Krossi kokkuvõte (6)

Kross kirjutab eesti ajaloo ainelisi raamatuid. Sest „meie minevikust on päevavalgele toomata nii palju seaduse järgi meile endile kuuluvat kulda“. Krossi tegelased on tuntud ajaloolised isikud, kes jagunevad kahte gruppi. 1) esimesed eestlastest kultuuri loojad ( Masing , Peterson , Jannsen , Kreutzwald , Köler) ja 2) Eestist pärit, kuid välismaal elanud isikud. Eestis pärit aga kes ei ole eestlased(seisavad kahe kultuuri mail) nagu näiteks Timotheus von Bock , Balthasar Russow .Oma romaanides Kross jälgib inimeste eneseteostust.
„Kolme katku vahel“ 1970-1982. räägib Russow kujunemisest (1535-1600). Kogu ajastu linnakodanike ja talupoegade elu on jäädvustatud detaili rikkusega. Huvitav psühholoogiline tasand (kuidas Russow areneb).
„ Klio silma all“ 1972 novellid. Klio-ajalookirjandust eetikat kaitsev muusa . Ajalooainestikus liikuv- pealkirja tähendus. 4 novelli: 1) neli monoloogi Jüri asjus. Tegelased, kes räägivad: Michel Sittow ` võõrasisa, kellel on mure, et kasupoeg tahab tagasi oma isale kuulunud maju. ,Michel Sittow` pruut, ilus kingseppa tütar. Oldermann , gildi meister, Michel Sittow` ise. Ta oli 16. saj. alguse nimekas tallinlasest kunstnik, kes töötas Prantsusmaal, Taanis, Hispaanias ja mujalgi. Ja tuli Tallinna 1507 .a. ja sai Kanuti gildi meistriks. Tallinna vabalinnas kehtis seadus, et enne meistriks saamiks tuleb olla sell, kuid tema puhul oli see naeruväärne, sest ta oli suurem meister kui teised kokku. Gildi meistrid olid enne kokkuleppinud, et see töö maha teha mida Sittow` esitab. Selles novellis näidatakse Tallinna vaimset maha jäämist, tegemist on provintslusega. 2) „Michelsoni immatrikuleerimine“. Johann on 18.saj lõpust pärit kindral , kes oli talupoja päritoluga. 3) „Pöördtoolitund“ Jannseni loo Eugeni (poeg) simade läbi kuidas Jannsen võttis Balti aadlikelt vastu 200 rubla . 4) „Kahe kaotsi läinud paberi lugu“. Räägin Kreutzwaldist. Romaanid veel: „Tahtamaa“, „ Paigallend “, „Kallid kaasteelised“.
1975 lühiromaan „ Taevakivi “. Keskseteks tegelasteks O.W.Masing ja K.J.Peterson, samuti Masingu noor itaallannast naine Cara. Esitatud monoloogidena. Masing kritiseeris kaht Petersoni luuletõlget kirjas Rosenpläuterile, kes jättis seejärel tõlke oma ajalehes trükkimata. Kross lavastab „Taevakivis“ kahe kirjamehe kohtumise 1821 .a. sügisel Äksi kirikumõisas, (Masing oli Äksi pastor , seda on mainitud ka „Keisri hullus“) kus laseb Petersonil oma luuletusi ette lugeda ning Kross laseb Masingul neisse tõrjuvalt suhtuda. Krossi järgi oleks seega nagu Masing süüdi selles, et Petersoni eestikeelne luule ei pääsenud tema eluajal trükki.
Taevakivi on sümbol. Esialgu tähistab ta meteoriiti, mida M. Uurib (tal oli suur huvi loodusnähtuste vastu). Ilmub Peterson, ootamatult nagu taevast kukkunud. Sisulise sümbolkujundina väljendab taevakivi K.J.Petersoni meteoriidilennulist ning lühikest teed eesti kultuurielus.
Rom. „Kolmandada mäed“ (1975)- 19.saj. II poole kunstnikust Johann Kölerist. Keskseks kaarli kiriku altari maali loomine. Modelliks mõisasundija- vastand kristusele, keda K. Pidi maalima.
1978 romaan „Keisri hull“. Kangelane on mõneti uudne: Eestist pärit baltiaadlik Timotheus von Bock, kes oli 1812 .a. Isamaasõja kangelane ja keiser Aleksander I tiibadjutant. Teoses kujutatakse Bocki katastroofi, mida põhjustas tema edumeelsus, demokraatlik ellusuhtumine. Tähtis küsimus: kas inimene jääb kannatuste järel truuks oma ideedele? On kirjutatud Jakob Mättiku päevaraamatuna. J.Mättlik- talupoja perest pärit noormees , kes sai hariduse O.W.Masingu juures tänu oma õele Eevale , kelle T.von.Bock saatis neljaks aastaks haritud naiseks saamise eesmärgil Masingu juurde, et seejärel temaga abielluda. Timo mõttekäigud ei jõua seega otseselt lugejani, vaid Jakobi suu läbi, nii läheb mõndagi kaduma. Kross on aga väitnud, et ta ei saanud kirjutada Bocki seisukohalt, sest tal polnud niipalju materjali. Haritud, mõtleva inimesena näeb Bock riigis võimutsevat alatust ja arutust, keeldub respekteerimast üldisi valesid. Ütleb krahv Peter Pahleni juures:“Ma olen keiser Aleksandris lõplikult pettunud “. Timotheus von Bock ütleb isevalitsejale tõde ja saab tasuks 9 aastat kindlusvangistust üksikkongis, seejärel tunnistatakse ta nõdrameelseks ja suletakse eluaegsesse koduaresti. Kõlama jääb aga mõtleva inimese aktiivsus, mis nõuab teatud kitsendustest üleastumist ja eetilist eneseteostust- olgu või enesehävitusega riskides.
1982 „Rakvere romaan“- käsitleb Rakvere linna võitlust oma õiguste eest 18.saj. feodaalse omavoli vastu. Linn on priiuse sümbol. Jutustatud koduõpetaja Berend Falcki poolt. Falck on kahemõttlelises seisundis, kaitstes erinevatel eluhetkedel nii Gertrude von Tisenhauseni (Rakvere mõisaomanik, kelle tütrepoegade koduõpetaja Falck on) kui ka linnahallide huve. Armastus kingsepp Simsoni tütre Maade vastu ning enesekinnitused, et ta mängib mitmekordset mängu nende poja tuleviku pärast, on küll võimalikud, ent ei tarvitse veenda lugejat . Romaanis on palju seikluslikku. Ajaloofaktid on segamini väljamõelduga. Kross:“Siin vaadeldakse asju selle nurga all, millised need võisid olla“. Lühidalt sisust: 4 talupoega on kirjut. Eestimaa Maakohtule kaebekirja, et Tisenhausen tahab neilt krundid ära võtta. Proua laseb Falckil vastukirja kirjutada. Talupojad saavad nuheldud. Falck kohtub ühe nuheldava –kingsepp Simsoni tütre Maadega. Kõrtsmik Rosemarki juures hakkab Falck tõlkima vanu ürikuid Rakvere linnaõiguste kohta ja kohtab seal Maadega, kes aga on kihlatud Rosenmarkiga. Prouale püüab kätte maksta krahv Sievers , kes kunagi on proua toapoiss olnud, sealt aga välja visatud. Selgub , et Maade ema on Sieversi õde ning Rosemark krahvi käsi Rakveres , kelle abiga Sievers püüab proua Tiesenhausenile kahju teha. Tiesenh. Võitleb Rakvere linnaõiguste vastu, sest need maad on tema mõisa all. Rosemark abiellub Maadega ärilistel põhjustel- Sieversilt tuleb raha. Maadel sünnib poeg, proua T. sureb . Senat on oma dokumendi Rakvere vabaduse kohta Sieversi eestkostel alla saatnud. Kuid linn ei saa oma õigusi kätte, sest uus võim mõisas (proua poeg) on veel võimukam. Sureb Sievers, Rosemarkile ei voola enam raha, ta tahab abielu lõpetada. Falck saab oma Maade kätte ja ka poja, kes on tema oma.
1984 „Professor Martensi ärasõit“- romaan tuntud Vene diplomaadi ja õigusteadlase Fiedrich Martensi (eestlane) elukäigust 19.saj. lõpust kuni surmani 1909.a.
2 novellikogu 1980 „Kajakalood“, 1981 „Ülesõidukohad“. Viivad lähemasse minevikku. Avaldati uuesti 1988 „Silmade avamise päev“ 7 novelli eesti rahva saatusest erinevatel aegadel : EV ajal, Saksa ja nõuk. okupats. ajal. Ühendab surmateema (v.a viimane). Igaühes sureb üks inimene ja keskne tegel. Peeter Mirk tunnetab oma süüd. Novellide pealkirjad :“ Rist “ (vanaisa kannab oma hauaplatsile risti, kohale jõudnud, sureb); „Väike Vipper “ gümn. õpil., Peeter Mirgi klassivend , kes poob end üles, sest pr.keele õpetaja ei pannud talle „4“, hoolimata poisi pingutustest; „ Marrastus “ (sureb P.Mirgi tüdruk Flora ), „Toru“ (sõbra põgenemine vagunitsisternis Soome- lämbub); „Stahli grammatika“, „Vandenõu“, „Silmade avamise päev“.
1990 rom. „Väljakaevamised“- tegevus 1954.a. Peeter Mirk tuleb Siberist koju. Arheoloogilistel väljakaevamistel Toompeal leiab 13.saj. pärit käsikirja, Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimuse. Küsimus: mis on eesti rahva saatuses teisiti neil aegadel, mil Peeter Mirk seda ürikut loeb.
1988 „Vikmani poisid“- lõik ühe põlvkonna kujunemisloost ja saatusest (II maailmasõja eelsed aastad).