Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on Machiavelli käsitlus "julmusest" kui võimu instrumendist?
  • Kuidas suhestub võimu problemaatikaga valitseja ausus?
  • Kummal meist oleksid eelised?
  • Kui taganeksid vaenlased kuidas tuleks meil neid jälitada?
Vasakule Paremale
Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest #1 Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest #2 Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest #3 Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest #4 Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest #5 Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest #6 Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest #7 Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest #8 Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest #9 Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest #10 Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest #11 Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest #12 Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest #13 Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor latitude Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

Niccolo Machiavelli

Machiavelli ­ Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll mida need arutlused täidavad on olulisus sõjaks ettevalmistamisel (olla kõigeks valmis). 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokkuhoiu vahelise tasakaalu saavutamisel? Tekib küsimus, et kas olla armastatud või kardetud, kuid mõlemat korraga saavutada on raske. Valitseja võib sattuda vaenu alla. 3. Kuidas käsitleb Machiavelli hirmu kui võimu instrumendi rolli valitseja tegevuses? Et hirm on valitseja üks lahutamatu osa ning kasutades hirmu, saab ka edukamalt valitseda. 4. Milline on Machiavelli käsitlus "armastatud olemisest" kui võimu instrumendist

Filosoofia
thumbnail
2
docx

Niccolo Machiavelli - Valitseja

Valitseja Niccolo Machiavelli Niccolo Machiavelli on läbi aegade olnud üks silmapaistvamaid renessansiaja mõtlejaid ja poliitilisi filosoofe kelle teoseid on palju loetud ja analüüsitud. Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Niccolo Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Tema tuntud teos ,, Valitseja" on käsitlus maailma ajaloost, kus olid valikud, mis võisid muutuda fataalseks, kuningale, võimule riigis, ning rahvale. Vead ja lüüasaamised, võidud ning uus võimule tõus. Sõjad, ränded, dünastiad - kõike seda käsitles autor oma teoses. Peale seda, kui ma olin läbi lugenud ,,Valitseja" esimesed kümme peatükki,

Politoloogia
thumbnail
16
docx

Niccolo Machiavelli "Valitseja"

Machiavelli jagab ainuvõimu pärilikuks ja vastseks, mis omakorda jaguneb kaheks- täiesti uueks ja osaliselt uueks. Viimasel juhul on vallutatud maa otsekui kehaliselt ühendatud valitseja pärisvaldus(t)ega. Machiavelli eelistab pärilikku ainuvõimu vastsele võimule, sest kui ta ka võimust ilma jääb, võidab ta selle tagasi niipea kui võimulepürginut mingi õnnetus tabab. Pärilikku ainuvalitsejat armastatakse rohkem ja sellepärast ei pea ta nii karm olema. Machiavelli arvates on inimesed nõus hea meelega valitsejat vahetama, lootes sellega oma elujärge parandada, paraku ei arvestata aga sellega, et uus valitseja pole sugugi parem ning võib olla hoopis hullem kui eelmine. Võimu vahetumisega kaasneb paratamatult ka vägivald- kõik need tegurid mõjutavad vastset valitsejat. Ainuvõimu on lihtsam kehtestada territooriumil, mis on samakeelne valitseja põlisvaldustega, asub samas piirkonnas ning mis pole harjunud elama vabana

Poliitika ja valitsemise...
thumbnail
3
docx

Niccolo Machiavelli "Valitseja"

alamatele kuuluvat või seda, mis kuulub teistele; esimesel juhul tuleb tal olla säästlik, teisel juhul ei tohi ta jätta kasutamata ühtki võimalust olla helde. Teistele kuuluva kulutamine tõstab sinu reputatsiooni. Arukas on leppida ihnuskoi mainega, sest heldus viib nii põlguse kui vaenuni. Selles olen temaga ühel nõul, et tuleb olla säästlk ja ei tohi jätta kasutamata ühtki võimalust olla helde, sest rahavas ei armasta kitsit valitsejat ja seda mainib ka Machiavelli. Kuid väide heldus on kajulik ei ole õige ,sest rahvas vajab valitseja tuge nii materjalselt kui ka vaimselt. Kui valitseb tööpuudus ja nälg siis eeltatakse, et valitseja võtab ette midagi selles osas, kas alandab makse või jagab rohkem rahalist toetust. Kui valitseja ei suud rahvale meele pärane olla võib ta põlu alla satuda, kuid ainult mitte rahulolemattuse tõttu vaid ka tema eluviiside pärast. Selle kohta on kirjutatud 19

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Niccolo Machiavelli- Valitseja

Essee Koostanud: Kadri Laur Rahvusvahelised suhted Niccolo Machiavelli Valitseja Käsitlus maailma ajaloost, kus olid valikud , mis võisid muutuda fataalseks, kuningale, võimule riigis, ning rahvale. Vead ja lüüasaamine, võidud ning uus võimule tõus. Dünastiad, ränded, sõjad- kõike seda käsitles Machiavelli olevikus. Näpunäited ja juhtnöörid , kui õpik valitsejale. Seda ma arvasin siis kui esimesed 10 peatükki loetud said

Rahvusvahelised suhted
thumbnail
60
docx

Sissejuhatus ideede ajalukku

 Tõeline voorus: vaimne. Seega: kirik ülem riigist hirmu  Ka valitsejate vooruse tasuks igavene elu, mitte maised hüved  Kaastundlik, soovid on rahuldatavad Varauusaegne areng: kolm uut suunda Ühiskondlik inimene  Kodanikuhumanism (nt N. Machiavelli “Discorsi”) Eneseimetlus (amour propre) e. uhkus. Mure oma staatuse pärast aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses, õnn kogukondlik Sõltuv: asjadest, tunnustusest, teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks  Individualism (nt Michel Montaigne) Õnnetu, kuna ei suuda soove rahuldada, sõltub võrdlusest, ei tunne iseennast.

Filosoofia
thumbnail
22
doc

Niccolo Machiavelli “Valitseja”

Niccolo Machiavelli “Valitseja” XV peatükk Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse 1. Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna võtnud, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina teiste poolt järgitud rajast kõrvale. 2. Et aga olen endale eesmärgiks seadnud kirja panna midagi kasulikku neile, kes sellest aru saavad, siis tundus mulle sobilikum käia tegeliku, mitte kujuteldava tõe jälgedes. Paljud on kujutanud vabariike ja riike, mida pole eales nähtud ja mille tegelikust olemasolust pole kunagi kuuldud; ja et see, kuidas elatakse, on niivõrd kaugel sellest, kuidas tuleks elada, kogeb p

Kirjandus
thumbnail
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�

Õiguse filosoofia



Lisainfo

Filosoofia Machiavelli seminari küsimused ja vastused.

Kommentaarid (1)

madlitammel profiilipilt
madlitammel: Sisukas materjal :)
11:39 04-03-2013





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun