järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner. · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer. · Kunstnikud: Altdorfer, Dürer, Ernst, Baselitz, Beuys. · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer. · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen. · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse. Saksamaa lipp Saksamaa vapp 9
Karl Marxi materialism. Marx annab materialismile uue sisu. Tema tõlgenduse kuulsaim osa on tema materialistlik ajalookäsitlus. Marx kasutab materialismi nagu Thomas Aristotelest- kummalgi juhul i ole filosoofia omaette eesmärk, vaid tee kuhugi edasi. Mõlemad omandavad mingi filosoofilise positsiooni ja mõistelise sõnavara. Marx on omapärane materialist ja kuigi ta annab materialismile uue ühiskondlikmajanduslikult põhjendatud sisu, ei saavuta ta siiski mitte kunagi tõelist filosoofilist sisuliselt selget materialismi käsitlust. Marxi materialism ei kristalliseeru filosoofiliseks tervikuks. Karl Marxi materialistlik ajalookäsitlus. Ta ei arenda materialistlikku ajalookäsitlust süstemaatiliselt. Selle tuum on ühiskondliku evolutsiooni idee. Ta tahab individualiseerida seaduspärasused, mis määravad inimühiskonna arengut. Seletus peab olema naturaalne ja realiteetidele tuginev, peab käsitlema inimest looduliku olendina. Seletus peab olema ...
Euroopa ideede ajalugu. Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas. 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas. SÕPRUS 1. Aristotelese sõpruse olemus ning tüübid. * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suh...
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
igavesti tulevad taas ja meie ühes nendega, ja et me juba lõpmatud korrad oleme olemas olnud ja kõik asjad ühes meiega" · N: "südametunnistuse piin on sündsusetu tunne" · Kurjale mitte kurjaga vastamine on N arvates argus, kuigi seda vooruseks nimetatakse BERTRAND RUSSELL · Bertrand Russell (1872-1970) oli briti filosoof ja patsifist, analüütilise filosoofia rajaja · Tal oli nooruses kaks lemmikfilosoofi Leibniz ja Hume; toetudes Frege ja Peano ideedele kirjutas Russell koos matemaatiku ja filosoofi Whiteheadiga monumentaalse teose Principia Mathematica · Juba oma filosoofia-alaste uuringute alguses esitab R teooria, mida ta nimetab loogiliseks atomismiks: kõik väited on taandatavad oma baaskomponentidele "atomaarsetele" väidetele ja baasväited on analüüsitavad loogikaseaduste abil
psühholoogiale keskseid teadvuse ja refleksi mõisteid. 2. Francis Baconi tööd andsid olulise tõuke materialistliku ning rangelt loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse. 3. John Locke arendas teadmiste meelelise päritolu ideed. Sensualismi järgi pärinevad kõik teadmised välismaailma tajumisest. Vastsündinu on Locke järgi tabula rasa (,,puhas leht"), millele kogemus meelte kaudu ,,kirjutab" oma sisu. 4. Gotfried Leibniz tõi psüühikakäsitlusse alateadvuse mõiste. 5. Diderot, Holbach, Helvetius jt prantsuse filosoofid esitasid inimese psüühika sotsiaalse determineerituse idee. 6. Immanuel Kant eristas kaasasündinud (aprioorseid) ideid ja kogemuse poolt antud vaimuelunähtuste sisu. 7. K.Marxi ja F.Engelsi dialektilise materialismi õpetus- see sündis prantsuse materialismi, Hegeli dialektika ja inglise poliitökonoomia ühendamisel ning käsitles
okasionalismiks (ld occasio ´juhus´, ´juhtum´, ´ajend´). Ta arvas, et hinge ja keha vahel ieo le mingeid põhjuslikke seoseid. Malebranche seletas nimetatud seaduspära Jumala sekkumisega. Keha ja hing on omavahel kooskõlas tänu sellele, et Jumal neid pidevalt kooskõlastab. Ka siin jäi probleem lahendamata. Probleem seisnes selles, kuidas saab miski, mis on vaimne, mõjutada midagi, mis on materiaalne ja vastupidi. (3) Saksa filosoof Gottfried Wilhelm Leibniz arvas sama, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid ta väitis, et nii kehalised kui ka mentaalsed protsessid on Jumala poolt ette määratud ning ka kooskõlastatud. Sellist õpetust nimetatakse ettemääratud harmoonia teooriaks. Nii kehaliste kui ka mentaalsete sündmuste ahelad on teineteisest sõltumatud, kuid sellegipoolest kooskõlas. 1.2 Monistlikud teooriad Monistlikest teooriatest on tuntumad biheviorism ja identsusteooria. Monistlik on ka iiri
arvatavasti Mesopotaamias. Raami külge olid kinnitatud pulgad, mille otsas olid kettad, mida pulga ühest otsast teise lükates saigi teha arvutusi. Järgmiseks suureks etapiks arvutite ajaloos võiks lugeda Blaise Pascali ratastest koosnevat leiutist, mille abil sai liita ühte ratast 10 ühiku võrra edasi lükates liikus järgmine ühe ühiku võrra edasi. Muid tehteid antud masinaga teha ei saanud. Aaastal 1694 lõi Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz masina, mille abil oli võimalik korrutada sarnaselt liitmismasinale töötas ka see hammasrataste ja ketastega. Huvitaval kombel hakkasid mehaanilised arvutusmasinad levima alles 1820.aastal, kui prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas kalkulaatori, mis suutis nii liita, lahutada, korrutada kui ka jagada. Antud masinad olid laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Järgmine suur samm edasi tänapäevase arvuti suunas oli inglise matemaatikaprofessori
ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. 1 toll = 2,54 cm. Kuvari minimaalne lahutus peab olema 600 x 800 punkti ja pildivahetussagedus (refresh rate) peab olema vähemalt 75 Hz. Värskendussagedus näitab, mitu korda sekundis pilti ekraanile tuuakse. Väiksed parameetrid väsitavad kiiresti ja rikuvad silmi. 15. Joonda järgmine lõik paremale. Lõigutaane paremalt 3,4 cm. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad – kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada.
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ü...
Lisaks, kuna sõjal peab olema õiglane põhjus, siis peab sõda olema sõditud sobiva autoriteedi poolt. Sõda, selleks et olla õige, peab samuti olema sõditud õigel viisil, süütuid karistamata. Valgustus (18. sajand) John Locke Liberaalsest vabadusekäsitusest ja rakendusest poliitikas Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad. Vabadused on inimese loomupärased õigused, mida valitsus peab tagama ega tohi piirata ilma inimese enda nõusolekuta. Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz sõprusest Sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. Loomupärasest sotsiaalsusest Looduses on harmoonia inimene peab hoolitsema nii enda kui ka teiste eest. Inimene on loomupäraselt sotsiaalne omakasupüüdmatu sõprus ja armastus on olemas. Inimene suudab sellist armastust laiendada ka riigile, kui see riik on `hea' seepärast ei
Aastal 1501 ilmunud Ars magna, generalis et ultima püüab esitada kontseptsioone sümbolite keeles ning tuletada väiteid variantide kombineerimise teel. Lulli ideed ning nendega kaudselt seotud kabalistlikud müüdid mõjutasid hilisemaid suurkujusid Pascali ja Leibnizit. 17. sajand oli aeg, mil tänu sümbolite ja sümbolkeele kasutuselevõtmisele tehti väga suuri edusamme matemaatikas. Samasuguseid sümbolsüsteeme püüti luua ka loogika jaoks. 2.3.2 Leibniz 17. sajandi universaalne suurkuju Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) lõi 1680. aastatel loogikasüsteemi, mis on vägagi sarnane George Boole'i süsteemiga aastast 1847. Ometigi loetakse matemaatilise ja sümbolloogika rajajaks just Boole'i, mitte Leibnizit. Üksikud erandid välja arvatud, polnud Leibnizi loogikaalastel ideedel ning avastustel järgneva kahe sajandi jooksul praktiliselt mõju.
võttena; - seepärast reegli rakendamisel on kasulik meeles pidada, et see toimib peaasjalikult sellises arutluses, mille puhul lihtsas, kategoorilise otsustuse vormis, objekti kohta midagi kinnitatakse või eitatakse. 4. 4. Küllaldase aluse reegel. Reegel principium rationis sufficientis nõuab, et mistahes seisukoht peab olema esitatud piisavalt põhjendatult, st. küllaldasel alusel. Kõnesoleva reegli esmaformuleerija oli G.W. Leibniz (1646-1716), kes püstitas nõude: seisukoht, tees (ka hüpotees?) peab olema põhjendatud peab olema piisavalt evidentne. Täpsemalt: kehtiv mõte peab olema põhjendatud, mittekehtivat (väära) mõtet pole vaja põhjendada (selleks pole vahendeidki). Põhjenditeks võivad olla: kehtivad otsustused, faktoloogiline materjal, aksioomid, postulaadid, teoreemid, teaduste andmed, seisukohad, kategooriad, seadused lühidalt, kõik tõestuses kasutatavad argumendid.
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse ...
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik...
põhjalikult uuritud. Seejuures on nii mõnegi mitteklassikalise loogika juuri leitud juba antiikajast, kaasaarvatud Aristotelese enda kirjutistest. Aristotelese loogika jaguneb kolmeks osaks: 1. Järeldusõpetus e. süllogistika 2. Otsustusõpetus 3. Õpetus kategooriatest Esimeseks sammuks loogiliselt korrektse mõtlemise teel võiks olla loogilise mõtlemise põhireeglite järgimine. Kokku on neid neli. Kolm esimest sõnastas Aristoteles ja neljanda saksa filosoof Leibniz. Aristoteles jagab oma loogika kolmele põhiseadusele: 1. Samasuse seadus 2. Vastuoluseadus 3. Välistatud kolmanda seadus Samasuse reegel 6 Samasuse reegel nõuab, et ühte ja sama sõna väljendit tuleb ühe ja sama arutluse kestel kasutada ühes ja samas tähenduses. Selleks tuleb eelkõige muidugi selgusele jõuda, millises
Saksa valgustus toetus luterliku kiriku sees kujunenud pietistlikule voolule, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. Tähtsaks peeti Piibli tundmist vaimulik peaks aastas korra läbi lugema Vana Testamendi algkeeles (heebrea keel) ja Uue Testamendi 2 korda (vanakreeka keeles). Tavaline usklik pidi Piiblit lugema iga päev. Saksa valgustaja Leibniz arvas, et riigivõimu ülesanne on oma alamate eest hoolitsemine ja külluse tagamine. Selle tingimustes tahavad kõik töötada. Et töö oleks meeldiv, selleks pidid tööd saatma laulud ja õpetlikud kõnelused. Kollektiivsete söömaaegade käigus on võimalik inimestel vestelda kunstist ja kirjandusest, nautida sõprust ja armastust. Teadustegevus peab tooma kasu igapäevaelu probleemide lahendamisel. Thomasius oli tuntud kui kõlblusfilosoof, kelle arvates tuleb ühiskonna
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonna...
6 Saksamaa. Kuna Saksamaal oli usk südamelähedam ei hakanud valgustusideed nõnda kibedalt kiriku ja usumaailma võimalusi. Ideoloogias oli tähtsal kohal pietism mis õhutas kristlikku armastust ja vagaduse tähtust. Saksa filosoofi ja matemaatiku Gottfried Wilhelm Leibnizi (1646-1716) vaadete lähtekohaks oli kujutus monaadidest. Matemaatikuna avastas ta Isaac Newtonist sõltumatult diferentsiaal-ja integraalarvutuse. Leibniz pidas riigivõimu väga suureks majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks. Tema arvates oleks riik saanud parandada töötajate olukorda, samal ajal hoolitsedes ka vaeste eest. Samuti oli tal selline arvamus, et piisab ainult poolest päevast töö tegemisest, mida saadab laul ja õpetlikud kõnelused. Tema meelistegevus oli kollektiivsete pidusöömaaegade korraldamine, kus inimesed vestlesid kunstist ja kirjandusest. Leibniz pidas vajalikuks Saksamaa ühendamist
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus arma...
(lumi, lörts, rahe, kruubid" jne, kõik tähendavad täiesti erinevat asja Tähendus loogikas ja filosoofias, 2 "Tõde erineb valest selle poolest, et tõde ei satu iseendaga vastuollu" Kui mingis süsteemis vastuolu, siis järelikult see süsteem on vigane 1 põhiline (aperatsioon?wat?) igas süsteemis on = (võrdusmärk) millal me ütleme, et kaks sama märki tähendavad ühte ja sama? Keeleteaduses sünonüümia Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) Väljakutse luua selline keel, milles ei saa valetada Nii, et iga grammatiliselt korrektne ütlus oleks kohe tõene. Kui keegi valetab saaks kohe aru, sest see on grammatiliselt ebakorrektne Leibniz jõudis sellega kõige kaugemale, nimetas sellist keelt universaalseks karakteristikaks Saame väljendada kõiki teadmisi selles süsteemis ja nad on selles tõesed Tänu temale lõpetati nõiaprotsesse protentsantslikus (?) saksamaal
C) Teadmine asjade olemusest D) Loogika Vana-Kreeka jagamatu ühik on A) subjekt B) substants C) monad D) reflect Kõige utoopilisem võimu vastane objekt A) sotsialism B) kommunitarism D) anarchism D) liberalism Milline neist pole lähenemine võimu põhjendamise küsimuses A) jumalik autoriteet B) mitteloomulik autoriteet C) nõusolekul baseeruvad teooriad D) autoriteet hüvest Empirismi rajaja A) Leibniz B) Berkley C) Locke D) Spinoza Kes pööras idealismi ümber ning vaatles filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna A) Hegel B) Mill C) Marx D) Kant Induktivism on see, kui A) teaduslik teadmine algab faktidest B) kui tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi C) mõtteid, tundeid pole kunagi olnudki D) kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas Filosoofia mõiste metafüüsikakeskse määratluse järgi on
3. mesilase tunnetus eesmärgipärane, annab tulemusele uue kvaliteedi. Ratsionalism Kõiges olemasolevas tuleb kahelda. Deduktsioon jagada olemasolevad teadmised üksikosadeks ja lahendada iga üksikosa eraldi. Üksikosa oma lihtsuses muutub kaheldamatuks aksioomid. Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas. Mõni mõtted on minust enesest. Alahindasid kogemusel põhinevat tunnetamist. 17. saj. esindajad olid Descartes, Leibniz ja Spinoza. Rene Descartes prantsuse filosoof, matemaatik, füüsik ja füsioloog. Filosoofia lähtealuseks peab mõtlemist. Mõtlemise tulemusena jõuti maailma olemise tõsikindlate seaduspärasusteni. Nendeks on tema arvates mõtlemistulemid e. aksioomid. Üldised tõed maailma nähtuste, asjade kohta ei vaja mingit empiirilist tõestamist, sest need on mõistuslikult ilmselged. Mõtlemise tulemusena tekkivad aksioomid ongi tegelikkuse tõepärane olemine.
esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani.
Loogika – sissejuhatus ja põhimõisted Järeldus on 1 lause Klassikalise loogika põhiseadused: samasuse ehk identsuse seadus, vasturääkivusseadus, välistatud kolmanda seadus, Aristoteles (384-322) vb aluse seadus. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646 – 1716) Loogika roll Loogika ei suuda üldjuhul öelda meile, millised väited või uskumused vastavad tõele. Tõde tähendab, et me teame, kuidas asjad on. Loogika ei ütle meile seda. Loogika valdamine aitab meil otsustada, kas meie väljakujunenud uskumused ja seisukohad on omavahel kooskõlas. Kooskõlalisus Hulk väiteid või uskumusi on omavahel kooskõlas parajasti siis, kui kõik selle hulga liikmed saavad olla korraga tõesed. Vastasel juhul on see hulk mittekooskõlaline
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele) Veedade periood 1300 800 eKr, veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi aluseks Panini elas u 400 a eKr, tal on u 4000 suulist reeglit, mis kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt, reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi, need on lühikesed, kokkusurutud, tihti 1-2 sõna. Panini reeglite liigid: definitsioon, grammatikareeglid, sh väljendusreeglid, kombineerimisreeglid, asendusreeglid. 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: ,,nimede parandamine" Confucius oli esimene filosoof pidas oma eesmärgiks luua tublide ja kompetentsete meeste klass, kes oma tegutsemisega tooks maale rikkuse ja rahu. Nimede parandamine pigem n-ö asjade parandamine, sest asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, seega peegeldavad tähendused varasemat asjade ...
arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Tõeline arvuti
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, ...
surma viidi tema põrm Pariisi Panthéoni. Saksa valgustus Saksa valgustuse eripära Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes seisnes selles,et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu Prantsusmaal. Saksa valgustus lähtus enamasti pietismist luterlikus kirikus kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdsust. Saksa tähtsam valgustajaskond Gottfried Wilhelm Leibniz: Saksa filosoof ja matemaatik. Veenas Peeter I Teaduste Akadeemia asutamiseks. Tema vaadete lähtekohaks oli kujultus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on universumi peegeldus. Tema arust oli kõige krooniks Jumal. 1. Juuli, 1646 14. November, 1716 Christian Thomasius:
MIS ON INIMENE? ERNST CASSIRERI TEOSE ,,UURIMUS INIMESEST" PÕHJAL Referaat 2006 Mis on inimene 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 ENESETUNNETUSE KRIIS............................................................................................4 SÜMBOL INIMLOOMUSE VÕTI................................................................................7 ERINEVUSED INIMLIKU JA LOOMSE MAAILMA VAHEL.....................................8 KOKKUVÕTE................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 ...
muutujate x,y ja z abil ning tuletus on õige Bricklin ja Frankston!! sum = sum + i; sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid 1646-1716 - Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, return sum; } asendada:1. eeldus: iga x on y.2. eeldus: mõni z on lahutas, korrutas, jagas. 1980 – esimene hdd mikroarvutitele(Seagate), 5.sumto,modula2 x.järeldus: mõni z on y. Aristotelese
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest...
EUROOPA IDEEDE AJALUGU METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeld...
saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla meelteta." 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Shaftesbury: "Me kõik nõustume, et õnne (happiness) poole tuleb püüelda ning et seda tõepoolest ka alati tehakse." Ent küsimus on, milles seda otsitakse a. kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale b. või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes Shaftesbury ja Leibniz: tunnete harmoonia hinges -> vooruslikule tegutsemine ja ühiskondlik harmoonia -> õnnelik elu Shaftesbury hinge harmooniast: Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest ülimalt suur refleksiivne nauding a) oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses b) ja neist tulenevatest vooruslikest tegudest
Sellised ideed, mille peale peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutad. Sünnipäraste ideede olemasolu- tüli empirismiga. Spinoza- rajab oma metafüüsika substantsi mõistele. Substantsi all mõtleb seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu, on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Samastab substantsi jumalaga. Panteism- jamala asetamine kogu loodusesse. Determinism- juhuslikkust ja vabat tahet ei ole. Leibniz rajab metafüüsika süsteemi monaadidele- vaimsed punktide, mida lõpmatu palju. Asuvad ettemääratud harmoonias ja on ulatuvuseta. Sõnastas ka küllaldase aluse printsiibi. Empirism- esimene suur metafüüsika vastane programm. Seab kahtluse alla metafüüsika kui kõikehõlmava teaduste süsteemi mõtekuse. John Locke- empirismi rajaja. Teeb ettepaneku uurida üksned inimlikku kogemust. Meie eesmärk on teada saada seda, millel on tähendus meie tegevuse seisukohalt. Berkley-
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2)probleemid on universaalsed, ideed ajatud 3) aluseks "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 4) suurte mõtlejate kanooniline rida: 5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1) tekste, millele autor vastas kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskor...
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
ihad, nälg, hirm KOKKUVÕTE: Ei ole absoluutset head või kurja Antiikaegne eudaimonism – voorus on õnne vajalik tingimus. Kas ka piisav? Õnn=pidev ihade rahuldamine ning põdev vedamine Antiigi kolm peamist filosoofilist hea elu mudelit: riigimehe õnn, filosoofi Shaftesbury ja Leibniz Hobbesi vastu: õnn, eraisiku õnn kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale Kristlik õnnekontseptsioon – maine hädaorg versus taevane õndsus või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes Uusaja kolm uut suunda
1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Tuleb eristada kristlikust eetikast ja moraaliõpetusest. Religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil ja tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Võ...
Geograafilise keskkonna teooria ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. Jean-Jacques Rousseau teos ,,Ühiskondlik leping". Pidas ideaalseks vabariiki, ühiskondliku korra aluseks aga eraomandit. Ptk. 6: Saksa valgustus Saksa mõtlejad ei olnud kiriku vastu nii vaenulikud. Lähtuti pietismist luterliku kiriku voolust, mis pöörab erilist tähelepanu vagadusele ning rõhutab kõigi kristlaste võrdsust. Gottfried Wilhelm Leibniz eesmärgiks oli küllus, teadus peab tooma praktilist kasu. Christian von Wolff ateismi-vastane, ühiskonna arengu tagab ettevõtlikkus, lõi terve mõistuse filosoofia. Johann Gottfried von Herder ,,Rahvaste laulud" ka 13 eesti rahvalauluga. Pooldas progressiideed ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus, rahvast tuleb harida ja kasvatada. Ptk 7: Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Absolutism teoreetiline põhjendaja Jean Bodin:
Saksa keel oli varem lingua franca Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas ja on inglise keele järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse
Tarneketi juhtimine kaubavoogude organiseerimine, planeerimine kontrollimine ja realiseerimine alates arendusest ja ostmisest läbi tootmise ja jaotuse lõpptarbijani, turu nõudmiste rahuldamiseks säästlikult. 10. Millises sõnast tuleb sõna logistika ja mis see tähendab? Vana kreeklased mõistsid kreekakeelse sõna LOGISTIKOS all mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust. Rooma riigis tähendas logistika toodete jaotust. Saksa filosoof ja matemaatik G.W. Leibniz nimetas logistikaks matemaatilist loogikat. 11. Millised tegurid on aidanud kaasa logistika kiirele arengule? Euroopa Liit, piiride avanemine, arusaamine, et tooteid ei saa ainult suurte kogustena laos hoida, transpordivõimaluste areng(autod kiiremad, lennukid), tarbimise suurenemine ning selle tõttu ka kaubamahtude suurenemine. Materjalivoog(transport, laondus, pakkimine), infovoog. 12. Kuidas mõista logistikat tegevusala vaatenurgast? Mis haaravad toiduainete logistikat?
Aritmeetiline masin- 1640, ainult liitis ja lahutas, Kristlik filosoof Blaise Pascal Leibnizi arvuti 1671, Saksa filosoof Leibniz, arvuti: liitis, lahutas, korrutas, jagas Elektritelegraaf - Morse 1837 Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Perfolint - Wheatstone 1857 Frege loob kaasaegse predikaatarvutuse - 1879 Herman Hollerith perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks 1890, sellest firmast tekkis IBM Vaakumtoru - 1906, Lee Deforest Artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1935-1937 Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. - 1936,universaalsus, mittelahenduvus
Järelikult on see idee saanud inimesse täiusliku olendi ehk jumala poolt. Jumal inimest ei petaks, ta ei teeks nii, et maailma tegelikult olemas polekski, seega on maailm olemas. Ratsionalismi põhiväited: *Mõningad teadmised on sünnipärased, et mõistus võib neid avastada vaid iseendas. Neid nimetatakse printsiipideks. *Kõik ülejäänud teadmised, mis on väärt teadmiseks nimetamist, tulenevad nendest printsiipidest. *Ideaalteaduseks matemaatika Baruch Spinoza, Gottfried Leibniz Pilet 8 1. Epikuurlaste filosoofia Sama algusega nagu stoikud, 323 eKr sureb Aleksander Suur, tekib kaos. Kuidas saad rahu rahutul ajal? Epikuros 341-270 eKr Peaks püüdlema selle poole, et oleks võimalikult palju naudingut ja võimalikult vähe valu. Selleks peaks kõrvaldama need hirmud, mis inimest kõige rohkem hirmutavad ehk: *Hirm jumalate ees -> Kas Jumal tahab ära hoida kurja, kuid ei suuda? Siis on ta võimetu. Või suudab, kuid ei soovi? Siis on ta pahatahtlik
sama omadus ka teistel või kõigil sellistel asjadel, deduktsioon Eksam– Eksameelduste Eksamtõesus Eksamtagab Eksamjärelduse Eksamtõesuse lausearvutus (pead Eksammh Eksamoskama Eksamtõeväärtustabelit Eksamkoostada), Blaise EksamPascal Eksam– Eksam1640 aritmeetiline masin(50tk): liitis ja lahutas Leibniz Eksam– EksamSaksa filosoof 1646 – 1716, Leibnizi Eksamarvuti(1671) Eksamliitis, Eksamlahutas, Eksamkorrutas, Eksamjagas lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi (deprecated) püüdis luua universaalset sümbolkeelt “arutlemise aritmeetika” jaoks perfokaardid Eksam– Eksamkartongist kaardid mis kandsid digitaalset informatsiooni, 1d ja 0d = aukude olemasolu kangasteljed Eksam– Eksamsuur perfokaartidega töötav kangakudumismasin
..siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultima; Leonardo da Vinci ca 1500, Tegi joonise kalkulaatorist, hiljem tehti sellest katseeksemplar Schickard 1625 väitis ehitanud olevat masina mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas Blaise Pascal 1640 ehitas ainult liitva ja lahutava masina. Kokku ehitas 50 masinat Saksa filosoof Leibniz 1646- 1716, leiutas 1671 arvuti mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas. 1714 võettis Henry Mill inglismaal patent kirjutusmasinale, kuid seda ei ehitatud. 1829 Willam Austin Burt võttis patendi Ameerikas kirjutusmasinale. Sholes' klaviatuur ca 1874 (QWERTY laotus), Dvoraki klaviatuur ca 1936 (1982 tunnustati ANSI poolt) Jacquard 1800 võttis kasutusele oma kangastelgede juhtimiseks perfokaardid. 1928 tegi IBM oma perfokaardid. Charles Babbage (kellelt pärineb programmeeritava arvuti mõiste
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
Nt: Väide “kass on katusel” on tõene siis, kui mõni kass on tõepoolest katusel, väär aga siis, kui seal pole mingit kassi. Korrespondentsusteooria kriitikat: 1. Kuidas näidata vastavust? 2. Moraalsed faktid (ei suuda ära tõestada) 3. Aprioorsed väited (Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5?). 4. Koherentsusteooria G. W. Leibniz, B. Spinoza, H.H. Joachim, O. Neurath. Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes: väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega). Nt: X sündis 1900a. Sama X sündis 1903a. Ei ole kooskõlas, sest üksja seesama isik ei saa sündida kahel erineval ajal. Koherentsusteooria kriitikat: 1. Empiirilised tõed 2. Mis uskumuste süsteem? (Kelle uskumustega peab väide olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
