Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"käendaja" - 117 õppematerjali

käendaja - garantii-isik, kes peab ise hakkama laenu tagasi maksma, juhul kui laenusaaja seda ei tee Inimese vajaduste struktuur- selle on kujutanud psühholoog Abraham Harold Maslow püramiidina, mille alumistel tasanditel paiknevad füsioloogilised vajadused, mis tulenevad inimese bioloogilisest loomusest, alles siis kui inimene saab need soovid rahuldatud hakkab ta mõtlema teistele vajadustele
thumbnail
114
docx

Tsiviilõiguse üldosa konspekt

isikutel, ei võimalda, et tehingus oleks seadusvastased tingimused. Eelkõige tehakse notariaalselt tehinguid kinnisasjadega. Pooled võivad alati kokku leppida, mitte ka minna notari juurde. Mis saab kui vormi pole järgitud? 1) Kui ei ole järgitud seadusest tulenevat vormi. Siis TsÜS §83 (1) → tehing on tühine. Erandina, kui seadusest või normi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. VÕS §144 (2), kui käendaja on füüsiline isik, peab olema kirjalik. VÕS 144 (3), seadusest tulenevat vormi pole küll järgitud, kuid täitmine muudab vorminõude ära ja ei saa tugineda, et täitmine oleks vormitühine. VÕS § 144. Käenduslepingu sõlmimine ja vorm (2) Tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.

Õigus → Tsiviilõigus
68 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 kohustatud raha laenama. Ühekülgne tsiviilõigussuhe on näiteks laenulepingust tulenev õigussuhe pärast seda, kui laenusaaja on laenatud rahasumma kätte saanud. Sel juhul on laenusaajal kohustus see tagasi maksta, laenuandjal aga õigus seda nõuda (VÕS § 396). Ühekülgne tsiviilõigussuhe on ka õigussuhe käendaja ja võlausaldaja vahel, millest tulenevalt on võlausaldajal teatud tingimustel õigus nõuda käendatava kohustuse täitmist ning käendaja peab seda tegema. Mitmekülgne tehing - kohustatud isikud on mõlemal poolel. Nt ostu-müügi tehing. Enamik relatiivse iseloomuga tsiviilsuhteid on kahekülgsed õigussuhte, kus pooltel on üksteise suhtes nii õigused kui kohustused. Nii on müüjal õigus nõuda ostjalt raha

Õigus → Tsiviilõigus
41 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Maksunduse valdkonna mõisted

saabumisel peab maksu maksma (kui seadusest tuleneb kohustus) · Maksumaksja võib olla isik, kes tegelikult maksu tasub ­ näiteks tekib seadusest maksukohustus isikule aga tal on tehtud leping, et keegi teine maksab tema eest. Seadusest tulenevalt on kohustatud isik makse maksma kuid vastavalt lepingule on ka maksumaksja teine isik ­ näiteks käenduslepingute puhul, kui laenaja jätab tasumata siis on käendaja kohustatud seda tegema. Teine näide on kaudsete maksete kohta kus formaalselt tasub maksu kaupade müüa, kuid tegelikkuses maksab selle kinni kauba lõpptarbija, kuna maks on lülitatud toote hinna koosseisu ­ käibemaks. b. Maksu kinnipidaja ­ võimalik tulumaksu puhul. Maksu kinnipidaja on isik, kes peab teise isiku tulult kinni pidama maksusumma selle deklareerima ja tähtaegselt üle kandma. c

Majandus → Maksud
120 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Rahanduse aluste kontrolltöö vastused

koos riskianalüüsiga. 62. Võrrelge erinevaid tagatise vorme. Tagatised võib jagada personaalseteks ja varalisteks. Personaalsed tagatised on käendus ja garantii ning varalised tagatised jagunevad vallaspandiks ja kinnispandiks. Käendus on füüsilise või juriidilise isiku kohustus maksta laenusaaja võlgnevus, kui võlgneja keeldub laenu tasumast või ei ole võimeline seda tegema. Tuleb tähele panna, et nii laenaja kui ka käendaja on laenuandja ees solidaarsed vastutajad. Garantii on ühe juriidilise isiku kohustus maksta teise juriidilise isiku võlgnevust, kui viimane ei ole võimeline seda ise tasuma. Erinevus käendusest seisneb selles, et garantii ei tähenda solidaarset, vaid täiendavat vastutust, mis rakendub vaid siis, kui võlgnik ei ole võimeline ise laenu tasuma. Seetõttu on garantii andmine pangale kehvem, sest pärast ise maksmist ei ole tal enam õigust nõuda võlgnikult tasutut tagasi.

Majandus → Rahanduse alused
659 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Pangandus konspekt

3. Spetsiifilised on pangatoodete ja teenuste müük (nt tooted ja teenuseid müüakse tihti pakettidena, mõningaid tooteid /laene/ müüakse tinglikult) ja müügisüsteemid (nt panga automaadid, terminaalid kaubandusvõrgus, modem-, SWIFT- ja internetiside jne.). 4. Panga põhirollid on: laenusaaja laenuandja vahendaja deposiitor investor garant, käendaja korrespondent agent (klientide korralduse täitja) aktseptant mittesularahaliste maksevahendite emitent: krediitkaardid, pangatsekid ekspert konsultant jne. 5. Finantsressurssides domineerivad deposiidid ja teised, peamiselt lühiajalised kohustused. Seetõttu inrtessikulud muutuvad sageli koos turu intressimääradega, mille tõttu tekivad raskused aktivate struktuuri ja hindade kujundamisel.

Majandus → Pangandus
71 allalaadimist
thumbnail
33
pdf

Finantsjuhtimine: Pangandus

1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ett...

Majandus → Finantsjuhtimine
205 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Õiguse aluste kordamisküsimused

(www.riigiteataja.ee VÕS) 146. Mis on kõrvalkohustused? VÕS § 141. Kõrvalkohustused Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. (www.riigitetaja.ee VÕS; vt ÕÕ 163) 147. Kuidas toimub käenduse ja garantii andmine? · Käenduslepingu suhtes pole kirjaliku vormi nõuet, v.a tarbijakäendusleping, mille puhul käendaja avaldus, milles kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, peab olema kirjalikus vormis. (ÕÕ 163) · VÕS § 144. Käenduslepingu sõlmimine ja vorm (1) Võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. (2) Tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. 15

Kategooriata → Uurimistöö meetodid
73 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Ladina eesti alussõnastik

Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ­ ablativus (ablatiiv) num. distr. ­ numerale distributivum acc. ­ accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. ­ adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. ­ participium (partitsiip, kesksõna) adv. ­ adverbium (adverb, määrsõna) pass. ­ passivum (passiiv, tehtavik) arh. ­ arhailine (sõna v vorm) perf. ­ perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. ­ cum ablativo (ablatiiviga) pl. ­ pluralis (pluural, mitmus) c. acc. ­ cum accusativo (akusatiiviga) praep. ­ praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. ­ cum comparativo (komparatiiviga, praes. ­ praesens (preesens, olevik)...

Keeled → Ladina keel
89 allalaadimist
thumbnail
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Mittevaralise kahju all mõistetakse ennekõike kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 146. Mis on kõrvalkohustused? 1) käendamisest ja garantiist tulenevad kohustused 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused 147. Käenduse ja garantii andmine käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kui käendajaks on tarbija - tarbijakäendusleping. Käenduslepingu suhtes pole kirjaliku vormi nõuet, v.a tarbijakäendusleping, mille puhul käendaja avaldus peab olema kirjalikus vormis. Käendust võib tõendada igasuguste lubatud tõenditega, milleks võivad olla tunnistajate ütluse, kontoülekanded, kirjavahetus. Käenduslepingu muutmine peab toimuma samas

Õigus → Õigus alused
282 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Õiguse alused konspekt

ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Mittevaralise kahju all mõistetakse ennekõike kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Võlaõigusseaduse kohaselt on kõrvalkohustusteks eelkõiõge: 1) käendamisest ja garantiist tulenevad kohustused 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Garantii all mõistetakse oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku (garantiiandja e garandi) lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Leppetrahv on lepingus

Õigus → Õiguse alused
565 allalaadimist
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

tagatisi, eelkõige panti. Võlaõiguslikes tagatistes tagatakse täitmine isiklikul vastutusel, kas käenduse või garantiiga või täitamata kohustuse kompenseerimisel rahasummaga ­ käsiraha või leppetrahviga. Tagada võib nii tekkinud kui ka tekkida võivaid nõudeid. 52 Õiguse alused 1. Käendus. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kui käendajaks on tarbija, nim käenduslepingut tarbijakäenduslepinguks. Käenduslepingu suhtes pole kirjaliku vormi nõuet, va tarbijakäendusleping (kirjalik vorm). Käendus lõpeb: o tagatava nõude lõppemisega; o kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei anna nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; o käenduse tähtaja möödumisega.

Õigus → Õiguse alused
453 allalaadimist
thumbnail
45
doc

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

Pandi arvelt ei saa rahuldada kõrvalnõudeid. Põhikohustusest tuleneva nõude aegumisel aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (leppetrahv, viivis, kulutuste hüvitamise ja kasu väljaandmise nõue), vt TsÜS § 144. Samas reeglina aeguvad kõrvalkohustusest tulenevad nõuded püõhikohustusest sõltumatult (neil onautonoomne algus ja lõpp), nt TsÜS § 154. Nii võib viivisenõue aeguda ka varem kui põhinõue. See säte ei laiene nõudele käendaja vastuega garantiist tulenevale nõudele, mis pole põhikohustusega seotud. · Aegumistähtajad Aegumistähtaegasid võib liigitada: a) seadusest tulenevate nõuete aegumistähtajad (maksimaalne piirmäär 10 aastat, enamlevinud nõuded (kahju hüvitamine ja alusetud rikastumine 3 aasta jooksul teadasaamisest) b) tehingust tulenevate nõuete aegumistähtajad (üldjuhul 3 aastat sisenõutavaks muutumisest)

Õigus → Tsiviilõiguse üldosa
14 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Õigusõpetus

ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava ­ kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks ­ igas inimühiskonnas on mitu moraali ­ käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon ­ väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...

Õigus → Õigusõpetus
73 allalaadimist
thumbnail
136
doc

KASUTUSLEPINGUD

poolte omavahelisest kokkuleppest. Suuremate laenude tagatise seatakse kinnisasjale näiteks hüpoteek. Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel, tulenevalt AÕS § 325 lg 1. Samuti kasutatakse praktikas laenude tagatisena näiteks käendust. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, tulenevalt VÕS § 142 lg 1. Kui laenusaaja nimetatud kohustust ei täida on laenuandjal ennekõike õigus lepingu erakorraliselt ülesse öelda ja nõuda seejärel antud laenu tagastamist. Tasu laenu kasutamise eest Laenuandja peamiseks kohustuseks on anda laenusaajale laenu. Lisaks nimetatud kohustusele on laenuandja kohustatud võimaldama laenu kasutamist kokkulepitud ajavahemiku jooksul

Õigus → Õigus
27 allalaadimist
thumbnail
100
doc

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS)

Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. // Mittevaraline kahju – Ennekõike kahjustatud isiku füüsiline ja hingeline valu ning kannatused. Mis on kõrvalkohustused? Kohustused, mille ülesanne on tagada võlasuhtest tulenevate kohustuste kohane täitmine. Kuidas toimub käenduse ja garantii andmine? Nii käenduse kui garantii aluseks on vastav leping. Samas erinevalt käendusest, kus vastav leping allkirjastatakse üldjuhul nii käendaja kui laenuandja poolt, on praktikas tavapärane, et garantii antakse ühepoolse garantiikirja väljastamisega, mida laenuandja ei allkirjasta Mis on käsiraha? Ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Mis on leppetrahv? Lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Mida tähendab ja kuidas toimub ettevõtte üleminek?

Õigus → Õigus
37 allalaadimist
thumbnail
108
pdf

Juhtimine ja õigus I

väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Näitena võib tuua ka käendaja sõltuvuse perekonnaliikmest jt. Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda (TsÜS § 87). Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka

Õigus → Tsiviilõiguse üldosa
30 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

205. Mis on kõrvalkohustused? Kohustused, mille ülesanne on tagada võlasuhtest tulenevate kohustuste kohane täitmine. käendamisest ja garantiist tulenevad kohustused 2) käsiraha andmisest 75 tulenevad kohustused 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused 206. Kuidas toimub käenduse ja garantii andmine? käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kui käendajaks on tarbija - tarbijakäendusleping. Käenduslepingu suhtes pole kirjaliku vormi nõuet, v.a tarbijakäendusleping, mille puhul käendaja avaldus peab olema kirjalikus vormis. Käendust võib tõendada igasuguste lubatud tõenditega, milleks võivad olla tunnistajate ütluse, kontoülekanded, kirjavahetus. Käenduslepingu muutmine peab toimuma samas vormis, kui

Õigus → Õiguse alused
145 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun