Kinnisasja omanik võib esitada hüpoteegipidaja vastu AÕS § 351 lg 1 järgi vastuväiteid, mis põhinevad kinnistusraamatu kandel või mis tal on sissenõude esitanud võlausaldaja (hüpoteegipidaja) vastu võlaõiguslikul alusel. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, võib AÕS § 351 lg 3 järgi esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu lisaks samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Seega võib kinnisasja omanik mh tugineda vastuväitele, et tagatud nõue on lõppenud. Selleks võib kinnisasja omanik mh täita tagatud nõude. Kui kinnisasja omanik teeb seda sundtäitmise vältimiseks, ei saa võlausaldaja VÕS § 78 lg 3 järgi keelduda täitmise vastuvõtmisest ka siis, kui võlgnik vaidleb sellele vastu. Kui kinnisasja omanik rahuldab nõude, läheb nõue AÕS § 349 lg 3 ning VÕS § 173 lg 3 p-de 2 ja 3 järgi talle üle. - 17
teisiti. · Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. · Lepingu ülevõtmisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 167, 168, 171, 176 ja 177 sätestatut. 17. Käendus ja garantii. Tuua välja käenduse ja garantii erinevused (vähemalt neli). Käenduse lõppemine. Käendus tekib ainult lepingulisel alusel. Käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see isik täidab kreeditori ees oma kohustused kas täielikult või osaliselt. Sellest tulenevalt on käendajaks kogu ulatuses või mingis osas. Käendusleping peab olema kirjalikult sõlmitud, on vormistatud iseseisva lepinguna. On ka võimalik, et käenduse nõusolek vormistatakse põhilepingule pealdisena. Nõusolek käendajaks olla võib ka kirjas teatatud olla. Kui võlgnik jätab kohustuse täitmata siis
· laenukomitee poolse laenuotsuse tegemine. 25. Tagatis Tagatis varad, mis on antud laenu tagamiseks. Tagatis: · kaetud alati võib tagatise väärtus muutuda, reeglina on need kindlustatud ja ka pank nõuab seda · osaliselt kaetud ei ole 100% tagatud · katmata väiksemad tarbimislaenud pikaajalise koostöö tõttu. Tagatise liigitamine: · kolmanda osapoole tagatis (käendus, garantii) · otsene tagatis (finantstagatis). Kolmanda osapoole tagatis: · Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Juhul kui laenuvõtja jääb näiteks pangale võlgu, siis on käendaja kohustatud tekkinud võla tasuma. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtajaga või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. · Garantii
1.21. Põhivõlgniku kiri käendajale taotlusega käendada täies ulatuses võlausaldaja ja põhivõlgniku vahel 02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist - lisa nr.1. 1.22. Võlausaldaja ja põhivõlgniku vahel 02.01. 2001.a. sõlmitud laenulepingu koopia - lisa nr.2. 1.23. Dokumendid, mis tõendavad võlausaldaja poolt laenu väljamaksmist põhivõlgnikule 02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingu järgi - lisa nr.3. 2. Lepingu objekt. 2.1. Käesoleva lepinguga käendaja käendab võlausaldaja ees võlausaldaja ja põhivõlgniku (laenusaaja) vahel 02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingust (edaspidi nimetatud "laenuleping") tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui eelnimetatud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning põhivõlgnik on jätnud need täitmata. 22. Tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käesoleva käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustusi
1. Majanduse olemus Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu Majandussubjektid: - tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid); - ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhiküsimused: - mida toota?...
Kui võlausaldaja ei ole teate saamisest kolme kuu jooksul keeldunud kohustuse ülevõtmise nõusoleku andmisest, loetakse nõusolek antuks. Kui võlausaldaja on kohustuse ülevõtmiseks nõusoleku andnud või selle andmisest keeldunud, peab kinnisasja võõrandaja sellest omandajale teatama. Käendus ja garantii. Tuua välja käenduse ja garantii erinevused (vähemalt neli). Käenduse lõppemine. 35. Käenduse mõiste (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. (2) Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. (3) Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. (4) Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest
Elektri eest tasumata jätmisel on sanktsioonideks viivis lepingus ettenähtud suuruses või elektri välja lülitamine. Vastastikune ehk kahepoolne leping on veel näiteks rendileping ja müügileping. Vastastikuste lepingute puhul eeldatakse, et pooled täidavad oma kohustused üheaegselt. Lepingud võivad olla ka mitmepoolsed. Mitmepoolse lepinguna võib vaadelda näiteks laenulepingut, mille osapoolteks on pank, laenu taotleja ja käendaja. Ka faktooring on mitmepoolne leping. Kui leping on sõlmitud täitmise kohustusega kolmandale isikule, on õigus lepingu täitmist nõuda ka temalt Et lepingut sõlmida, on vaja kahte tahteavaldust, see tähendab, et on tarvis ühe poole ettepanekut teisele sõlmida leping ning teise poole nõusolekut ettepanekuga. Eraldi võib välja tuua testamendi, mida käsitletakse kui ühepoolse tahteavaldusega lepingut. Ettepaneku tegijat nimetatakse oferdiks ja ettepanekuga nõusolijat aktseptiks
Raamatukogust: ,,Rahapangad ja finantsturud" I ja II osa. (1996) *Pariteet- raha nimiväärtus *Ostujõud raha siseväärtus Rahandus ja pangandus Raha, väärtpaberid, hoiused, laenud finantsinstrument Raha nimiväärtus pariteet Raha siseväärtus ostujõud Raha välisväärtus kui odavalt või kallilt saab raha vahetada teise riigiga Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine ...
väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Näitena võib tuua ka käendaja sõltuvuse perekonnaliikmest jt. Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda (TsÜS § 87). Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka
kohustuse täitma lepinguga määratud kohas. Kui kohustuse täitmise koht ei ole määratud, tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest. 6. Kõrvalkohustused ja nende sisu Võlasuhtest tulenevate kohustuste kõrval on võlaõiguses kasutusel ka kohustused, mille ülesanne on tagada võlasuhtest tulenevate kohustuste kohane täitmine. Neid kohustusi nim. Kõrvalkohustusteks. - käendamisest ja garantiist tulenevad kohustused käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Garantii all mõistetakse oma majanduse v kutsetegevuses tegutseva isiku lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. - käsiraha andmisest tulenevad kohustused käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise
oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu.Maksuhalduril on õigus nõuda eelnimetatud asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul võib maksuhaldur teha otsuse 30 päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates. Maksuhaldur võib jätta intressi arvestamata ja sisse nõudmata Maksuhalduril on õigus nõuda tagatise esitamist Maksuhalduril on õigus jätta käendaja aktsepteerimata. Maksuhalduril on õigus jätta asendustagatis aktsepteerimata, kui see ei ole võla tagamiseks piisav või usaldusväärne. Maksuhaldur võib nõuda sisse ka enda määratud trahvid ja muud käesolevast seadusest tulenevad rahalised kohustused, sealhulgas asendustäitmise kulud ja sunniraha, samuti tõlgi, eksperdi või kolmanda isiku kohustuste täitmise kulud, kui need tuleb seaduse kohaselt tasuda maksukohustuslasel. Sellisel juhul
Kui laenusaaja ei suuda laenu tagasi maksta, siis tagatis realiseeritakse. Tagatised võib jagada personaalseteks ja varalisteks. Personaalsed tagatised on käendus ja garantii ning varalised tagatised jagunevad vallaspandiks ja kinnispandiks. Käendus on füüsilise või juriidilise isiku kohustus maksta laenusaaja võlgnevus, kui võlgneja keeldub laenu tasumast või ei ole võimeline seda tegema. Tuleb tähele panna, et nii laenaja kui ka käendaja on laenuandja ees solidaarsed vastutajad. Garantii on ühe juriidilise isiku kohustus maksta teise juriidilise isiku võlgnevust, kui viimane ei ole võimeline seda ise tasuma. Kinnispant ehk hüpoteek on pant, millega saab koormata kinnistusraamatusse kantud kinnisasja. Kinnisasi on maatükk koos tema oluliste osade, päraldiste ja viljadega, ning asjastunud õigus (korteriomand ja hoonestusõigus). Kinnispant on pangale vähem riskantne
Vanemal ajal ranged vormilised nõudmised. Oli oma ühekülgse iseloomu tõttu kreeditorile eriti soodne. Võlgnik oli kohustatud täpselt kinni pidama sellest, mida ta oli lubanud. Abstraktne tehing. o Stipulatio poenae- leppetrahv o Käendus- kui kreeditoril puudub usaldus võlgniku aususesse või tema majanduslikesse võimetesse, siis on see vahendiks. Kõrvuti võlgnikuga vastutab kreeditori ees veel teine isik käendaja kui võlgnik mingil põhjusel ei täida oma kohustust. Regress- kui võlgnik kohustust ei täitnud ja tema asemel täitis kohustuse kreeditori ees käendaja, võis ta hiljem võlgnikult maksu tagasi nõuda. Reaalsed lepingud: o Muutlaen- leping, mille alusel antakse asendatav asi teisele isikule omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses tagasi anda. Sõlmimine vormivaba, protsendiga või protsendita.
28 aspirations püüdlused 29 assets varad 30 assets and liabilities aktiva ja passiva 31 assumption ülevõtmine 32 assurance kinnitus, kindlustus 33 auction oksjon 34 audit report kontrolliaruanne 35 authority volitused, võim 36 bailsman käendaja 37 balance sheet bilanss 38 bank balance saldo 39 bank loan pangalaen 40 bank manager pangajuhataja 41 bank share panga aktsia 42 bankruptcy pankrot 43 barter vahetuskaup 44 basic assets põhivara 45 bear kursilangus
85. Viivis. Leppetrahv. Käendus. Käsiraha. Garantii. Viivis onrahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest.Viivist aetakse sagedasti segamini intressiga, kuid need on erinevad mõisted. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Juhul kui laenuvõtja jääb näiteks pangale võlgu, siis on käendaja kohustatud tekkinud võla tasuma. Käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Antakse lepigu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Garantii all mõistetakse oma majandus või kutsetegevuses tegutseva isikulepingiga võetud
PV= C/i- C/i(1+i) t (Time Deposit)- raha paigutatakse panka teatud tagastada laen, int. ja viivised, muud rahalised nõuded tähtajaks. Pikema ajaga suurem intress, juurde- ja tähtaegadel ja summas, mis on määratud laenuvõtja väljamakseid ei tee. Jagatakse mitme tunnuse järgi: poolt aktsepteeritud kohustusega, kui seda ei suuda teha a)tähtaeg; b)erin. valuutad; c)erin. kliendid. Säästu- laenuvõtja ise. Kui käendaja on võlgniku kohustused obligatsioonid- Eestis pole. Tähtajaline hoius täitnud, siis ta võib pöörata nõude laenuvõtja vastu. väärtpaberi vormis. Eeliseks see, et saab Käendaja vastutab käenduse eest oma varaga. väärtpaberiturtul müüa. Eriti siis, kui on tegemist esitaja Käendajaks võib olla maksujõuline isik, kellel on alaline
mõni tegu, mida lepingu rikkuja peab kahjustatud poole huvides tegema. Kahjustatud pool võib lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kahjustatud pool peab viivitamatult teisele lepingupoolele teatama, et ta soovib leppetrahvi nõuda, vastasel juhul kaotab ta õiguse leppetrahvi nõuda. Leppetrahvi võib nõuda ainult siis, kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav. Käendus Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kui käendajaks on tarbija, nim käenduslepingut tarbijakäenduslepinguks. Käenduslepingu suhtes pole kirjaliku vormi nõuet, va tarbijakäendusleping (kirjalik vorm). Käendus lõpeb: tagatava nõude lõppemisega; kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; käenduse tähtaja möödumisega.
Oma oskuste arenedes hakkas poisi isa teda üha enam rakendama, sell võis saata kaupu teise linna, kontrollida maha- ja pealelaadimist. Selleks, et saada meister-kaupmeheks pidi ta saama kasumiga kauplemise oskuse ja selle läbi ka varaanduse ja kinnisvara. 5.1.2. Käsitöölise kasvatus Keskaegse käsitöölise elu oli tsunftisüsteemi tõttu rangelt reglementeeritud. käsitöölise amet oli auväärne, sinna ei võetud näiteks vallaslapsi õpipoisi käendaja või vanem pidi tooma tema kohta tunnistuse, et ta on sündinud kristlikust abielust. Igal tsunftil oli õpiposte-, selli- ja meistriraamat, kuhu kirjutati sisse ja välja õppeperiooni alustanud ja lõpetanud käsitöölised. Käsitöölised ei saanud küll pedagoogilist haridust, kuid nende õpetajateks olid oma õpipoistele ja sellidele õpetajaks kogu nende õppimise ja tegevuse aja. Õpipoisi periood oli kahtlemata õigusetuim, kuid seda ei saa ka nii üheselt võtta.
4.Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. 15. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 16. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm.
kinnitatud. 13. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu ofert e pakkumus (ettepanek tehingut teha). Kui 1 tahab 2-ga tehingut teha, siis saadab ta oferdi. Kui 2 on nõus tehingut tegema, siis annab 2 aktsepti. Kui aktsept jõuab 1-ni tagasi, ja on selge, et kokkulepe on saavutatud, siis võib öelda, et leping on sõlmitud. 14. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158) 1)käendus käenduslepingu järgi võtab käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees kohustuse vastutada põhivõlgniku isiku kohustuse täitmise eest. Põhilepingu rikkumisel võib võlausaldaja nõuda täitmist nii põhivõlgnikelt kui ka käendajalt või ainult käendajalt, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud 2)käsiraha ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahausmma. Käsiraha andnud pool jääb kohustuse rikkumisel käsirahast ilma
Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. § 142. Käenduse mõiste (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 156. Käsiraha mõiste (1) Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. (2) Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. § 158. Leppetrahvi mõiste
85. Viivis. Leppetrahv. Käendus. Käsiraha. Garantii. Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest.Viivist aetakse sagedasti segamini intressiga, kuid need on erinevad mõisted. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Juhul kui laenuvõtja jääb näiteks pangale võlgu, siis on käendaja kohustatud tekkinud võla tasuma. Käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Antakse lepigu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. Garantii all mõistetakse oma majandus või kutsetegevuses tegutseva isikulepingiga võetud
täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. 10. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158) Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. § 142. Käenduse mõiste (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 156. Käsiraha mõiste (1) Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. (2) Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. § 158. Leppetrahvi mõiste
seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158): Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. § 142. Käenduse mõiste (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 156. Käsiraha mõiste (1) Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. (2) Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. § 158. Leppetrahvi mõiste
Aegumine- tähtaja möödumine, mille järel ei saa isikule enam esitada teatavat nõuet või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist 17. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158) Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Kui käendajaks on tarbija, nim. käenduslepingut tarbijakäenduslepinguks. Käenduslepingu suhtes pole kirjaliku vormi nõuet, v.a. tarbijakäendusleping.
· Dividend ettevõte maksab aktsionärile kasumist · Laen võimalik kasutada raha, mida sul endal pole. · Eluasemelaen, atoliising, õppelaen, järelmaks, krediitkaart. · Laenu eelised: kohene omandamine, paindlikkus, ohutus, ettenägematute asjade puhul. · Laenu puudused: ülekulutamine, kõrgem maksumus. · Laenuandja analüüsib: isikuomadusi, maksevõimet, vara. · Kui laenajal vara ei ole, vastutab selle eest käendaja. · Vastutuskindlustus, varakindlustus, elukindlustus (riski, kapitali, pensioni, tervise..) VII PEATÜKK: ETTEVÕTLUS · Ettevõte: valmistab tooteid ja teenuseid, tööjõi ja toomisvahenditega varusatud asutus · Ettevõtja tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja lisab ärisse omalt poolt ressursse. · Ettevõtlikkus hoiak: loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus, arukus.
Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. § 142. Käenduse mõiste (1) Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. § 156. Käsiraha mõiste (1) Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. (2) Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse
Tema abil sai kujundada käenduse instituut. KÄENDUS. Kui kreeditoril puudub usaldus võlgniku aususesse ja tema majanduslikesse võimetesse, siis otsib ta vahendeid, mis tõhusalt tagaksid lepingu täitmise.. Kõrvuti võlgnikuga vastutab kreeditori eest veel teine isik-käendaja, kui võlgnik mingil põhjusel ei täida kohustust. Käendusega-vadimonium, praedisdatio- võidi tagada mitmesuguseid kohustusi.Kui võlgnik kohustust ei täitnud ja seda tegi käendaja, siis võis käendaja hiljem võlga tagasi nõuda.Käendus kestab 2.a.Kreeditor võis mitme käendaja olemasolul igaühelt nõuda vaid osa võlga. Et vabaneda kitsendustest töötati Roomas välja uus käenduse vorm: fideiussio. Käendus läks käendaja surma puhul üle ta pärijatele. Verbaalne lepin on ka : dotis dictio-kohustus anda abiellujaile kaasavara.Suuline teadaanne. Literaalsed lepingud Kirjalik vormistamine, ilma milleta pole leping kehtiv.
käenduse väljastamisega antakse riigiabi Laenutaotleja otseste või kaudsete omanike hulgas on madala maksumääraga piirkondades registreeritud firmasid. Tagatis: Võrreldes tavapärase pangalaenuga nõutakse stardilaenu puhul ettevõtjalt vähem tagatisi. Üldjuhul piisab laenu tagatiseks laenusaaja füüsilisest isikust omanike isiklikust käendusest. Laenu sihtotstarbelisel kasutamisel on käendaja isiklikuks vastutuseks kuni 40% laenusummast. 3.2. Investeerimislaen Investeerimislaen on lihtne ja mugav viis ettevõtte põhivara kasvatamiseks. Samuti aitab investeerimislaen ellu viia firma arendamiseks vajalikke projekte. Investeerimislaen on sobilik finantseerimisviis mitmete, eeskätt pikema tasuvusajaga projektide finantseerimiseks; ettevõtte tegevuseks vajalike hoonete, tootmis- ja laopindade või seadmete soetamiseks;
Soodustus 7 hakkab kehtima mitte lapse sünnist, vaid avalduse panka esitamise päevast. • Laenusaaja surma korral maksab õppelaenu tagasi täies ulatuses riik. Selleks tuleb käendajatel või pärijatel esitada vastav avaldus pangale. • 80–100%-liselt püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikute õppelaenu maksab tagasi täies ulatuses riik, kui laenusaaja või käendaja esitab pangale vastava avalduse koos arstitõendi ning passikoopiaga. 2012/2013. õppeaastal on õppelaenu summa maksimaalmäär 1 920 eurot. Õppelaenu on õigus saada ühe nominaalse õppeaja ulatuses. Ühiselamu Elades ühiselamus, peavad õpilased tasuma üüri. Keskmine igakuine üürisumma on ligikaudu 25 eurot, kuid üürihinnad võivad olla väga erinevad. 8 Kutseõppeasutuse lõpetamine
Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. 17 Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158) Lepingulise võlakohustuse liik määratakse põhikohustuse järgi. Kõrvalkohustused teenivad põhikohustuse ettevalmistamise, läbiviimise ja tagamise eesmärki ning laiendavad põhikohustusi. VÕS-iga reguleeritud kõrvalkohustused on: Käendus- Käenduslepingu järgi võtab käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees kohustuse vastutada põhivõlgniku isiku kohustuse täitmise eest. Põhilepingu rikkumisel võib võlausaldaja nõuda täitmist nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt või ainult käendajalt, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud. Käsiraha- On ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsiraha andnud pool jääb kohustuse rikkumisel käsirahast ilma.
kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Sama kehtib vastavalt õigusvastase kahju tekitamise korral. Võlaõiguslikud tagatised ehk kõrvalkohustused Lepinguid võib tagada asjaõiguslike või võlaõiguslike tagatistega. Asjaõiguslikud tagatised on: 1) pant 2) kinnipidamisõigus Võlaõiguslikeks tagatisteks on: 1. käendus 2. garantii 3. käsiraha 4. leppetrahv Käendus Käenduslepingu kohaselt kohustub käendaja vastutama võlgniku kohustuse eest juhul, kui võlgnik oma kohustust osaliselt või täielikult ei täida. Käendusega tagatakse eelkõige aktsessoorseid nõudeid st, kui lõpeb kohustus, siis lõpeb ka käendus. Käendajaks võib olla iga teovõimeline isik. Tavaliselt esitab võlausaldaja nõude, et ta oleks ka maksevõimeline. Käendaja vastutab samas mahus, kui võlgnik v.a. juhul, kui lepinguga on piiratud käendaja
P põhisumma (laenatav raha) n tegelik maksete arv Krediidi eelised - kohene kauba omandamine - paindlikkus - ohutus - aitab ettenägematute asjaolude korral Krediidi puudused - ülekulutamine - kõrgem maksumus - impulsiivsed ostud Käendaja Käendaja on isik, kellel on vastuvõetav krediidireiting ning kes on nõus maksma sinu asemel laenu tagasi, kui sa ise seda ei suuda. Kindlustus Kindlustus on võimalus jagada riski ootamatuste vastu. Kindlustuse liigid - Kahjukindlustus Kõik kindlustusliigid, kus kahju on võimalik rahaliselt hinnata - elukindlustus
kannatused o Kahju huvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud. o Kohus võib kahjuhuvitist vähendada, kui kahju huvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. o Mittevaralist kahju võib olla väga keeruline määratleda 54. Nimeta kõrvalkohustused ja ava nende olemus. Käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama võlausaldaja ees kolmanda isiku (põhivõlgniku) kohustuste täitmise eest. Kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Tarbijakäendusleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Võlausaldaja ja käendaja vaheline tehing. Garantii andmine on uhekulgsete kohustuste võtmine. Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab
Krediitoril ei ole õigust nõuda viivise tasumist, kui võlgnik ei kanna vastutust kohustuse mittetäitmise või nõuetekohase täitmise eest (s.t. kui võlgnik ei ole selles süüdi). Kokkulepe viivise-leppetrahvi kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vorminõude mittejärgimine toob kaasa lepingu kehtetuse selle leppetrahvi kohta. Käendus. Käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku krediitori eest vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt. Käendusleping peab olema kirjalikus vormis, kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa käenduslepingu mittekehtivuse. Vastutuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja krediitori ees kui solidaarsed võlgnikud(s.t. kellelt võtta on sellelt võetakse), kui käenduslepinguga ei ole määratud teisiti. Käendusleping aegub: 1
Mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele: -kehavigastuste v tervisekahjustuste tekitamisel -isiku surma ppõhjustamisel või üliraske kehavigastuse tekitamisel -vabaduse võtmise, au teotamisel -muudel seaduses sätestatud juhtudel Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava summana, v.a juhul, kui kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksudena.(surm, kehavigastused) Kahjuhüvituse ulatuse määrab kohus. Käendus käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. (Kui käendajaks on tarbija-tarbijakäendusleping). Pole kirjaliku vormi nõuet. Käendust võib tõendada igasuguste lubatud tõenditega. Käendus lõppeb: tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku ees, tähtaja möödumisega.
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest. Viivist aetakse sagedasti segamini intressiga, kuid need on erinevad mõisted. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahviks ei pea olema tingimata raha, selleks võib olla ka tegu, mida lepingut rikkunud pool peab kahjustatud poole huvides tegema. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kui käendajaks on tarbija, nimetatakse käenduslepingut tarbijakäenduslepinguks. Käendus lõppeb: tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, käenduse tähtaja möödumisega. Käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Seega antakse käsiraha lepingu sõlmimise
põhikohustuste täitmine. Tagatis on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi: Käendus Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega (tunnistajate ütlused, kontoülekanded). Käendus lõpeb kas tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest, ning käenduse tähtaja möödumisega. Garantii Majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garandi) lepinguga võetud kohustus
jagatud, hind väga ei muutu Kergesti realiseeritav Kontrollitav iga hetk saab pank vaadata, et tagatis alles on Suurema väärtusega kui laenusumma 1/3 ületab tavaliselt laenusumma Selline, mis annab pangale eelisnõude õiguse, nt kinnistu tagatiseks hüpoteegi seadmine Tagatis · kolmanda osapoole tagatis (käendus, garantii) · otsene tagatis Käendus Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) vülausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käedus võib olla piiratud tähtajaga või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Garantii andmine Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes
seda teeb ta ainult kohustatud isiku nõudmisel. Kohus arvestab siis kohustuse täitmise ulatuses teise poole õigustatud huvi ning poolte majanduslikku olukorda. Leppetrahvi saab nõuda ainult siis, kui lepingu mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole vabandatav. Kui leping osutub kehtetuks, on kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. 38 Käendus Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduslepingu suhtes pole kirjaliku vormi nõuet. Käendust võib tõendada igasuguste lubatud tõenditega, milleks võivad olla tunnistajate ütlused, kirjavahetused, kontoülekanded. Käendus lõpeb: tagatava nõude lõppemisega, kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest ja käenduse tähtaja möödumisega.
(kohtuvälised, kohus) 1. Viivis. Leppetrahv. Käendus. Käsiraha. Garantii. Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Garantii on majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. 2. Leping tsiviilõigusliku kohustuse tekkimise alusena. Lepingu mõiste.
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
15. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (VÕS §142, 156, 158) 13 Kõrvalkohustused (§ 141) Kõrvalkohustusteks on eelkõige: käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; käsiraha andmisest tulenevad kohustused; leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Käendamine. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Garantii. Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Käsiraha. Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Leppetrahv.
Avalduse läbivaatamata jätmine - (VÕVS 28 lg 2 ja 3) Ümberkujundamiskava kinnitamata jätmine (VÕVS 25 lg 1). Kehtivas võlgade ümberkorraldamise kavas sisalduvast nõudest tulnevalt ei saa esitada võlgniku suhtes samaaegselt pankrotiavaldust (PankrS 14 lg 1 p 4). Kui menetlusest midagi välja ei tule, siis tühistamine - VÕVS 39 (analoogne saneerimisega) Määrus, millega kava kinnitatud, on täitedokument (analoogne saneerimisega). Käendaja kohta samuti sarnane reegel kui saneerimises (VÕVS 29 lg 2). Ümberkujundamiskava muutmine (VÕVS 35). 48
tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses. LEPINGU VORMINÕUDED On vormivabadus (VÕS § 11). Leping võidakse sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes vormis kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Tarbijatega sõlmitavate lepingute osas kehtivad erinormid. Tarbija krediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuse võtmiseks olema kirjlaikus vormis. Tarbija käenduslepingu puhul peab käendaja avalduse, millega ta võtab endale käendusest tulenevad kohustused, tegema kirjalikult. Kirjalikult sõlmitud: ehitise ajutise kasutamise leping, kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmises (§ 261), elurendi leping, võlatunnistus. Notariaalselt peavad olema tõestatud kõik kinnisasjadega teostatavad lepingud, OÜ võõrandamise, jagamise leping, ülalpidamisleping, abieluvara leping.
saamise võimaluse kaotamises. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 199. Mis on kõrvalkohustused? Kõrvalkohustusteks on eelkõige: käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; käsiraha andmisest tulenevad kohustused; leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. 200. Kuidas toimub käenduse ja garantii andmine? Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muude tingimusega. Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Kui käendatakse kohustust, millele võib esitada aegumise
nõuab see ka oskust arvestada ja planeerida. Kuna tegu on laenuga, tuleb see summa pangale tagasi maksta ning lisaks taguda laenuintressi. Intress ehk kasvik on raha kasutamise eest makstav tasu . Õppelaenu saab taotleda ülikooli, rakenduskõrgkooli või kutsekooli päevases õppevormis õppides. Õppelaenu saab inimene küsida igaks õppeaastaks, kui ta on üliõpilaste nimekirjas ja kui ta leiab endale kaks käendajat. Käendaja on garantiiisik , kes peab ise hakkama laenu tagasi maksma, juhul kui laenusaaja seda ei tee. Tarbijaskäitumine Inimese vajaduste struktuuri on tuntud psühholoog Abraham Harold Maslow kujutanud püramiidina, mille alumisel tasandil paiknevad füsioloogilised vajadused, mis tulenevad inimese bioloogilisest loomusest. Järgmisena tulevad sotsiaalsed ja vaimsed vajadused. Maslow'i ideed on kinnitust leidnud ka inimese tarbimiskäitumises. Vaesemate
Vääramatu jõud – me ei saa kohustus täita asja tõttu mida me ei osanud ette näha (orkaanid, sõda, kliimakatastroofid, vargus – võib olla- vara võetakse vägivaldselt- rööviga, võib ka mitte olla- loogiline kui enda hooletus). Vääramatu jõud oleneb lepinguliigist Võlasuhte kõrvalkohustused tulenevad Käendamisest ja garantiist Käsiraha andmisest Leppetrahvi kokkuleppimisest Käendus – käenduslepinuga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest Garantii – oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse Käsiraha – ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma Leppetrahv – lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta
teovõimega isikutel, ei võimalda, et tehingus oleks seadusvastased tingimused. Eelkõige tehakse notariaalselt tehinguid kinnisasjadega. Pooled võivad alati kokku leppida, mitte ka minna notari juurde. Mis saab kui vormi pole järgitud? 1) Kui ei ole järgitud seadusest tulenevat vormi. Siis TsÜS §83 (1) tehing on tühine. Erandina, kui seadusest või normi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. VÕS §144 (2), kui käendaja on füüsiline isik, peab olema kirjalik. VÕS 144 (3), seadusest tulenevat vormi pole küll järgitud, kuid täitmine muudab vorminõude ära ja ei saa tugineda, et täitmine oleks vormitühine. VÕS § 144. Käenduslepingu sõlmimine ja vorm (2) Tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
