Feodaalkord ja rüütliseisus, aadli elulaad ja rüütlikultuur. (0)

Feodaalkord ja rüütliseisus, aadli elulaad ja rüütlikultuur, talupojad ja mõisamajandus
1. Milles seisnes feodaalkorra olemus (selgita 2 tunnusega)?
Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasalille kasutada ehk läänistas talle maatüki koo seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall pidi nõu senjöörile nõu andma ja tegema senjööri tütrele kingituse ning maksma lunaraha .
2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2 näidet).
Suurematel vasallidel oli omakorda väikevasalle. Kuid nemad ei pidanud alluma oma senjööri senjöörile. Pealegi võtsid paljud feodaalid maid lääniks erinevatelt senjööridelt. Senjööride tüli korral ei teadnud vasallid kummale senjöörile truu olla. Maid (lään e feood) pärandati edasi oma poegadele .
3. Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus (2 näidet)?
Keskaegse sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Osad rüütlid pärinesid vanadest ülikusuguvõsadest, kas Rooma aristrokraatiast või germaani suurnikest.( Germaani väepealike järglased kandsid sageli hertsogi, Frangi riigi kuninglikud asevalitsejad ja nende järeltulijad aga krahvi tiitlit.) Enamik väikefeodaale oli sageli madalat päriolu. Oma esiletõusu võlgnesid nad enamasti ustavale teenistusele kuninga või mõne suurfeodaali kaaskonnas.
4. Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks (2)?
Rüütliks saamine oli raskem. Rüütli seisus muutub tähtsamaks. Tegevust hakkab reguleerima kirik . (püüdis neid panna teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele religioosse tähenduse)
5. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted (2 näidet).
Ustavus – kuningale kuuluv poliitile ustavus, vasalli ja isanda vaheline feodaalne side, sidemed, mis põhinesid sugulusel ja ühisel majapidamisel.
Heldekäelisus- Sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga
Vahvus – rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt .
6. Iseloomustage rüütliväe taktikat (2 tunnusega).
Rüütliväetakstika oli enamasti lihtne:vaenuväed rivistuvad pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteise vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks. Sadulast paisatud rüütlid võitlust jalameestena. (Vastast ei püütud tappa vaid vangi võtta, et lunaraha saada)
7. Milles väljendus rüütliväe taktika liigne sirgjoonelisus (2 näidet/argumenti)?
Manööverdamis võimet ei olnud, taktika oli puudulik, igaüks võitles enda eest. (nad liikuid sirgelt üksteie poole)
8. Mis eristas turniire tegelikust lahingust (2 erinevust)?
Turniiridel peeti lahinguid kahe rüütli vahel või kahe rüütlisalga vahel. Relvad olid nüristatud. Võitja sai kaotjaa relvastuse. Turniiridel olid pealtvaatajad.
9. Mida tähendasid turniirid keskaegse rüütelkonna jaoks (2 näidet)?
Turniiridel oli võimalus silma paista ( Oli vaja ennast võrmis hoida) Võimalus neidudele silmapaista.
10. Iseloomustage rüütlikirjanduse temaatikat (2 tunnust/näidet).
Rüütlikirjanduses eristuvad 3 põhilist žanri: kangelaseepos , rüütlitomaan ja armastusluule . Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust , jäägitut ustavust senjöörile, vahadust ja suuremeelsust. (Lisaks ülistati rüütli truud armastust mõne aadlineiu ehk südamedaami vastu)
11. Kuidas avaldus rüütlikirjanduses nn daamikultus (2 näidet)?
Rüütel pidi olema truu oma väljavalitule, keda ta ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi. (Lisaks ülistati rüütli truud armastust mõne aadlineiu ehk südamedaami vastu)
12. Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust (2 tunnusega).
Majanduslik: Talupojad sõltusid oma isandatest. Maa mida nad haridis kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja sunnitud isanda heaks tööd tegema: haridsid põlde või maksid andamit.
Õiguslik:Isandal oli talupoja üle ka kohtuõigus, sealhulgas õigus teda ihunuhtlusega karistada ja paljudel juhtudel ka surma mõista. Talupoeg maksis andamit? Isanada ülesanne oli teda kaista.
13. Põhjendage väidet „Mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand“ (2 argumendi/näitega).
Linnu oli vähe ja kaubandus nõrgalt arenenud, seega olid isandad huvitatud, et talupojad hariksid mõisapõllud ja varustaksid mõisa eluks tarvilikuga. Mõis oli seega naturaalmajanduslik suurmajand, kus peamise tööjõu moodustasid sunnismaised talupojad.
14. Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse arengut (2 näidet)?
Mõisnikel oli kasulikum kasutada palgatööl olevaid sulaseid, Talupojad võisid ennast mõisnike alt vabaks osta, sest neil oli õigus oma saaki müüa. Küla ühiskond hakkas killustuma varanduslikult, sest mindi üle raharendile.(talupojad pidid ise oma saaki müüma)
15. Miks on keskaegse talupojaseisuse kohta käivate ajalooallikate uurimine
komplitseeritud (2 põhjust)?
Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud seega pole neilt eriti säilinud kirjalikke tekste. Talupoegade elust teame peamiselt tänu muude ühiskonnakihtide (vaimulike, feodaalide) tähelepanekutele. Aga nad suhtusid talupoegadesse põlguse ja üleolekuga ( seega pole teada kas need tekstid on tõesed)