keskkonnakaitse ja -korralduse eksami kordamine (0)

KIRJALIK TEST: KORDAMISKÜSIMUSED 
Osata analüüsida, tuua välja seosed põhjus-tagajärg, tuua näiteid.  
 
1. Kuidas linnastumine ehk urbanisatsioon mõjutab maapiirkondi (liigid, 
maaressurss). 
 1.1 Miinused: Viimase 30a kasvavad linnad 2x kiiremini, kui rahvas. Oht looduslikele 
elupaikadele ja looduse  mitmekesisusele.  Vajadus materiaalsete ressursside järgi. 
Muutused maastikus ja maakasutuses.  
1.2 Plussid: Antropogeenne surve looduskeskkonnale väheneb. On liike, kes kasu lõikavad. 
Vähendame oma öko jalajälge, kasutades vähem maad. Püsin linnade kogupindala. 
 
Linnastumise põhjuseks on inimeste ränne maalt linna, et asju paremini kätte saada, 
elutingimused on paremad (kanalisatsioonist tuleb vesi), töökohad on lähemal ja neid leidub 
siin rohkem, palgad on kõrgemad. Kui enamik inimesi kolib maalt linna siis on tööjõupuudus 
maapiirkondades suurem ja vajatakse agrotehnikat( mis maksab suure hulga raha) sest ei 
leidu piisavalt inimesi, kes tegeleks muldade väetamise, lupjamise,harimisega,kivide 
korjamise,künnitöödega jmst,  mullad muutuvad väheviljakamaks, suured põllud jäävad 
hooldamata, isekasvatatud toitu jääb vähesemaks, peab hakkama rohkem toitu väljast sisse 
ostma, linnastumise tagajärjel võivad kõlbikud ja sageli ka viljakad alad mattuda hoonete 
alla, mullad hävinevad 
 
2. Analüüsida regionaalseid demograafilisi graafikuid ja teha korrektsed järeldused.  - 
 
3. R oheline revolutsioon ja selle mõju keskkonnale.  1960. aasta mürkide üleküllus: 
1) Saagirohkete sortide kasutuselevõtt: kääbusnisu-lühikõrreline, riis. 
2) Intensiivne põllumajandus: mineraalsed väetised, pestitsiidid, niisutus. 
 
4. Teadustehniline (tööstus-) revolutsioon – põhjus ja tagajärg.  
algas 20.saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja 
tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur 
kui olme. Põllumajanduse arendamine, traktorid, erinevad lisavarustused.  
 
5. Linnastumisega kaasnevad probleemid. 
Viimase 30a kasvavad linnad 2x kiiremini, kui rahvas. Oht looduslikele elupaikadele ja 
looduse  mitmekesisusele.  Vajadus materiaalsete ressursside järgi. Muutused maastikus ja 
maakasutuses.  
 
6. Toiduprobleemid tänapäeval. 
Toodetakse rohkem, kui tarbitakse. Toit pole tihti puhas. Osa maailmast on näljahädas. 
Halva kvaliteediga toidu tarbimisest kaasnevad terviseprobleemid. 
 
 
 
 
 
KORDAMISKÜSIMUSED 
Loodus- ja keskkonnakaitse areng  


1. Miks kaitstakse loodust ja mis selle läbi saadakse? 
Loodust kaitstakse selleks, et säiliks looduslik tasakaal ja mitmekesisus. Kui loodust ei 
kaitstaks, siis looduslik tasakaal oleks paigast ära ja selle tõttu hakkaks meie toiduahel 
vähenema, mis pidevalt vähendes viiks selleni, et meil pole süüa. Loodust tuleb kaitsta ka 
selleks, et meil oleks piisavalt puhast vett. Looduspaik on oluline ka loomadele elupaigaks ja et 
neid ei reostataks, sest kui need hävitada ei oleks neil kuskil ohutu ja samuti oleksid nad 
väljasuremisohus (näiteks: kui kile jätta vedelema koos söögiga, siis loom võib üritada sealt toitu 
süüa, riskides sellega oma elu nimel sest kinnijäämisoht on suur). 
 
 
Looduse kaitse kaudu on meil piisavalt kohti, ku s saame jooksmas käia ja n-ö aega maha  võtta ning hingata värsket ja puhast õhku, mida igal pool ei leidu. Samas saame kuulata ka 
lindude laulmist kahjustamata enda kõrvi (selle asemel kasutaksime muusika kuulamiseks 
ilmselt kõrvaklappe, mis ei ole võrreldavad lindude poolt tekitavad heliga ja selle mõjust meie 
tervisele). 
 
2. Analüüsi, kuidas muutus looduskaitsmine teadlikuks 
Algul ei olnud tegevus avalik, tehti vaid ükskuid samme, mis kuhugi pealtnäha ei viinud enne 
kui Saksamaa, Euroope ja Põhja-Ameerika selleks kindlaid samme ette ei võtnud.Kõigepealt 
loodi Euroopas esimesed organisatsioonid, mis määrasid ära kaitsealad (esialgu jahiloomade 
tarvis  Ahvenamaal  ntks).  Sellega  piirati  talupoegade  õigusi  jahile.  Saksamaal  loodi 
loomakaitseseltsid  loomade  huma anseks  kohtlemiseks  aga  võeti  ka  kaitse  alla  üks  kalju.  Esimene  looduskaitseline  seadus  töötati  välja  1888  -  Saksa  linnukaitseseadus.  Kuna 
Saksamaal  oli  näha  probleemi,  et  metsasid  on  liiga  vähe,  siis  loodi  esimesed 
metsakaitseorganisatsioonid  ning  loodi  e simene  rahvuspark  (Kaljumägedesse)  maalikuntsniku George Catlini ettepanekul. 
 
3. Too näited inimese tegevuse ja  
looduskaitsevaheliste kääride vahel (Yellowstone näide) 
 
 
 
 
 
Ökosüsteemi struktuur 
•  1. Kuidas avaldub koosluse struktuur?  Struktuuri all on s ilmas peatud osade omavahelisi seoseid, mis määravad selle ehituse ja  olemuse. Koosluse struktuuri kuuluvad ka koosluse koosseis ja samuti selle elementide 
paiknemise uurimine. Vastavalit sellele, millist struktuuri osade ruumilist paiknemist 
koosluses kirjeldatakse eristatakse: 
geomeetriline struktuur, jaotumine, vertikaaline struktuur ja horisontaalne struktuur. 
 
 
•  2. Milline teadusharu uurib mürkide liikumist toidupüramiides ja kuidas see  mõjutab inimeste igapäevaelu 
Teadusharu, mis uurib mürkide liikumist toidupüramiides nimetatakse 
ökotoksiloogiaks. 


Neid võimalusi, kus inimene puutub kokku mürgiste ainetega, on mitmeid erinevaid 
ning peamiselt on meid ümbritsevateks mürkideks: ravimid, alkohol, toit, mürgised 
gaasid ja vedelikud, tarbekemikaalid, mürgised loomad ja putukad, mürkkemikaalid 
(taimekaitsevahendid, putukatõrje vahendid).  
 
•  3. Nimetada ja selgitada koosluses toimivaid liike nende elutegevuse alusel  (muutja, tugi, haruldane) 
 
 
 
 
 
 
 
KORDAMISKÜSIMUSED•  Taliuinak - püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, 
kähriku) puhkeseisund, et elada üle toiduvaest ja külma talve. Kehatemperatuur ei 
lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse 
üle talletunud rasvavaru arvel. 
•  Selgita ja too näiteid, ökoloogilise nišši kohta  Ökoloogiline nišš on: 
1) Populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonna tegurite olemasolu. 
2) Liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilisse potentsiaali.  
Eristatakse: 
a) Fundamentaalset põhinišši- tarvilik abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja 
sigimiseks. 
b) Realiseerunud e. tegelik nišš- reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, kiskjate, 
parasiitidega jne. Nt. Meres osad kalad puhastavad haikala hambaid kinni jäänud toidust. 
Si salik sööb lõvisi tüütamas kärbseid.   
•  Arutle, miks on olemas erinevad liigid.   
Elukeskkonna muutumuisel ähvardaks täiesti ühte tüüpi organisme suur välajsuremine. 
Ühte tüüpi organismid (õistaim) saaksid levida vaid teatud tingimustega piiratud aladel. 
Er isuguste omadustega ja vajadustega organismiliigid võivad asustada eri elupaiku, tagades  el viisil elu leviku ja üldhulga suurenemise Maal. 
Liigiline mitmekesisus ise loob uusi elupaiku ja järelikult ka eeldusi uute liikide tekkimiseks. 
Vabade alade asusta mise kõrval aitab liigiline mitmekesisus ühtlasi tihendada elu juba  asustatud piirkondade kooslustes. 
Mida erinevamad on organismid ja nende vajadused, seda väiksem on ka nendevaheline 
konkurents ja seda suurem võimalus on asustada ühte ja sama keskkonda.  
 
 
 
 
 
 
 


 
•  Selgitage ja tooge erinevaid kohastumisnäiteid (minimaalselt viis näidet,  soovituslikult eriala lähedased)  
  1.  Hoiatusvärv - s.o kehakatte ere muster, mis teeb mittesöödava looma (lepatriinu) või 
hästi kaitstud looma (herilane, okassiga) eriti silmapaistvaks, et vältida röövloomade 
kallaletungi.  2.  Taliuinak -  püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, kähriku) puhkeseisund, et  elada  ületalve. Kehatemperatuur ei lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui  talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel.  3.  Kitsed Kitse väike suu ja liikuvad mokad on kohastunud haarama taime peenemaid  osasid, väikesi lehekesi, õisi  4.  Lennuvõime ja sulestik - Linnud on kohastunud lendama ja seda nad saavad teha 
tänu tugevale sulestikule, mis aga kaitseb neid ka tuule ja vihma eest.  5.  Mürk - Rästikutel on välja kujunenud mürgihambad, selleks et saaklooma võimalikult 
kiiresti surmata.  6.  Varjevärvus - Valgeljänesel on talveperioodil valge karvkate ning suveperioodil 
pruun.   7.  Käitumine/toidu hankimise strateegia -  Huulheina lehtedel, on retseptorid, 
mille ärritamisel kleepuvate karvakestega leht rullub ja haarab putuka vangistusse  . 
 
 
•  Nim etada, seletada lahti liikide püsimise ja muutumise peamised tegurid  1) Tegurid, mis tingivad liikide püsimise muutumata. 
 
Liigiomaste tunnuste püsimise aluseks on suhteliselt püsiv geenifond. Liigi geenifopndi 
enam- vähem püsimine on seletatav 2 asjaoluga:   a) Stabiliseeriv valik-  kõrvaldab normist kõrvalekalduvate tunnustega isendid.  b) Isolatsioonimehhanismid- takistavad liikidevahelist ristumist. 
 
 
Kordamisküsimused tolmeldajate osa kohta.     1.       Selgita, arutle mis on tolmeldamise kriis ja mis on selle põhjused?  Tolmeldamiskriisist räägitakse eelkõige seoses põllumajandusega. Vaadeldakse kas 
kultuurid on piisavalt tolmeldatud või ei. Seda tehakse nii et võetakse näiteks seeme, mis on 
tolm eldatud mesilaste poolt ja teine, mis on käsitsi tolmeldatud ning seejärel võrreldakse  nende saakide suurust. Kui seemnesaagid on püsivalt/pikka aega väikesed, siis võib öelda 
et on tekkinud tolmeldamise kriis, mis võib olla põhjustatud kliima muutustest, mesilaste 
elupaikade hävinemisest/kadumisest, mesilashaigustest, pestitsiitidest, keskkonnasaaste 
tõttu või parasiitide leviku hoogustamisest.  2.       Selgita, mis on tolmeldajate tähtsus inimesele ja loodusele? 


Tolmeldajate tähtsus inimestele: saame süüa puuvilju, köögivilju ( õunad, viinamarjad,  virsikud, maasikad, pähklid, arbuusid, avokaadod, piprad) piimatooteid (kui poleks 
tolmeldajaid siis lutsernihein mida lehmad söövad, need kaoksid ära) kosmeetikatooted 
sisaldavad mett mis on kasulikud peanahale ja kehale nt kehakoorijad jms.  Tolmeldajate tähtsus loodusele: liigirikkuse säilimine, suurem saagikus põllumajanduses ja 
ka kodu aias (tomatid, maasikad, mustsõstar, tatar, raps, rüps jne), sordiaretus  3.       Kirjeldada tolmeldamist kui protsessi, nimetada tolmeldamise liigid!  Tolmlemine  on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.  Tavaliselt järgneb tolmlemisele viljastumine.  TOLMELDAMISE PROTSESS: 1. Mesilane korjab ühelt taimelt õietolmu                                                     2 . Õietolm jääb jalgade külge kinni                                                     3. Mesilane lendab teisele taimele ja viljastab selle   Paljud õied tolmlevad tuule abil (tuultolmlemine) - võilill, mais, kõrrelised Teised vajavad 
selleks loomi (loomtolmlemine) - , enamasti putukaid (putuktolmlemine) - kurk, tomat, 
õun. Tolmlemisviis, mis esineb veetaimedel ning mille korral õietolm vabaneb vette 
Vesitolmlemine  (hüdrogaamia)  Paljudel taimedel on kohastumus tõmmata ligi loomi, kes õisi tolmeldavad, võimaldades 
geneetilist rekombineerumist. Selliste õitega taimi nimetatakse putuktolmlejateks. 
Tolmeldajate ligitõmbamiseks on neil taimedel tavaliselt nektaariumid, mis toodavad nektarit. 
Tavalised tolmeldajad on linnud ja mesilased, kes mõlemad näevad värve ja eelistavad 
värvilisi õisi. Mõnel õiel on nektariviidad, mis näitavad tolmeldajatele, kust nektarit otsida. 
Need võivad olla inimestele nähtavad või ka ultravioletsed, nii et neid näevad ainult 
mesilased ja mõned teised putukad. Tolmeldajaid meelitatakse kohale ka lõhnaga. 
Mõningaid taimi, näiteks raitlill, hiid-titaanjuur ja söödav asimiina, tolmeldavad kärbsed, 
mistõttu nad levitavad raipelõhna.  Tolmukad paiknevad putuktolmlejate õites niiviisi, et tolmuterad jäävad tolmeldajate keha 
külge. Kogudes nektarit paljudelt ühe ja sama liigi õitelt, viib tolmeldaja õietolmu kõigisse 
õitesse, mida ta külastab.  Tuultolmlejatel, näiteks kõrrelistel, puudub vajadus tolmeldajaid ligi meelitada, mistõttu 
nende välimus on tavaliselt tagasihoidlik. Kui putuktolmlejate õied on suurte seemnetega, 
kleepuvad ja valgurikkad (tolmeldajad võivad olla ka valgu peal väljas), siis tuultolmlejate 
õied on tavaliselt väikeste seemnetega, väga kerged ja putukate jaoks vähese 
toiteväärtusega (kuigi neid näljaajal võidakse korjata). Mesilased ja kimalased koguvad 
tuultolmleva maisi õietolmu, kuigi sellel pole nende jaoks suurt väärtust.  Ajavahemikku, mil tolmlemine on võimalik, nimetatakse õitsemisajaks.  4.       Kirjelda, mis juhtub kui tolmeldajad väljasurevad? 


Meemesilased, looduslikud  mesilased ja kimalased on kõige tähtsamad tolmeldajad  paljudele puu-  ja juurviljadele, mida me igapäevaselt sööme. Väiksem arv mesilasi viib puu-  ja köögiviljade väiksema kättesaadavuseni ja kõrgemate hindadeni. Vähem mesilasi 
tähendab vähem mandleid, vähem kohvi ja vähem kvaliteetset heina, et toita piimalehmasid. 
Tolmeldajad tolmeldavad 70 liiki 100-st toidutaimest, mis toidavad 90% maailmast. 
Mesilased vastutavad Ameerikas aastas 30 billioni dollari sissetuleku eest põllumajanduses. 
Seega võime kaotada kõik taimed, mida mesilased tolmeldavad, siis kõik loomad, kes neid 
taimi söövad ja nii edasi mööda toiduahelat.  Mis tähendab, et inimkond peaks võitlema selle 
nimel, et säilitada inimkonna suurus ilma mesilaste abita? Meie supermarketites oleks 2 
korda v ähem puu- ja köögivilju.  Mesilaselaadsete populatsioonid on viimaste aastakümnetega maailmas vähenenud, mis  pikemas perspektiivis mõjutab looduslikke- ja kultuurtaimi. Taimede mitmekesisuse  vähenemine mõjutab omakorda ka teisi nendest sõltuvaid organisme ning toob seega kaasa  laialdasema mitmekesisuse languse.   Põllumeeste sissetulekute vähenemine, mesi ja meega seotud tooted kaovad 
(kosmeetikatooted, piimatooted sest heinlutsern mida lehmad söövad, tolmeldakse 
mesilaste poolt),taimekultuuride ja loomaliikide kadumine, loodusliku mtmekesisuse 
vähenemine     5.       Nimeta 4 olulisemat tolmeldajat.  Tolmeldajad on erinevad elusolendid (putukad, linnud, loomad), kelle abil ühe taime õietolm 
ühelt selle liigi õielt teisele selle liigi taime õitele kantakse. Ka tuul on tolmendaja.  Kõige rohkem on tolmeldajaid putukate hulgas, mistõttu seda tolmlemise meetodit ka 
enamasti putuktolmlemiseks nimetatakse.  70% õistaimedest on putuktolmlevad.  Põllukultuuride õisi külastavad erinevad putukad: mesilaselaadsed, meemesilased, 
kimalased, erakmesilased     6.       Kirjelda ja võrdle põllu- ja looduskooslust (nimeta mõlemal juhul vähemalt 4 
erinevust). Tooge mõlema kohta näiteid.  Põllukooslust mõjutab inimene, inimene otsustab mida kasvatab, midsa ei kasvata 
(umbrohi) ja kuidas kasvatab  Põllukooslus: põllu kindla kultuuri kasvatamine, umbrohu eemaldamine, maaharimine, 
väetamine,  Looduslik kooslus. Inimene ei mõjuta. Loodus kasvab ise, ilma et inimene sekkuks, 
toitaineid on mullas nii palju kui ta mullast saab  


Erinevused: 1. Põllumullad on toitainerikkamad, sest neid väetatakse 2. erinevaid 
koosluseid ja liike on rohkem st et looduskeskkond on mitmekesisem 3. 
looduskeskkonnas saavad taimed erineva tugevusega päikesekiirgust (taimed vähem kui 
puud) 4. põllukeskkonnas on valitud liigid, mis kasvavad paremates  tingimustes 
(inimese kaasabil)  7.       Selgita, kuidas aitab teadlikkuse tõstmine kaasa tolmeldajate puudujäägi 
likvideerimisele.  Teatakse kuna ja kui palju pritsida.  Teatakse kuna mitte pritsida  ja kas peab pritsima.  Teatakse mis on võimalikud alternatiivid ja mis võib nende eiramine endaga kaasa tuua.  Ollakse teadlikumad pritsi järelmõjudest.  8.       Miks ei ole piisavalt palju tolmeldajaid? Nimeta olulisemaid tolmeldajaid?    Tolmeldajate arvukuse languse põhjustena on välja toodud maakasutuse muutust (sh  toiduressursi ja elupaikade kadu), agrokemikaale, kliimamuutust, patogeene, parasiite, kuid 
suurimaks mõjutajaks võib ilmselt pidada erinevate tegurite koosmõju.  9.       Mille tagab risttolmlemine põllumajanduses?  Tagab suurema puuvilja-, marja- ja seemnesaagi, viljade kvaliteedi (maasikas, vaarikas), 
sünkroniseerib seemnete valmimise (raps) ning seemnete parema idanevuse (päevalill)  10.   Nimetage 5 taime mis täielikult sõltuvad loomtolmlemisest?    ristik, rüps, tomat, tatar, kurk     11.   Nimetage 3 viis i kuidas tõsta tolmeldajate arvukust ja kuidas mõjutavad  tolmeldajad meie ökosüsteemi.  rajada neile liigirikkaid korjealasid, piirata taimekaitse töid, jälgida tuult ja selle suunda.     12.   Mitu % õistaimedest kasutab loomtolmeldamist?    Kõikidest õistaimedest vähemalt 80 protsenti on loomtolmlejad.     13.   Mis aitab kaasa ja kuidas tõsta inimeste teadlikkust tolmeldajate olulisusest?  Tuua näiteid avalikkuse ette, rääkida nende olulisusest ja mõjust, rääkida talunikega ja 
pidada kontrolli et nad õigel ajal ja õiges koguses pritsiks  


   14.   Nimeta üks alternatiiv tavapärastele taimekaitse meetoditele.    Hästi läbi mõeldud külvikord, vähendab umbrohtumist ja taimehaiguste levikut.     15.   Mis on metapopulatsioonid?    rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku  süsteemi moodustavate populatsioonide kogum.     16.   Mis on ko- evolutsioon? Too näide.    on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv  evolutsioon  Koevolutsiooni võib täheldada erinevail bioloogilisel tasemel. Nt mikroskoopilisel tasemel on 
proteiinis toimunud korreleeruvad mutatsioonid aminohapete vahel; makroskoopilisel 
tasemel esineb erinevatel liikidel omavahelisi korreleeruvaid tunnuseid.  Koevolutsiooni klassikaline näide: õied ja kimalaste - teineteisest sõltuvus on ellujäämiseks 
hädavajalik  17.   Mis on risttolmlemise eelised isetolmlemise ees?  Maasikate puhul: Viljad on punasemad • Ei rikne nii kiiresti • Saak suureneb   18.   Kui suur osa on tolmeldajatel meie toidulauast?  Väga suur osa inimese tarbitavast toidust on otseselt või kaudselt seotud 
tolmeldajatega. 
30% meie toidust saadakse tänu tolmeldajatele. Näiteks Euroopa Liidus kasvatatavast 264 
toidutaime liigist 84 annavad kvaliteetse saagi vaid loomtolmeldajate abil. Neist 14 taimeliiki 
ei anna ilma tolmeldamiseta üldse saaki.