Viikingite reis (0)

Viikingid olid põhiliselt taanlased, rootslased ja norralased. Venelased kutsusid neid varjaagideks. Nad elasid Skandinaavias (Taani, Roosti ja Norra). Viikingid rääkisid vananorra keeles, millest kujunes hiljem välja ka taani, rootsi ja norra keel.
Skandinaavia poolsaare karmid elutingimused sundisid neid sealseid elanikke maailam laiali rändama. Metsadega kaetud, mägine ja karmi kliimaga poolsaar ei suutnud üha kasvavale rahvahulgale küllaldaselt elatist pakkuda. Ettevõtlikumad hakkasid uusi elupaiki otsima . Eurooplased kartsid neid kuna nad korraldasid röövretki nii merel kui ka kaldal . Samal ajal otsisid nad endale uusi, viljakamiad alasid kuhu võiks elama jääda. Nemde röövretked toimusid tavalisel aasta algul, talveks aga pöörduti tavaliselt ikka koju.
Merereise sooritasid nad väiksete tekkideta laevadega, mis õigemini olid suured paadid. Laevade pikkus oli paarkümmend meetrit ja laius viis meetrit. Viikingid liikusid aeruda ja purjede abil merel. Laeva külgedel oli 30-40 aeru , nina oli tugevasti ülesse painutatud. Laeva nina otsa kui ka ruhvi kaunistasid tavaliselt puust nikerdatud draakonipead. Need kujud olid viikingitele omavahel tunnusmärkideks, kuid peale selle pidid koletised rünnatavais hirmu äratama. Normannide laevadele võis mahtuda 40-60 inimest koos kogu tagavaraga, mis pikkadeks merereisideks vajati. Kummalegi laeva külgedele oli asetatud suured vappidega kaunistatud kilbid , mis pidid kaitsma ühtlasi ka aerutajaid.
Esimene teadaolev röövretk toimus 793. aasatal ja nad röövisid Northumbia ranniku lähedal (Põhja-Inglismaal) asuvat Lindisfarne´i kloostrit. Edasi korraldasid viikingid üha enam ja enam rüüsteretki ja kallaletunge, eelkõige aga keldi aladele : Jarrow ja Monkwearmouth (794), Rechru (795) ning samal aastal veel Skye ja Iona. Rüüsretked friisid-sakside rannikule , see ajendab Karl Suurt rannakaitset looma. Kuna suri Karl Suure poeg Ludwig Vaga hakkasid normannid võtma ette retki kuhu jäädi ka talvituma, nendes retkedes oli rohkem viikingeid.1000. aasta paiku viikingid ristiusustatakse ja nad jäävad paikseks.
Kui viikingid leidsid viljakaimadi muldi ja paremaid elutingimusi, siis jäid nad paikseks. Kui viikingid jäid paikseks siis nad hakkasid looma kolooniaid ja hiljem nendest juba riike. 896 aastal asuvad taanist pärit normannid Seine´i jõe kaldale. Kuid 911 Saint-Clare-sur-Epte´i kokkuleppe alusel viikingite juht Rollo ja frangi kuninga Charles Lihtsameelne, leppisid kokku, et Rollo saab maa lääniks ja võtab selle eest kaitsekohustusi. Ristimise järel saab temast fragi riigi kuningas ja tema läänist hertsogkond. Sinna loodi riik Normandia.
800-850 aastal loovad roosti viikingid Venemaale slaavi hõimude keskele Laadoga piirkonda sõjameestest kaupmeeste tugevate linnustega kindlustatud riigid. Vene kroonikate järgi kutsuvad slaavi ja soome hõimud endale valitsejaks varjaagi (russide soost) vürsti Rjuriku , kes rajab Põhja-Vene alasid hõlmava riigi keskusega Novgordis. Rjuriku kaaskondlased Askold ja Dir võtavad võimu üle Kiievis . 882 aastal saab võimule Oleg, kuna suri eelmine vürst Rjuriku. Ta vallutab Kiievi ja loob ühtse riigi. Kiievist saab pealinn, mida ohustavad nomaadide (rändrahvad) kallaletungid.
Inglismaa, Wessexi kuningas Alfred Suur võitleb taanlastega aastal 8771-899. Edingtoni lahingus ta võidab taanlasi ja saavutab pärast Londoni vallutamist (885) ja kindlustamist valduste jagamisel. Tema järeltulijate Edward Vanema ja Aethelstani ajal allutatakse taanlaste riigid. 14.10.1066 Hastangi lahingus saab Harold ( Essexi krahvi Godwingi poeg) lüüa Normandia hertsogilt Guillaume ´ilt, kes oli sõjaväega Inglismaale saabunud. Harold suri.
Norra viikingid avastasid umbes aastal 860 Islandi. Pärast Norra ühendamis Harald Kaunijuukse poolt lahkuvad paljud norralased kodumaalt ja asuvad alates 874 aasatast elama Islandile . 982 aasatal hakkavad normannid edasi sõitma Gröönimaa poole. Tavaliselt normannid ei sõida avamerele ainult kui on häda juhus .984 aastal jõuab Islandlane Eirikr Punane Gröönimaale ning asutab seal koloonia. Tema poeg Leif Eriksson liigub 1000.aastal edasi ameerika poole. Ta jõuab Põhja-Ameerika rannale Vinclandi. Tema avastus jääb unustusse, kuna side katkeb Ameerika ja Gröönimaa vahel 1400 . aasatal. Sel aastal toimus kliima muutus.
1059 Lõuna-Itaalias tunnistavad normannid Melfi sinodil paavsti oma lääniisandaks. Robert Guiscard saab hertsogiks. Viikingid teevad lõpu bütsantslaste võimule Lõuna- Itaalias, samuti ka araablaste Sitsiialas. 1061 aasatl vallutati Messina ja 1072 aastal vallutati Palermo. 1130 aasatal Roger II ühendab Kalaabria ja Apuulia ning teeb Palermost pealinna. Amalfi vallutamine toimus 1137 ning kaks aasata hiljem 1139 toimus Napoli ja Gaeta vallutamine. 1186 aastal võttab Heinrich VI endale naiseks Roger II tütre ja pärijanna Constancia ning saab 1194 aasatal päranduseks normannide riigi.
Normannide riigid rajab sõjameestest ülemkiht, kes on lühikese aja jooksul allutatud rahva hulgast esile kerkinud.
8. ja 9. saj. Juutide ning friiside kaubandus tõrjub välja viikingite laiaulatuslik kaubandusvõrk. Kaubavahetust peetekase mere- ja jõeteid pidi. Tänu vene kaubateede domineerimisel nihkub maailmakaubandus Rootsimaale ( Birka ) ja alates aastast 900 Hedebysse. Kaubavahetus kreeklastega on olulisem kauplemine araablastega, neilt saab hõbetat. Normannid vahetasid orje, karusnahki ja väärismetallist ehteid . Viikingite kaubandus hääbub 1050. aasta paiku. Läänemerekaubanduse võtavad üle slaavlased.
Kasutatud kirjandus:
Hermann Kinder, Werner Hilgemann ´´ Maailama ajalugu``.
Avita 2001.
Mart Laar, Maria Tilk ´´Ajalugu 5.klassile´´. Avita 1998.
Neil Grant ´´ Viikingid ´´. Koolibri 2005.