aastat valitseja nõukogu King's council'i liige ning ,,Utoopia" autor. T. More oli oma aja silmapaistvamaid humaniste ja kutsuti ladina keeles Moruseks. Henry VIII tõstab T. More aadliseisusesse ja nimetab ta 1521. aastal alamvarakantsleriks (SubTreasurer). Henry VIII saab paavst Leo X käest bulla, kus kuningas saab nimetuse Usu kaitsja ja Iirimaa isand. Anne Boleyn armub Henry de Percy' sse, kes on Northumberlandi krahvi esimene poeg, seega ühe mõjukaima krahvkonna tulevase pärija ja vanima aadliga. Anne ja Percy kohtuvad ühe kuningalossi kõrvalise trepi all, mis neile hiljem saatuslikuks saab. Catherine'i kaudu on saanud paavstist Henry VIII lähisugulane. Henry VIII peamine iseloomuviga oli, et alati ja kõikjal pidi ta oelma esimene, sest sisemiselt ta seda üldsegi ei olnud. Alati ja kõikjal pidi tema sõna maksma, sest ainult nii sai ta jagu oma sisimas sügaval peidus olevast ebakindlusest
Jonathan Harker, noor inglise jurist, reisib Castle Dracula on Ida-Euroopa riik Transilvaania sõlmida kinnisvara tehingu ülik nimega krahv Dracula. Nagu Harker Vendid oma teed läbi maalilise maastiku, kohalike talupoegade hoiatab teda tema sihtkoht, andes talle crucifixes ja muud võlusid peale kuri ja käibelelaskmine kummaline sõnade Harker hiljem tõlgib "vampiir." Hirmunud kuid mitte vähem kindlaks Harker vastab krahvi vedu, nagu kavandatud. Reisimine loss on ahistav ja vedu ligi rünnanud vihane hundid mööda teed. Pärast saabumist lagunenud vana loss, Harker leiab, et eakatel Dracula on haritud ja külalislahke härrasmees. Pärast ainult paar päeva, aga Harker mõistab, et ta on tegelikult kinnipeetavat lossi. Rohkem Harker uurib olemust tema vangistuse, rohkem rahutu ta muutub. Ta mõistab, et loota omab üleloomulikke võimeid ja kuratlik ambitsioonidele. Ühel õhtul,
Maid (lään e feood) pärandati edasi oma poegadele. 3. Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus (2 näidet)? Keskaegse sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Osad rüütlid pärinesid vanadest ülikusuguvõsadest, kas Rooma aristrokraatiast või germaani suurnikest.( Germaani väepealike järglased kandsid sageli hertsogi, Frangi riigi kuninglikud asevalitsejad ja nende järeltulijad aga krahvi tiitlit.) Enamik väikefeodaale oli sageli madalat päriolu. Oma esiletõusu võlgnesid nad enamasti ustavale teenistusele kuninga või mõne suurfeodaali kaaskonnas. 4. Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks (2)? Rüütliks saamine oli raskem. Rüütli seisus muutub tähtsamaks. Tegevust hakkab reguleerima kirik. (püüdis neid panna teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele religioosse tähenduse) 5
kuid sellegipoolest keerles tema peas soov naine võrgutada. Mees oli iseloomult läbinägelik, kuid ilmestas seda peenetundelise naiivsusega. Krahv d’Albafiorita oli enda arvates hoopis teisest puust mees kui markii. Krahvil oli stiili, maitset ja raha, kuid ta ei olnud rahalisi väärtusi ületähtsustav mees. Pigem oli ta enesekindel ja väljapeetud. Samuti ei olnud härra Mirandolinale kingituste tegemisel kitsi, sest naine sai endale nii teemantidest kõrvarõngad kui ka kaelakee. Krahvi peaksin mina enesekindlaks ja väljapeetud isikuks. Võõrastemajja saabusid ka kaks noort naist: Ortensia ja Dejanira, kes tutvustavad end kui aadliprouasid. Ortensia olemus oli väga enesekindel ja glamuurne, kelle vastandiks oli Dejanira, kes oli ebakindel ning kippus neid oma olekuga reetma (et nad tegelikult on vaid näitlejad). Etenduse kulminatsiooniks oli stseen, mille algul seisis Mirandolina keset lava koos nelja mehega – markii de Forlipopoli,
Fotol vaade tsirkusele kaubamaja poolt. Vasakul kulgeb Lenini, tänane Rävala puiestee. Stenbocki maja on klassitsistlik hoone Tallinnas Toompea põhjaserval, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei asupaik. Hoone kavandas Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks, kuid pärast hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal jätkas krahv Jakob Pontus Stenbock hoone ehitust isiklikest vahenditest. Hoone sai valmis 1792. aastal ja sellest sai hoopis krahvi Tallinna residents. 1891. aastal võeti maja kasutusele kohtuhoonena (Tallinn- Haapsalu Rahukogu jt.), kohtud töötasid seal 1987. aastani, mil valmis Liivalaia kohtumaja. 1996. aastal alustati Stenbocki maja renoveerimist valitsuse ja Riigikantselei tarbeks ning 2000. aastal alustas valitsus ja Riigikantselei seal majas oma tööd. 2001. aasta lõpul võeti kasutusele ka remonditud tööruumid Stenbocki maja kõrval Rahukohtu 1 asuvas kunagises aadlielamus. Kolm Õde on 15
Teisel korrusel asub raamatukogu, kus asuvad algupärased kõrged raamatukapid. Kappide ülaosa on pikkade kitsaste klaasustega ning sisaldab riiuleid. Alumine osa on ligikaudu meetri kõrgune ja selle uksed on ilma klaasideta ning kaunistatud ristikujuliste sepistega. Raamatukogu eesruumis asub lugemistuba, kus on valged koobaltmaalingutega kahhelahjud. Viimaseid leidub ka mujal üle terve lossi; iseäranis teise korruse ruumides. Teisel korrusel asuvad veel kunagise krahvi poja pere magamistoad ning kunagine piljardisaal. Kolmandal korrusel asusid vanasti teenijate ruumid. Kõrvaltiivas ehk peatornitiivas asuvad magamistoad külalistele. Hoone ühes servas on talveaed, kuid paraku pole see algsel kujul säilinud. Kunstiteadlane Leo Gens on lossi kohta öelnud: ,,Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel.
Eduard Vilde novell ,,Musta mantliga mees" aga meenutab meile mingil määral inimelu väärtust ja karistust selle ebaõiglase omavolilise lõpetamise kohta. Näiteks nägi doktor Meding pealt, kuidas krahv laenuandja tappis ning seda varjata püüdis. Mitte kellelgi meist ei ole õigust võtta elu teiselt inimeselt, ükskõik kui raskesse olukorda me satume. Iga inimene on väärtuslik. Doktor Meding sai mõrva pealtnägemisega aga võimu krahvi üle, sest kui mõrv oleks avalikuks tulnud oleks krahv vahistatud, mis näitab inimelu väärust toonases kirjanduses. Õnneks oli doktor Meding õiglane mees ja selle õnnetuse pealtnägemine ja saladuse pidamine tõi krahvi perele pigem läbi doktori juurde õnne kui õnnetust. Kokkuvõtteks saab öelda, et surmatemaatika oli toona sama aktuaalne kui tänapäeval ja usun, et selliseks see jääbki. Surmast kirjutamist ei välditud ega kardetud. Kõige varasemates
Töökohad Juba peale Riiklikku Inseneridekooli lõpetamist (1810.a. märtsis) usaldati talle eriti tähtis töö, nimelt saadeti ta Cherbourg'i kindluseid ehitama. Alates 1815. a. Oli ta Polütehnilises Koolis lektor. 1816. a. osales Teaduste Akadeemia valimistel, kuhu ta ka tööle sai. Pärast Pariisist lahkumist sai Cauchyst füüsika-matemaatikaprofessori Torinos. 1833. a. hakkas ta õpetama ja ka kasvatama Charles X kolmeteistkümne aastast pärijat Bordeaux' hertsogi, hilisemat krahvi. 1838. a. naases Cauchy Pariisi, ning hakkas taas tööle Teaduste Akadeemias. Ta töötas mingi aja ka Prantsuse Kollezis.(lahkus sealt üsna pea, sest ei tahtnud anda truudusvannet;see oli religiooni vastane) Üsna kiiresti sai ta tööd Pikkuste Büroos Andis mitteametlikult loenguid Sorbonne'is. Cauchy suurimad saavutused · Cauchyle kompleksmuutuja funktsioonide teooria · Rangus matemaatilises analüüsis
-jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat -dramaturgiline areng läbib ka muusikat. Figaro pulm. Pr kirjaniku Beaumarchaise näidendi järgi. Näidend tunnistati monarhide poolt ohtlikuks, keelati lavastamine Libretot pehmendati (Da Ponte) 1786 esietendus. Tegelased: Figaro toapoiss, tema armastatu Susanna toatüdruk, krahv, krahvinna Tegevus toimub ühe päeva jooksul, sellest ka alapealkiri Pöörane päev Alamrahva hulgast pärit peategelane Figaro irvitab tema kõrguse krahvi üle ning saavutab võidu. Figaro on oma au, õiguste ja õnne eest võitleja, järjekindel nagu kaasaegne revolutsiooniline ajastu. Ooper on loodud koomilise ooperi traditsioone järgides, kuid mitte ainult - lõbus, kuid täis sügavaid eluprobleeme. M sulatab koomilise ja lüürilise, madala ja üleva. Avamäng Figaro aaria Don Giovanni, ka Don Juan ( 1787) olenevalt keelest, it, pr, hisp. erinev. Euroopas sajandeid tuntud legendi põhjal
" hüüdis ta. "Nüüd pead sina pugema ahju taha! Vahest oleks vaja ainult üht lahingut, et ma ise peaksin minema sinna!" Nende sõnadega tõstis ta pildi jälle seinale tagasi. Peeter I olevat Ungru mõisa parki istutanud tamme, mida siiani tuntakse Peetri tammena. Keiser ei külastanud siiski praegu varemetes Ungru lossi, vaid mõisa vana peahoonet, mis on tänaseks hävinud. Lossi hakkas 1893. aastal ehitama krahv Ewald von Ungern-Sternberg. Romantiline legend räägib sellest, kuidas krahvi armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi, nagu on Saksamaal Merseburgis. See abielu ei saanud kunagi teoks, sest neiu suri ja lõpuni ehitamata jäi ka Ungru loss. Joonis Ungru lossi varemed nüüdisajal Ungru loss kui arhitektuuriväärtus Ungru loss (saksa k Linden) asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast. Alates 1620test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli loss von Ungern-Sternbergide omanduses
Teine poeg sündis 1212 surnuna. Kuninganna suri 1212 ja maeti Ringstedi. Surivoodil olevat ta rahvalauluna edasi kandunud pärimuse järgi püüdnud Valdemari veenda, et too abielluks Liden Kirsteniga, mitte Berengariaga (Bengerdiga). Ta olevat ennustanud Berengaria poegade võitlust trooni pärast, mis toob Taanile häda. Rahvapärimus mäletab Dagmarit malbe ja vaga ideaalnaisena. Et parandada suhteid Flandriaga, abiellus Valdemar 1214 siiski Portugali kuninga Sancho I orbtütre, Flandria krahvi Ferdinandi õe Berengariaga (umbes 1195 27. märts 1221), kes oli abiellumiseni elanud Flandrias. Neil oli kolm poega (hilisemad Taani kuningad Erik IV, Abel ja Christoffer I) ning tütar Sofie või Sophie (12171247), kes abiellus 1230 Brandenburgi markkrahvi Johann I-ga. Taanlased vihkasid Berngerdi. Rahvapärimus mäletab Berngerdi ilusa, kuid kõva südamega ja ülbe kuningannana. Valdemar II-l oli Helena Guttormsdotteriga poeg Knud (12111260),
Jan van Eyck Jelena Pertel ja Triin Avistu · Jan van Eyck (või Johannes de Eyck) · Vendade Eyckide elust teatakse kahjuks väga vähe. Noorem vend Jan on sündinud umbes 1390 a. ja suri umbes 1441. On arvatud, et tema vanem vend Hubert sündis 1370 a. ja suri 1426 a. Sageli on Huberti olemasolus kaheldud. · Jani elust ja loomingust on teada, et ta oli aastatel 1422-1424 Haagis Flandria krahvi Jean'i teenistuses ja tegutses 1425. aastast Lille`is Burgundia hertsogi Philippe Hea õuemaalijana, kelle ülesandeil sooritas ta mitmeid reise, nende seas ka Hispaaniasse ja Portugali. Seda, et ta lõunamaid tundis võib näha mitmelt tema pildilt, kus on ilmselgelt lõunamaine taimestik. Teda peetakse Lõuna-Madalmaade koolkonna jõulisemaks ja suureandeliseks kunstnikuisikuks.
Siis mõtles Johannes, et annaks talle õige seda meremehe armupulbrit. Andiski, aga ainult poole. Õhtuks oli Dandolini surnud. Õnneks keegi teda ei kahtlustanud. Seejärel läks Johannes tagasi Viini oma sõbra Georgi juurde. Johannes vaimustus nüüd Transilvaaniast , mida kutsuti ka Seitsme Lossi maaks. Ta kohtus Viinis ka krahc Aloysius von Drachenheimiga, kes Johannese enda teenistusse kutsus. Nad oli väga sarnased ja kui Johannes asus krahvi horoskoopi koostama, sai aru, et nende teed on ühte loodud. Nad kõndisid krahvi ja tema sõjaväega läbi kõrbete ja steppide, kuni jõudsid kauaoodatud Seitsme Lossi maale. Loss Drachenheim asus maa põhjapiiril. Selle lossi pärliks oli aga krahvi abikaasa krahvinna Katharina von Drachenheim, kes oli kõige kaunim naine, keda Johannes oli kunagi näinud. XII Lossis elades tundus Johannesele nagu midagi oleks lahti
See murrab piinliku vaikuse ja külalised kiidavad lapsi. Peale külaliste lahkumist räägib krahvinna oma lapsepõlvesõbra Anna Mihhailovnaga. Anna Mihhailovna kurdab oma rasket elu. Ta räägib, et vürst Vassili lubas aidata tema poega Borissi kaardiväkke viia. Samas pole tal raha, et pojale mundrit osta. Ta loodab saada toetust surevalt krahv Bezuhhovilt, kes on Borissi ristiisa. Peale jutuajamist läheb ta oma pojaga krahv Bezuhhovit vaatama. Krahvi majas võtab nad vastu vürst Vassiili, kes pole rõõmus neid nähes. Boriss läheb rääkima Pierrega, et teda Rostovite juurde lõunale kutsuda. Boriss, kes tunneb piinlikust, et tema ema peab inimestelt raha kerjama, ütleb Pierrele, et tema pole Pierrelt ega kavatse temalt kerjamisega end alaldada. Pierre, on avalduse peale rabatud, kuid hakkab kohe Borissi vastu sümpaatiat tundma. Kodus küsib krahvinna Rostova oma mehelt 500 rubla ja annab need pärast Anna Mihhailovnale.
Teda hukka mõistnud tegelased vabandasid ja sõjakohus mõistis ta õigeks. Tema polulaarsus kasvas ja ta au taastus. Välis sõjakäigud: Baeclay oli uuesti sõjaväkke võetud ja ta osales Saksamaal sõjakäigus. Peale Kutuzovi surma sai ta Vene Impeeriumi vägede ülemjuhatajaks Bautzeni lahingus 21. mail 1813.aastal. Veel teenis ta Dresdenis (26 - 27 August 1813), Kulmis (29 - 30 August 1813) ja Leipzigis (16 - 19 October 1813). Oma edukate lahingute võitude eest andis tsaar Barclayle krahvi tiitli. Barclay võttis osa 1814. aasta Prantsusmaale sissetungis aidates Pariisi sisse tungida. 1815. aastal osales ta jälle Venemaa vägede koosseisus Prantsusmaale sissetungis ja ta nimetati seal printsiks. Barclay suri Saksamaal Insterburgis 26. mail 1818. aastal. Ta oli teele Eestist Saksamaale, et seal oma tervist ravida. Tema sugulased lasid tema jaoks Helmesse püstitada mausoleumi, mis oli kavandatud Apollon Shchedrini ja Vasily Demut-Malinovsky poolt 1832. aastal.
suri eelmine vürst Rjuriku. Ta vallutab Kiievi ja loob ühtse riigi. Kiievist saab pealinn, mida ohustavad nomaadide (rändrahvad) kallaletungid. Inglismaa, Wessexi kuningas Alfred Suur võitleb taanlastega aastal 8771-899. Edingtoni lahingus ta võidab taanlasi ja saavutab pärast Londoni vallutamist (885) ja kindlustamist valduste jagamisel. Tema järeltulijate Edward Vanema ja Aethelstani ajal allutatakse taanlaste riigid. 14.10.1066 Hastangi lahingus saab Harold ( Essexi krahvi Godwingi poeg) lüüa Normandia hertsogilt Guillaume´ilt, kes oli sõjaväega Inglismaale saabunud. Harold suri. Norra viikingid avastasid umbes aastal 860 Islandi. Pärast Norra ühendamis Harald Kaunijuukse poolt lahkuvad paljud norralased kodumaalt ja asuvad alates 874 aasatast elama Islandile. 982 aasatal hakkavad normannid edasi sõitma Gröönimaa poole. Tavaliselt normannid ei sõida avamerele ainult kui on häda juhus.984 aastal jõuab Islandlane Eirikr Punane Gröönimaale ning
vastu.Kuninganna salajasel heaks-kiidul asus Drake 24.mail 1572 kahe laevaga teele Plymouthist,et jõuda Darieni lahte(Kariibi meres) ning randuda Rio Fran-ciscos.Nombre de Diose linna lähedal sundisid hispaanlased ta taanduma,aga hiljem õnnestus tal kaaperdada kaks Hispaania aarete laeva.Pärast paljusi relvas-tatud konflikte Mehhiko lahes naases Drake 9.augustil 1573 Inglimaale selleks ajaks oli ta üle kuningriigi kuulsaks saanud. Drake oli aastatel 1573-1576 Essexi krahvi Walter Devereux teenistuses,kes osales mässus Ulsteris(Põhja-Iirimaa).Pärast Devereux´I enneaegset surma tutvustati Drake´i lord C.Huttoni poolt kuninganna Elizabeth 1- le.Monarh andis oma õnnistuse Drakei plaanile jõuda Lõunamerele,et asuda võistlema Hispaaniaga kolooniate pärast.Talle anti viis laeva("Pelican", mis hiljem sai nimeks "Golden Hind", "Elizabeth", "Swan", "Marygold" ja "Christoph") ja 164 eliitsõdurit.15. novembril 1577 lahkus ta Plymouthi sadamast.Laevastik
,,Isa Goriot" Kuidas hinnata Goriot´i isaarmastust? Peale oma naise surma jäi Goriot oma kahe tütrega, kes võtsid kogu ta armastuse, kogu ta elu. Goriot armastas isegi seda valu, mida ta tütred talle tegid. Kummalgi neist oli oma tõld. Kõik, mida isa saab anda. Ta tegi neist inglid. Tänu tema rahale võisid nad endale abikaasa valida. Krahvi ja paruni.Goriot oli oma tütarde pärast arust ära, ta andis neile kogu oma vara, lootes luua endale kaks elu. Kaks kodu, kus ta on oodatud, hellitatud, armastatud. Tütred: nemad saavad oma päranduse kätte, abielluvad ja tunnevad ennast üliõnnelikena. Alguses on nad oma isaga viisakad ja lahked, et ainult raha saada, pärast nad põlgavad ja häbenevad teda. Goriot ise tõi ennast ohvriks. Tütred mitte ainult ei hüljanud isa, vaid vihkasid ka teineteist. Noorem õde Delphine de
kindlus ja linnamüür. 14. sajandil tõusid Brüsseli ja Brugge käsitöölised korduvalt üles Prantsuse türanliku valitsuse vastu. 1302. aastal saavutasid vaid odadega relvastatud flaami käsitöölised Kortrijki lahingus võidu prantslaste üle. See nimetati kuldsete kannuste lahinguks Prantsuse ratsaväest maha jäänud kannuste järgi. 13571379 ehitati uute linnaosade ümber teine linnamüür, sest vana oli jäänud väikeseks. Uute linnamüüride ehitus oli vajalik ka Flandria krahvi rünnakute tõttu. Vana linnamüüri tuntakse praegu sisemise rõnga ja samuti pentagonina. Ajal, mil 14061482 valitses piirkonda Burgundia dünastia, sai Brüsselist 1430. aastal Burgundia pealinn, mis muutis linna käekäiku alatiseks.Aastatel 14821598 valitsesid Habsburgid. Austerlaste võim olevat säilinud tänu 1490. aasta katkule, mis vähendas Brüsseli elanikkonda poole võrra. 1830. aastal puhkes Brüsselis ülestõus, mille kuningaks tõusis Leopold I.
Selleks koostas ta ja andis välja rahvaliku raamatu ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemised", mis tutvustab eesti lugejaid paljud võõraste maade, sealse looduse ja inimestega. Niisuguse informatsioonirikkuse ja mitmekülgusse tõttu hakati seda teost nimetama eesti talurahva entsüklopeediaks. Krahv Peter August Friedrich von Mannteuffel Iselaadsete eluviiside tõttu on teda hulluks krahviks peetud, kuivõrd ta tegeles tõepoolest krahvi jaoks ebatavaliste harrastustega: kündis härgadega põldu, heitis tööinimestega nalja, kirjutas eestikeelseid jutte ja luuletusi, tegeles kunstide ja teadustega. Ent ka treis, hööveldas, poleeris ja nikerdas. Terve hulk teenreid pidi teostama tema tehnilisi ,,leiutisi", olgugi, et see oli ainult mäng. Nii töötas ta aastaid lennumasina kallal sada aastat enne lennuki leiutamist. Teda huvitas eestlaste elamisviis, kombed ja laulud. Kogu tema looming, eeskätt jutud, annavad
aastal Eleanori ja Louis’i ametlik lahutus. 1188 - kirja pandi Glanvill, mida Eleanorist sai seejärel taaskord Akvitaania ametlik peetakse üheks esimeseks ja valitsejanna. autoriteetseimaks uurimuseks inglise Inglismaa seaduste kohta Kaks kuud pärast oma lahutust abiellus Eleanor 1189-1192 Kolmas ristisõda, kus Inglismaa kuningas Henri I poja, Anjou krahvi prooviti Jeruusalemma valitseja Henryga. Pärast isa surma sai pojast kuningas Saladini käest vabastada Henry II. Paaril sündis kaheksa last (kolm tütart ja viis poega), kellest tuntuim on Richard III, teisiti Richard Lõvisüda. Henry alade valitsemises oli Eleanor võimukas ning mängis pikka aega väga suurt rolli, tegeledes aktiivselt majanduse ja poliitikaga, aga ka toetades kunste, kirjandust ja õiglast kohtupidamist. Poegade mäss 1173
Sangaste viimane omanik Friedrich von Berg (18451938) oli kogu Euroopas tuntud sordiaretaja. Õppis Tartu ja Sorbonne'i ülikoolis, töötas Sotimaal. Tema aretatud rukkisort `Sangaste' on tuntud tänaseni. Berg rakendas kõiki moodsaid agro ja zootehnilisi võtteid. Juba 19.20. sajandi vahetusel lüpsti mõisas piima masinatega. Sangaste mõisa täkust aretati eesti tõugu tori hobune. Talupoegadesse suhtus ta hästi ning tegi palju nende harimiseks ja talumajanduse kaasajastamiseks. Krahvi matustele tuli 1938. aastal kokku üle 1000 talupoja, kes moodustasid kilomeetrite pikkuse spaleeri teel mõisast kirikuni. Nõukogude okupatsiooni ajal oli mõisas pioneerilaager, tänapäeval on lossis hotell. Sangaste lossi on projekteerinud arhitekt Otto Pius Hippius (s.18261883) Friedrich Georg Magnus Bergi (s.18451938) ideede põhjal, mis olid inspireeritud Windsori ja Balmorali losside külastustest.Algselt oli lossis 99 tuba , sest alates 100st toast võis olla vaid tsaaril
Ta süvenes enda ilusse niivõrd armunult, et ei pannud sageli tähele, kui keegi tuppa astus. Ta teadis väga hästi, kuidas oma ilu müüa. Selles väljenduski tema pahelisus. Ta oli veendunud, et tal pruugib vaid käsi kokku lüüa, et ujuda rahas. Muffati näitel nägi ta, et ükski mees ei suuda temast täielikult loobuda. Ka nurka vistud krahv tuli alati tema juurde tagasi. Ta kasutas oma välimust tihti ära. Krahvi puhul toimis see eriti hästi. Ta sundis krahvi endale isegi uues etenduses peaosa küsima. Selle ta ka sai. Noorukest Georgi kasutas Nana vaid ära, et rahuldada oma kapriise. Tegelikult ei olnud tal poisist sooja ega külma (,,Millal sulle ükskord koitma hakkab! Ega sa ometi ei lootnud, et ma sulle surmatunnini mammaks jään? Mul on parematki teha, kui poisiklutte kasvatada."). Nanast sai sümbol ,,Nõnda sai Nanast sikk naine, meeste rumaluse ja roppuse rantjee, kõrgprostitutsiooni markiis. See oli kiire ja otsustav võit
väga hea esitus. Edasi mindi samuti Mozartiga. Nimelt tuli esitamisele Öökuninganna aaria Der Hölle Rache tema ooperist "Võluflööt". See on ilmselt tuntuim aaria üldse. Mind tabas mõnus äratundmine. Solist Kädy Plaas laulis kogu selle raske aaria väga väga hästi ära. Minu kõrv igastahes ei saanud aru, et oleks midagi valesti läinud. Tema hääl võttis kõik need rasked noodid väga kenasti välja. Edasi mindi Itaalia ooperitega. Esimesena Krahvi aaria La donna e mobile Verdi ooperist Rigoletto". Oliver Kuusik sai väga hästi hakkama oma osaga krahvina. Esiteks oli tema hääl kuidagi väga sobilik ning hea ja teiseks see, et ta tundis end laval tõelise krahvina. Ehk temas oli ka seda näitlejaslikkust. Arvestades tema tausta, polnud see siiski eriline üllatus. Aga positiivne siiski. "Boheemis" aga lausid mõlemad tol kontserdil üles astunud solistid Kädy Plaas Mimi ning Oliver Kuusik Rodolfo osas
kuid Mozartit kohtas ta vaid põgusalt. Beethoven veetis Viinis vaid kaks nädalat, sest teade tema ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi. Juulis suri ta ema tiisikusse ning isa oli selleks ajaks muutunud alkoholist tõsiselt sõltuvaks ning 19-aastasest Beethovenist sai perekonnapea. Ta pidi paluma endale välja maksta poole isa palgast, et ülal pidada kaht nooremat venda. Tänu noore ja muusikaliselt andeka krahvi Ferdinand von Waldsteini antud stipendiumile sõitis 1792.aasta novembris Beethoven taas Viini, et seekord saada Haydni õpilaseks. Umbes viis nädalat pärast saabumist Viini suri Bonnis Beethoveni isa, kuid see ei muutnud Beethoveni plaane. Kuni 1796.aastani elas Beethoven Viinis vürst Karl von Lichnowsky lossis, kes aitas korraldada tema esimesi konserte Viinis ning ka väga edukat konsertreisi. Beethoveni kaalukaimad teosed valmisid alates 1794.aastast. Juba 1795
Ainsana pääses perekonnast esmasündinud tütar, Marie Therese. Marie Antoinette hukati giljotiinil 16. oktoobril 1793, ilma, et oleks tõendust tema süüdiolekus. Ta oli ainult 37. Anne Boleyn Anne Boleyni sünniaasta ei ole teada. On arvatud,et ta sündis kas 1501 või 1502, kuid sünniaastaks on pakutud ka 1507. Tänapäeval on kõige enam toetust leidnud idee, et ta sündis 1499. Ta oli Wiltshire ja Ormondi krahvi Thomas Boleyni ning Elizabeth Howardi tütar. Anne Boleyn kasvas Heveri lossis, Kentis. Tema varajasest elust ei ole palju teada. Küll aga kirjutas ta oma isale kirja, mis on saanud võtmeks tema haridustee osas. Kiri oli prantsuse keeles ja seal oli õeldud, et ta lõpetab oma haridusteed Hollandis. On arvatud, et selle kirjutamise ajal oli ta kolmteist. Prantsusmaal oli ta õukonnas ning kuninganna Mary ja Prantsusmaa kuninganna Claude saatja
võtta. Proua laseb Falckil vastukirja kirjutada. Talupojad saavad nuheldud. Falck kohtub ühe nuheldava kingsepp Simsoni tütre Maadega. Kõrtsmik Rosemarki juures hakkab Falck tõlkima vanu ürikuid Rakvere linnaõiguste kohta ja kohtab seal Maadega, kes aga on kihlatud Rosenmarkiga. Prouale püüab kätte maksta krahv Sievers, kes kunagi on proua toapoiss olnud, sealt aga välja visatud. Selgub, et Maade ema on Sieversi õde ning Rosemark krahvi käsi Rakveres, kelle abiga Sievers püüab proua Tiesenhausenile kahju teha. Tiesenh. Võitleb Rakvere linnaõiguste vastu, sest need maad on tema mõisa all. Rosemark abiellub Maadega ärilistel põhjustel- Sieversilt tuleb raha. Maadel sünnib poeg, proua T. sureb. Senat on oma dokumendi Rakvere vabaduse kohta Sieversi eestkostel alla saatnud. Kuid linn ei saa oma õigusi kätte, sest uus võim mõisas (proua poeg) on veel võimukam. Sureb Sievers,
klavessiini ja samas ka laulda kirikukooris, kus teda hiljem märgati ja Haydnist sai laulja Püha Stephani katedraali poistekooris. 1749. Aastal algas tal häälemurre ja ta ei saanud kooris laulmist enam jätkata ning hakkas otsima tööd vabakutselisena. Ta pani end proovile mitmel alal: muusikaõpetajana, tänavamuusikuna ja hiljem ka Nicola Porpora teenrina. Lõpuks oli Haydn krahv Morzini alluvuses kapellmeister. Tema ülesanne oli juhatada krahvi väikest orkestrit ja kirjutada sellele sümfooniaid. Hayden tundis ka Mozarti. Nad kohtusid esmakordselt aastal 1784. Mitmete sõnul mängisid Haydn ja Mozart mõnikord koos keelpillikvartetis. Haydn oli Mozarti teostest vaimustuses ning rääkis neist kiitvalt ka teistele. Mozarti austust Haydni vastu tõestab aga kogumik Haydnile pühendatud kuuest keelpillikvartetist, mida tuntakse tänapäeval "Haydni kvartettidena". Haydnil oli tugev huumorimeel, mida on kuulda ka tema teostes
taheti proovida teatrihoonete seinte vastupidavust). Patriootiliselt häälestatud kuulajaskond (eriti noorus) asus sellega opositsiooni ja nägi "Nõidkütis" tõeliselt rahvuslikku teost, sellest ka tormilised ovatsioonid "Nõidküti" esietendusel, mis tegid Weberi rahvuskangelaseks. Ooperi sisu: Noor kütt Max ja krahvi metsaülema tütar Agathe armastavad teineteist. Et omada õigust Agathega abielluda, peab Max võitma küttide laskevõistlustel. Max, keda ümbruskonnas tuntakse hea laskurina, on esinenud võistlustel väga halvasti ja nüüd jääb veel üks, otsustav võistluspäev, et oma ebaõnnestumist heaks teha. Kaotanud usu enda võimetesse, otsustab Max väga halva kuulsusega küti Kaspari nõuandel kasutada nõiutud kuule viimasel võistluspäeval
seinanisi. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Esimesel korrusel on esindusruumid - gooti stiilis rooma ehitise kujuga kõrge ballisaal, kaunis mauri stiilis Hispaania saal, inglise stiilis tammelaega Jahisaal. Tähelepanuväärsemad on veel võlvitud vestibüül, kõrge roidvõlvkupliga kaheksanurkne saal ja ,,inglise stiilis" söögituba. Krahvi magamistuba asus samuti esimesel korrusel. Teisel korrusel oli poja Ermese pere magamistoad, raamatukogu ning piljardisaal. Kolmandal korrusel teenijate ruumid ning kõrvaltiivas nn peatornitiivas korrusel külalistele magamistoad. Siitkaudu saab ka vaatetorni. Lossil on 168 akent. Lossil on 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni
LEV TOLSTOI 1828 1910 Tolstoi sündis 28. augustil 1828. aastal Jasnaja Poljana pärusmõisas krahvi pojana. Tema isa oli Nikolai Tolstoi ja ema Maria Volkonskaja. Lisaks Tolstoile oli peres veel neli last vennad Nikolai, Sergei, Dimitri ja õde Maria. Vaatamata sellele, et Tolstoi jäi üheksa aastaselt orvuks, oli ta lapsepõlv siiski õnnelik. Lapsena oli Tolstoi isepäine, õigusepüüdlik ja aus. 1844. aastal astus Tolstoi Kaasani Ülikooli, alguses idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. 1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja
Carl Gustaf Emil Mannerheim, kes tavaliselt kasutas eesnime Gustaf, sündis 4. juunil 1867 Turu läänis Lohisaare rüütlimõisas Hollandi päritolu rootsistunud krahvi perekonnas. Isa oli ülimalt ettevõtlik mees, kes aga nõrga iseloomu tõttu uppus võlgadesse ja pages lõpuks ühe kaunitariga Pariisi. Ema suri 1881 ja seitse last jäid sugulaste kasvatada. Koolipoisina Helsingis ja Hamina sõjakoolis paistis Gustaf silma pöörase aktiivsuse ja ettevõtlikkusega. Niisiis oli kahjuks heideti ta ka paar korda koolistki välja. Eriti valus oli väljaheitmine Hamina kadetikoolist just enne lõpetamist. Kuid edasi läks olukord paremaks
Marie-Antoinettel ei lastud näha oma lapsi, kes asusid kambrites tema ligidal. Küll pidi ta aga kuulma, kuidas tema poega, Louis-Charlesi, sunnitakse laulma revolutsioonimeelseid laule. Madame Capet´i kohtuprotsess 14. oktoobril 1793. Aastal astus Marie-Antoinette Capet Revolutsiooni kohtu ette. Süüdistuste seas (millest enamus olid valed ja tõstatatud kuulujuttudest) olid näiteks: orgiate korraldamine Versailles, miljonite liivrite saatmine Austriasse, plaan tappa Orleansi krahvi, insesti sooritamine oma pojaga ja tema Prantsusmaa kuningaks kuulutamine. Marie eitas kõiki temale esitatud süüdistusi. 16. Oktoobril kuulutati Marie-Antoinette süüdi riigireetmises. Marie-Antoinette surm Samal päeval, peale kohust, lõigati Marie-Antoinette juuksed ja ta sõidutati avatud veokaarikus läbi Pariisi. Endist Prantsusmaa kuningannat pidi teel hukkamisele saatma kolmkümmend tuhat sõdurit. Massiline rahvahulk karjus inetusi ja vabariigimeelseid lauseid nagu ,,Elagu vabariik
rüütelikkus. Elu maal ja linnas linnas elu kiirem ja põnevam kui maal; linnas kirev ja kiirelt kasvav elanikkond, kellel olid kindlustatud ja esinduslikud majad, maal elati abihoonetega ümbritsetud talumajades ja talupoegadest sõltus ühiskonna rikkus; toit oli maa omast mitmekesisem, samas kitsad eluolud soodustasid taudide levikut (avalikud saunad ); iive neg, kuna abielluti hilja; pidid rohkem harjuma kõige uue ja tavapäratuga; kirjaoskus rohkem levinud; Rüütlikultuur Osad krahvi tiitliga, Enamus madala päritoluga, kõigil polnud lääni, moodustasid õukonna. Feodaalid- sõjamehe seisusesse. Rüütlist sai pärilik seisus- aadel. Saadi 7-10 said paaziks, 14-15 kannupoiss, 20a rüütliks, viimase öö oli kirikus, valvas relvi, hommikul pidulik riietus, andis vande, sai kannused, vöö, relvad. Ustavad senjöörile, tugevad sugulussidemed, perekond tähtis,rüütel aus, vapper. Aadli elulaad Relvad: piik, mõõgad, kirved, nuiad
pojale etteheiteid. Pärast tuleb välja, et perel oli väga palju võlgasid. Poeg asub riigiametisse, et raha teenida ja perekonna au päästa võlad tasudes. Pere keskne tegelane on Natasa (noor, kaunis, loomulik). Ta viiakse esimeses osas tema esimesele ballile. Tal on palju kosilasi, kuid paljud neist on ka ärakasutajad. Lõpuks langetab Natasa õige otsuse. Veel üks kangelane on Pierre Bezzuhov. Ta on ühe krahvi vallaspoeg, kes saab pärides suured rikkused ja esialgu oma lihtsa olekuga elab elu nautides. Hiljem hakkab ta tahtma midagi sügavat ja sisulisemat. Algul võtab tühise truudusetu naise, kuid lahutab temast. Püüab ühiskonda parandada, tegeleb põllumajandusega, loodab leida vaimset tuge ja ideaali vabamüürluses, aga pettub. Tal on ka hull idee tappa Napoleoni, kuid ta võetakse sõjavangi. Seal leiab ta ühe lihtsa talupoja sõjamehe, kes oma eheda loomuliku olemusega hoolitseb
Jane Kuusik 9.A Franz Joseph Haydn Franz Joseph Haydn (1732-1809) oli Austria helilooja ja üks kolmest viini klassikust. Ta sündis 31. märtsil Rohraus, mis oli Saksa-Rooma riik. Tema isa, Mathias Haydn oli tõllassepp ja Rohrau küla külavanem. Tema ema töötas Harrachi krahvi kokana. Haydni isa oli suur rahvamuusikahuviline, kes iseõppijana mängis harfi ja laulis. Tal oli kaks venda Michael Haydn ja Johann Evangelist Haydn. Esimene neist oli helilooja, kelle töid Haydn hindas ja austas väga. Teine, Johann Evangelist Haydn, oli tenor. Franz Joseph ütles, et ta lapsepõlves oli palju muusikat. Tavaliselt lauldi ja musitseeriti kas vanematega või naabritega. Vanemad märkasid Haydni musikaalsust juba varakult ja otsustasid ta panna nende sugulase,
5. Vene ühiskond realismi perioodil mis muutused ühiskonnas toimusid? Vene ühiskonnas oli range siseriiklik tsensuur ning kirjanikud moodustasid n-ö põrandaaluseid organisatsioone, kus oma mõtteid arendada ja hiljem rahvast mässule õhutada. Toimus talurahvareform ehk keelustati pärisorjus. Suurendati rahvuslikku rõhumist ja venestuspoliitikat. 6. Mis jäi meelde Tolstoi elust ja loomingust? Tolstoi (1828-1910) sündis krahvi perre ,,hõbelusikas suus". See staatus mõjutas teda tugevalt pikka aega: suhtles kõrgseltskonnaga, kohtles madalamast seisusest inimesi halvasti jne. Ta ei lõpetanud õpinguid ülikoolis, kuna tundis, et ülikool pole talle. Ta läbis sõjaväeteenistuse. 1852 ilmus tema esimene jutustus ,,Lapsepõlv". Tolstoi kogus kiiresti kuulsust ning ta võeti Peterburi kirjanike poolt väga hästi vastu. 1857 rändas ta
Eyck. Mind lummavad kunstnikud, kelle teoste taga on palju rohkem, palju enam, kui esmapilgul tundub. Isegi siis, kui maal esmapilgul tundub lihtne ja üheselt mõistetav. See tekitab huvi ka kunstniku enda vastu ja nii ma otsustasingi uurida, kes on selliste lummavate teoste taga. 2. Elulugu Jan van Eycki elust on üldiselt vähe teada. Ta sündis 1390. aastal Maaseickis. Edaspidi on teda aga mainitud juba 1420ndatel Hollandi krahvi Baieri Johannese õukonnast, kus ta oli kunstnikuks. 1425. aastast kuni oma surmani(1441) oli ta Burgundia hertsogi Philippe Hea õuemaalija ning kammerhärra. Ta olevat hertsogi käsul ka täitnud mitmeid ohtlikke diplomaatilise missioone. Tänu sellele õnnestus tal aga käia Itaalias ja Portugalis, kus ta olevat püüdnud Isabella kätt paluda. 1429. aastal tõmbus ta tagasi õukondlikust elust ja asus elama-töötama Brüggesse
hästi toimiv kuningavõim, ning seisuste esindajad kaitsesid kõikide õhiskonnakihtide huve. Jutustamine: Rüütliseisus ja Rüütliks saamine (136-137) Keskaegne rüütliseisus oli väga mitmekesine nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest, kas siis Rooma aristrokraatiast või germaani suurnikest. Germaani järglased kandsid hertsogi, Frangi riigi kuninglikud asevalitsejad aga krahvi tiitlit. Neil suguvõsadel olid tavaliselt suured maavaldused, mida sõjameestele lääniks anti. Ise nad aga ei pruukinud kellelgi vasallivannetki anda. Enamus väikefeodaale oli pärit maalt. Kõikidele rüütlitele maad polnud ja nad elasid senjööri lossis ja moodustasid tema kaaskonna. Oli ka neid kes rändasid ringi ja otsisid endale sobivat teenistust ja senjööri. Kuid pea kõik rüütlid lootsid endale saada lääni ja seega ka kindla elatusallika. Enamik rüütlitest olidki
"Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Selles näidendis oli kõike, mida helilooja otsis. See ooper on olnud helilooja ooperiloomingu üks tähtteoseid ja ühteaegu maailma ooperikunsti aegumatuid sedöövreid. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. Figarod ja tema sõpru saadab energiline, kiireloomuline ning "ründav", krahvi ja tema lähikondlaseid aga õrn ning rauge muusika. Samal määral kui ooperi tekstid, kõlab ka muusikas tollesama "kolmanda seisuse" pealetung, kes juba mõne aasta pärast astus otsustavalt ning võidukalt välja aristokraatia vastu. Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi, keelati Viinis selle esitamine. Kuid seegi kord naeratas saatus Mozartile - ta sai külastada linna kulul Prahat. "Figaro pulmal" oli seal ebatavaline edu
- 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Motette lauldi ka väljaspool kirikut ja said viimaks populaarseks seltskonnalauludena.Saadeti pillidega. 1324 keelati motetid kirikus. J)rüütlimuusika- Luuletamine – oma luulet hakatakse esitama lauldes. Laulmine - kitsas ringis, tekstides mainitaks seltskonnas viibivaid isikuid. Laulud 1-häälsed, saadetakse end pillil või palgatakse rändmuusik. Rüütlilaulikud on kõrgest soost - krahvi, hertsogi või kuninga seisusest. Peamiseks teemaks armastus ja oma kangelasteod. Lauldakse ka mitmeid jutustava sisuga saagasid: joogilaule, peolaule, ballaade, poliitilist satiiri ja pila, päevakajalisi laule. K)keskaegsed helilaadid- joonia, früügia, dooria, lüüdia, miksolüüdia. L)pillid- Puhkpillidest – trompet(sõjakäikudel), muusikas –salmei, flööt Keelpillid- lüüra, psalteerium, rataslüüra, simbel ja harf. Tekkisid poognaga pillid- fiidel (fiddle), rebekk.
Püstitatud ülesannete täitmiseks olid tal ka eeldused: tal oli ettenägelik ja terav, kiire ja ometi ettevaatlik, mõtlik, metoodiline ja eelarvamustevaba mõistus. • 1580 taotles ta oma onu William Cecili (lord Burghley) kaudu mingit ametikohta õukonnas. • 1584 sai ta osava kõnemehena Dorseti krahvkonnas asuvast Melcombe'ist parlamendisaadikuks. Hoolimata hõimlussidemetest William Ceciliga oli tal raske saavutada poliitilist mõjuvõimu. • 1591 aastal tegutses ta krahvi konfidentsiaalse nõuandjana. Kui kuninganna Elizabeth 1593 aasta veebruaris kutsus kokku parlamendi, et arutada järjekordset papistide vandenõud, sai Bacon saadikukoha Middlesexi krahvkonnast. • Kui 1603 tõusis troonile James I, hakkas Bacon saama kõrgeid ametikohti, sealhulgas peaprokuröri abi ja kohtuministri omad. Kuninga ja parlamendi vahelistes vaidlustes kaitses Bacon monarhi õigusi. • 1603 löödi Bacon rüütliks. 1618 sai temast lordkantsler ja parun Verulam
Teine arvatav põhjus oli vürsti abiellumine noor vürstinna oli kunstivõhik ja tema poolehoid kuulus hoopis teistsugusele muusikale... 1721.aastal saatis Bach Brandenburgi markkrahvile kuuest orkestrikontserdist koosneva kogu. See oli tema Kötheni-perioodi kõige suurejoonelisem teos, mida tuntakse Brandenburgi kontsertide nime all. Sellise hinna- lise kingituse taga oli tõenäoliselt soov saada kapellmeistri koht Brandenburgi krahvi õukonnas. 1722.aastal jäi Leipzigis vabaks Saksamaa hinnatuim kantorikoht ja aasta pärast sai Bach selle endale. IV LEIPZIG 1723-1750 Leipzigi Tooma-kiriku kantori ja linna muusikadirektori ametikoht oli oli juba sajandeid olnud Saksamaal üks prestiizikamaid ja andis väga hea sissetuleku. Kantor oli vastutav muusikategevuse eest linna neljas suuremas kirikus, samuti kiriku kooli muusikahariduse eest. Siis juhatas ta veel kooli õpilastest koosnevat eliitkoori, õpetas
Rukkikasvatus Eestis on viimastel aastatel kasvanud. 2005/2006 kasvatatati meil 20 385 tonni rukist, 2007/2008 aga 60 967 tonni. Sellest läks 2007/2008 inimtarbimisse terakaalus 28 544 tonni, tööstuslikku tarbimisse 8301 tonni, seemneks 6257 tonni ja loomasöödaks 1901 tonni. Tarbimine inimese kohta oli tootekaalus jahuekvivalendina 14,3 kg. Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste mõisa omanik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg. 1939 ostis Eesti Sordiparanduse Selts krahvi pärijatelt tolle rukkisordi edasiaretamise õiguse, tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudi Sangaste aretusjaamas. Krahvi pojapoeg Victor on jätkanud Sangaste rukki aretamist Kanadas, väidetavalt valmistatakse Sangaste rukki järeltulijast viskit Canadian Gold.[5] Eestis on aretatud rukkisordid 'Sangaste', 'Vambo', 'Tulvi', 'Elvi' jt. Rukki saagikus Eestis oli 2011. aastal 2317 kilogrammi hektarilt. Rukise kasutamine
säilitada kohanimede harilik kujutusviis, nt Adamaoua-Ouhangui keeled, Altai keelkond, Filipiini keeled. Asutused: · Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis. kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga). · Nt Eesti Kontsert, aktsiaselts Eesti Raudtee ~ AS Eesti Raudtee, aktsiaselts Saarte Liinid ~ AS Saarte Liinid, Värska laulukoor Leiko, Hansapank, Krahvi baar, Suure Tõllu kauplus. · Kontekstist olenevalt võib mõnikord tekkida vajadus markeerida nime jutumärkidega, seda eriti sekundaarnimede puhul: ,,Lembitu" talvejope (isikunimi ettevõtte nimena), otsime teda ,,Virust" ja ,, Kunglast" (maakonnanimi ja pseudomütoloogiline maanimi hotellinimedena). · Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega. Väikese algustähega võib kirjutada
Pariisi ning 1770 Strassburgi, kus kohtus Goethega, kes oli vaimustuses tema kirjanduskriitikast. Seda peetakse tormi ja tungi liikumise alguseks. Herder on noort Goethet tugevalt mõjutanud. 1771 võttis Herder vastu koha Blückeburgis Schaumburg-Lippe krahvi Wilhelmi õukonnas ülempastori ja õukonnajutlustajana. 1776 kolis ta Goethe palvel Weimarisse, kus elas surmani ja töötas peasuperintendendina. Herder kiitis heaks Suure Prantsuse Revolutsiooni, mis põhjustas paljude kolleegide vaenulikkuse. Ka suhted Goethega halvenesid tema elu lõpupoole. Sotsialistid kasutasid Herderi mõtteid ära, ehkki Herder oli pigem aateline patrioot kui natsionalist või sotsialist. Enese pühendamine isamaalisele tegevusele oli Herderi jaoks
Oktoober 2008 Ajalooline romaan ''Anne Boleyni õnn ja hukk'' Robert Widl 1 Anne Boleyn kes ta oli ? Anne Boleyn (1501 või 1507 19. mai 1536) oli Inglise kuninga Henry VIII teine abikaasa ning kuninganna Elizabeth I ema. Anne oli krahv Thomas Boleyni ja tema naise, Norfolki krahvi Thomas Howardi tütre Elizabeth Boleyni tütar. Tema vanem õde Mary Boleyn oli nii Prantsusmaa kuninga François I kui ka Henry VIII armuke, viimast küll lühiajaliselt. Anne kasvas oma õega sarnaselt üles Prantsuse õukonnas ning omandas seetõttu hea prantsuse keele. Erinevalt oma õest, kes omandas seal vägagi kahtlase kuulsuse, olles maganud lisaks kuningale ka suure osa õukondlastega, oli Anne üsna kombekas ja tagasihoidlik.
Rõhutataksi Cidi inimlikkust, mitte kangelaslikkust.. Ta on oma käitumises suuremeelne ja lihtne ja tema vahekord sõjameeste ja lihtrahvaga on sõbralik ja usalduslik. Cid (rodrigo dias de vivar) satub Kastilia viha alla valekaebuse tõttu ja ta kuulutatakse lindpriiks. Ta läheb maapakku, talle järgneb hulk vasalle. Läheb mauride vastu võitlema, oma nime puhtaks tegema. Ta võidab palki. Ta lepib ära Kastilia kuningaga, kes pakub talle krahvi poegi tema tüdarde kaasadeks. Nad abielluvadki, aga koduteel seovad krahvi pojad Cidi tütred puu külge ja lahkuvad varaga. Cidi vasall pääsatb nad. Cid tahab kättemaksu-krahv peab tasuma vara ja häbi verega.Toimub kahevõitlus.Cidi vasallid tapavad seal krahvi pojad ja Cidi tütred leiavad paremad kaasad. Lõpeb abieluga. 27. Parciwali loo olulised elemendid Eschenbachi raamat u. 1170-1220. Põhiteemaks on Püha Graal. Graal vabastab ja õnnestab inimese
Ta õppis väga kiiresti ära kõne lugemise inimese huultelt ja suhtles vestluskaaslastega vabalt ning sundimatult. Kord kevadisel teede lagunemise ajal Sangastest Hummulisse sõites libisenud vedruvanker teelt ja vajunud küljeli porri. Kutsar karanud maha ja hakanud kurja vanduma. Berg olevat rahulikult mudast välja roninud ja muhelenud: "Sõima, sõima, ega ma nagunii ei kuule!" Teine kord oli Berg aidameest noominud ja hakanud kohe ära minema. Aidamees oli krahvi selja taga midagi habemesse torisenud. Berg pöördunud ümber ja lausunud: "Ah sa karjud minu peale!? Ei ole mõtet, ei ma sind kuule!". Krahvist mäletati, et ta oli eelistanud lihtsat talupojatoitu. "Vana Sangaste krahv olli siin jahi pääl," mäletati Karulas. "Käve Karulas Puritse talus lõunal perenaise man. Perenaine küsinu: "Mis söögis tahat?" "Teda sama, mis esi sööt. Küdsetusi kartult ja haput piima." Puulusikaga ja puuanumast sõi. See olli täl sääl egä lõuna
Koostaja: Kersti Jurtom 2011 Jan van Eycki(Johannes de Eyck) elust on üldiselt vähe teada. Ta sündis 1390/95. aastal Põhja Belgias Maaseickis ning suri 9. juulil 1441. aastal Brügges. Maeti Püha Donatuse kiriku ristimisnõu lähedale. Jan on Madalmaade koolkonna tähtsaim esindaja, see on puht-flaami koolkond, mille peamiseks keskuseks oli Brügge. Edaspidi on teda aga mainitud juba 1420ndatel Haagis Hollandi krahvi Baieri Johannese õukonnast, kus ta oli kunstnikuks. Dokumentides on mainitud, et 15. maist 1425. aastast kuni oma surmani oli ta peale John Bavaaria surma Burgundia hertsogi Philippe III Hea õuemaalija ning kammerhärra Lille`is. Ta olevat hertsogi käsul ka täitnud mitmeid ohtlikke diplomaatilise missioone. Tänu sellele õnnestus tal aga käia 1428-1429 Itaalias ja Portugalis, kus ta olevat püüdnud 1428.aastal Lissabonis Isabella kätt paluda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
