Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KONTROLLTÖÖ:  ONTOGENEES (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on abort äärmiselt taunitav?
  • Miks noored peavad eelistama kondoomi bioloogilisele meetodile?
  • Milles seisneb rasestumisvastaste hormoonitablettide ohtlikkus?
  • Miks lootevedelikust võetud kromosoomanalüüs iseloomustab loodet?
  • Mis on platsenta?
  • Miks bakteriaalsed haigused ei kahjusta loodet?
  • Kuidas on võimalik et loode ja ema on erineva veregrupiga?
  • Kuidas saab loode toitaineid ja hapnikku?
  • Miks on lootevesi vajalik?
  • Millistel kuudel ja miks on loote areng kõige kergemini kahjustatud?
  • Kui vanal lootel hakkab süda lööma?
  • Kuidas mõjutab ema ja isa suitsetamine loote arengut?
  • Kuidas mõjutab alkohol kui ema seda tarbib loote arengut?
  • Miks on emapiim asendamatu?
  • Mis nim kotka arengut otseseks?
  • Miks nim rohutirtsu arengut vaegmoondeliseks?
  • Miks nim lepatriinu arengut täismoondeliseks?
  • Miks on nuku staadium kasulik?
  • Kuidas telomeerid määravad vananemist?
  • Mis on telomeer?
  • Mis toimub vananemisel keharakkudega?
  • Kuidas keskkond mõjutab vananemist?
  • Millised organismid Maal elavad kõige vanemaks ja kui vanaks?
  • Paljunevad pooldumise teel Kas nende vananemist määravad ka telomeerid?
  • Millest võib järeldada et kilpkonn on väga kõrgeealine?
  • Kuidas on seotud E-vitamiin ja vanadus?
  • Kuidas on seotud ainevahetuse kiirus ja vananemine?
  • Miks bioloogiline surm on lõplik?
  • Miks peab raske trauma korral kiirabi saabuma 5 minuti jooksul?
  • Miks on feromoonid lõhnad loomadele vajalikud?
  • Miks on loomadel kujunenud keerukad pulmamängud?
  • Milline tõsine probleem sellega kaasneb?
  • Miks laulavad isalinnud?
  • Miks merilõvide emased on nõus olema haaremis?
  • Millise eelise lõi sugulise paljunemise teke evolutsioonis?
  • Millised eelised tõi kaasa kehasisese viljastumise teke evolutsioonis 3?
  • Paljuneb suguliselt või mittesuguliselt?
  • Mis toimub rakus interfaasi ajal selle lõpus?
  • Milline on kromosoomide arv sugurakkudes?
  • Milline on kromosoomide arv keharakkudes?
  • Kuidas luud saavad pärast luumurdu kinni kasvada?
  • Kuidas on rakutsükkel reguleeritud?
  • Milleks on vajalik mitoos?
  • Millised on mitoosi teel tekkinud tütarrakud geneetiliselt?
  • Mis toimub ristsiirdel ehk krossingoveril?
  • Miks on munarakk suur ja täis varuaineid?
  • Miks on sperm väike ja viburiga?
  • Millises organis küpsevad munarakud?
  • Mis on ovulatsioon?
  • Mis on folliikuli ja kollakeha ülesanded?
  • Kuidas on tekkinud ühemunakaksikud?
  • Miks paljundatakse tulpe sibulatega mitte seemnetega?
  • Kuidas tekib seeme toiduvaru ja idu tekkimine?
  • Mille poolest erineb meioosi 1 jagunemine profaas mitoosi profaasist?
KONTROLLTÖÖ:  ONTOGENEES
1. Inimese viljastumine toimub munajuhas.
2. Naine on viljastumisvõimeline 4 päeva igas kuus, sest  munarakk on viljastumisvõimeline 2 päeva ja seemnerakk on viljastamisvõimeline 2 päeva. 2+2=4.
3. Ovulatsioon toimub ~14-16 päeval peale menstruatsiooni algust, ühe korra kuus alates teismeliseast kuni menopausini.
4. Ovogenees on  munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
5. Folliikul toodab östrogeeni ja ei lase emakasse igasuguseid aineid ligi näiteks verd(paksendab emakaseina).
6. Kollakeha toodab hormoone (östrogeeni ja progesterooni) ja ei lase emaka limaskestal irduda.
7.  Naissuguhormoonid tekitavad ja hoiavad emaka sisemise kihi paksust ja verevarustust, mis on ettevalmistuseks loote arengule.
8. Loode kasvab ja areneb  emakas
9. Miks on abort äärmiselt taunitav ? Abort on lubatud kuni 3. raseduskuuni. Selleks ajaks on aga lootel välja arenenud kõik organid ning tegu on "valmis lapsega" ehk tükkideks rebitakse juba valmis laps. Lisaks võivad tekkida abordi tulemusena komplikatsioonid (nt keerulisemad tulevased sünnitused või tuleb ebaõnnestunud abort).
10. Miks noored peavad eelistama kondoomi bioloogilisele meetodileVäiksem tõenäolsus rasestuda, sest spermid ei pääse läbi (bioloogilise puhul Organism kasvab, elukondade talitlus täiustub. Organism õpib. Lõppeb siis, kui suitsupääsuke muutub sigimisvõimeliseks.
11. Milles seisneb rasestumisvastaste hormoonitablettide ohtlikkus? nende kasutamisel pidurdub munarakkude küpsemine ja ovulatsioon, mistõttu viljastumine on võimatu.  Ohtlikkus - hilisem rasestumine on problemaatiline, viivad hormoonid tasakaalust välja, tekitavad iiveldust, seedehäireid. Tegu samade hormoonidega, mida keha toodab rasestumise ajal, mis ei lase uuesti rasedaks jääda. Tulemuseks info kehale, et pidevalt ollakse rase (tegelikult ei ole). Rasestumisvastastes vahendites kasutatakse östrogeeni, mis hoiab ära (teiste) munarakkude küpsemise.
12. Iseloomustage  kobarloodet. ehk moorula - sügoodi jagunemisel (lõigustumisel) tekkiv rakukobar . Lootelise arengu esimene staadium.Moorula – kobarloode, millele on iseloomulik õõnsuse puudumine. blastotsüst pole seest õõnes?
13. iseloomustage põisloodet. Sein koosneb ühest rakukihist. Sellel ühel poolusel on tihedam rakukobar - embrüoblast. Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta - kõldkesta
14. Miks lootevedelikust võetud kromosoomanalüüs iseloomustab loodet? Platsentat läbivad veresooned varustavad embrüot hapniku ja toitainetega - ühendus... Laps joob mingil määral lootevedelikku. Lisaks on emakas loode täiesti eraldunud ka tegelikult.
15. Mis on platsentaPlatsenta on loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. Platsenta on loote organ, mille areng ja funktsioon mõjutavad otseselt loote kasvu, arengut ja heaolu. 
/  imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund , mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Platsenta põhifunktsioonid on loote toite-, kaitse-, hingamis-ja eritusfunktsioon.
16. Miks bakteriaalsed haigused ei kahjusta loodet? Ema ja loote veri pole otseses ühenduses. Ainevahetus toimub läbi platsenta, rakulise ehitusega bakter sealt läbi ei saa.
17. Kuidas on võimalik, et loode ja ema on erineva veregrupiga? Kuna ema veri ja loote veri ei ole otseses ühenduses.
18. Kuidas saab loode toitaineid ja hapnikku? Platsenta kaudu. Platsentat läbivad veresooned varustavad embrüot hapniku ja toitainetega (glükoos nt), juhivad välja ainevahetuse jääkprodukte.
19. Miks on lootevesi vajalik? Lootevedelik kaitseb löökide eest, hoiab temperatuuri, laps saab seal juba liikuda . Platsenta põhifunktsioonid on loote toite-, kaitse-, hingamis-ja eritusfunktsioon.
20. Kas viirushaigused kahjustavad loodet? JAH (kõige ohtlikumad tuulerõuged ja punetised)
21.  Millistel kuudel ja miks on loote areng kõige kergemini kahjustatud? kolmel esimesel kuul, kuna siis arenevad elundkondade alged välja.
22. Mida näitab see, et inimese algne loote areng sarnaneb teiste selgroogsete loodete arenguga? Näitab, et ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu etapid (ollakse algul kalade, siis kahepaiksete, roomajate ja lõpuks imetajate tunnustega).
23. Kui vanal lootel hakkab süda lööma? 21. päeval.
24. Kuidas mõjutab ema ja isa suitsetamine loote arengut? Loode kasvab pidevas hapnikupuuduses, mis mõjutab tähelepanuvõimet ja närvirakkude arengut (ka passiivne suitsetamine mõjutab seda), nikotiin jõuab looteni passiivse transpordiga, ehk "voolab sisse".
25. Kuidas mõjutab alkohol , kui ema seda tarbib, loote arengut? Pmst sama nagu eelmine. Alkohol jõuab looteni passiivse transpordiga, ehk "voolab sisse".???
26. Seitsmekuusel lootel töötavad: süda, kopsud, käed, jalad, termoregulatsioonimmuunsusteem, kõrvad, silmad, aju. (valedele tõmmake kriips peale!)
27. Miks on emapiim asendamatu? Kuna seal on järglasele vajalikud antikehad ja toitaineid ka loomulikult. Lapsel puudub immuunüsteem.
28. Selgitage, mis nim. kotka arengut otseseks ? Järelikult vastsündinu omab liigile omaseid tunnuseid ning sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.
29. Selgitage, miks nim. rohutirtsu arengut vaegmoondeliseks? Rohutirtsudel jääb ära nukustaadium  ning vastsündinu erineb alguses täiskasvanud eellasest nii sise- kui välisehituselt.
30. Selgitage, miks nim. lepatriinu arengut täismoondeliseks?  Munast väljub vastne, mis meenutab ussikest. Peale kasvamist nukkub (aktiivne elutegevus puudub), nukust väljub valmik .
31. Miks on nuku staadium kasulik? Aitab üle elada ebasobivad keskkonnatingimused . (samal ajal valmivad valmikule omased kehastrüktuurid)
32. Selgitage, mis toimub suitsupääsukesel noorjärgus ja millega tema noorjärk lõpeb. Organism kasvab, elukondade talitlus täiustub. Organism õpib. Lõppeb siis, kui suitsupääsuke muutub sigimisvõimeliseks.
33. Miks looduses ei ole raugastunud loomi Nõrgemad loomad süüakse ära.
34. Kuidas telomeerid määravad vananemist ? Telomeerid lühenevad iga mitoosiga, sest DNA-polümeraas ei saa alustada sünteesi esimestest nukleotiididest ...
35. Mis on telomeer ? Telomeerid on korduvjärjestused (70X) DNA otstes (kromosoomi otstes). 
36. Mis toimub vananemisel keharakkudega? Rakkude interfaas pikeneb, rakud vananevad, kuluvad – organid ei saa enam normaalselt töötada.
37. Kas ja kuidas keskkond mõjutab vananemist? Kõige tugevamat mõju naha vananemisele avaldavad välised tegurid (keskkonna mõjud, päiksekiirgus, stress, saastatus ). UV-kiired lagundavad kollageeni ja elastseid kiude, kahjustavad rakkude DNA-d, tekitavad vabu radikale ja ebanormaalseid sidemeid molekulide vahel. Suitsetamine, õhusaastatus, rasked ilmastikutingimused jne soodustavad kõik vabade radikalide vabanemist, mis kiirendab naha vananemist. Neist tugevaima mõjuga on suitsetamine.
38. Millised organismid Maal elavad kõige vanemaks ja kui vanaks ? Bakterite spoorid on "surematud". (250 miljonit aastat)
39. Kuidas kavatsed oma elus toimida, et olla veel 70-selt elujõuline, terve nii vaimses, kui füüsilises mõttes? Ei kavatsegi.(Y)
40. Bakterid paljunevad pooldumise teel. Kas nende vananemist määravad ka telomeerid?
41. Millest võib järeldada, et kilpkonn on väga kõrgeealine? Väidetavalt kilbil näha n-ö aastarõngad.
42. Kuidas on seotud E- vitamiin ja vanadus ? Pidurdab naha vananemist ja vähendab juuste kahjustusi. Vitamiin Е soodustab samuti vereringlust, on vajalik kudede taastumiseks. Rakke kaitsevad vabade radikaalide (aitavad kaasa vananemisele) eest mitmesugused antioksüdandid (vit C, E, seleenium, glutatioon, melatoniin jt.)? 
43. Kuidas on seotud ainevahetuse kiirus ja vananemine? Mida kiirem kudede uuenemine, seda kiirem peab olema ainevahetus (kudede uuenemiseks vaja minev "ehitusmaterjal", energia) ?
44. Kas kliinilise surma korral süda aeglustub või seiskub? Seiskub.
45. Miks bioloogiline surm on lõplik?  Ajurakud on ilma hapnikuta olnud nii kaua (5 minutit!), et enam ei taastu .
46. Miks peab raske trauma korral kiirabi saabuma 5 minuti jooksul? Sest kui ajurakud on ilma hapnikuta olnud kauem kui 5 minutit, siis need enam ei taastu.
47. Kas agoonias inimesel on süda seiskunud? Ei, aeglustub.?
48. Orangutangi ontogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb surmaga.
49. Maisi embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb eo moodustumisega?-ga seemnes.
50. Maisi postembrüogenees algab seemne idanemisega ja lõpeb vananemise-ga (taim ei kasva enam).
51. Kapsaliblika embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb munast koorumise-ga.
52. Inimese postembrüogenees algab sünniga ja lõpeb surmaga.
53. Miks emaahven peab tekitama ligi miljon munarakku, aga elevant vaid mõnikümmend, kuigi mõlema liigi arvukus aastate jooksul ei muutu?  Ahvenal kehaväline viljastumine elevandil aga kehasisene . Kehasisesel on viljastumise tõenäosus suurem.
54. Kehasisene viljastumine esineb: kaladel , roomajatel, putukatel , konnadel, imetajatel, lindudel, õistaimedel. (Kirjutage õiged välja) Imetajatel, roomajatel, lindudel, putukatel.
55. Kehaväline viljastumine on evolutsiooniliselt varasem või hilisem? Varasem (võimalik vaid veekeskonnas).
56. Miks on feromoonid (lõhnad) loomadele vajalikud? Et oma liigikaaslasi ära tunda
57. Miks on loomadel kujunenud keerukad pulmamängud? Geneetiliselt tugevamate isendite eristamiseks nõrgematest.
58. Mink ehk ameerika naarits ( isane ) ei erista euroopa naaritsa ja oma liigikaaslase (emase) feromoone. Milline tõsine probleem sellega kaasneb? Et tegemist on eri liikidega, siis euroopa naaritsa emased isendid ei ole suutelised ilmale tooma elusaid järglasi. Sellega kaasneb euroopa naaritsa populatsiooni vähenemine.
59. Selgitage, miks laulavad isalinnud? Emaslindude tähelepanu võitmiseks. Mida võimsam hääl, seda nn. suurem territoorium , seda rohkem emased teda tahavad, ehk siis ta on teistest rohkem võimelisem pesa looma. Laulu teiseks ülesandeks on teiste lindude hoiatamine kellegi territooriumile sissetungimise eest ning olulise informatsiooni edastamine.
60. Miks merilõvide emased on nõus olema haaremis? Et saada parimate geenidega /tugevamaid järglasi (tugevaimalt/parimalt isaselt).
***Kas isaste ämblike ja jaanalindude pulmakäitumine on sarnaste eesmärkidega?
***Männi ja sisaliku ontogeneesi sarnasused:
***Päevalille ja pääsukese ontogeneesi sarnasused:
Organismide paljunemine 102-113
1.   Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Tooge välja 2 erinevuste paari.Suguline-uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisel, järglased geneetiliselt erinevad/Mittesuguline-uus organism pärineb alati ühest vanemast, järglased geneetiliselt samad.
2.   Tooge 2 konkreetset näidet mittesugulise paljunemise kohta loomadel. Käsnade pungumine , hüdra pungumine.
3.   Millise eelise lõi sugulise paljunemise teke evolutsioonis ? Järglased geneetiliselt erinevad, võimalik evolutsiooniline areng.
4.   Millised eelised tõi kaasa kehasisese viljastumise teke evolutsioonis (3)? Viljastunud munarakk on keha sees kaitstud, viljastumise tõenäosus suurem (ei pea tootma nii palju sugurakke), arenevad järglased on kauem kaitstud.
5.   Tooge 2 näidet risoomiga paljunevatest taimedest .naat, maikelluke , orashein ja kõrvenõges
6.   Kas maasikas paljuneb suguliselt või mittesuguliselt? mittesuguline (vegetatiivne), ka suguline ehk mõlemad? how? :O
7.   Kas kartul paljuneb suguliselt või mittesuguliselt? mittesuguline, ka suguline, ehk mõlemad? jah, neil tekivad ju õied
8.   Mis toimub rakus interfaasi ajal, selle lõpus? Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine , lõpus toimub DNA kahekordistumine
9.   Milline on kromosoomide arv sugurakkudes ?23
10. Milline on kromosoomide arv keharakkudes?46
11. Kudas kasvab puu jämedamaks? Koore all on mitoosivõimeliste kambiumirakkude kiht, jämedamaks kasvab puu vaid selle kihi arvel.
12. Kuidas luud saavad pärast luumurdu kinni kasvada?
13. Kirjelda mitoosi 4 faasi toimumist kasutades mõisteid: kääviniidid, tsentrosoom , tuum, tuumamembraan , kromosoom, kromatiidid .
14. Mis on apoptoos ja tooge kaks näidet, milleks see on vajalik.programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on rakkudesse geneetiliselt ette määratud mehhanism , mille tulemusena hävivad organismis liigsed või ebanormaalsed rakud, a) tähtis embrüo arengus, kus selle protsessi abil eemaldatakse varasemate evolutsiooniastmete tunnused, mis lootel arengu käigus tekivad, b) Raku tsütoplasma komponendid ei satu rakudevahelisse ruumi vaid kuuluvad lagundamisele makrofaagide poolt
15. Kuidas on rakutsükkel reguleeritud? Kas ühes organismis on kõigil rakkudel sama rakutsükli pikkus? Põhjenda, miks see on vajalik.
16. Milleks on vajalik mitoos? (4) 1 - Ainuraksete organismide paljunemine; 2 - Rakkude arv kasvab ning tagatakse organismi kasvamine; 3 - Surnud keharakkude asendamiseks vajalik; 4 - Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine)
17. Millised on mitoosi teel tekkinud tütarrakud geneetiliselt? Identsed
18. Mis toimub ristsiirdel ehk krossingoveril? Homoloogilised kromosoomid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi.
19. Kirjelda meioosi toimumist kasutades mõisteid: paarilised kromosoomid, kromatiidid, tsentrosoomid , kääviniidid, tuumamembraan, haploidne, diploidne .
20. Leidke 4 erinevuste paari meioosi ja mitoosi vahel.
21. Millises rakutsükli osas ja mille tagajärjel muutuvad kromosoomid a) kahest DNA molekulist koosnevaks? Interfaasi algus B) ühest DNA molekulist koosnevaks? Interfaasi lõpp
22. Inimese epiteelrakus on interfaasi lõpus a)46 kromosoomi b) 46 DNA molekuli c) 1... kromatiidi ühes kromosoomis
23. Inimese epiteelrakus on mitoosi anafaasi lõpus a)... kromosoomi b) ... DNA molekuli c) ... kromatiidi ühes kromosoomis
24. Miks on munarakk suur ja täis varuaineid? Et tagada lootele arenguks vajalikud ained
25. Miks on sperm väike ja viburiga? Ta peab olema kiire, et jõuda munarakuni
26. Millises organis küpsevad munarakud ? Spermid? Munarakud - munasarjades, spermid - munandites.
27. Millised on ovogeneesi ja spermatogeneesi kolm peamist erinevust. Spermatogenees - meestel, seemneraku areng, spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil . Ovogenees - naistel, munaraku areng, ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas.
28. Põhjenda tsütoloogiliselt, miks tütarlapsed eriti peavad kinni pidama tervislikest eluviisidest.
29. Mis on ovulatsioon?Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse
30. Mis on folliikuli ja kollakeha ülesanded? Folliikul - toodab östrogeeni, mis väldib munaraku küpsemist ja ei lase emakasse igasuguseid aineid ligi näiteks verd(paksendab emakaseina). Kollakeha- toodab hormooni, mis lase emaka limaskestal irduda.
31. Too välja 2 põhjust, miks meioosis tekkinud 4 rakku on kõik geneetiliselt erinevad. 1.Esimeses profaasis toimub kromosoomide ristsiire. 2.Tütarrakkude üksteisest sõltumatu jagunemine.
32. Kuidas on tekkinud ühemunakaksikud? Ühemunakaksikud tekivad siis, kui üks seemnerakk viljastab ühe munaraku, mis pooldub, nii et selle tulemusena ei teki mitte üks, vaid kaks loodet.
33. Miks paljundatakse tulpe sibulatega, mitte seemnetega? Sordiomaduste säilimiseks
34. Nimeta kolm Eesti looduses kasvavat taime, mis paljunevad vegetatiivselt, märgi ka, mille abil.
35. Kuidas tekib seeme (toiduvaru ja idu tekkimine)? IDU - tekib seemneraku ja munaraku ühinemisest; TOIDUVARU - tekib keskraku ja seemneraku ühinemisest.
36. Kas ühel taimel tekkinud seemned on geneetiliselt identsed? Põhjenda.
37. Mille poolest erineb meioosi 1 jagunemine profaas mitoosi profaasist? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi (kromosoomide ristsiire)
KONTROLLTÖÖ   ONTOGENEES #1 KONTROLLTÖÖ   ONTOGENEES #2 KONTROLLTÖÖ   ONTOGENEES #3 KONTROLLTÖÖ   ONTOGENEES #4 KONTROLLTÖÖ   ONTOGENEES #5 KONTROLLTÖÖ   ONTOGENEES #6
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MariellM Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia paljunemine
5
docx

Bioloogia paljunemine

Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik ­ enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik ­ meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine ­ mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine ­ mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine ­ suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Gameet ­ organ

Bioloogia
Organismide paljunemine ja areng
8
doc

Organismide paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ja toimub evolutsiooniline areng Taimede suguline paljunemine Õis on sugulise paljunemise organ. Selles on sugurakud: seemnerakud valmivad tolmukates, munarakud emakates. Paljasseemne- ja ?

Bioloogia
Bioloogia - Paljunemine
3
doc

Bioloogia - Paljunemine

Postembrüogenees - lootejärgne areng Interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tuumade liitumine. tütarrakkudes. Ontogenees - organismi individuaalne areng. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoos või meioos) telofaasis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Embrüogenees - organismi looteline areng (algab viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga

Bioloogia
Paljunemine
4
doc

Paljunemine

kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) · Embrüogenees ­ Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees ­ · Viljastumine ­ vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees ­ Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks. · Ovogenees ­ Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. · Spermatogenees ­ Seemneraku areng spertagoonist küpse spermini. · Folliikul ­ Munarakku ümbritsev ja toitev põieke. · Kollakeha ­ On folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Sügoot ­ Viljastunud munarakk.

Bioloogia
Bioloogia 3-kursus-Rakutsükkel-kromosoom-mitoos-meioos-ontogenees-menstruaaltsükkel
8
pdf

Bioloogia 3-kursus (Rakutsükkel, kromosoom, mitoos, meioos, ontogenees, menstruaaltsükkel)

Bioloogia KT 2 Rakutsükkel: interfaas ja mitoos Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil eellasrakust moodustuvad tütarrakud. Rakkude jagunemine tagab ka organismi hukkunud rakkude asendamise ja vigastuse parandamise. Mitoos (mittesuguline/aseksuaalne paljunemine) ​- Eukarüootide (päristuumsete) rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoosi ajal on DNA kokkupakitud. Mitoosis eristatakse kahte jagunemisprotsessi: ● Karüokinees ​- rakutuuma jagunemine/pooldumine (mitoosi käigus) ● Tsütokinees ​- tsütoplasma ja organellide jagunemine/pooldumine kahe uue raku vahel (mitoosi käigus) Kromosoom Tavaliselt koosneb kromosoom ühest kromatiidist (1 pulk - I) Replikatsiooni tulemusena tekib kahekromatiidiline kromosoom (2 pulka - X), mis on seotud tsenomeeriga Mitoosi käigus 2

Bioloogia
Paljunemine
3
doc

Paljunemine

5.1 Organismide paljunemine (mittesuguline ja suguline paljunemine) Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Katteseemnetaimed annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate,varretükikeste abil. Eoseline paljunemine Toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. N: seened, vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed. Vegetatatiivne paljunemine: Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. N: Prokarüoodid, seened, algloomad e.protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine Pärmirakus DNA kahekordistub->moodu

Bioloogia
Organismide paljunemine ja areng
7
doc

Organismide paljunemine ja areng

· Viljastumine võib olla organismi sisene või väline. · Ligikaudu nädal pärast viljastumist kinnitub inimese embrüo emakaseinale. · Inimese sügoot on diploitse kromosoomistikuga. · Tavalise 28-päevase menstruatsioonitsükli kõrval esinevad mõnel naisel ka 21 või 35 päeva pikkused tsüklid. 6 · Kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta. · Inimese ontogenees algab munaraku viljastamisega ja lõpeb surmaga. · Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausiks. 7

Bioloogia
Bioloogia kordamisküsimused-paljunemine
4
docx

Bioloogia kordamisküsimused: paljunemine

munanditeväänilistes seemnetorukestes, spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid, spermi arengut nim. spermatogeneesiks, spermid hakkavad paljunema alles suguküpsuse alguses, valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses, spermide areng kestab mehel kõrge vanuseni, naise munarakud valmivad munasarjades, munaraku eellased on ovogoonid, munaraku arengut nim. ovogeneesiks, ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas, munarakkude hävimine ei too uusi munarakke asemel. 20. Ontogenees - diferentseerumine ja morfogenees on ontogeneesi etapid. 21. Viljastumine ­ spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liiumine, naisel toimub viljastumine munajuha laineneud osas (mehe sperm viljastab munaraku). 22. Ovulatsiooni toimumine - ovulatsiooni käigus, mis toimub üks kord koos, on üks munarakk võimeline viljastuma, kui see viljastumine õnnestub tuleb järglane. 23. Viljastumisvõimeline võib munarakk olla kuni 36 tundi peale ovulatsiooni, seemnerakk 72 tundi

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun