Eesti arhitektuuur (0)

• Eesti arhitektuuriline ilme on muutunud enim just poliitiliselt kõige keerulisemal, 20. sajandil.
  

19. sajandi lõpp ja järgmise algus tõi siia suure hilinemisega tööstusrevolutsiooni.
Koos suurte tehastega tekkisid peamiselt Tallinna ja Tartu ümber laialdased primitiivsete tööliselamute kvartalid, need olid ajutiseks mõeldud lihtsad kastid , mis oleks pidanud kaduma paarikümne aasta jooksul. Läks aga teisiti.

• Tõeline ruumiline ja arhitektuurne murrang toimus 90ndate alguses seoses taasiseseisvumisega. Kiirete muutustega läks kaasa ka arhitektuuriharidus. Eesti Kunstiakadeemias hakkas õpetama noor põlvkond edumeelseid tegevarhitekte Veljo Kaasiku juhtimisel. Sellel perioodil oli Eesti tugevalt mõjutatud Madalmaade kaasaegsest arhitektuurist . Arhitektide haridus Eestis hõlmab nii mahulist kui ka planeeringut ühes koolis, mida võib julgelt lugeda lausa revolutsiooniliseks Euroopa arhitektuurihariduse mõistes. Hea näitena võib tuua moodsa arhitektuuri lipulaevana tuntud Rotermanni kvartali planeeringut, mis tehti just tollasel ajal. Julge ja värske lähenemine, kus segunevad muinsuskaitse all olevad hooned moodsa arhitektuuriga.
  

• 20. sajandi arhitektuur tõi kaasa arvukalt uusi hoonetüüpe lisandusid uued ehitusmaterjalid ning ehitustavad muutusid pöördeliselt – käsitöönduslikust ehitamisest ehitusdetailide ja majade tööstusliku tootmiseni.
  

Eriti mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ning maa-asulate ilme teisenemises.

• Samas on 20. sajandi pärand terve sajandi lõikes väga mitmepalgeline. Sajandi alguses oli Eesti veel suuresti agraarühiskond: hoolimata linnastumisest ning tööstuse arengust suuremates keskustes, domineerisid maal traditsioonilised eluviisid, hoonetüübid ja ehitusmaterjalid.
  
• Kõigest mõnikümmend aastat hiljem toimus aga radikaalne keskkondlik muutus: nõukogude ideoloogia kohaselt tuli likvideerida erinevused linna ja maa vahel ning ehituse täieliku industrialiseerimisega hakati seda ka usinalt teostama.
  

Mõningaid pildinäiteid ..
Pildid tehtud Tallinnast, täpne asukoht teadmata. Kes tunneb ära?
Monteeritav puitelamu 1921. aastast pärit, tööstusnäitusel Tallinnas. Inseneriks H. Reier .
Pilt Tsirkus :
Vanemad tallinlased mäletavad veel Lenini, tänase Rävala puiestee ja Kaubamaja tänava nurgal trollipeatuste juures asunu puust tsirkust . 20. sajandi esimesel kümnendil asus puust tsirkusehoone Uuel turul, tänase Tammsaare pargi kohal. See periood jäi aga lühikeseks.Ajaloolise Sibulaküla südameks olid sajandi eest Rävala puiestee kohal kulgenud Väike-Tartu ja Väike-Pärnu maantee , mis said kokku tänase Solarise keskuse juures. Järgemööda kerkisid ka teised piirkonnad uued hooned. 1958. aastal valmis Eesti Energia peahoone koos elumajaga Estonia puiestee 1, kaks aastat hiljem avas uksed Tallinna kaubamaja, Tööstusprojekti hoone sai valmis 1963. aastal. Samal aastal avati ka Teaduste Akadeemia raamatukogu tsirkuse naaberkinnistul. Tsirkusetelk lammutati 1966. aastal, et teha ruumi Estonia puiestee 1 elumaja laiendusele, eelkõige aga projekteerijate majale.
Fotol vaade tsirkusele kaubamaja poolt. Vasakul kulgeb Lenini, tänane Rävala puiestee.
Stenbocki maja on klassitsistlik hoone Tallinnas  Toompea  põhjaserval, Eesti Vabariigi Valitsuse ja  Riigikantselei   asupaik . Hoone kavandas Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks, kuid pärast hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal jätkas krahv Jakob Pontus Stenbock hoone ehitust isiklikest vahenditest. Hoone sai valmis 1792. aastal ja sellest sai hoopis krahvi Tallinna residents. 1891 . aastal võeti maja kasutusele kohtuhoonena (Tallinn-Haapsalu Rahukogu jt.), kohtud töötasid seal 1987. aastani, mil valmis Liivalaia kohtumaja. 1996. aastal alustati Stenbocki maja renoveerimist valitsuse ja Riigikantselei tarbeks ning 2000. aastal alustas valitsus ja Riigikantselei seal majas oma tööd. 2001. aasta lõpul võeti kasutusele ka remonditud tööruumid Stenbocki maja kõrval Rahukohtu 1 asuvas kunagises aadlielamus.
Kolm Õde on 15. sajandil rajatud ja 19. sajandil ümber ehitatud hoonerühm Tallinnas, Pikk tänav 31. Esimesed andmed majadest praeguse Kolme Õe asukohal pärinevad 1362. aastast. Algselt kaupmeheelamuteks ehitatud majades asub alates 2003. aastast, samanimeline hotell . Uue omaniku 2003. aastal renoveeritud hooned tunnistas Tallinna kultuuriväärtuste amet 2004. aasta kevadel Tallinna kõige paremini korda tehtud vanaks majaks. Sisetööde käigus avastati hoonekompleksist ka laemaalingud.

• Kui analüüsida toona Eestis toimunut , siis selge eripärana võib veel välja tuua, et selle 20 aasta jooksul sündisid enamus olulisi objekte arhitektuuri-konkursside kaudu, mis tähendab seda, et tööd said paljud noored arhitektid otse koolipingist. Arendus ja ehitustempo oli nii kiire ja pöörane, et peale konkurssi ei olnud arendajal tihtipeale enam aega kahelda arhitektuursetes ideedes. See on kandunud üle ka arhitektoonikasse ning iseloomustab paljuski Eesti arhitektuuri üldpilti, mis on terav , värske ja moodne. Tuleb möönda, et võib olla on see kõik põhjamaise esteetika ja temperamendi jaoks kohati liigagi pöörane ja uljas, ent siiski selgelt omanäoline ja jõuline.