• Humanitaarmõrv Bestoonias(1993)
  
• Barbara ja sügiskoerad(1994)
  
• Ema Luule jõulukaardid(1995)
  
• Nagu kass ja koer(1995)
  
• Krutski linna lood(1997)
  
• Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval(1997)
  
• Varesele valu (2002)
  
• Juku, Kalle ja kotermann Tallinnas(2002)
  
• Appi, appi, Triibu -Liine ehk Metsik kassitamine Vana.Inimlas(2002)
  
• Anna ja Aadama lood(2003)
  
• Siiri Siiruselt(2003)
  
• Siil Felix ja päkapliks Kerli(2004)
  
• Siil Felix ja kriminaalne loomaaed(2005)
  
• Siil Felix ja sekelduste sügis(2005)
  
• Hernetont Ernestiine(2005)
  
• Väike draakon ja päkapilud(2005)
  
• Koer tunneb koera(2006)
  
• Seltsimees laps ja suured inimesed(2008)
  

Lastenäidendid ja muusikalilibretod

• Saabastega kass
  
• Krants kuuse all
  
• Juku
  
• Tuhkatriinu
  
• Hunt ja seitse kitsetalle
  
• Põhjaneitsi
  
• Nukitsamees
  
• Imelaps
  

Ilmunud luulekogud

• Kummalised kiivitajad kurtsid(1966)
  
• Käsi on valge ja süda on must. Luulet 1963-2002 (2002)
  
• Kõige ilusam ema(2002)
  

Tuntud laulusõnad

• Oma laulu ei leia ma üles
  
• Päikese lapsed
  
• Las jääda ikski mets
  
• Nagu merelaine (1993-nda aasta Eesti Eurolaulu sõnad)
  
• Muretut meelt ja südametuld (1994-nda aasta Eesti Eurolaulu sõnad)
  

10