1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll on valitsejal kui rahva juhil, kes on orienteeritud ning pühendunud sõjategevusse ka rahuajal. Pidevas õppimises, maastikutundmises, eeliste ning puuduste teadmistel teatud olukorras on võti eduka väejuhi, rahvajuhi ning valitseja heale käekäigule. Sõda on Machiavelli arust justkui kunst, millega tegeledes tuleks kõrvale lükata kõik muud huvid, himud, puhkusele pühendumine ning hirm. Sõjaks valmistutakse ka peaga, mõtetega, moraali ülendamisega, suhtumisega, kindlustundega, manipulatsioonide ning ka hirmu sisendamisega alamatele kui vaenlastele. 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokkuhoiu vahelise tasakaalu saavutamisel? Kas valida ahne ja apla või helde ning lahke valitseja tee? Läbi pika arutluse
· Hariduse areng lubati eesti- ja saksakeelseid erakoole (1906 ENKSTG ->MHG) kutsehariduskoolid (merekoolid, kaubandus-, õmblus- jm koolid) kõrgharidus: erakõrgkoolid 1914 TÜ-s üle 400 eestlase · Kultuuriuuendus Noor-Eesti (Suits, Tuglas, Aavik) 1909 ERM kutseline teater (K. Menning ja Vanemuine) film (1914 "Karujaht Pärnumaal") kujutav kunst sport (Georg Lurich, 1912 M. Klein olümpiahõbe) Mõisted/sündmused Härgmäe lahing e. Oomuli lahing, 2. augustil 1560, ordu kaotas lõplikult Venemaale Liivimaa kuningriik 1570-1577, kuningas oli Taani kuninga vend, hertsog Magnus, keskuseks oli Põltsamaa , pärast teist edutut Tallinna piiramist läks Magnus Poola teenistusse Jam Zapolski vaherahu 1582 Poola ja Venemaa vahel, Lõuna-Eesti loovutati Poolale
TALLINNA ÜLIKOOL Instituut osakond ..... NAISELIKKUSE STEREOTÜÜBID Referaat Juhendaja: lektor ..... Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.MIS ON STEREOTÜÜP?........................................................................................4 1.1.Stereotüüp on kõva...................................................................................................4 1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud..............................................................................5 2.NAISELIKKUS.........................................................................................................6 2.1.Tänapäeval................................................
Võtmemõisted – Habitus; Kapitalid; Väli Sotsiaalne ruum Sümboliline kapital - Sümboliline võim ‘Duaalsuse tees’; ‘Improvisatsiooni tees’; ‘Konverteeritavuse tees’; ‘Kultuurikesksuse tees’ Habitus Aristoteles (4. saj eKr.) hexis (kr. k.) – intellektuaalne ja moraalne olemuslikkus [loomuomane, harjumuslik, mõistuspärane] Aquino Thomas (13.saj) – habitus (ld. k.) – kunst, teadus, mõistmine, filosoofiline tarkus Pierre Bourdieu (1930-2002) – habitus (ld.k.) – hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis. ‘Duaalsuse tees’ Habitus – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalse (vastasmõju) suhte olemust.
Siit järeldab Aristoteles, et liikumine on igavene, mis tähendab ka, et maailm on igavene. Igasuguse liikumise algpõhjuseks pidas Aristoteles jumalat kui liikumatut liikumapanijat, kui igavest kehatut täiuslikku vormi. Jumal on "täiuslik filosoof". Ta on puhas ratsionalistlik vaimsus, võrdsustatud "iseendast mõtleva mõtlemisega". 11.Aristoteles tarkusest, olemusest ja tõest. TARKUSeks tuleb pidada teadust, mis uurib esmaalgeid ja põhjuseid. Esemete valmistamise kunst ei kuulu tarkuse alla. TÕDE aletheia (kr), a mittevarjatus; letheia loodusfüüsis. (Täppisteaduste tõde on teine, ei lähene tõele. Veritas õige, reeglile vastavus). TÕDE vastuste teadmine küsimustele 1,2,3,4. TARKUS vastuste otsismine küsimustele 1,2,3,4. OLEMUS kr eidos ehk vorm (morphe) ehk see, mis teeb asja selleks mis ta on (to ti en einai). ESE asisuseta asi, mida saab enda ette asetada 12
Parem olla noor ja lõbus, kui hullult tark ja pahur. Nt Cupido jääb alati lapseks, kuna ta oli krutskeid täis. Naine on narr ja tühine, kuid siiski naljakas ja aras loom. Naine marineerib ja magustab mehe vaimusüngust. Naine on erakordselt narr. Kui naine tahab end targaks teha, siis tundub ta 2kordselt rumal. Joomine on ka narrus. Abielus on ka narrust, flirt. Iga koosviibimine vajab narrust. Ühtki silmapaistvat tegu ei toimu ilma narruse õhutuseta ja ükski hea kunst pole avastatud ilma narruse algatuseta. Mustab filosoofe, et nood mõttetud tegelased. Targad on kuivad ja igavad. Tavapärastes asjades on filosoof võhik. Kõige narrim on see, kui alandliku riigimehekandidaadina rahva poolehoidu lunida. Inimlik elu pole muud kui narrimäng. Tark õpib raamatutest, narr aga päriselu situatsioonidest-see on tõeline arukus. Narrus vabastab inimesed argusest ja kartlikkusest midagi teha. On kasulikum mitte kunagi karta ja häbeneda. Kohatu tarkus pole ka hea
3) Teatril on inimnäoline olemus. Kui kujutavas kunstis, kirjanduses ja muusikas on tulemuseks kas objekt või heli, mis eksisteerib oma loomishetkest ja loojast lahus, siis teatris, mida luuakse inimestega inimestele, on ka lõpptulemus igal hetkel seotud loomeaktiga. Sama lavastuse iga etendus on teisest pisutki erinev. Teater on teisi kunstiliike kombineeriv kirjandus süzeedeks, kunst kujunduseks, muusika helikujunduseks ning kaasaegses teatris kasutatakse ka videokunsti ja arvutimaailma abi. 9. Mida tähendab fiktsiooni ja reaalsuse pingeväli teatris? · Reaalne aeg ja ruum fiktiivne aeg ja ruum. · Reaalne ruum teatrilava saab fiktiivseks ruumiks, reaalne aeg etenduse kestus fiktiivseks ajaks, millel on oma sisemine loogika · Fiktsionaalne aeg võib olla "tihedam" kui reaalne aeg, sündmused juhtuvad kiiremini või aeglasemini, osa
ideaalmina suured erinevused. Teraapia suunatud et paindliku enesehinnanguga väheneks see erinevus. Terve isiksus: 1) Avatus kogemustele. E võime aksepteerida reaalsust, k.a. enda tundeid. Tundetu inimene ei saa end tunnustada. 2) Võime elada olevikus, sest see on ainus olemasolev reaalsus 3) Eneseusaldus. Organism teab, mis talle head. Hea on see, mis toetab eneseteostust. 4) Vabadusekogemuse. Vabaduse tunne ja vastutus oma tegevuse eest 5) Loovus. Kunst, armastus, suhted. Inimene teostab läbi loovuse iseennast. See teooria mõjutas ka nt haridussüsteemi. Nt igasugused vabakoolid ja nende ideed. Hinneteta koolisüsteem pole aga motiveeriv. Kuna kui kogu ühiskond ühtede reeglitega, on raske tekitada koolis teistsugust tunnet. Parem maailm hakkas juba inimese enda muutmisest. Inimesed kasutavad enesemääratluseks kogemust. Igal on oma unikaalne kogemuse väli – kordumatu. Sisaldub kõike, mis käesoleval hetkel organismis
Uurimisobjektiks on valitud Tartu kesklinn ja selle läheduses asuvad alad. Töö selgitab välja, millised Kevin Lynch`i poolt välja töötatud viiest linna elemendist on Tartus esindatud, palju neid siin leidub ja kui suur on nende osatähtsus linnapildis ning kas linna üldist visuaalset pilti on arvestatud ka planeerimisprotsessis. Töö esimeses osas tutvustatakse ka Kevin Lynch`i, kuna paljuski põhineti just tema tehtud uurimustel. Linn on konstruktsioon ruumis, linnadisain on kunst, kuid tal on ka omad piirangud, mida peab järgima (Lynch 1954). Visuaalsus on just see faktor, mis toob kõik linna elemendid kõige loogilisemal viisil esile, see oli ka põhjus, miks teemaks sai Tartu visuaalsed linnastruktuurid ning miks just tugineti Kevin Lynch`i seisukohtadele. Tema meelest on linna keskkonna loetavus oluline. Loetavus navigatsiooni ja teeleidmise seisukohalt on mõiste, mida on kasutatud juba palju aastaid linnaplaneerimises
NAINE & seksuaalsus folklooris ja ühiskonnas FLKU.04.127 LINDA. ILU & IDEED1 ESSEE Kaire Nurk Ajakiri Linda, esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri eesti naisterahhwale2 alustas ilmumist aastal 1887 Viljandis, andes järgnevalt ligi kakskümmend aastakäiku. Avanumbri esilehel viidatakse ka ajakirja nime rahvusaatelistele seostele Kalevipoja eeposega: Linda suikus surma süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge tänu Taarale / Nüid on lõpmas sortsi wägi, / Linda ärkab ülesse. / Tema hüüab Eesti õues: / Tõuske tütred, ärgake! / Koit ju punab taeva põues, / Miks te'e weel nüid uinute. Värsivormis pöördumine lugeja poole näib kokku monteeritud laenudest Kreutzwaldilt ja Koidulalt, sj on peategelaseks tõstetud eepose MEES-kangelase Kalevipoja asemel N...
KIRIKUÕIGUS AVALIK HALDUSÕIGUS materiaalne/ formaalne ÕIGUS KRIMINAALÕIGUS PROTSESSIÕIGUS tsiviilprotsessiõigus FINANTSÕIGUS kriminaalprotsessi õigus. Meil primaarseks õiguseks on seadus. IUS EST ARS BONI ET AEQUI Õigus see on headuse ja õigluse kunst. „See on kui suur anum, mis peab olema täidetud õiglase sisuga“ Aristoteles. ÕIGUSE VALDKONNAD 1. eraõigus; 2. avalik õigus; 3. karistusõigus. Eraõigusesse kuulub, erahuvi või isiklik kasu. Avalik õigus on avalik huvi, riigi huvi. Karistusõigus- sanktsiooni- riigi sund. Avaliku õiguse normid on sellised, kus üks on tugevam ja ta on juriidiliselt tugevam. Eraõiguse normid- inimesed on võrdsed, kokkulepped. Kodutöö: https://www.riigiteataja
a. Sest üks sellega piirnevaid teadusi on just kunstiteadus b. Sest Easton ütles nii c. Sest poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest d. Sest poliitika uurimises pole tegelikult ühtki teaduslikku teooriat Check 3. Kuidas saab teostada võimu (loengu alusel)? a. Inimesi ähvardades b. Inimeste mõtlemisega manipuleerides c. Luues sõltuvus- või seotustunde d. Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika a. konfliktide ja koostöö kunst b. väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides c. võim otsustamise, teemaseade ning mõttekontrollina d. igasugune sisend- ning väljundprotsess Check 5. Policy'ks nimetatakse a. poliitikat kui võimuvõitlust b. sisendpoliitikat c. poliitikat kui tegevuskavade elluviimist d. poliitilist kogukonda 6. Governance on a. valitsus b. bürokraatia c. avalikkussfäär d. ühiskonna valitsemiskorraldus Check 7. Avalikuks halduseks nimetatakse a
vaimustus, uhkus jne. o Negatiivsed tundmused rahulolematus, mure, kurbus, meeleheide, viha, häbi, vastikus, põlgus · Meeleolu üldine emotsionaalne seisund, mis mingi aja jooksul annab värvingu inimese elamuustele ja tegevustele ning mille põhjust inimene alati ei tunneta. · Meeleolu põhjusteks võivad olla: inimese füüsiline seisund, enesehinnang, enesetunne, elulise faktorid, loodus, ilm, aastaaeg, teised inimesed, kunst jne. · Afekt lühiajaline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik emotsionaalne reaktsioon, mis haarab inimese täielikult ja kontrollimatult oma võimusesse. Afektiseisundis tajub inimene ümbritsevat ebaadekvaatselt, teadvus aheneb, inimene ei anna endale aru oma tegevusest ning ei suuda kontrollida. · Afektiivne sokk afektiseisundile järgnev rahunemine, väsimus, apaatia. · Ärevus emotsionaalne seisund, mida tekivad võimalikud või tõenäoliseks hinnatud
Pedagoogika põhialuseks on inimõpetus, mis kirjeldab inimest kui kehalist, vaimset ja hingelist olendit. Esmatähelepanu on tervikliku isiksuse kujundamisel, keskendutakse võimete arendamisele. Tähelepanu pööramine päevarütmile, tsükliõpetus soodustab kontsentratsiooni (keskendumist); harjutamine, eriti kunstialadel, toetab tahtekasvatust; elav sõna mõjutab tundeelu; unustamine on vajalik, see on teatud mõttes ,,seedimine". Steiner õpetajast: õpetamine on elav kunst õpetaja ja õpilase koosmõju. Teadmiste kontrolli asemel peaks kindlaks tegema, kas tulevane õpetaja suudab õpilastega viljakaid suhteid luua, kas ta on võimeline süvenema kujuneva inimese hinge ja kogu tema olemusse. S.H.Nohl (1879-1960). Oma aja silmapaistvam esindaja. Sotsiaalpedagoogikat tuleb käsitleda eraldiseisva teadusena või pedagoogika ühe valdkonnana. Nohli jaoks oli esmatähtis
kaubandus omaseks stiihiaks. Poliitilises mõttes hoidsidki ainult saks-lased kogu impeeriumit koos. Juba sõjaväeteenistuse aastatel saadeti Saksa noorus mööda kogu maad laiali. Austria-Saksa nekrutid sattusid, tõsi küll, Saksa polku, kuid see polk ise võis väga hästi sattuda nii Hertsogoviinasse kui ka Galiitsiasse ja mitte sugugi ainult Viini. Ohvitseride korpus koosnes, peaaegu eranditult, ikka veel sakslastest ja kõrgem ametnikkond valdavas osas neist. Ka kunst ja teadus olid esindatud peamiselt sakslaste poolt. Kui mitte arvestada haltuurat uusima "kunsti" vallas, milleks on võimeline isegi selline rahvas, nagu neegrid, võib julgelt öelda, et tõelise kunsti kandjaiks olid sel ajal Austrias vaid sakslased. Viin kujutas endast elavat ja ammendamatut allikat kogu Austria-Ungari jaoks nii muusika kui ka arhitektuuri, nii kunsti kui ka ehituskunsti vallas.
Oma üliõpilastele oli ta guru, Bour-dieu (jumal), või kohutav näide terrorist maskeerituna sotsioloogia taha. 1990ndate keskel osales Bourdieu paljudes tegevustes, mis polnud seotud ülikooli ja teadustööga. Ta toetas streikivaid raudteetöölisi, rääkis kodutute kaitseks, oli külaline TV-programmides ning 1996 asutas kirjastuskompanii Liber/Raisons d'agir. Bourdieu's viimane töö tegeles selliste teemadega nagu mehelik domineerimine, neoliberaalne uuendused, Edouard Manet` kunst ja Beethoven. Bourdieu suri 24.jaanuaril 2002 vähki Saint-Antoine hospidalis Pariisis. 4.1.2. Michel Foucault (1926 1984) · Prantsuse filosoof · Collège de France juhataja · Tema tööd on mõjutanud arusaamu nii rakenduslikult kui teaduslikult nii inimloomusest kui sotsiaalteadustest · Võtmefiguur 20.sajandi prantsuse filosoofias · http://en.wikipedia.org/wiki/Michel_Foucault Michel Foucault M. Foucault ei pidanud ennast postmodernistiks.
1. Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri
kreeka ainestikul kreeka nimedega rooma komöödia. Terentius, kes jäljendas Menandrost, käsitleb argieluprobleeme. Puudus jämekoomika, jõhker nali, labasus. Meeldis just eriti ülikutele. Tema proloogid kaitsesid teda kirjanduslike rünnakute eest. Ühesõnaga roomlased jäljendasid kreekat. Ühendasid mitu näidendit ka üheks selline nähtus oli neil üsna levinud. Peale Terentiust hakkab kirjanduslik traditsioon hääbuma. Sagenesid poliitilised intriigid, sagenes oraatori kunst ebastabiilsus. Läksid moodi ajaloolised näidendid pretekstad (purpurääristusega tooga järgi) näidend Rooma ajaloost, mis püüdis lahendada poliitilisi probleeme (publikut ärgitati ühe või teise poolt hääletama). Nende järgi tõstatati päevakorralisi probleeme, neid ei huvitanud filosoofiline pool. Poliitilised allegooriad. Tekib togata näidend rooma alamkihtide elust. Kadusid moraalsed hinnangud. Autorite suur riskitahe vaadata sinna elupõhja
.................................49 6.4. Vooremaa 2007-2008...............................................................................................................50 Kokkuvõte........................................................................................................................................... 51 Kasutatud materjalid............................................................................................................................54 Sissejuhatus Ajaleht on kunst kollektiivne kunst, mis lähtub oma ajast ... Maailm on tulvil erinevaid uudiseid, mille järele janunetakse. Uudis muutub aja jooksul täpselt nii, nagu muutuvad ajad ning inimesed. Pole oluline, kas uudised on negatiivse või positiivse mõjuga, tähtis on üks me vajame neid. Oluline on ka see, kuidas on ajaleheartiklid inimestega seotud, mis mõjutab lugejate arvu. Esitatav info peab olema eelkõige hariv ja edasi mõtlema panev. Tähenduslik on uudiste geograafia.
Samas tuleb tunnistada, et ENSV pungi uurimine on näidanud, et kõige väärtuslikumat infot tollaste sündmuste kohta saab just nimelt 1 Trubetsky, Tõnu. 2009. Eesti punk: 1976-1990: Anarhia ENSV-s. Tallinn, Varrak. 2 Viires, Piret. 1999. Eesti punkluule. Tuglas-Seura: http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukemiseksi/Eest_punkluule.html (13.01.2013). 3 Sommer, Lauri. 2001. Haaknõela vari. Vikerkaar 2/3. 4 Trubetsky, Tõnu. 2012. Haaknõela külm helk: Eesti punk 1972-1990. Tallinn: Kunst. 3 elulooraamatustest ning isiklikest mälestustest, samuti on informatiivsed tolleaegsed ajalehe- ja ajakirjaartiklid ning arvukad intervjuud sündmuste osalistega. Teema puutumatust ja haruldust illustreerib kujukalt see, et ei Riigiarhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum ega Eesti Rahva Muuseum ei osanud infopäringu peale antud teema kohta mingitki infot pakkuda. Info
Jazz Eestis lk. 22 20. Kasutatud kirjandus lk. 23 1. SISSEJUHATUS JAZZMUUSIKASSE Tänapäeva popmuusika lähtub jazzist. Kõik see, mida me kuuleme teleseriaalides ja edetabelitest , hotellide vestibüülides, kinos, pleieriklappidest, muusika, mille järgi me tantsime-charlestonist rocki, funcki ja hip-hopini, helid mis meid iga päev enda alla matavadkõik see muusika pärineb jazzist. Jazz on esitajate kunst. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Seega on tegelik looja mängija. Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust. Jazzi ei saa täpselt noodistada. Oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud. Vastupidiselt sellele kõlab jazzis iga heli nii, nagu mängija seda sel hetkel tajub- kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii, nagu iga inimene on omanäoline, nii ka
eeldatavalt ka enamikes ettevõtetes kasutatavat, ei toimita väga paljudes ettevõtetes neid soovitusi arvesse võtvalt. Kõige rohkem jääb puudu usaldatavusest ja sellisest vabamast suhtlusest ja ühtsustundest. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU Raamatud (põhiallikad) 32 1. Alas, R, Juhtimise alused. Tallinn, Külim 2001. 207 lk 2. Landsberg, M., Motiveerimise kunst. Originaalteos: 1999. Tõlge: Varrak, Tallinn, 2003. 206 lk 3. Peters, T., Professionaalsete teenuste firma . Originaalteos: 1999. Tõlge: Tartu, OÜ Fontese kirjastus 2002. 201 lk 4. Scholtes, P.R., Juhi käsiraamat (Kuidas motiveerida meeskonda ja jõuda parima tulemuseni). Originaalteos: 1998. Tõlge: Tallinn, Tea 2001. 469 lk 5. Tamberg, J. Inimressursside juhtimine. Tallinn, TTÜ kirjastus 2000. 103 lk 6. Türk, K., Eestvedamine. Tartu, TÜ kirjastus 2001
Tähendab sellist jaotust näiteks, et toodetakse piimatooteid kõik võimalikes varjantides. Ettevõttel on filiaalid, siis spetsialiseeritakse tootmine vastavalt toodangu liikidele. Otsus tuleb teha lähtuvalt kulutustest ja sellest näiteks, millised masinad ja töötajad meil ühes või teises kohas on. MATERJALIMAJANDUS Lk 149- TURUNDUS Lk 161 V. loeng Turundus on kunst ,,määrida inimestele pähe" asju · mida nad ei vaja; · mida nad peavad raha eest ostma; · mida neil ei ole, et kellelegi imponeerida; · mida nad ei taha Vaid tooted, mis on kliendile vajalikud, toovad turuedu. Filosoofiline lähenemine kindlasti ka. Turunduse peamised funktsioonid Lk 162 · tagada, et kõik tegevused oleksid suunatud sellele, et toota klientidele vajalikke tooteid;
· on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi, sh klientide vajaduste kindlakstegemine, kasulike klientide hoidmine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. · kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. (M.Porter) Turunduse üldmõisteteks on vajadused, soovid, nõudlus, toode, vahetus, tehingud ja turud. Vajadused on inimese sisemised tungid millegi järele. Nt söök, jook (A.Maslow vajaduste hierarhia)Turundus saab mõjutada kuidas vajadusi rahuldatakse, kuid ei saa mõjutada otseselt põhivajadusi. Soovid on vajaduste kohandatud väljendused, kus kohandajaks on tihti kultuurikeskkond. Nt eestlane soovib näljaga kartulit ja liha, hiinlane riisi ja ameeriklane hamburgerit
Saksa autotootjad kasutasid kõik koonduslaagrite tööjõudu. 1930.-il jätkus ka zeppelinide tootmine, kuigi natsid eelistasid sõja puhul efektiivemaid lennukeid. 6.05.1937 süttis põlema zeppelin "Hindenburg", hukkus 36 inimest. Selle taga- järjel hakkas zeppelinide popularsus kaduma. Hitleri teine suur huviala tehnika ja teede kõrval oli arhitektuur. Ta lemmikarhitekt Albert Speer oli üks natsi-Saksamaa mõjukamaid mehi. Kunst pidi olema ühtaegu nii propaganda teenistuses kui ka väljendama perfektse tulevikuühiskonna olemust. Natsid ei sallinud normist kõrvalekaldumist, vormid pidid olema selged ja kindlate reeglite järgi paigas, seda nii hoonete kui inimeste puhul. 1936. aastal Berliinis toimunud olümpiamängud olid rahvusvaheliselt olulisim Saksamaal toimunud üritus Hitleri valitsuse ajal, sellest tehti väga suurejooneline, Kolmanda Reichi vääriline sündmus.
maxima. 510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, Kehtestati vabariik. 3) Etruski mõju piirid Rooma kultuur arenes peamiselt etruskide ja kreeklaste mõju all. Varajasel epohhil oli see etruskide mõju all, kellele roomlased võtsid üle alfabeedi ja paljud tavad. Paljud Itaalia linnad kannavad etruskide algupäraseid nimesid. Rooma linn etruskide rajatud. Kapitooliumi emahunt. Etruski kultuur avaldas (arhitektuur, kujutatav kunst, religioon) avaldas tugevat mõju itaalia teiste rahvaste kultuurile, eriti rooma omale. Suurim mõju oli etruskide riigikorra üksikutel vormidel ja religioonil. Arheoloogilised väljakaevamised näitavad, et etruski kohalolu oli tunda veel 30 aastat pärast nende lahkumist. 4) Vabariigi aeg Varane vabariik loodi legendi järgi aastal 509 eKr. Varasema vabariigi ajal võitlesid plebeide endale välja õigused (494), ilmuvad 12 tahvli seadused ja samniidi sõjad. Itaalia vallutamise järel
4 ebamäärased süsteemid 4.1 ebamäärased determinisltikud süsteemid 4.2 ebamäärased tõenäosuslikud süsteemid 5. Keerulised süsteemid. Süsteemanalüüs. Probleemide vaatlemine süsteemidena. Süsteemne lähenemisviis. Süsteemanalüüsi eesmärgiks on probleemide õige püstitamine, analüüs ja nende optimaalne lahendamine, süsteemide efektiivsuse analüüs ning efektiivsete süsteemide süntees. Süsteemanalüüs on kunst anda halbu vastuseid nendele küsimustele, millele muul moel antakse veelgi halvemaid vastuseid. Selle aluseks on süsteemne lähenemisviis, mille all mõeldakse keerukate süsteemi kompleksse analüüsi metoodikat. Probleemide lahendamise üldine skeem: 1 ülesande otstarbekohane püstitamine 2 matemaatilise mudeli koostamine ja selle adekvaatsuse kontroll 3 lahendi leidmine mudelil 4 lahendi sobivuse kontroll 5 lahendi realiseerimine (elluviimine)
Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Teose tõlgendamist iseväärtusena, tema enda ehitusest e struktuurist lähtuvalt nimetataks lähilugemiseks. Sageli liitub sellega keelekeskne arvustus e. KRIITIKA. Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Ilukirjanduslikkus e kunstilisus on kujundliku
sügavat pühendumist. Õpetati õukonnalikult. Väikesest peale õpetati aristokraatide lapsi sobivalt käituma. Samuraide allumine oma isandale oli teadvustatud ega tulenenud mitte hirmust kartuse ees, vaid sügavast sisemisest veendumusest käituda just nimelt nii ja mitte teisiti. INDIA Indialastel kujunes iidsetest aegadest traditsioon suhtuda loodusesse kui templisse. Kogu nende elu, ehitustegevus, müüdid, mõtlemine, kirjavara ja kunst on tihedalt loodusega läbi põimunud, õigemini on see kõik looduse jätk. Indialane toetub oma käitumises eelkõige müüdile. Ta meenutab igas oma käitumistavas, 21 rituaali täitmises, sugulusastme selgitamisel, töövõtte puhul, seega igal elujuhtumil kohast müüti, teisisõnu- hetkeolukorraga sobivat situatsiooni jumalate elust. India mütoloogia on rahva vaimse kultuuri dominant ja alus.
nime all ilma viiteta tegelikule autorile (viitamine vt peatükk 7.3.). Selleks, et plagieerimist vältida, kinnitab õpilane oma allkirjaga tiitellehe pöördel, et töö vastab autorikaitse nõuetele. Uurimistöö koostamisel leiad abi: Keeleveebist http://www.keeleveeb.ee (sõnaraamatud õigekirja kontrolliks) Raamatukogude elektroonilisest kataloogist http://ester.utlib.ee Hirsjärvi, S., Remesi, P., Sajavaara, P. (2007). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Ehala, M. (2000). Kirjutamise kunst. Tekstiõpetuse õpik. Künnimees. Roomets, S. (2006). Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. (2008). Uurimistöö kirjutajale. Tartu. 5 2. UURIMISTÖÖ EESMÄRGID Uurimusliku töö eest võib saada üleminekueksami hinde X ja XI klassi lõpetamisel või eksamihinde gümnaasiumi lõpetamisel. Uurimuslikke töid saadetakse olümpiaadidele ja võistlustele
Celtic punk Celtic punk on Celtic fusion subgenre. See on põhimõtteliselt punk rock koos mõjutusi keldi muusika. Sageli ansamblid lisada Celtic vahenditega nagu torupill, viiul, tina vile, akordion, mandoliin või Banjo. Pogues Real McKenzies, Dropkick Murphys ja peksmisi Molly on tähelepanuväärne Celtic punk ansamblid Dance-punk Tantsu-punk on subgenre punk rock, et esimene tekkis 1970-ndate ja mõjutavad post-punk ja nr Wave liikumise ja viimasel ajal ka post-punk revival ja kunst punk liikumised. See on määratlenud selle segu disko, funk, punk rock, ja elektro. On tuntud ka kui disko punk, funk punk ja indie-dance. Näited: Rapture, Klaxons, Kolimisteenused Osakute Valetas, ja kas see solvata teid, jah?. Deathrock Deathrock on termin määratleda subgenre punk rock, et killustatud off areneva Ameerika Ühendriigid West Coast hardcore stseenis, hõlmates elemendid Õudusfilmid ja dadaism. Deathrock
2. varane lapsepõlv (2-12a) siin laps hakkab ise kõnelema, kõndima ja saab ise hakkama eluliste toimingutega, enda eest hoolitsemisega. Selles ajavahemikus hakkab laps taipama põhjuseid. 3. hiline lapsepõlv (12-15a) suudab lahendada probleeme, sealhulgas ka teaduslikke (filosoofilisi mõttearendusi) kuid pole omandanud täiuslikkust teoreetiliseks mõtlemiseks. 4. noorus (15a+). Igal arenguastmel on oma täiuslikkus. Rousseau lõi lapsekeskse lähenemise arengufilosoofia. Ja et kunst ja teaduste areng on soodustanud lapse arengu allakäiku or something. Tüüp jäi lõpupoole vaimuhaigeks, arvas et ta mingi sõber on korraldanud tema vastu vandenõu. Lõpuaastad olid seotud vaimuhaiguse all kannatamisega. Järgmine koolkond: Psühhodünaamiline / psühhoanalüütiline paradigma. Inimese sisemised konfliktid ja inimese sisemised dünaamikad. Sigmund Freud (1856-1939). Sündis peres esimese lapsena. Isa oli emast poole vanem. Sigmund oli väga tubli õpilane, tegeles
Töötajad 1 2 3 4 5 6 7 8 1 4 4 4 4 4 4 4 3 2 4 5 5 4 4 4 4 3 3 4 4 3 4 4 4 4 4 4 4 5 4 4 5 5 4 3 5 3 2 2 1 2 2 2 3 6 4 3 2 2 4 4 4 3 7 2 3 3 2 2 3 2 2 8 4 3 2 4 2 3 4 4 9 5 5 4 4 3 4 4 2 10 4 4 4 4 2 4 4 2 11 4 3 4 5 3 4 4 3 12 3 3 2 3 3 3 4 3 13 4 5 4 4 4 5 5 4 14 4 4 3 4 5 5 3 3 15 3 4 3 4 4 4 4 4 16 4 4 4 4 3 4 3 17 4 4 4 3 4 4 4 4 18 4 5 4 3 4 2 4 4 19 4 4 3 4 3 4 4 4 20 4 4 5 4 ...
Vaatamata raskele elule oli talupoegadele rahulik ja stabiilne aeg ja nagu sarnastele aegadele iseloomulik, kasvas rahvastik. Lisaks kõigele suurendas orjus muretut ja mugavat minnalaskmismeeleolu (mõisa köis, las lohiseb..). Enamike asjade eest pidi vastutama mõisnik ja talupoeg võis ainult isalikult mõisnikult „vitsu“ saada, kui mingi töö jäi tegemata. Sajandi lõpuks tõusis Eesti ala rahvaarv poole miljonini. Linnad & kunst 18.sajandil Põhjasõjas kannatasid paljud Eesti linnad - Tartu purustati, mitu väikelinna (Paide, Rakvere ja Viljandi) jäid linnaõigustest ilma. Suurim linn oli Tallinn, kus 1800.a. elas 10000el. Kaubandus kiratses. Tallinna kaubaveomahud jäid kaugel alla Riia ja Peterburgi omadele. Erandiks oli Pärnu, kes eksportsadamana ületas kohati Tallinna. Sajandi algul jõudis Eestisse koos Vene ajaga nn. toretsev Vene barokk (Kadrioru loss).
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordad...
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad a...
konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus. Teenused*: * (G-T) Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus; kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus; haridus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused; kodumajapidamised kui tööandjad ja muud tegevused. LAST-UPD2019-12-13 SOURCE: Statistikaamet COPYRIGHT UNIT: Väärtus haldusüksuste (maakondade) jaoks, nii et väärtused on kõikides lahtrites. hvaarvud igal aastal ja arvutada igas reas majandusnäitajad ka ühe elaniku kohta (sellel aastal ja selles haldu Filter) abil
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad 1. Maailma vanimas eeposest. ,,Gilgames" sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järelt...
KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi konteksti...
üldhariduskoolides õppemaksuta. Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Hariduse andmine on riigi järelevalve all. § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. § 39. Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. §41
Itaalias rajati suurem paberiveski 1270. aastatel Fabrianosse. Klassikalisele araabia meetodile lisasid eurooplased hüdraulilised tambiveskid, traadist valamissõelad, vildid paberilehtede eraldamiseks pressimisel, loomsed liimained (zelatiin) liimistamiseks, vesimärgid. Paberi levikuteed Hiinast Euroopasse 7. sajandil levis paberivalmistamise oskus Hiinast Koreasse ja Jaapanisse, hiljem läbi Tiibeti, Nepaali ja Birma Indiasse. Euroopasse jõudis paberivalmistamise kunst Araabiamaade kaudu. Araabia kalifaadis valmistati paberit esmakordselt 8. aajandi alguses Samarkandis, sealt levis paberivalmistamise oskus Bagdadi, Damaskusesse ja Egiptusesse. Juba 1056 aastast on teada paberiveski olemasolu Hispaanias Xativas. 1270.aastatel ehitati esimene paberiveski Itaalias. Peamised tehnoloogilised muutused paberi valmistamisel Hiinas kasutati paberi toorainena varasemal ajal peamiselt kanepikiude, hiljem lina, dzuuti, bambust, mooruspuu koort,
SUGULINE VALIK INIMESEL (P. Hõrak) · Kas evolutsiooni käigus saavad tekkida tunnused/omadused mis on ellujäämise seisukohast kahjulikud? Kui, siis kuidas? Saavad tekkida, seda kinnitas Darwin. Selliste tunnuste päritolu ei saa seletada loodusliku valikuga, sellised tunnused on kasulikud paarumiskonkurentsis. Sugulise valiku teooriaga saab seletada, kuidas tekkisid signaaltunnused ehk ornamendid (raiskamine), sport, keel, muusika, kunst ja soolised erinevused elueas. · Kuidas on investeeringud sigimisse seotud potentsiaalse sigimiskiirusega eri sugupooltel? Emaste sigimisedukust piirab investeeringute kulukus (munarakkude piiratus). Aga isasel organismil piirab sigimisedukust sigimispartnerite arv (mida rohkem partnereid, seda suureb sigimiskiirus). Sellest tuleneb sugupoolte vaheline konflikt sigimisedukuses. (Bateman, 1948) Isaste sigimisedukuse
Tehnoloogia juhtese – ovaalne pihukirves Kultuurile nime andnud leiukoht: Põhja-Prantsusmaal Levinud kõigil toona teadaolevalt asustatud aladel – Aafrika, Euroopa, Lääne- ja Lõuna- Aasia Homo sapiens sapiens Tunnuslik: sujuv kõnelemisoskus, usk, kunstioskused, sümboolse mõtlemise võime Tänapäeva inimese kujunemine: Aafrikas ca 100 000 a tagasi Muutused materiaalses kultuuris alles 60 000 a hiljem: Ca 50 000 a tagasi laasttehnika Lõuna-Aasias Ca 40 000 a tagasi kunst Lõuna-Euroopas Ca 38 000 a tagasi – iseloomulik laasttehnika Euroopas Ca 30 000 a tagasi – neandertallaste kadumine Neandertallane vs tänapäeva inimene Neandertallane on: • jässakam • jõulisem • pisut suurema ajumahuga • massiivsete jäsemete luudega Moustier’ kultuur 300 000-40 000 a tagasi, seostatud neandertallastega. Nimimuistis: koobas Edela-Prantsusmaal Kildtehnika, peamised tööriistad: nooleotsad ja kõõvitsad Aurignac'i kultuur
Kui filosoof on surnud – see ei tähenda veel, et tema hing on surnud seepärast ta on alati valmis surra, sest saab aru, et sureb ainult keha. Aristoteles: (384 – 322 eKr) 39) mille poolest on üksiku teadja üldise teadjast edukam ja mille poolest on kunsti teadja kogenuist targem Tundub, et tegutsemise seisukohast kogemus kunstist sugugi ei erine, vaid kogenud on isegi edukamad kui need, kel on logos, seda sel põhjusel, et kogemus on üksiku teadmine, kunst aga üldise [teadmine], kõik tegevused ja kõik protsessid puudutavad aga üksiku. Me peame teadmist ja asjatundlikkust rohkem kunsti kui kogemuse juurde kuuluvaks, ja peame kunsti valdajaid kogenuist targemaks, nii et tarkus tuleneb kõikide puhul rohkem teadmisest; nimelt et ühed teavad põhjust, teised mitte. Sest kogenud teavad "et", kuid ei tea "miks"; teised aga tunnetavad "miks" ja põhjust. Sellepärast me ka
Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega Väike-Aasia omale. Etruski kultuuri arhailise ajajärgu (700- 650 eKr) suurimad kultuurimõjutused tulid Väike-Aasiast, hiljem muutusid valitsevaks kreeka mõjud. Etruskid olid osavad käsitöölised, tänu sellele valitses ühiskonnas õitseng. Metallitöölised tootsid rikkalikest vase-, tina- ja rauavarudest kõike alates pronksist majapidamis- ja kultusesemetest kuini rauast sõjariistadeni. Etruski kunst järgis stiililiselt Kreeka vastavaid ajajärke, kuid oli jõulisem. Ühiskond oli selgelt klassidesse jagunenud. Ülemkihtidesse kuulusid arhitektid, sõdalased ja kaupmehed. Arheoloogid usuvad, et oli ka keskklass, millesse kuulusid ülemkihtide heaks töötavad mõisavalitsejad ja ülemteenrid; nemad said isandatelt täieliku kaitse ning matmiskoha hauakambris. Alamklassi kuulusid tööinimesed talupojad, toidu tootmisega tegelejad, meremehed, sõdurid ja kaevurid. Kõige
497. Ma olen väga kuulus ehkki enamus seda veel ei tea 498. "Alati" ja "iialgi" on sõnad, mis tuleb alati meeles pidada, et neid mitte iialgi kasutada. 499. Egoistiga on meeldiv vestelda: ta ei räägi teisi taga. 500. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais 501. Pilgud on esimesed armastuskirjad 502. Kriimusta kallimat ja sa leiad vaenlase. 503. Hea vaenlase saamiseks valige sõber. Tema teab kuhu lüüa. 504. Maailma sündida on ütlemata lihtne, kuid siin elada on juba kunst 505. Peab tahtma elada ja oskama surra 506. pärast vihma paistab alati päike 507. Whatever happens, happens for a reason 508. Võimatu tuleb heaks kiita, möödapääsmatuga hakkama saada ning väljakannatamatut taluda 509. Igal plussil on omad miinused 510. .. õnn on see, kui üks mure on lõppenud ja teine pole veel alata jõudnud.... 511. Elu algab ja lõppeb juhuslikult, vahepealne on enda teha 512. Alati võib olla lahke inimeste vastu, kellest üldse ei hoolita 513
nii päeva, ööd kui aega. Sestap siis, et lühidus on arukuse hing ja igavuseks taandub väliskest, teen lühidalt. Te auväärt poeg on hull. Ma ütlen hull, sest määratleda, mis on hullus, ongi ehtne hullus ju. See selleks. KUNINGANNA: Rohkem sisu, vähem kunsti! POLONIUS: Ausõna, kunst mul täitsa võõras on. Et hull ta - tõsi; kahju, et on tõsi ja tõsi, et on kahju. Tobe kujund - Kuid aitab, mulle võõras on ju kunst. Ja nõustugem, et ta on hull. Nüüd jääb veel uurida, kust lähtub see efekt, vi igem oleks öelda küll defekt, sest osutund defektseks see efekt.
Vennad lahkuvad Messinast ning Lisabetta, kes tahab potti tagasi, sureb kurbusesse. Kuues päev, viies novell Tegelased on Forese de Rabatta ja maalikunstnik meister Giotto. Rabatta oli väikest kasvu ja kole. See-eest tundis ta seadusi. Giotto oli andekas, oskas kõike joonistada. Tema tööd petsid inimeste nägemismeelt, asju peeti tõeliseks. Giottot nimetati Firenze au ja kuulsuse tunglaks, kuigi ta ise meistri nimetuse alati tagasi lükkas. Giotto kunst oli küll kaunis, kuid ta ise sugugi mitte. Neil mõlemal olid Mugellos mõisad. Mehed kohtuvad Mugellos ja hakkavad koos liikuma, kuid jäävad vihma kätte. Nad laenavad talust kaks vana mantlit ja kaks vana kübarat, sest paremaid polnud, ja asusid teele. Vihm tegi nad poriseks ja kui ilm lõpuks kenaks läks, rääkisid nad taas. Forese kuulas Giottot, vaatas teda ja pidas teda üleni räbaldunuks, nigelaks ning naeris ta üle. Tal läks meelest, et ta ise ei näinud sugugi parem välja
Lapse surumine mingisse rolli. Poliitikas on nad uuendusmeelsed. Nad oskavad ka hästi manipuleerida. Nad riskivad palju, aga isegi kui neil läheb halvasti, siis nad jäävad optimistlikeks. Elukutsetest eelistavad nad inimesi asjadele. Nad võivad olla nt head müüjad, müügimehed. Eksponeerimine, esitlemine väga sobib neile. Hüsteerilisi inimesi tõmbab avalik tähelepanu. Väga oluline on nende jaoks ka ameti väärikus. Ametitest või aladest sobib neile hästi ka kunst. Nad võivad olla suured unistajad. Kergelt hüsteeriliste joontega inimesed on sellised, kes armastavad riski, ettevõtlikud, avatud kõigele uuele, paindlikud, temperamentsed, spontaansed. Nad on head seltskonnainimesed. Nende jaoks peitub igas alguses võlu. Nad on traditsioonide lõhkujad. Nad ei võta midagi tõsiselt, välja arvatud ehk iseennast. Nad on ka head algatajad ja halvad elluviijad. Partnersuhted Hüsteeriline inimene armastab tihti armastust rohkem kui partnerit
· 1651 "Leviathan" Konflikt rojalistliku eksiilkogukonnaga, naasmine Inglismaale, elas seal vabariikliku korra tingimustes. Siit kasvab välja küsimus: miks see teos, mida oli peetud absolutismi ülistavaks teoseks, viis ta konflikti rojalistidega ja võimaldas tegutseda vabariiklus korras? Leviaatan. Sissejuhatus: Elusolend = masin "Loodust (kunst, millega jumal lõi maailma ja valitseb seda) jäljendab inimese kunst, nii nagu paljudes teistes asjades, ka selles, et ta oskab teha kunstlikku looma... [analoogia: Jumala loodud elusolend on nagu masin, samas inimese loodud masin meenutab Jumala loodud looduslikku looma looduslik loom vs kunstlik loom]Sest et kui me mõtleme, et elu on vaid jäsemete liikumine, mille alge on mingis sisemises olulises osas; miks me ei võiks siis öelda, et kõikidel automaatidel (masinad, mis liigutavad iseennast vedrude ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
