Eesti keele arvestus (0)

Eesti keele arvestus
1. Mis on keel?
*Keel on suhtlemisvahend (suhtlemist võimaldav märgisüsteem)
*Keel on märgisüsteem
*Keel ei ole ainult verbaalne
-värvid (punane on kõige kõnekam värv, roheline, must, valge)
- kuulmine (koolikell, äratuskell )
-lõhnataju (suits)
- kompimine (teeääred või astmed )
-tants
- miimika ja žestid
2. Keelemärgi olemus- keelemärgi motiveerimatus ja motiveeritus
Keelemärgi olemus:
Keelemärk - on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks
Keelemärgi tähtsamad omadused on seotud mõtlemise ja suhtlemisega .
Keelemärk koosneb kahest osast:

tähendusest (tähistatav) SÕNA

sellega seotud signaalist (tähistaja) OBJEKT
Keelemärk tekib siis, kui mingi tähendus seostatakse kindla hääldatava või kirjutatava sõnaga
Keele märke on erinevaid

VISUAALSED :

• Värvid
  
• Rütmid
  

KUULMINE:

• Sireenid
  
• Kellad
  

HAISTMINE:

• Gaasilõhn
  
• Suits
  

KOMPIMINE:

• Astmed
  
• Tee ääred on krobelised
  

Keelemärgi motiveerimatus – Mitteüksühesus ehk üks ei tingi teist ning see teeb võimalikuks tähenduse täiendamise juurde õppimise ja juurde uurimise teel – rikastunud tähendus ei nõua kohe uut sõna
Sõna on kokkuleppe küsimus
Keelemärgis peab olema objekt mida tähistada ja sõna
Keelemärgi motiveeritus - onomatopoeetilised sõnad
Onomatopoeetilised (loodushääli jäljendavad sõnad) sõnad on nt:

• Siutsuma
  
• Prääks
  
• Raksuma
  
• Kägu kukub
  
• Koer haugub
  
• Vurr
  
• Plärin
  
• Peoleo
  
• Auh auh
  

Sõnal - Keelemärgil on olulisi omadusi, mis on ühised kõigi keelte sõnadele. Sõnad peavad enamikule seda keelt või murret kõnelevatele inimestele teada olema, teisiti ei saa sõnad täita oma ülesandeid suhtlemisel. Keel on kogu rahva ühisvara.
3. Eufenismid ja sünonüümid
Eufenism on peitesõna, mida kasutatakse mõne teise sõna asemel, mida tahetakse vältida.
*Neid on kasutatud ajaloos palju küttimisel ja kalastamisel, et loomaa mitte ära peletada.
*Kasutatakse ka surma nimetamiseks.
Sünonüüm on samatähenduslik sõna.
*Kehtib suhe: üks tähendus-mitu väljendust.
nt. ämber- pang , kõu-äike- pikne , maja-hoone, õudne -jube- hirmus
*Sünonüümid aitavad vältida sõnakordusi ja muuta oma keelt vaheldusrikkamaks.
*Sünonüümid pole alati vastastikku asendatavad (nt. "Ma sõin kooki" aga ei saa öelda "Ma einestasin kooki")
4. Antonüümid ja nende tähtsus
Antonüümid – vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe
Nt: ema – isa, täna – homme, mees – naine, punane – sinine,
Antonüümipaari sõnadel on alati palju tähenduse ühistunnuseid, kuid neil erineb ainult ÜKS oluline tunnus. NT: (ema-isa) neid eristab sugu
Antonüümidel on keele sõnavara süsteemis oluline osa. Kuna seetõttu on kõigi keelte grammatikates vahendeid vastandsõnade moodustumiseks. Eesti keeles kõige rohkem omadussõnadel:

tu- ja matu- liited : (elus – elutu, valus – valutu, kannatlik – kannatamatu, häbelik – häbematu)

eesliide eba- : ( harilik- ebaharilik, mugav – ebamugav)

liitsõna esiosis mitte- : (söödav – mittesöödav, loetav – mitteloetav)
Samalaadseid liiteid /sõnamoodustusvahendeid kasutatakse teisteski sõnaliikides eitava tähenduse saamiseks ( kannatlikkus – kannatamatus)
Võõrsõnadel on omad vastandtähenduse saamise moodused ( sümmeetriline – asümmeetriline, koloniseerima – dekoloniseerima)
5. Homonüümid
Homonüümia on samakujuline, kuid eritähenduslik sõna.
*Täielikud homonüümid- sõnad langevad kokku igas vormis ( paradigma )
nt. tee ja tee ; täht (A,B,C) ja täht (taevas) ja täht (ehk staar ) ; aas (nööbiaas) ja aas (lilleline aas)
*Homograafid- ühtemoodi kirjutatavad
nt. palk (puupalk) ja palk (tasu töö eest)- välde muutub
*Homofoonid- ühtemoodi häädatavad
nt. müüja ja müüa- hääldus [müija]
6. Paronüümid
Paronüümid – sarnandsõnad
Nt: seadis – seadeldis (õp lk 24), ühtlustama – ühtsustama, jälgima – järgima
Kuna eesti keel on paronüümide rikas. Seda põhjustab eesti kirjakeele hästi väljaarendatud tuletussüsteem.
Käsitlema – probleemi läbi võtma, käsitsema - millegigi ümber käima, käsitama - aru saama, käitama- käsitsi tooma , kätlema – teretama
7. Polüseemia
Polüseemia on mitmetähenduslikkus.
nt. kuu (mai, juuni... ja kuu taevas), klaas (materjal ja joogiklaas), kiri (muster, kiri, millega kirjutame, kiri, mille paneme posti)
8. Idioomid ja fraseologismid
Idioomid – piltlik ümberütlus mis on omane ainult eesti keelele nt: Rehepappi tegema
Idioom - on liik fraseologisme: tähenduslikult kokkusulanud liikmetega püsiühend , mille kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast . Nt peab silmas, puistab südant, viskab villast, tõmbas (minevikule) kriipsu peale, ajas pilli lõhki, tabas naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, ( poisil oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli takus, ühe vitsaga löödud. ? (Leidsin Eesti Keele Instituudi kodu lehelt selle )
Fraseologismid – piltlik ümberütlus kõigis maailma keeltes nt: Kuupealt alla kukkunud, pead murdma
Fraseologism - ehk fraseoloogiline üksus, s.o keeles laialt käibiv püsiv tavapärane sõnade ühend, millele on omane osade tähenduslik kokkukuulumine ning hrl ka metafoorsus. Fraseologismidena esinevad idioomid, võrdlused, kõnekäänud jm. Nt lendas orki, kits kahe heinakuhja vahel, kuidas käbarad käivad? (Leidsin Eesti Keele Instituudi kodu lehelt selle )
9. Võõrnimede ortograafia
Eesti tähestikus 27 tähte: A B D E F G H I J K L M N O P R S T Š Ž Z U V Õ Ä Ö Ü
*Põhireegel- üks häälik, üks täht
Võõrnimed:
Iljitš
Nietzsche
Cezanne
Quasimodo
Tšaardaš SA VÕID TRIINU SIIA LISADA, KUNA SUL NEID VIHIKUS ROHKEM!!!
10. Vokaalid eesti keeles ja vokaalharmoonia
Kõik vokaalid on erineva koostisega liithelid, milles igal koostishelil on erinev võnkesagedus ja sellest sõltuvalt erinev helikõrgus .
Avahäälikud:
Ehk vokaalid on helilased, neid on 9 tükki (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü)
Neile lisandub alati +GI
+HUULED
ÜLES, kõrged vokaalid
i → ü
õ u
VAHEPEALE, kesk kõrged vokaalid
e → ö
o
ALLA(koos lõuaga), madalad vokaalid
ä
a
ETTE, eesvokaalid
TAHA, taga vokaalid
Vokaalharmoonia:
keeleteaduses sõna järgsilpide täishäälikute sõltuvus esimese silbi täishäälikust. Eesti keeles esineb murretes.
Nt: Soome keeles on seda palju (külä) ü→ä
11. Helitud häälikud eesti keeles
Helitud häälikud on sulghäälikud ehk klusiilid on: G B D K P T S H F Š
*neile lisandub alati +KI (porganditki)
12. 5 poolitamisreeglit eesti keeles

Liitsõnade poolitamine – toimub sõna liitumise kohast
Nt: müra – karu, alla- hindlus

Konsonant (kaashääliku) ühend – viime viimase kaashääliku järgmisele reale, kui talle järgneb vokaal
Nt: korst – nale , vintsk – lema (mürama)

Kui võõrsõnal on prefiks (ees liide ), siis poolitan nii, et liide eristuks tüvest
Nt: sutroopika → sub – troopika , anti – staatiline

Kui tegemist on võõrsõnaga, milles on 3 vokaali järjestikku, siis võib poolitada vokaalide vahelt ehk silbi piirilt
Nt: ideaalne → ide – aalne , revolutsioon → revulutsi – oon

Üksikut häälikut realõppu ei jäeta
E - male EI SAA TEHA, vaid ema- le,

Koma ei tohi olla rea alguses
, et………. EI TOHI OLLA
13. Genuiinne sõnavara
Genuiinne sõnavara ehk algupärane sõnavara
*Ürgkeele mudel cv (konsonant+pikk vokaal) nt. maa, pää või vcv (konsonant vokaal) nt. ema
*Maailma kõige vanemad sõnad: maa, puu, kuu
Vanimad sõnad: jõgi , puu, kala, kulm, silm, luu, pää (pea)
14. Ugri sõnavara (VAATA KA ÕPIK LK 44)
Eesti keel kuulub soome – ugri keelkonda.
Kolm soome – ugri keelt on :

Ungari keel

Soome keel

Eesti keel
Sõnad mis on tulnud Ugri keelest:
Loodus sõnad : jää, kask , öö, rebane
Somaatilised sõnad: säär, ihu, ige
Sugulus sõnad: veri , vesi, käsi
15. Permi sõnavara
Komi keel ja udmurdi keel
*Toiduhankimissõnavara
* Linnud - kotkas, teder
*Somaatilised sõnad- kõrv, kõri
*süttima, ehtima, hind, pädev
16. Volga sõnavara
Siit tulevad somaatilised sõnad:
Hing, oda, sõda, leem, palve , nõid, jumal
Arvude süsteem:
Kamal (2 käega)
KÜMME
Kämmal (1 käega
17. Läänemere-Soome keeled + nimeta need keeled
* vähemalt 5000 aastat vana
*Läänemere-Soome keeled: soome (5milj), eesti (1milj), karjala (200 000), liivi; vadja; isuri (kadumas)
*Sõnad: meri, laine, laid, neem , udu, allikas, karu, ilves, sokk, sisask, higi, naerma , aitama , kiitma, sipelgas, kirp , pere, abielu, pulmad, emand , isand , liha, roog, moon
18. Laensõnad

Vanemad:

• Germaani (juust, kana, supp , sool, au, põld, korsten, sadul , siduma, vald, kuningas) ( tööriistad : sõel, nõel , nael) (kirikusõnad: kirik , kell) (metallid: raud, tina)
  

• Balti (sträzas – rästas, tilts – sild , + kogu metsanduse sõnavara kirves , mänd , teivas , hiis , vai, laud)
  

• Slaavi ( vabadus, rist , voli , tund, rand , nädal)
  

Uuemad:

• Läti keelest
  

• Vene keelest (Halvustavad sõnad: looder, tolvan, suli, poluvernik, pagun, parun , tatar, kapsas , porgand)
  

• Saksa keelest ( puksid , lahing, kindlus , laager, vang, rüütel, röövel, kapral, palsam , jakk, kampsun , kleit, sukad , kamm, tulp , roos, ankur , kiiker, loots , mast) (Fraseologisme Saksa keelest: on oma sõidu vees, võmis olema, istub hästi, käib nagu kass ümber palava pudru)
  

• Rootsi laenud -
  

19. Dialektismid – murdesõnad

• Käätse- püksid
  
• Kartsas – redel
  
• Maarikana – lepatriinu
  
• Kärmis – kärbes
  
• Elupealuuk – lakaluuk
  

PEAKS SIIA VEEL SÕNU OTSIMA
20. Autor-sõna
Ma lisan need homme jõudsin selle väga hilja valmis
21. Uudissõnad
Uudissõnad ehk neologismid
???????
22. Sõna-tähendus
Mis siin oli ei mäleta 
23. 5+5 slängisõna koos tähendusega
seeneke/Benji- Tiia Penjam
pahnott/juustukas- hais
lol- laughing out loud ehk valjult naerdes, saab öelda peaaegu igas kontekstis
taun- loll inimene
ülikõva- ülilahe / vinge
EI TULE ROHKEM MEELDE, LISA JUURDE :)