50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-10-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
50 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Cato
Õppematerjali autor
Pahad ehk gallid on taimekudede paiksest haiguslikust vohamisest tekkinud väärmoodustised. Neid põhjustavad ärritavad ained, mida eritavad taimekahjurid- pahklestad, pahksääsed, pahkvaablased, pahktäid ning mõned patogeensed seened ja bakterid. Allelopaatia- ühe taime negatiivne mõju teisele keemilise mõjuaine vahendusel. Allokatsioon- piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. Ansamblireeglid- liikide kooseksisteerimise (koosesinemine ja sagedus) piirangud. Traditsiooniliselt peetakse silmas biootilistest interaktsioonidest (eelkõige konkurents) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või abiootilisest keskkonnast tingitud piiranguid. Biotsönoloogia- teadus biotsönoosidest ja organismide kooseluvormidest. Laiemas tähenduses sama, mis sünökoloogia, kitsamas tähenduses teadus organismide suhtesit looduses. Biotsönoos- elukooslus,
II MOODULI KONTROLLTÖÖ Ürgema needus Emane on investor, isane parasiit. Isase huviks on paaruda võimalikult paljude emastega. Emase huviks on paaruda parimate isastega. Emaste valikuvõimalused: · passiivne emased ei pea mitte midagi tegema, isased teevad selle valiku nende eest ära. Need on need isased, kes võitlevad omavahel, see, kes võidab, saab emase, ilma et ta peaks emase käest midagigi küsima · aktiivne avalik isased teavad, kes neist valituks osutuks varjatud teised isased ei tea, kes neist valituks osutuks Isaste võitlusvõtted: · Macho-isased võitlevad omavahel, kes võidab, saab emase. · Taluperemehed kaitsevad territooriumi täis ressursse. · Rahamehed · Ilu-eedid · Petised · Tõelised parasiidid ei püüa varjata midagi. · Pereisad · Spermakonkurents väga paljude seemnerakkude tootmine. Naised tahavad suuremat valikuvõi
Sisukord Erakmesilased 2 Mesilasema 2 Lesed 3 Töölised 3 Mesilaste käitumine 4 Sülemlemine 4 Mee tootmine 4 Mee tootmise vajalikus 5 Kuidas mesilased mett kasutavad? 5 Mesindus 5 Kasutatud kirjandus 7 1 Mesilane (apis) on kiletiivaliste seltis kuuluv, mesilaste sugukonda kuuluv lendav karvane putukas. Nad on pärit Aafrikast, sealt edasi sattusid Aasiasse ja sealt Euroopasse. Mesilasi on üle 20 000 liigi ja neid leidub kõikjal kus on õistaimi. Nad on tähtsad taimede tolmendajad. Mesilaste keha on kohastunud nektari ja õietolmu kogumiseks. Nende tagajala säär on muutunud lamedaks suirakorvikeseks. Õisi külastades kleepub mesilase keha karvade külge rohkesti õietolmu, mida put
Varstu Keskkool 11.klass Elise Kasak ORHIDEE Refetaat Juhendaja Helen Oppar Kangsti 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Orhideede ajaloost...........................................................................................................4 3. Levik ja arvukus..............................................................................................................5 4. Mis orhideede juures erilist on?......................................................................................7 5. Orhideede ehitus.............................................................................................................8 5.1 Õie ehitus..................................................................................................................8 5.2 Juured.......................................
maismaaökosüsteemide jätkusuutlikkuses. Mulla biomitmekesisuse komplekssuse ja funktsioonide uurimine on tähtis, kasulik samas suur väljakutse. 34. Mullaelustiku kaitse, mullakaitse direktiiv, konventsioonid, lepped. Mullaelustiku kaitse peamised ohud EL muldadele on erosioon, orgaanilise aine kadu, saastumine, sooldumine, tihenemine, BM kadu, pinnase katmine, maalihked ja üleujutused. Mullale tuleb tagada sama kaitse, mis on teistel keskkonna osadel. Mullakaitse peab saama keskkonnakaitse osaks. Mullakaitse direktiiv selle kohaselt tekiks kohustus hinnata mulla seisundit mõjutada võivate tegevuste korral vastavat mõju, maakasutaja kohustus rakendada ettevaatusabinõus mõju vältimiseks või miinimumi viimiseks, samuti peaks liikmesriigid välja selgitama nö mullakaitse seisukohalt olualtid alad ja töötama välja vastavate ohtude tõkestamise programmi, samuti koostama saastatud alade ülevaate ja need alad tervendama. Konventsioonid ja lepped:
Biosfäär – Maa sfäär, kus elavad organismid, st kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. 3. Ökoloogilise teadmise allikad. Nähtuste kirjeldused, vaatlused, katsed – ehk teadustõendid ja nende hankimine 4. Ökoloogia rakendamisvõimalused. Prognooside koostamine, looduslike protsesside mõjutamine (liigikaitse, kahjurite ja parasiitide kontrolli all hoidmine jms). 5. Mis on ökoloogia, keskkonnakaitse ja looduskaitse? Nendevahelised seosed. Ökoloogia – teadus interaktsioonidest, mis määravad eluslooduse leviku ja arvukuse. Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitse. Keskkonnakaitse – ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii
Sissejuhatus Meetaimed on väga olulised mesilastele mee kogumiseks. Tänu nende nektarieritusele ja õietolmule on võimalik mee olemasolu. Antud referaadi eesmärk on anda lühiülevaade meetaimedest, nende klassifikatsioonist, ehitusest ja ka korjeobjektidest. Meetaimed Mee- ehk korjetaimed on õistaimed, millelt kiletiivalised koguvad toitu ehk korjet. See on vajalik, et toita järglasi, pesakaaslasi kui ka varudeks. Korjemaaks nimetatakse maa-ala, millelt kiletiivalised korjet koguvad. Meetaime mõiste on kohati ka tinglik. Kõiki taimi, mis on kohastunud putuktolmlemisele, ei saa pidada kindlalt meetaimedeks. Viimaste hulka võiks arvata suhteliselt pika õitsemisajaga ning rikkaliku nektarieritusega ja hulgaliselt kasvavad taimed, mille õie ehitus võimaldab meemesilastel sealt nektarit kätte saada. Meetaimedeks peaks lugema ka mõõduka või vähese nekatrieritusega, kuid suurtel pindadel kasvatatavaid põllu- ja aiakultuure, mis tolmlevad mesilaste kaasabil. (Roht
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid