Jan van Eyck ja tema tööd (1)

Jan van Eyck
Jelena Pertel ja Triin Avistu
· Jan van Eyck (või Johannes de Eyck)
· Vendade Eyckide elust teatakse kahjuks väga vähe.
Noorem vend Jan on sündinud umbes 1390 a. ja suri umbes 1441. On arvatud, et tema
vanem vend Hubert sündis 1370 a. ja suri 1426 a. Sageli on Huberti olemasolus kaheldud.
· Jani elust ja loomingust on teada, et ta oli aastatel 1422-1424 Haagis Flandria krahvi
Jean'i teenistuses ja tegutses 1425. aastast Lille`is Burgundia hertsogi Philippe Hea
õuemaalijana, kelle ülesandeil sooritas ta mitmeid reise, nende seas ka Hispaaniasse ja
Portugali. Seda, et ta lõunamaid tundis võib näha mitmelt tema pildilt, kus on ilmselgelt
lõunamaine taimestik.
Teda peetakse Lõuna-Madalmaade koolkonna jõulisemaks ja suureandeliseks
kunstnikuisikuks.
· Otsustava tähtsusega saksa maalikunstis olid prantsuse ja madalmaade meistrite, nende
seas ka Jan van Eyck eeskujud. Madalmaade maalikunst kasvas orgaaniliselt välja
hilisgootikast, sellele, mis oli väiksemas ulatuses ja algelisel kujul teostatud
miniatuurmaalis 1400 a. paiku annavad madalmaade maalikoolkonna rajajad vennad van
Eyckid täiusliku ja suurejoonelise väljenduse.
· Van Eyckid on peenmaalijad nagu kõik XV saj. Madalmaade meistrid.
· Seda võimaldas õlimaalide rakendamine. Nad ei ole õlimaalitehnika leiutajad, vaid nende
teene on selle tehnika täiustamises ja hoolikas ning meisterlikus käsitlemises Vendade
ühine töö on suur altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis, nn. Genti altar. Sellele on omane
üldse kogu XV saj. maalikunsti värvide kõla ja värskus.
· Avaral maastikul "Talle kummardamise" pildil puudub perpektiiviline ühtsus. Ka
õhuperspektiiv on puudulik-tagaplaanil olevad seemed on niisama selgelt ja teravalt
kujutatud kui seemed esiplaanil. Ometi ei märka sellist ühtsuse puudumist kuigi teravalt.
Detail Genti altaril
· On öeldud kui vaadata Genti altari pilti
"kummardamine", siis luubiga vaadates on mehel käes
oleva raamatu tekst Prantsuse keeles, ning loetav.
· Maalikunsti ajaloo üheks
tippsaavutuseks on "Arnolfini
abielupaar", millel Jan van
Eyck kujutab kaupmees
Giovanni Arnolfini kihluspäeva
koduses abielukambris.
· Pildi fookus: Fookuseks on peegel
ja abielupaari käed.
· Värvid: koloriidi põhivärvid ,
punane ja roheline
· Tehnika: Õlivärvitehnika
· Maail asukoht: National Gallery
(rahvusgalerii) , Londonis
· Luubiga jälgides võib näha toolile
Graveeritud sünnitajate
kaitsepühaku Margareta figuuri
Margareta figuuri Legend
· Margareta oli Antiookia paganliku preestri
tütar, sündis 3. sajandil. Ta lasi end ristida
ja andis tõotuse jääda neitsiks. Kui tüdruku
isa viskas oma ristiusku pöördunud tütre
majast välja, otsustas Margareta hakata
lamburineiuna leiba teenima. Tema ilu
pälvis Rooma asevalitseja Olybriuse
tähelepanu. Mees tahtis Margaretaga
abielluda, kuid tüdruk keeldus ja ta anti
kristlasena võimudele välja. Margareta
heideti vangitorni. Lohe kuju võtnud Saatan
ründas teda palvetamise ajal ja neelas
tüdruku alla. Rist, mida Margareta käes
hoidis, hakkas lohe kurku ärritama ja
elukas sülitas tüdruku tervena välja.
Tüdruku katsumused jätkusid: Margaretat
piinati, põletati, püüti uputada, lõpuks raiuti
tal pea maha.
· Legendi järgi oli Margareta pääsemine lohe
kurgust põhjuseks, miks temast hiljem sai
sünnitajate kaitsepühak. Ka surijad võisid
Margareta poole pöörduda, kuna ta olevat
lubanud neid kõiki kuradi küüsist päästa.
Tehnika
Madalmaade maalikunstnikud üllatasid 15. sajandil kõiki ­
eelkõige aga Itaalia maalikunstnikke ­ värvitoonide sügavuse
ja pehmuse ning üleminekute sujuvusega. Kui siiani oli
maailmatehnikas olnud valitsevaks tempera, siis nüüd võeti
kasutusele õlivärvid, mis võimaldasid kõike seda, milleks
tempera võimeline polnud: sära, sujuvus, läige.
· Õlimaalitehnika ei tekkinud aga juhuslikult, vaid seoses uue
püüdlusega kujutada kõike võimalikult detailselt ja
loomutruult. Ekslikult on õlimaali leiutajaks peetud mõnda
aega ka Jan van Eycki, kuid tema vaid täiustas
õlimaalitehnikat. Tegelikult oli see olemas aga juba enne
15.sajandit.
· Jan van Eyck võttis sideainena kasutusele lina-, seemne- ja
pähkliõli, mis kuivavad kiiremini ning säilitavad ka kuivanult
hästi siduvad omadused. Need ei tumene ja annavad
värvidele sära. Veel kasutas ta ka kõrgkvaliteetseid pigmente.
· On küll arvatud, et Eyck kasutas alusmaaliks temperat, kuid
tegelikult maalis ta ainult õli- ja õli-vaigu värvidega, mis kanti
alusele üliõhukeste, vahel ka läbipaistvate kihtidena. Kokku
on täheldatud üle seitsme kihi, mis viitab meeletule ajakulule
ja kannatusele.
Jan van Eyck´i töid
· Madonna kirikus (c. 1425) - Nafta puidule, 32 x 14 cm, Staatliche Museen, Berlin
· Madonna ja laps (Lucca Madonna või imetamise Madonna, 1436) -
Õli,puitlõuend, 65,5 x 49,5 cm, Kunstinstitut , Frankfurt
· Ristilöömine ja viimane otsus Diptyykki (1420-1425) - Nafta puidust lõuend, 56,5 x 19,5 cm , Metropolitan Museum of Art ,
New York
Kasutatud materjal
· Google
· portfoolio.varstukk.edu.ee
· Vikipeedia
· Raamat :