Sangaste mõis (1)

Pärnu Raeküla Gümnaasium
Laura Tael
Sangaste mõisakompleks
Pärnu 2009
Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Sangaste valda Valga maakonnas . Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsaimaid lauamõisaid. Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga . Kohanimi “Sangaste” pärineb 1287 . aastal rajatud mõisast. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks.1626. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa Christopher Raskyle. 1723 . aastal läks mõis Peeter I kingitusena Ivan Golovini kätte, kelle pärijad valdasid seda 18. sajandi lõpuni, siis oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808. aasta kevadel ostsid selle Bergid. Mõis kuulus Bergidele kuni võõrandamiseni, mõisasüda aga 1939. aastani. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada, ka Põhjasõda oli sellele piirkonnale raske ja paljud talud jäid tühjaks. Sangastes tegeldi aktiivselt põllumajandusega—aretati vilja, kartuleid . Sangaste mõisas oli uusim tehnika, esimene viljapeksumasin ja auto Eestis. Sangaste mõisa tooted hinnati Peterburi turul parimateks. Esimese Maailmasõja alguses põgenes mõisnikupere Eestist. Krahv saabus siiski mõne aasta pärast tagasi. Teise Maailmasõja ajal jäi loss peremeheta. Loss lagunes, järelejäänud mööbel ja asjad tassiti laiali, samuti uksed, aknad ja puitelemendid— ehitusmaterjaliks või kütteks. Nõukogude armee saabudes hoiti lossi ballisaalis ka hobuseid ning tuld tehti otse põrandal. Jahisaali tinaraamidega aknad sulatati haavliteks.
Kui Sangaste viimane mõisahärra F. G. M. von Berg pärast isa surma 1866. aastal Sangaste mõisa majapidamise üle võttis, otsustas ta ehitada uue mõisahoone. Eeskujuks olid talle Inglismaal nähtud lossid. Berg soovis tõelist lossi suurte tubadega ning igal toal pidid erinevad aknad olema. Projekteerimist alustas aastal 1873 arhitekt Otto Pius Hippius ning hoone ehitati 1879-1883 ehitusmeister R.Maagi käe all. Hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn. Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimisväärseimad on kindlust meenutav tallikompleks ja veetorn . Mõisakompleksi kuulusid veel tall -tõllakuur, valitsejamaja, ait, meierei , rehi ja kabel . Lossi vorm lähtub neogootikast, tema maaliline üldilme on saavutatud rohkete erikujuliste- ning kõrguste tornidega. Iseloomulikud on ka eenduvad astmikfrontooniga risaliidid ja erkerid. Puhta vuugiga laotud tellispindu ilmestavad erikujulised aknad, sakmikrinnatised ning astmelised tugipiilarid. Lossi peasissekäiku rõhutab väravatorn mille all on kaarsambaile tuginev varikoda. Selle ehitamisel on saavutatud omapärane akustiline efekt - ühes nurgas sosinal öeldu on selgesti kuulda vastasnurgas. Lossi maalilise silueti loovad eri kujuga tornid. Treppviilud, ärklid, fassaadi sisse-ja väljaulatuvad osad moodustavad vahelduva, rikkalikult liigendatud hoone.
Kunstiteadlane Leo Gens on öelnud: „Sangaste lossi arhitektuuriline lahendus tähistab olulist vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel. Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku üleoleku väljendamiseks ning silmnähtav taotlus omaks võtta uue kujuneva elustiili suuremat intiimsust ja inimlikku mastaapi. Sangaste loss on küpse historismi musternäide. Oma välisilmelt on loss tüüpiline "tudoristlik" ehitus. Uuest elustiilist annab tunnistust klaaskatusega talveaed, mis pole säilinud. Ka sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist.“ Hoone peauks asub kolmelt poolt lahtise võlvitud katusealuse seinas, mille kohal paikneb vaatetorn. Peauksest sisendes satutakse suhteliselt tagasihoidliku suurusega, kuid kaunilt kujundatud vestibüüli, kust pääseb edasi peasaali, jahihalli või teisele korrusele. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinaniši. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Esimesel korrusel on esindusruumid - gooti stiilis rooma ehitise kujuga kõrge ballisaal, kaunis mauri stiilis Hispaania saal, inglise stiilis tammelaega Jahisaal. Tähelepanuväärsemad on veel võlvitud vestibüül, kõrge roidvõlvkupliga kaheksanurkne saal ja „inglise stiilis“ söögituba. Krahvi magamistuba asus samuti esimesel korrusel. Teisel korrusel oli poja Ermese pere magamistoad, raamatukogu ning piljardisaal. Kolmandal korrusel teenijate ruumid ning kõrvaltiivas nn peatornitiivas korrusel külalistele magamistoad. Siitkaudu saab ka vaatetorni.
Lossil on 168 akent . Lossil on 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. Lossi ehitamiseks kulus 1 450 000 tellist, mis valmistati kohapeal. Ülejäänud ehitusel vajaminev materjal imporditi kas Soomest (graniit), Saksamaalt või Lätist.
Koos lossi ehitusega algas ümbritseva pargi korrastamine ja metsapargi kujundamine. Projekti peamine autor oli Fr. Berg ise. Ta oli veendunud inglise vabakujulise pargi pooldaja . Oma reisidelt Ameerikasse, Euroopasse ja Kaug- Itta tõi ta kaasa ja tellis hiljemgi taimi ja seemneid. Esmane valik tehti taimlas, mis asus metsapargis, oli 2 ha suur ja täiesti umbrohuvaba. Seal kasvas tuhandeid taimi. Üheaastased taimed, kui neid oli teise aasta kevadeks säilinud, koolitati ja kasvatati puukoolis metsa või parki ümberistutamiseni. Sangaste metsaparki on püütud rajada taime geograafilise päritolu printsiibil. Esindatud on Euroopa, Lõuna-Euroopa, Siberi, Põhja-Ameerika ja Eest osakond . Berg katsetas kuue nululiigiga. Neist euroopa ja kaukaasia nulu ebasobivus selgus üsna kiiresti, sest mõlemad liigid kardavad külma. Hall nulg, korginulg ja palsaminulg sobiksid hästi haljastusse. Ka lossi taha istutas krahv iga pojapoja sünni puhul palsaminulu—need kolm puud kasvavad siiani. Kuuskedest katsetas Berg kanada , musta, sitka ja torkavat kuuske . Leides, et need kasvavad harilikust kuusest aeglasemalt või on külmahellad, ei soovitanud ta neid kasvatada. Hilisem pargihooldaja peale II Maailmasõda metsaülem Herbert Raap istutas siiski Sangastesse 10 kuuseliigi esindajat. Saksamaalt pärit männiseemned andsid kõveratüvelised ja okslikud järglased. Ka Ameerika päritoluga hall mänd ja valge mänd ei andnud soovitud tulemusi. Keerdokkaline mänd kasvas pea 30 m kõrguseks. Seedermännid ei läinud kasvama. Katsetati ka ameerika lehist ja läänelehist— kokku istutati sadu puid, mida tänaseks pole kahjuks enam säilinud. Okaspuudest kasvas hästi kanada tsuuga, harilik ebatsuuga. Arvukalt on lossi juurde istutatud harilikku elupuud. Lehtpuudest jäi peale korduvat katsetamist põhiliseks harilik tamm, mõned papliliigid, saar ja harilik pöök. Veel leidus pargis : ginnala vaher, haberoodne vaher, mandžuuria vaher, nipponi vaher, mandžuuria araalia, amuuri korgipuu, amuuri maakia, amuuri toomingas, mandžuuria saar, Bunge saar, ameerika saar, harilik valgepöök, punane tamm, punaselehine pöök, hilistoomingas, korea seedermänd. H. Raap täiendas omapoolselt parki mitmesaja liigi võrra. Korvipaju istanduses kasvatati vesipaju, vitspaju, ameerika paju jt. Pargi pindalaks oli kokku 54 ha ning seal kasvas kokku ligi 500 erinevat puu– ja põõsaliiki ning vormi. Tänasel päeval hooldab ja taastab parki RMK. Pargis on hooldatud jalutus– ja matkarajad.
Peale sõda kuulus loss riigile ja hakkas lagunema. 1968. aastal anti hoone tollasele Tartu Kammivabrikule (hilisem AS Estiko ), mis lossi remontis ja kasutas seda puhkemaja ning pioneerilaagrina. 1993. aastal tagastati loss riigile, kes rentis selle välja firmale Real- Reisid . Sangaste Vallavalitsus võttis lossi haldamise üle 2000. aasta kevadel. 2004. aasta kevadel andis Sangaste Vallavalitsus mõisa rendile OÜ-le Lossihaldus. Taastatud on lossi katus, valminud on muinsuskaitse nõuetele vastavad renoveerimis– ja haljastusprojektid ning renoveerimistööd hakkasid 2007. aasta sügisel, kui loss läks Eesti riigi kuuluvusse. Kompleks loodetakse renoveeritult ja uues hiilguses avada lossi 130-ndaks sünnipäevaks aastal 2011. Hetkel on Sangaste loss kasutusel hotellina, pulmapidude ja seminaride korraldamiseks.
Kasutatud materjal:
Wikipedia:

• http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_m%C3%B5is
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_loss
  

Sangaste lossi kodulehekülg:

• http://www.sangasteloss.ee/?page_id=8
  
• http://www.sangasteloss.ee/?page_id=78
  

EE:

• EE nr.8, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995, Tallinn, lk 363