Vorming

Karp, Jaanika

Vorming (0)

Keskkool - Eesti keel - Eesti keel

1 Hindamata

Lehekülje veerised: ülalt ja alt 2 cm, vasakult 3 cm, paremalt 1 cm.

Pealkiri: suurtähed, kirja suurus 25, kirja stiil Arial , rasvane kiri, joondamine keskele , vahe enne lõiku 12 p, pärast 15 p.

See siin on pealkiri vormindamiseks

Nummerda leheküljed (number üles paremale), numbri suurus 15 p Ära näita leheküljenumbrit esimesel lehel.

Lisa jalusesse tänane kuupäev ja oma nimi(Sul on esileht teistsugune, lisa teisele lehele).

Kirja suurus 16, joondamine paremale, katkendjoonega allajoonitud, teksti esiletõstuvärv on roheline. Tehke tekstile esimese rea taane 2,5 cm.

Arvutifirmade ühinemine toimub ka teistes maades. Jaapani suurfirmad Hitachi ja Fujitsu ühendavad jõud universaalarvuti uue mudeli väljatöötamiseks ja tootmiseks. USA-s on käigus 80000 arvutit, teisel kohal maailma riikide seas on Saksamaa Liitvabariik 8000 arvutiga.

Kirja suurus 14, joondamine mõlema ääre järgi (rööpjoondus), läbijoonitud kiri, kahekordne reavahe .

USA firma Ragen Precision Industries esitleb esimest taskukompuutrit, mis kaalub vaid 110 grammi ning on varustatud vedelkristallkuvatablooga. USA-s algab võitlus arvutikuritegevusega.

Kirja suurus 12, kirja stiil Impact, joondamine vasakule, reavahe 1,5. Määrake lõikude vaheks 12 p.

Hannoveri messil teevad ilma jaapanlased, kes kuulutavad, et nad vallutavad Saksa turu täielikult. Algust teeb kontsern Sanyo, kes IBM-i poolt toetatuna ründab väikearvutite maailmaturgu.
Saksamaal ähvardab see rünnak ennekõike väikearvutite suurtootjat Nixdorfi.

Kirja suurus 10, joondamine keskele, ühekordne reavahe, allajoonitud kaldkiri, tekst värvida siniseks.

Arvutite tung riigihaldusse ei lähe sugugi tõrgeteta. Šveitsi kantonis Schaffhausenis toimub rahvahääletus selgitamaks, kas võtta omavalitsuse töös kasutusele arvuti. Hääletustulemused on arvuti vastu.

Vorminda rohelised numbrid ülaindeksina ja sinised alaindeksina.

102 * 103 = 105

H2SO4; CO2; H2O;

cm2; km2

Moodustage alljärgnevast (rohelisest) tekstist täpploend (täpiks vali lennuk)

Teha selle loendi alla sinine punktiirjoon.
Teha joone alla suvaline ristkülik .

Värvida ristkülik seest kollaseks.

Teha ristküliku alla helesinine ring.
Kirjutada ristküliku sisse oma eesnimi.
Teha nool , mis viiks ristkülikust ringini.

Jaanika

Tee sundleheküljevahetus, alustage tööd leheküljelt 4. Paiguta sinine tekst kolme veergu. Pane jooned veergude vahele. Veergudes joondamine vasakule. Lisa keskmisesse veergu üks sobiv pilt (tekst peab olema pildi kõrval vasakul, pilti tuleb väiksemaks teha).

Jah, nii seda karupoissi kutsutakse ja tolle imeliku nime andis talle Rob Robin . Asi sai alguse sellest, et Rob Robinil oli ükskord luik, keda ta kutsus Puhhiks. Luigega oli lugu nii, et too kadus viimaks ei tea kuhu, nimi aga jäi järele, ja et see niisama, asja ees, teist taga, kaduma ei läheks, otsustas Rob Robin selle oma karujõmpsikale kinkida. Sest see tema karujõmpsikas oli juba ammu endale üht hästi põnevat nime igatsenud. Ja kui ta siis ühel heal päeval jälle Robile seda nime asja meelde tuletas, teatas Rob Robin kohe ilma pikemalt mõtlemata, et nüüdsest peale on ta nimeks Winnie Puhh. Ja nii see asi siis oligi otsustatud. Aga see Winnie seal ees– kust see tuli? küsid sina. Niisugune nimi oli ühel kõige toredamal ja vahvamal karul Londoni loomaaias ja Rob Robin armastas seda karu kohe nii, et... Ja karu armastas Rob Robinit ka. Aga kas too karu sai oma nime Puhhi käest või Puhh karu käest, seda ei tea küll enam keegi. Luige jaoks oli see kõige sobivam nimi, mida iganes võis välja mõelda, sest kui Rob Robin valju häälega “Puhh! Puhh!” hüüdis, luik aga heaks arvas üldsegi mitte vastata, siis võis Rob alati teha näo, nagu oleks ta lihtsalt niisama midagi endamisi pomisenud.

Joonda järgmine lõik keskele. Kiri Bodoni MT, suurus 13, kahe joonega läbijoonitud, kaldkiri.

Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus . Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine.

Joonda järgmine lõik vasakule. Font Sylfaen, lainelise joonega allajoonitud.

Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita.

Järgmiste lõikude puhul määra vahe enne lõiku 8p ja pärast lõiku 10p. Värvi erinevate lõikude tekst erinevat värvi.
Monitor ehk kuvar (Display) on seade, mis näitab pilti. Kuvari ekraani diagonaale on mitmesuguseid - alates 15. tollist kuni 21. tollini välja.
Levinuimad on kineskoopkuvarid ehk monitorid , mille tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad peamiselt selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis.
1 toll = 2,54 cm. Kuvari minimaalne lahutus peab olema 600 x 800 punkti ja pildivahetussagedus (refresh rate) peab olema vähemalt 75 Hz. Värskendussagedus näitab, mitu korda sekundis pilti ekraanile tuuakse. Väiksed parameetrid väsitavad kiiresti ja rikuvad silmi.

Joonda järgmine lõik paremale. Lõigutaane paremalt 3,4 cm.

Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad – kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani.

Sellele lõigule tee esimese rea taane 5 cm.

Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine . Aastal 1812 märkas Babbage et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks olid tegelikud sama tegevuse kordamised. Ta arvas, et neid arvutusi oleks võimalik teha ka automaatselt

Sellele lõigule tee nii vasak- (3,2 cm) kui ka paremtaane (2,1 cm).

Babbage abiliseks selle arvuti välja töötamisel oli Augusta Ada King , Lovelace-i Krafinna (1815-1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta tundis masina ehitust ja ta valmistas ka masinale instruktsiooniridasid, ehk siis teiste sõnadega programme , mis tegi temast maailma esimese naisprogrammeerija. Aastal 1980 nimetas USE kaitseministeerium ühe programmeerimiskeele tema järgi ADA-ks. Babbage ei suutnud oma masinat kahjuks valmistada, aga tema idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel.

Selles lõigus muutke reavahe 1,5-kordseks. Reljeefkiri.

Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Ta kasutas selleks ka Joseph-Marie Jacquardi leiutatud augustatud kaarte ehk siis perfokaarte, mida oli vaja masinale info andmiseks

Selles lõigus muutke reavahe 1-kordseks. Kontuurkiri.

Augustatud kaardid olid väga tähtis leiutis arvutitele, sest nende abil sai infot säilitada ja ka korduvalt kasutada. Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Augustatud kaarte kasutati arvutites kuni 1960 aastateni.

Selles lõigus peaks olema topeltlaiusega reavahe. Teksti esiletõstuvärv türkiissinine.

Aastal 1931 valmistas Vannevar Bush (1890-1974) kalkulaatori diferentsiaal arvutusteks. Masin oli väga kompleksne ja koosnes sadadest hammasratastest.

Pane pilt teksti kõrvale paremale, teksti suuruseks määra 17 p.

Klaviatuurid jagunevad üldjoontes kaheks: klobisevad ja mitteklobisevad ehk need klaviatuurid, mille iga klahvi all on väike vedrukontakt, ja niisugused, mille klahvide all on kile. Viimased teevad vähem müra ja nende puhul pole probleem ka see, et vedrukontaktid kipuksid "ära väsima".

Pane klaviatuuri pilt kahvatu pildina (pildi värv kahvatu) teksti taha, tekst värvi lillaks..

Igasuguseid erimärke on võimalik leida menüüst Insert Symbol (Lisa  Sümbol). Too siia järgmised sümbolid (piltkirjad on Wingdings, Webdingsja tee nii suureks, et oleks ilus vaadata:

Telefon ©
arvuti
nool üles
kreeka täht alfa
palmipuu üksikul saarel
kurb nägu
kell
märk Copyright (Autoriõigus)

Leia klaviatuurilt järgmised sümbolid ja sisesta need dokumenti

Muuda järgnevas tekstis tähtede laiust ( mastaap ) 200%.

Klaviatuur ligi ei minda rasvaste näppude, pooliku kokapudeli, kohvitassi, kartulikrõpsude ja pudiseva saiaga . Kui kõik mis teil käes, klaviatuurile kukub siis halvemal juhul on ta tuksis, paremal juhul ei tööta klahvid korralikult.

Tee märgisamm laiemaks 3 p võrra.

Klaviatuuri kasutamiseks oleks ainult üks lühike juhis. Klahve ei maksa väga kõvasti lüüa. Igasugune mängimine tapab klaviatuuri päris kiiresti ära.

Tee tekstis märgisamm tihedamaks 2 p võrra.

Hiire peamine tööklahv on vasak. Viies kursori mõnele ikoonile ja klõpsutades hiire vasakut klahvi harilikult midagi toimub, avaneb uus aken või käivitub programm.
Kerimisratas e. scrollinupp võimaldab pikki dokumente edasi-tagasi kruttida.

Märgista järgmises loetelus erinevad pealkirjad erinevate laadidega (pealkiri1, pealkiri2), nummerda (mitmetasemeline loend )

Pealkiri1

Pealkiri 2

Pealkiri 3

Pealkiri 2

Pealkiri 3

Pealkiri 1

Pealkiri 2

Pealkiri 3

Pealkiri 2

Pealkiri1

Pealkiri 2

Pealkiri 3

Tee eelmise ülesande pealkirjadest sisukord.

Kujunda laulusalm luuletusena ja joonda see keskele. Pane ka puuduvad kirjavahemärgid.

Põdral maja metsa sees,
väiksest aknast välja vaatab.
Jänes jookseb kõigest väest,
lävel seisma jääb.
Kopp , kopp lahti tee.
Metsas kuri jahimees .
Jänes tuppa tule sa,
anna käppa ka!

Tõmba ainult sõnadele joon alla.

Teksti on võimalik kujundada ka nii,et sõnavahed jäävad alla joonimata. Selleks ei tule mitte eraldi sõnu alla joonida,vaid otsida vastav korraldus sobivast menüüst.

Tee töö pealkiri WordArt ’iga.

Salvesta töö nimega vorming_OMA NIMI.docx

14.11.2015
Jaanika Karp

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 7 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jaanika Karp Õppematerjali autor

SEE SIIN ON PEALKIRI VORMINDAMISEKS Vorming eesti keel

Sarnased õppematerjalid

pdf

TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL

Infotöötlus MS Word 2010 (2007) Määratle uus numbrivorming (Define New Number Format) saab valida numbrivormingu (joondu- se, laadi); avanevas dialoogaknas: o Numbri laad (Number style) numbrite laad (araabia, rooma numbrid, tähed) o Font numbrite ,,kirjaliik" (font, fondi laad, värv jne); o Numbrivorming (Numberformat) numbrite vorming (numbri laadist määratakse numbriväli, s.o hallil taustal; kasutaja võib lisada/muuta numbri järele/ette lisatavat sümbolit või sümboleid (järele nt punkt, sulg jne); ette nt ,,Eeldame"); o Joondus (Number position) numbri joondus vasakule, keskele, paremale). Sea nummerdamisväärtus (Set Numbering Value) - saab seada nummerduse alguse valikuga Alusta uut loendit (Start new list) (eelmise lk alumisel vasakpoolsel joonisel on selleks 2.) või Jätkata

Infotöötlus

doc

Arvuti ajalugu

1 1 Arvuti ................................................................................................................................... 2 2 Esimese Generatsiooni arvutid. ...............................................................................................3 3 Teine generatsioon .................................................................................................................. 5 4 Kolmanda Generatsiooni arvutid. ........................................................................................... 6 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. ..............................................................................................6 1 1 Arvuti ... ...on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle a

Informaatika

doc

Arvuti ajalugu

Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues ma

Ajalugu

odt

Arvutite ajalugu

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Arvutite ajalugu Koostas: Marten Jürgenson Klass: 9.c Juhendaja: --------------------- Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Arvutite mõiste ja olemus.......................................................................................................4 2. Tänapäeva arvutite eelkäijad...................................................................................................4 2.1 Abakus..............................................................................................................................4 2.2 Liitmismasin ja selle täiendamine....................................................................................5 2.3 Automatiseerimine..................

Arvuti

docx

Arvuti ajalugu

Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on arvutamist hõlbustav tehniline vahend. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. 19. saj. lõpus võeti mehaanilised arvutusmasinad aritmomeetrid laialdaselt kasutusele. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC, mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Elektronarvutis kujutavad arve elektriimpulsside kombinatsioonid. Tehted toimuvad elektroonikalülitustes. Lülitused sisaldasid algul elektronlampe, hiljem on need asendatud pooljuhtseadistega transistoridega ja integraallülitustega. Viimastes on ühte umbes 5x5 mm suurusesse ränikristalli vormitud tuhandeid takisteid, kondensaatoreid, dioode, transistore ja elektrilisi ühendusi. Protsessoris toim

Arvutiõpetus

doc

Arvuti ajalugu

Referaat Arvuti ajalugu Nimi: Klass: Sisukord Sisukord..................................................................................................................2 1.Sissejuhatus........................................................................................................3 2.Ajalugu................................................................................................................ 4 3.Liitmismasin.........................................................................................................4 4.Tõeliste arvutite algus......................................................................................... 4 5.IBM algus............................................................................................................ 5 6.Esimese Generatsiooni arvutid........................................................................... 5 7.Teise generatsiooni arvutid...................................................................

Informaatika

doc

Teksti ja lõigu vormindamine - MS Word 2003

Italic; Ctrl+I) ja allajoonitud kirjaks (ingl. Underline; Ctrl+U). Vormingu nupureal võib leida paremal pool veel nupud teksti värvi, üla- ja alaindeksi (ingl. vastavalt Superscript ja Subscript) määramiseks. -2- Teksti ja lõigu vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik Kui aga nupureal pakutavast ei piisa, siis rohkem võimalusi pakub menüükäsuga Vorming > Font… (ingl. Format > Font…) avanev dialoogiaken: Esimese kolme lahtri (Font, Fondi laad ja Suurus; ingl. vastavalt Font, Font style ja Size) kasutus on sama mis nupu- rea vastavatel nuppudel. Fondi värv (ingl

Tekstitöötlus

rtf

Wordi kasutusjuhend

TAB) Drop Cap - lõigu esimese tähe suuruse muutmine Text Direction teksti suuna määramine Change Case - teksti SUUR- ja väiketähtedeks muutmine Auto Format - teksti automaatne kujundamine Style Gallery - saab teksti kujundamisel kasutada juba valmistehtud stiile Style stiilide kiirmuutused ja täiendused Background lehekülje taustavärvi muutmine (Online layout vaate puhul) Object objekti (pilt, joonistus vms) vorming TOOLS lisavahendite ja töökeskkonna korraldused Spelling and Grammar - õigekirja kontroll ning (ainult inglise keele kohta) teksti võimalike grammatika ja kirjastiili vigade kontroll Language - saab valida keele, mille sõnastiku järgi teostatakse õigekirja, grammatika jms kontrolli Word Count - loendatakse sümbolite, sõnade, .... arv tekstis Auto Summarize kokkuvõte dokumendist

Arvuti õpetus

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk